4. Milline on teose 36.M. Mitchell ,,Tuulest viidud" esituslaad (realistlik, 37.M. Atwood ,,Teenijanna lugu" fantaasia piirimail, kuidas kirjelduse, ent talle ei meenu see mõjutab lugejat) ühtki tuba, maja ega muud, 5. Kas teos meeldis? Miks? mida oleks võinud kirjeldada. 6. Kas oled lugenud sama Kaks aastat noorem vend Allie autori teisi teoseid? oli Holdeni iidol, kelle surmast Samalaadseid teoseid? 7. Mida see raamat Sulle kui ta pole ikka veel üle saanud. lugejale ütles? Allie kinnas oli üleni täis kirjutatud luuletusi, isegi ÜLESANNE 1 sõrmed, et tal oleks väljakul Loe teos läbi ja kirjuta midagi lugeda, kui keegi etteantud skeemi järgi
valmistab " * Pidas end kõige ilusamaks poisiks läänepoolkeral. * Veetis pool oma elust peegli ees - Stradlater läks kohtama tüdrukuga ,keda minategelane teadis, elasid kõrvuti majas- Jane Galeagner 5.PEATÜKK - Laupäeviti oli neil alati üks ja seesama lõunasöök- Büfsteele - Pidi Stradlater´ile kirjandi kirjutama, mis kirjeldab mõnda tuba või maja. Minategelane kirjeldas aga hoopis oma surnud venna Allie pesapallikinnast. - ,, Mu venna pesapallikinnas oli vasaku käe oma. Vend oli vasakukäeline. Aga kirjeldada tasus kinnast selle poolest, et Allie oli ta üleni luuletusi täis kirjutanud, isegi sõrmed ja puha. Rohelise tindiga. Seda tegi ta selleks ,et tal oleks midagi lugeda, kui ta on väljakul ,aga keegi parajasti ei ründa " - Vend on surnud -> haigestus valgeveresusse -> suri 18.juulil 1946 - Oli punapea - Kui vend suri peksis minategelane kõik garaazi aknad sisse.
Ta oli üsna kohanemisvõimetu. Ta oli seepärast juba üsna mitmest koolist välja visatud. Talle ei meeldinud kui teised teesklesid. Tal oli samuti kombeks valetada ning kui ta juba alustas, siis ta ei saanud enam pidama. Nt: koolikaaslase emaga rongis kohtumine ja rääkimine. Ta oli südamlik ja abivalmis, nt: nunnadega kohvikus rääkimine. 2. Kes oli Holdeni jaoks kõige tähtsam inimene? Kõige tähtsam inimene enne ta surma oli ta noorem vend Allie. Peale Allie surma oli talle kõige tähtsam ta noorem õde. Ma arvan, et ta õde oli talle kõige tähtsam just ta venna surma pärast ning see oli nad lähedasemaks teinud. 3. Miks sai Holden kupeldaja Maurice'i käest lõuga? Liftis lepiti kokku, et üks kord maksab $5, kuid prostituut küsis Holdenilt $10. Holden andis talle ainult $5 ning Maurice tuli ülejäänud viit dollarit sisse nõudma. 4. Mille põhjal saab väita, et Holden oli Jane Gallagheri armunud?
Holdeni iseloomustus. Holden Caufield on New Yorgis elav 17 aastane ameeriklane. Holden on kõhn, pikk kasvu ja siilipeaga elava fantaasiaga poiss. Poiss ise nimetab end ateistiks. Ta on pärit korralikust perest. Ta elab koos koduperenaisest ema, advokaadist isa ja väikese õe Phoebega. Üle kõige maailmas armastab ta oma väikest õde. Läbisaamine vanematega ei ole väga hea. Samuti on tal suur vend D.B, kes on kirjanik ja temast 2 aastat noorem vend Allie, kes suri juba väga noorena valgeveresusse. Tema tugevateks külgedeks on inglise keel ja kirjandus. Samuti meeldib talle lugeda. Tema pahadeks külgedeks võib lugeda tema alkoholi lembust ja seda, et ta suitsetas. Ta käib poiste erakoolis, kust teda ootab väljaviskamine. Holdenit on ka varem koolidest väljavisatud halva õppeedukuse tõttu. Tal on väga raske kohaneda uute asjade ja uue keskkonnaga. Iseloomult paistab ta rahulik, kuid tegelikult nii ei ole.
vanematega New Yorgis, avaldas jutte ja lõpuks romaani "Kuristik rukkis". 1953. aastal kolis Salinger elama eraldatud maakohta New Hapshire'is ning süüvis idamaade filosoofiasse ja religiooni. Viimase jutu "Hapworth 16, 1924" avaldas ta 1965. aastal ajakirjas The New Yorker Holden Caugfield peategelane (seitsmeteistaastane nooruk) Mr. Spencer ajalooõpetaja D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Teos ilmus kõigepealt Ameerikas järjejutuna (1945-1946) ja hiljem ka raamatuna USA-s ja Inglismaal (1951). Eestis ilmus raamat 1961.aastal. Tänaseks on see romaan saanud üheks tuntumaiks teismelise mässumeelsust käsitlevaks kirjandusteoseks. Kõigi kurvastuseks on raamatu autor J.D.Salinger nüüdseks surnud.
Polnud küll kõige ilusam, kuid Holdenile ta meeldis. Mängisid koos malet. Tantsis balletti. Sally Holdeni ammune tuttav, kellega ta palju tuvitses. Ilus, ning teadis seda ise hästi, seetõttu ka väga edev. Mr. Antolini Holdeni kunagine õpetaja. Väga tark ja mõistev; oskas inimesi hästi lugeda. Raamatus on ka mainitud Holdeni vanem vend D.B., kes töötab Hollywoodis näitekirjanikuna ning vanemad. Isa oli tal advokaadifirmas tööl ning ema oli Allie surmast saadik kodune, kuna polnud sellest ikka veel üle saanud.
lk 7") -"Mida teeb surnu lillega? Kõige vähematki....Kõik võisid istuda autodesse, raadio mängima panna ja sõita kusagile kenasse restorani lõunatama kõik peale Alli." lk. 135 "Jumal hoidku, kui keegi ära sureb, ega siis sellepärast ei lakata teda armastamast eriti, kui ta on tuhat korda parem, kui kõik su tuttavad, kes on alles elus ja puha." lk. 148 Holden ja ta ema armastasid endiselt sügavalt Holdeni väikest venda Alliet, kes oli ära surnud. Allie oli minu arust Holdeni jaoks väga tähtis olnud, kui Holdenile tundus, et ta hakkab "alla vajuma" siis ta palus Allielt abi. Sellel õhtul, kui Allie ära suri lõi Holden garaazi aknad vihast katki. - "Teeksin seda hommikust õhtuni. Valvaksin lapsi kuristiku kaldal rukkipõllul. Ma tean, et see on rumal, aga see oleks ainus asi, mida ma tõesti teha tahaksin. Kuigi ma tean, et see on rumal." lk 149 Siin ongi juttu kuristikust rukkis, Holden räägib sellest oma väikese õe Phoebega.
lk 7") -"Mida teeb surnu lillega? Kõige vähematki....Kõik võisid istuda autodesse, raadio mängima panna ja sõita kusagile kenasse restorani lõunatama kõik peale Alli." lk. 135 "Jumal hoidku, kui keegi ära sureb, ega siis sellepärast ei lakata teda armastamast eriti, kui ta on tuhat korda parem, kui kõik su tuttavad, kes on alles elus ja puha." lk. 148 Holden ja ta ema armastasid endiselt sügavalt Holdeni väikest venda Alliet, kes oli ära surnud. Allie oli minu arust Holdeni jaoks väga tähtis olnud, kui Holdenile tundus, et ta hakkab "alla vajuma" siis ta palus Allielt abi. Sellel õhtul, kui Allie ära suri lõi Holden garaazi aknad vihast katki. - "Teeksin seda hommikust õhtuni. Valvaksin lapsi kuristiku kaldal rukkipõllul. Ma tean, et see on rumal, aga see oleks ainus asi, mida ma tõesti teha tahaksin. Kuigi ma tean, et see on rumal." lk 149 Siin ongi juttu kuristikust rukkis, Holden räägib sellest oma väikese õe Phoebega.
Sööb vähe, võttes enamasti vaid juustuleiba, kannab alkoholi enda meelest hiigla hästi. Rõhutud meeleolus olles kõneleb vahetevahel valjusti Allie, oma surnud vennaga. Enda sõnutsi on Holden kõige hirmsam luiskaja, keda keegi oma elus kohanud, ajades alatihti pula. Vehklemisvõistlustel käies ostis endale dollarilise punase kõrvalappide ja pika nokaga jahimütsi ning kannab seda läbi kogu teose. Holdeni parem käsi ei paindu eriti hästi rusikasse, see on mälestus Allie surmaööst, kui ta tagus garaaziaknad kildudeks. Ka on Holden enda meelest argpüks, nii kakluses, mida on paar korda ette tulnud ja kus kolki saadud, kui tüdrukutega suhtlemises. Tüdrukutega on see häda, et kui poiss neile meeldib, siis olgu ta nii vastik kui tahes, ikka nad ütlevad, et tal on alaväärsuskompleks, aga kui poiss neile ei meeldi, siis olgu ta nii kena kui tahes või olgu tal kui sügav alaväärsuskompleks tahes, ikka nad ütlevad, et ta on ennast täis. Nii
katsetada ideedega, mis sulle ei sobi, ei kõlba. Sa õpid tundma oma tõelist mõõtu ja vastavalt sellele rõivastad oma vaimu." 2. Millisena näeb Holden teisi inimesi? Milliste kriteeriumite järgi ta inimesi hindab? Holden vaata väga inimeste välimust ja nende käitumits. ,,Kõik need sileda näoga poisid on nagu ühe vitsaga löödud. Kammivad end, siluvad end- ja siis jätavad su üksi." Ema- hoolis väga oma lastest. Ta polnud ikka Allie kaotusest üle saanud, pärast surma on ta väga närviline ja haiglane. Ta emal olid väga head kõrvad nagu neetud verekoeral. Isa-üsna rikas, kes on aktsiaseltsi advokaat. Ta investeeris alati raha Broadway etendustesse, mis kukkusid läbi. Hotell-ajud lüüakse sodiks. Õde- suhtus Holdenisse hästi, hoidis teda väga. Ta oli ainus, kes oli Holdenil olemas ja mõistis teda. Direktor Haas- kõige variserlikum värdjas. Puges iga põhapäev lastevanematele
Polnud küll kõige ilusam, kuid Holdenile ta meeldis. Mängisid koos malet. Tantsis balletti. Sally – Holdeni ammune tuttav, kellega ta palju tuvitses. Ilus, ning teadis seda ise hästi, seetõttu ka väga edev. Mr. Antolini – Holdeni kunagine õpetaja. Väga tark ja mõistev; oskas inimesi hästi lugeda. Raamatus on ka mainitud Holdeni vanem vend D.B., kes töötab Hollywoodis näitekirjanikuna ning vanemad. Isa oli tal advokaadifirmas tööl ning ema oli Allie surmast saadik kodune, kuna polnud sellest ikka veel üle saanud. Tegevus toimub: Teose tegevus toimub 1940-ndatel aastatel USAs sõjajärgsel ajal, mil’ inimesed olid vabameelsemad. Levis televisoon, mis sai inimeste meelelahutajaks ning pani inimesi uskuma lihtsatesse, pealiskaudsetesse asjadesse, sellest ka inimeste tühine jutt. Holden käis nii teatris kui ka kinos, mis olid tol ajal väga populaarsed (ta üritas neid vältida sp
ning peaaegu suudelnud oleksid. Holden ei saa aru, kas Jane´i ema uus mees on tüdrukule käed külge pannud või mitte, sest korral, mil poiss lohutuseks suudles Jane´i põsele ja otsaette, oli tüdruk nutma puhkenud just lakekrantsist kasuisa pärast. Holden plaanib nüüd mõned päevad Edmonti hotellis redutada ning alles siis koju minna. Ta tahab, et vanemad kohaneksid uudisega, et Holden koolist välja visati. · Holdeni noorem vend Allie on surnud, Holden peksis meeleheites garaazi aknad paljaste kätega puruks. Allie oli haigestunud valgeveresusse ja suri, kui perekond veel Maine´s elas.**(5.PT) 12. 17. Peatükk · Caulfield laseb end taksojuhil nimega Horwitz sõidutada Ernie baari, seal tellib ta viskit soodaveega ning kohtab oma venna D.B ekstüdrukut Lillian Simmonsit. Holden lahkub baarist õige pea, sest ta ei soovi Lillianiga koos aega veeta.
mõju Holdenile, sest tema silmis on Jane üks vähestest tüdrukutest keda ta austas ja ka tahtis. Phoebe Caulfield- Phoebe on Holdeni 10-aastane õde, keda ta ka armastab väga. Ta on intelligentne, tore, suurepärane tantsija ja tema lapselikkus ja süütus on Holdeni õnneallikaks. Vahest näitab tüdruk välja suurt küpsust ja voorust kui Holden käitub lapsikult. Nii nagu mr. Antolini, näeb ka Phoebe, et Holdeni suurimaks vaenlaseks on ta ise. Allie Caulfield- Holdeni noorim vend. Allie sureb leukeemiasse kolm aastat enne, kui novel alguse saab. Allie oli tark, sõbrallik, punapäine- Holdeni jutu järgi, oli ta Caulfieldidest targim. Allie surm painab Holdenit kohutavalt ning ta kannab alati kaasas pesapallikinnast, millele Allie vanasti kirjutas luuletusi peale rohelise tindiga. D.B. Caulfield- Holdeni vanem vend. D.B oli kirjutanud palju lühijutustusi, mida Holden väga austas, kuid samas Holden leiab, et ta vend mängib litsi oma annetega, sest too kirjutab
Välimuselt on ta pikka kasvu ning viisaka väljanägemisega ning tal puuduvad vistrikud. Poiss pole täisealine, kuid valetab end igal võimalikel juhtumitel täisealiseks: alkoholi tellimisel, Faith Cavendishi välja kutsudes, kohtumisel sutenööri ja prostituudiga. Tema identiteedid(valenimed) vahetuvad tihti, just selleks, et teha asju, mida vanemad inimesed teevad. Vaatamata sellele, ei usu keegi, et tegu võiks olla täiskasvanud poisiga. Holdenil on kaks venda ning üks õde. Allie ja D.B on vennad, Phoebe tema õde. Allie suri valgeveresussse, vanem vend D.B on hea kirjanik, Phoebe on noor, kuid oma vanuse kohta asjalik laps. Kõige lähedasem suhe on tal Phoebega, ka Alliega. Holden ei taha saada täiskasvanuks, sest nn suurte inimeste maailm on tema jaoks võlts ja silmakirjalik(kõneldakse ainult rahast, võimust ja aust). Ta keeldub sobitumast ühiskonda, reeglitele truuks ka ei jää. (justkui seesmiselt tühi)
hiljem on nad mõistlikumad ega õienda temaga. Internaati jõudes tuli tema tuppa Stradlater, kellel oli kiire, kuna ta kiirustas kohtingule. Holdenit huvitas, kellega ta seekord siis välja läheb. Kui ta kuulis Stradlaterit ütlemas Jane Gallagheri nime, oli ta sokeeritud. Jane oli tüdruk, kes oli varem Holdenile meeldinud. Stradlater palus Holdenilt inglise keele kirjandiga abi. Poiss oli nõus ning kirjutas kirjeldava loo enda hukkunud venna Allie pesapallikindast, mis oli luuletusi täis kirjutatud. Kohtingult tagasi tulles luges Stradlater kirjandi läbi ning ütles, et see ei vasta absoluutselt teemale. Holden tõmbas selle puruks ning viskas minema. Holden sõitis New Yorki rongiga. Seal kohtas ta igasugu veidraid inimesi. Ta meenutas vanu tuttavaid, keda välja kutsuda, kuid loobus sellest mõttest ning läks üksi ööklubisse. Seal kohtas ta kolme suhteliselt rumalat daami tantsis ja jõi koos nendega kokteile
Pere Holdeni ümber Kevin Kiolein Kerli Lehes Markus Lapolainen 8c. Phoebe Josephine Caulfield 10 aastane Holdeni noorem õde Välimuselt kõhn, ilus ja punapäine Oma ea kohta arukas, hea kuulaja Oskas hästi tantsida Jonnakas Lahke Allie Holdeni noorem vend, kes on surnud Holden tundis temast puudust ja pidas teda omamoodi idealistiks Iseloomult kena Mängis pesapalli D.B Holdeni vanem vend Töötab Hollywoodis näitekirjanikuna Käib peaaegu igal nädalalõpul Holdenit vaatamas Isa Töötas advokaadifirmas Ükskõikne iseloom, kuna Phoebe väitis et ta tegi suitsu ja isa ei teinud sellest välja. Ema Oli kodune
pruut Lillian Simmons koos kapten Blopiga. Peale lühikest vestlust nendega otsusteas Holden lahkuda. Holden ei tahtnud enam taksoga sõita ning kõndis seepärast 41 kvartalit jala. Liftis pakkus üks mees talle prostituuti. Holden oli nõus kuid oma toas olles kahetses ta seda otsust. Lõpuks ta ainult vestles prostituudiga ning maksis talle 5 dollarit, kuigi nõuti 10 dollarit. Peale prostituut Sunny lahkumist mõtles Holden oma surnud venna, Allie peale ning kõneles temaga. Samuti mõtles ta Jeesuse jüngrite peale. Äkki kuulis ta koputust. Sunny ja liftipoiss Maurice tulid viit dollarit nõudma. Holden ei tahtnud maksta. Maurice hoidis teda kinni ning Sunny võttis raha. Holden nimetas Maurice`i neetud räpaseks idioodiks. Selle peale sai ta paar hoopi kõhtu. Holden oli kindel, et sureb valusse. Holden ei saanud palju magada ning tõusis juba 10-ne paiku. Tal oli kõht tühi kuid ta ei soovinud Maurice kohata. Ta helistas Sally
Eestis ilmus raamat 1961.aastal. Tänaseks on see romaan saanud üheks tuntumaiks teismelise mässumeelust kirjandusteoseks. Kõigi kurvastuseks on raamatu autor J.D.Salinger nüüdseks surnud. Kuristik rukkis rääkis 17- aastasest poisist nimega Holden Caulfieldi. Holden käis Pencey erainternaatkoolis, kus ta kõikides eksamites välja arvatud inglise keeles põrus. Seetõttu ta visati koolist välja. Holden teadis, et tema ema on alates sellest ajast kui tema noorem vend Allie suri palju närvilisem ja otsustas välja viskamise koha pealt veel vaikida. Kuigi Holdenil oli hirmus kange soov näha oma pisikest õde Phoebet. Ta ostis ka õele kingituseks plaadi, mida ta oli koolis proovinud mitmeid kordi oma koolivennalt ära osta. Holden oli väga isemoodi poiss, talle ei meeldinud käia kinos ega ka teatris. Tema arust ei suutnud näitleja mängida oma rolli nii usutavalt, kui oleks vaja olnud ja kui mõni seda suutis, siis ta teadis seda isegi ja ka see oli läbi näha
Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana) peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spencer...
Lugu räägib 17-aastasest poisist Holden Caulfieldist, kes on just äsja välja visatud Pencey erainternaatkoolist (neljandast), kuna ta põrus kõikides ainetes peale inglise keele. Sündmused leiavad aset kahe päeva jooksul. Holden on üsna jõukast perest pärit. Tal on korralikud ja töökad vanemad, vanem vend D.B, kes elab ja töötab Hollywoodys kirjanikuna, noorem õde Phoebe, kes oma vanuse kohta on väga intelligentne, tark ja taibukas. Tal oli veel üks vend Allie, kes suri aastaid tagasi ja kellest ta tihti räägib. Holden ei lausu vanematele sõnagi, et ta on järjekordselt koolist välja visatud vaid otsustab hoopis New York'is ringi seigelda ja alles vaheajaks koju minna. Kooli viimasel päeval, olles tagasi jõudnud New York'is vehklemisvõistlustelt, mis tema jaoks kehvasti lõppesid, kuna ta unustas oma spordivarustuse metroosse, otsustab ta hüvasti jätta ühe õpetaja Mr Spenceriga. Nad arutavad miks Holden välja
Second level Third level Fourth level Fifth level A fan made cover by M. S. The first original cover Corley The Protagonist Holden Caulfield Problems with adaption, doesn't know his place in the world Expelled from many schools due to his bad results in everything (except English) The most important people to him are his deceased brother Allie and little sister Phoebe Lover of alcohol, as it helps him escape from his problems Likes to lie a lot The Story Most of the story takes place over a couple of days in winter of 1949 The fight with his roommate Stradlater makes him leave early Wanders around New York, visiting various places Starts off with a fairly large budget, ends up completely broke Tells Phoebe he wants to become a catcher on the edge of a cliff Wants to run away from home but doesn't because of his sister
Kuristik rukkis J. D. Salinger Jerome David "J. D." Salinger 1919 2010 Abielus kolm korda "Kuristik rukkis" "Üheksa juttu" "Franny ja Zooey" "Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" "Seymour, sissejuhatuseks" Tegelased Holden Caulfield (16 a vana) hullunud koolist väljaheidetu Mr. Spencer ajalooõpetaja D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Koolist väljalangemine Holden on väljas ja vaatab kaugemalt jalgpalli matsi Jõuluvaheaeg Pencey koolist väljalangemine eksamitel põrumise eest Pole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud Inglise keele tegi ära, ajaloos kukkus läbi Mäel seistes jätab kooliga hüvasti Tunded, olemus: külm (kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv), hingeldab (kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab pal...
1.1 Selles raamatus käsitletakse puberteedi hirmu, igatsust ja tõrkumist , mida tunneb iga nooruk selles eas.Ta vihkab oma vanemate ja õpetajate juttu "kasvuraskustest", mis läheb üle. Ta tahab vehkat teha ja üksi olla. 1.2 Raamatu esimeste lehekülgede jooksul toimub tegevus Pency koolis, kus peategelane ja jutustaja Holden Caulfield õppis. Kohe alguses mainib Holden, et teda on halva õppeedukuse tõttu (kukkus eksamitest läbi) koolist välja heidetud. Viimastel päevadel koolis külastab noormees talle sümpaatsena näinud õpetajaid ja jõuab endas järeldusele, et ei olekski enam tahtnud selles koolis õppida. Suhtumisega direktorisse, kes vahetult enne külastuspäeva laseb õpilastele pakkuda parimat sööki, et vanematele kool südamelähedasem oleks, näitab Holden lugejatele oma viha kõige silmakirjaliku ja võltsi vastu. See on poisi üks paremini nähtavaid iseloomujooni ja sallimatus pealiskaudse ja võltsi vastu ilmneb raa...
maailmavalu käsitlev kirjandusteos • inglise keeleruumis üks koolide enim käsitletud ja samas enim tsenseeritud ning kritiseeritud roman • raamatut müüdud üle 65 miljoni eksemplari • originaalpealkiri “The Catcher in the Rye“ • mina-vormis Tähtsamad tegelased • Holden Caulfield - peategelane • Mr. Spencer – ajalooõpetaja • D. B. – Holdeni vanem vend • Stradlater – Holdeni toakaaslane • Sally Hayes – Holdeni tuttav • Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud • Phoebe – Holdeni noorem õde • Antolini – Holdeni endine õpetaja Sisukokkuvõte • Holden on sanatooriumis, meenutab aasta varem toimunut • oli välja visatud Pencey erainternaatkoolist, olles läbi kukkunud peaaegu kõigil eksamitel • läks hüvasti jätma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga • Stradlateril kohting, palub kirjandit • vihastab Holdeni peale, lööb teda • Holden otsustab koolist lahkuda, läheb rongiga New Yorki
Salinger ja Holden romaanis ,,Kuristik rukkis" Salinger on ameerikas New Yorgis sündinud proosakirjanik. Ta on kirjutanud mitmeid jutte, kuid tuntumaks on teda teinud romaan ,,Kuristik rukkis". See on rahvusvahelise tunnustuse pälvinud raamat, milles kirjanik väljendab peategelase Holdeni kaudu inimese ja ühiskonna vastuolusid. Holdeni meelest ei küsi mõistmine ja eluolust arusaamine vanust. Nimelt oli noorukil õde Pheobe, keda Holden pidas arukamaks kui mõnd täiskasvanut. Just Pheobe oli see, kellega poiss mitmeid kordi oleks tahtnud suhelda ja kurta oma muret seoses probleemidega koolis. Holdenile meeldis, et ta õde mõistis teda suurepäraselt ja ei pärinud iga seiga üksikasju, vaid kuulas vaikides Holdeni hinge täitvaid mõttesopistusi. Näiteks kui nad Allie`ga käisid jalutamas ning rääkisid mõnest üldisest asjast, siis kuulas Pheobe alati neid pealt, nii et poisid tihtilugu unustasid äragi, et neil on kaasas ka v...
Holden on sanatooriumis ja annab mõista, et tal on tuberkuloos, aga et ta on juba paranemas. Holden meenutab aasta varem toimunud sündmusi vahetult enne jõuluvaheaja algust, kui ta oli välja visatud Pencey erainternaatkoolist, olles läbi kukkunud kõigil eksamitel peale inglise keele. Peategelane jutustab, et ta on pärit korralikust ja jõukast perest, et tema vanem vend on andekas kirjanik, kes on aga oma ande "maha müünud" ja Hollywoodi tööle läinud; tema noorem vend Allie on mõni aasta tagasi leukeemiasse surnud ning noorem õde Phoebe on oma vanuse kohta väga terane ja asjalik laps. Holden ise on elava fantaasiaga teda häirivad pisiasjad teda endast välja ja ta käitub ebamõistlikult. Pencey kooli vihkab Holden seal valitseva sumbunud õhkkonna, snobismi, silmakirjalikkuse ja klassivahede rõhutamise pärast. See on juba neljas kool, kust ta on pidanud lahkuma kohanematuse tõttu.
Polnud küll kõige ilusam, kuid Holdenile ta meeldis. Mängisid koos malet. Tantsis balletti. Sally Holdeni ammune tuttav, kellega ta palju tuvitses. Ilus, ning teadis seda ise hästi, seetõttu ka väga edev. Mr. Antolini Holdeni kunagine õpetaja. Väga tark ja mõistev; oskas inimesi hästi lugeda. Raamatus on ka mainitud Holdeni vanem vend D.B., kes töötab Hollywoodis näitekirjanikuna ning vanemad. Isa oli tal advokaadifirmas tööl ning ema oli Allie surmast saadik kodune, kuna polnud sellest ikka veel üle saanud. Taust Teose tegevus toimub 1940-ndatel aastatel USAs sõjajärgsel ajal, mil' inimesed olid vabameelsemad. Levis televisoon, mis sai inimeste meelelahutajaks ning pani inimesi uskuma lihtsatesse, pealiskaudsetesse asjadesse, sellest ka inimeste tühine jutt. Holden käis nii teatris kui ka kinos, mis olid tol ajal väga populaarsed (ta üritas neid vältida sp et inimesed ootavad järjekorras tunde et pileteid saada
Muutused Holdeni mõtlemises oleks olnud minimaalsed. Ta oleks olnud ,isegi nüüd, see sama Holden , kes ta oli siis. Ta oleks teinud samu valikuid ja samu mõtlematuid tegusid. Kuid siiski oleks teda rohkem takistatud. Aga arvan, et Holden ei annaks ka praegu alla. Keegi ei suudaks teda ka selleks sundida. Siiani oleksid kõik tema mõtted täis tema venda Alliet. Vend oleks siiani see, tänu kellele on Holdeni elu üles ehitatud. Võibolla poleks Allie isegi surnud, kui see kõik oleks toimunud 21.sajandis. See oleks olnud Holdenile suuri võimalus oma elus edasi minna ja paraneda. Kuristik , see on ainus asi mis tema elus oleks muutunud. Ta oleks oodanud huviga täiskasvanuks saamist ja sellega kaasnevaid võimalusi. Hetkel soovivad kõik noored saada täiskasvanuks, arvan et seda sooviks ka Holden. Ta ei oleks saanud valesti aru ka kuristikku kukkuvatest lastest. Ta ei tahaks neid hoida kukkumast. Holden võiks lausa soovida neid
Lillian Simmons koos kapten Blopiga. Peale lühikest vestlust nendega otsusteas Holden lahkuda. Kolmeteistkümnes peatükk Holden ei tahtnud enam taksoga sõita ning kõndis seepärast 41 kvartalit jala. Liftis pakkus üks mees talle prostituuti. Holden oli nõus kuid oma toas olles kahetses ta seda otsust. Lõpuks ta ainult vestles prostituudiga ning maksis talle 5 dollarit, kuigi nõuti 10 dollarit. Neljateistkümnes peatükk Peale prostituut Sunny lahkumist mõtles Holden oma surnud venna Allie peale ning kõneles temaga.Samuti mõtles ta Jeesuse jüngrite peale.Äkki kuulis ta koputust. Sunny ja liftipoiss Maurice tulid viit dollarit nõudma. Holden ei tahtnud maksta. Maurice hoidis teda kinni ning Sunny võttis raha. Holden nimetas Maurice`i neetud räpaseks idioodiks. Selle peale sai ta paar hoopi kõhtu. Holden arvas valu tõttu, et ta sureb. Viieteistkümnes peatükk Holden ei saanud palju magada ning tõusis juba 10-ne paiku. Tal oli kõht tühi kuid ta ei
kujundada. Ma tõesti mõistan Sind, aga ükskõik kui palju Sa seda tahaksid, ei saa koolikohustusest kõrvale hiilida ja Sa ei peaks seda ka tahtma! Maailm ei käi nii nagu peaks või Sina seda tahaksid. Mõningate asjadega siin ilmas tuleb leppida. Ka sinul, Holden. Kas Sa oled kunagi mõelnud missugust eeskuju annad sa oma õele? Ta on nii tark, aga tal on ees keegi, kes on sama tark, aga ei suuda oma tarkust rakendada. Ta võib Sinust eeskuju võtta. Allie oli kõige targem poiss, temal läksid asjad koolis hästi. Miks Sa Alliest eeskuju ei võta kui Sa teda tõesti kõrgelt hindasid? Sa ainult leiad järjest ebameeldivaid omadusi inimestes ja ühiskonnas. Miks Sa need ainult paberile paned ja ei proovi midagi muuta? Sa kirjutasid Stradlaterist, kes lööb külge tüdrukule, kes Sulle meeldib ja kes Sinu meelest on väärt paremat. Miks sa siis ei lähe Jane'i juurde ja seda talle ei ütle
"Kuristik rukkis" J.D.Salinger 1. Tsitaadid: "Olgu hüvastijätt kurb või olgu ta halb, aga kui ma kusagilt lahkun, siis ma pean teadma, et ma sealt lõplikult lahkun. Kui seda ei tea, siis tunnen end veelgi halvemini." ,,Ta ei sallinud, kui teda idioodiks nimetati. Idioodid ei salli seda kunagi." ,,Ema ostis mulle küll valed uisud mina tahtsin saada kiiruiske, tema aga ostis mulle hokipantsid -, aga kurvaks tegi see mind sellegipoolest. Peaaegu iga kord, kui mulle midagi kingitakse, teeb see mind kurvaks." ,,Naised ajavad mind lolliks. Ausõna. Mitte et ma oleks mingi seelikukütt või midagi taolist kuigi armun üsna kergesti. Aga naised lihtsalt meeldivad mulle. Sest nad jätavad alati oma kuramuse kohvrid otse keset vahekäiku." ,,Ütlen alati ,,väga rõõmustav" inimesele, kellega tutvumine mind põrmugi ei rõõmusta. Aga kui tahad elada, pead sääraste asjadega leppima." ,,Ainult mulle tundub, et t...
tal oli tüdimus peal, otsustas ta asjad pakkida ja sealt lahkuda. Ta sõitis New Yorki ja võttis seal odavamat sorti hotellis toa. Selle ajal mõtles ta tihti oma kunagise sõbranna Jane'i peale. Nad olid lapsepõlves koguaeg koos olnud. Ta mõtles talle helistada kuid siiski ei teinud seda. Tal oli väike õde Phoebe, kes talle väga meeldis. Ta tahtis väga ka talle helistada aga ei julenud kuna ta vanemad võisid telefonile vastata. Tal oli ka vend D.B kes oli kirjanik ja teine vend Allie, kes oli nendest veel kõige andekam kuid ta suri. Ta käis ringi pubides ja tellis ka omale prostituudi, kelle teenuseid ta ikkagi lõpuks ei tahtnud. Kohtus nunnadega ja annetas heategevuseks raha. Ta sai kokku oma vana tuttava Sallyga, kellega ta käis teatris ja uisutamas. Holden eksles igal pool. Käis oma vanal õpetajal külas ning läks ka salaja koju õele külla. Ta otsustas vahepeal kaugele ära sõita kuid siiski mõtles ümber
Holdeni sooviks oli olla rukkipõllul ja kaitsta lapsi kuristikku kukkumise eest. Ta soovis lapsi kaitsta täiskasvanuks saamise eest. Holden soovis maailma paremaks muuta. Ta soovis, et lapsed väärtustaksid ja naudiksid oma lapsepõlve nii kaua kui see võimalik on, sest lapsepõlv ei ole korduv. Holden ei tahtnud, et lapsed kasvaksid suureks ja näeksid, mida maailm pakub täiskasvanutele. Tema suureks sooviks oli olla hea vend oma õele ning sama hea poeg oma vanematele nagu oli tema vend Allie. Holden rääkis oma muredest vaid õele, keda ta usaldas kõige rohkem. Arvan, et enamik tänapäeva noori sarnanevad Holdeniga, soovides kaitsta endale lähedasi ja endast nooremaid õdesid-vendi ja tuttavaid erinevate pahede eest. Tihti ongi just õed- vennad need, keda kõige rohkem usaldatakse. Igal inimesel on häid ja halbu omadusi. Ükski inimene ei ole ideaalne, mis väljendub ka Holdeni olemuses. Ta ei teinud küll alati kõige õigemaid valikuid, kuid tema elueesmärk oli üllas
Caulfield räägib mina-vormis oma koolist, sõpradest, sugulastest, tuttavatest. Holden tundub ülbe ja isekas ning ta ise tunnistab, et on suur valetaja. Tegelikult hoolib noormees väga oma lähedastest ja on viisakas. Ta õppis Pencey koolis. Holdenil on noorem õde Phoebe. Pheobe on Holdenist paar aastat noorem ning käib neljandas klassis. Tundub, et ta armastab väga oma venda. Peale õe oli Holdenil veel kaks venda. Noorem vend, Allie oli surnud, vanem vend D.B oli kirjanik Hollywoodis. Ackley ja Stradlater olid peategelase ,,sõbrad", kellest poiss väga vaimustuses ei olnud. Nad käisid Holdeniga samas koolis. Stradlater oli Holdeni toanaaber ja Ackley oli koolikaaslane. New Yorgis sai poiss kokku oma vanade sõpradega, Sally ja Luceiga Üsna alguses läheb Holden oma ajalooõpetaja juurde, kus ta kirjeldab üksikasjadeni nii tema kodu kui ka välimust ning olekut
Polnud küll kõige ilusam, kuid Holdenile ta meeldis. Mängisid koos malet. Tantsis balletti. Sally – Holdeni ammune tuttav, kellega ta palju tuvitses. Ilus, ning teadis seda ise hästi, seetõttu ka väga edev. Mr. Antolini – Holdeni kunagine õpetaja. Väga tark ja mõistev; oskas inimesi hästi lugeda. Raamatus on ka mainitud Holdeni vanem vend D.B., kes töötab Hollywoodis näitekirjanikuna ning vanemad. Isa oli tal advokaadifirmas tööl ning ema oli Allie surmast saadik kodune, kuna polnud sellest ikka veel üle saanud. 5. Teose lõpuks viivad ta vanemad poja psühhoterapeudi juurde, nimelt peab Holden lõpuks minema ravile psühhiaatriahaiglasse. Ta viibib aasta aega seal asutuses ning tunnistab, et tunneb puudust kõikidest, kellega jutustanud oli. Sügisel ootab teda ees uus kool ning ta ei tea mida sellest oodata. Arvan, et ta muutus leplikumaks ning sallivamaks mingil määral ning seetõttu ei vihka ta
Holden püüab mõista anda, et ta võiks jalga lasta. Siis saabub Stradlater koju ja Ackley lahkub. Stradlater läheb pesuruumi end üles lööma, kuna tal on kohtamine. Holdenil on igav ja ta läheb kaasa. Stradlater vilistab, kuid teeb seda jube halvasti. Stradlater palub, et Holden talle kirjandi kirjutaks. Holden pole õnnelik, kuid jääb lõpuks nõusse (tuleb kirjeldada mingit tuba või hoonet, kuna Holden ei oska midagi selle kohta kirj. Siis kirjutab ta hoopis oma surnud venna Allie pesapallikindast, mille peale on luuletusi kirjutatud). Holden kritiseerib mõttes Stradlateri raseerimisvahendeid, mis on jube räpased. Siis kuuleb ta, et Stradlater läheb välja Jane Gallagheriga, Holdeni lapsepõlvesõbraga. Ta meenutab lapseliku vaimustusega koos veedetud aegu, ja tahab, et Stradlater küsiks talt kabe kohta (Jane ei tahtnud kunagi käia tammiga, Holden tahab teada, kas ta seda ikka veel ei taha). Stradlater lubab küsida, kuid Holden teab juba ette, et ei küsi
kui Holden püüab mõista anda, et ta võiks jalga lasta. Siis saabub Stradlater koju ja Ackley lahkub. Stradlater läheb pesuruumi end üles lööma, kuna tal on kohtamine. Holdenil on igav ja ta läheb kaasa. Stradlater vilistab, kuid teeb seda jube halvasti. Stradlater palub, et Holden talle kirjandi kirjutaks. Holden pole õnnelik, kuid jääb lõpuks nõusse (tuleb kirjeldada mingit tuba või hoonet, kuna Holden ei oska midagi selle kohta kirj. Siis kirjutab ta hoopis oma surnud venna Allie pesapallikindast, mille peale on luuletusi kirjutatud). Holden kritiseerib mõttes Stradlateri raseerimisvahendeid, mis on jube räpased. Siis kuuleb ta, et Stradlater läheb välja Jane Gallagheriga, Holdeni lapsepõlvesõbraga. Ta meenutab lapseliku vaimustusega koos veedetud aegu, ja tahab, et Stradlater küsiks talt kabe kohta (Jane ei tahtnud kunagi käia tammiga, Holden tahab teada, kas ta seda ikka veel ei taha). Stradlater lubab küsida, kuid Holden teab juba ette, et ei küsi
Siis saabub Stradlater koju ja Ackley lahkub. Stradlater läheb pesuruumi end üles lööma, kuna tal on kohtamine. Holdenil on igav ja ta läheb kaasa. Stradlater vilistab, kuid teeb seda jube halvasti. Stradlater palub, et Holden talle kirjandi kirjutaks. Holden pole õnnelik, kuid jääb lõpuks nõusse (tuleb kirjeldada mingit tuba või hoonet, kuna Holden ei oska midagi selle kohta kirj. Siis kirjutab ta hoopis oma surnud venna Allie pesapallikindast, mille peale on luuletusi kirjutatud). Holden kritiseerib mõttes Stradlateri raseerimisvahendeid, mis on jube räpased. Siis kuuleb ta, et Stradlater läheb välja Jane Gallagheriga, Holdeni lapsepõlvesõbraga. Ta meenutab lapseliku vaimustusega koos veedetud aegu, ja tahab, et Stradlater küsiks talt kabe kohta (Jane ei tahtnud kunagi käia tammiga, Holden tahab teada, kas ta seda ikka veel ei taha). Stradlater lubab küsida, kuid Holden teab juba ette, et ei küsi
vistrikke, oli pahatahtliku iseloomuga, Ackley tüütas ja segas Holdenit, tuli nende tuppa kutsumatta, näppis teiste asju panemata neid õigele kohale tagasi. 8. Milles palus toanaaber Strandlater Holdenilt abi? Toanaaber palus Holdenil kirjutada talle inglise keele kirjandi. 9. Mis oli Holdenil oma vanuse ja välimuse kohta imelikku? Tal oli juustes üks hall juuksesalk. Ta suitsetas ja jõi palju. 10. Mis juhtus ta parema käega? Samal päeval mil ta noorem vend Allie suri peksis ta parema käega garaazi aknad puruks. 11. Miks läks Holden toanaabriga pesuruumis riidu? Strandlaterile ei meeldinud Holdeni kirjutatud kirjand ja Holdenile ei meeldinud, et toanaaber käis talle meeldiva tüdrukuga, Jane´iga, kohtingul ja ei rääkinud temast hästi. Poisid läksid Jane´i pärast kaklema. 12. Kuhu läks Holden õhtul koolist, kellega ta rongis vestles, millest? Holden lahkus koolist New Yorki. Rongis vestles ta ühe koolikaaslase emaga, nad
Ta eesmärk on müstiline ning Holden on veendunud, et tavapäraselt elades ta selleni ei jõua. Holdeni ainukeseks sooviks on olla rukkipõllul ja kaitsta lapsi kuristikku kukkumise eest. ". Samuti sümboliseerib püüdjarolli seljataha keeratud nokaga müts, mida Holden kannab, viidates püüdjale pesapallis. Kuristikku, kuhu lastel on oht kukkuda, võib tõlgendada kui täiskasvanuks saamist. Holden idealiseerib süütut lapsepõlve. Lapsepõlve kehastab tema surnud vend Allie. Ta peaaegu jumaldab Alliet ja pole ikka veel tema surmast üle saanud. Holdeni sidemeks lapseeaga on veel ta õde Phoebe, kes koos Alliega on Holdeni mõtetes peaaegu ainukesed,kes midagi väärt on. Lapsepõlv seostub puhta ja süütu armastusega, millest Holden kramplikult kinni hoiab. Holdeni endine kirjanusõpetaja räägib kuristiku kohta nii: ,, Niisugusse kuristikku langevad inimesed, kes oma elu teataval perioodil on hakanud otsima midagi sellist, mida nende
KURISTIK RUKKIS. JEROME D. SALINGER 1.) J.D Salinger . Jerome David Salinger (sndinud 1. jaanuaril 1919 New Yorgis) on ameerika kirjanik. Jerome David Salingeri isa oli juudi pritolu importija Sal Salinger ning ema oti-iiri pritolu Mirjam Salinger.Ta ppis riigikoolides. Enamus petajad pidasid teda keskpraseks, viisakaks ja hbelikuks pilaseks. Hiljem saadeti ta Valley Forge Military Academysse, kus ta ppis aastatel 1934 1936. Seejrel kis ta New Yorgi ja Columbia likoolis ning hakkas avaldama lhijutte. 1940-ndaks aastaks oli ta avaldanud jutte mitmetes perioodikavljaannetes.1944. aasta mrtsis teenis Salinger Neljandas Jalave Divisjonis Inglismaal ning oli seotud sissetungiga Normandiasse, nhes ht sja verisemat lahingut. See mjutas teda tugevalt. 1946. aastal naases ta sjast. Mitmed tema lood lkati tagasi kuni aastani 1948, mil ajaleht New Yorker avaldas tema esimese loo. Peale...
Mässab nii teiste kui iseendaga. · Võrdle teisi mässajaid Holdeniga. Keda teisi? · Iseloomusta Holdenit. Holden on probleemne laps, kes välja langenud neljast koolist, tal väljendub täielik apaatia oma tuleviku suhtes, on raskusi teiste inimestega suhtlemisel ja novelli jutustamise hetkel viibib vaimuhaiglas psühhoanalüütiku pideva järelvalve all. Holdeni probleemse vaimse seisundi kujundamises on kindlasti süüdi ka kaks traumat: tema venna Allie surm ja ühe koolikaaslase enesetapp. Iseloomult on ta väga hindav kõige ja kõigi üle- ta kritiseerib ja filosofeerib inimesi, kes on igavad, ebakindlas ja olemuselt võltsid. Võltsideks peab ta neid, kes ei erine teistest, kes püüavad käituda ja riietuda teiste järgi, vastavalt oma sotsiaalsele staatusele. · Too näiteid Holdeni sarkasmi kohta. Holdeni solvang Sally kohta restoranis. · Iseloomusta Holdeni ja ta õpetajate suhet.
· " Minul aga just publikut tarvis oligi. Armastan end teiste ees tähtsaks teha." Lk.33 · " Naised ajavad mind lolliks. Ausõna. Mitte et ma oleksin mingi seelikukütt või midagi taolist- kuigi armun üsna kergesti. Aga naised lihtsalt meeldivad mulle. " Lk. 56 · " Paljud inimesed ei oska üldse naeratada või siis naeratavad kuidagi vastikult. " Lk. 57 · " Klosetipoti kaas on ka õrnatundelisem kui too tüüp Morrow. " Lk. 57 · " Aga mine sa tea- emade puhul on raske midagi kindlat öelda. Emad on kõik kergesti põrunud. " Lk. 57 · " Kui ma kord hoogu satun ja vastavas tujus olen, võin mitu tundi üksijäri valetada. Ilma naljata. Tundide kaupa. " Lk. 60 · " Minul on üldse üks suur nõrkus. Oma hinges olen ma vist küll kõige suurem naistekütt, keda on nähtud. " Lk. 63 · " Mina olin arvatavasti ainus normaalne inimene kogu majas, ja seda ei olnud just palju." Lk. 63 · " New Yorgis saab raha eest kõike- uskuge mi...
on Holdenil vaja ppida. Ta peab lihtsalt leidma selle, mis teda huvitab, kik muu vib krvale jtta. Mr. Antolini puudutab HOldeni pead, kui poiss magab. Holden hakkab kartma, et tema petaja on homo ja laseb tema juurest kiiresti jalga. Hiljem hakkab ta mtlema, et vib-olla ta siiski eksis. 5) Holdeni vanem vend oli D.B. Ta oli olnud lhijuttude kirjutaja, kuid hiljem lks Hollywoodi ja hakkas kirjutama filmide jaoks. Holdenile ei meeldinud see ldse. Holdeni noorem vend oli Allie, kes oli mni aasta tagasi surnud. Holden hoolis oma nooremast vennast vga ja tundis temast puudust 6)Ma arvan, et Holden tahtis tudna armastust, aga polnud seda veel tundnud. Tal oli kll olnud mni tdruksber,aga ta polnud nendega eriti kaua suhelnud. Kuna talle ei meeldinud vltsid tunded siis ta ootas seda iget. Ta mistis hukka Stradlaterit ja Ackleyt,kes tenoliselt valetasid oma kogemuste kohta tdrukutega, kuid ta ise ei suutnud ega soovinud siiski tdrukutega kaugemale minna
poiss. Probleemne sellepärast, et teda on välja visatud juba 4. koolist. Jutustuse ajal viibib Holden sanatooriumis, sest tal on diagnoositud tuberkuloos. Kuid kui raamat lõpuni lugeda võib ka järeldada, et see sanatoorium võib olla ka hullumaja. Tema olukorda võib ehk seletada sellega, et ta on pandud internaati, kus tal pole kokkupuuteid oma vanematega, kes teda kasvataksid. Samuti võib see seotud olla ka sellega, et tema noorem vend Allie suri mõni aasta tagasi leukeemiasse ning ta elab seda raskelt üle (masenduses olles räägib ta oma surnud vennaga kõva häälega). Iseloomult on ta väga hindav kõige ja kõigi üle- ta kritiseerib ja filosofeerib inimesi, kes on igavad, ebakindlas ja olemuselt võltsid. Võltsideks peab ta neid, kes ei erine teistest, kes püüavad käituda ja riietuda teiste järgi, vastavalt oma sotsiaalsele staatusele. Holdeni lapsepõlv hakkab läbi saama ning täiskasvanuiga juba paistab.
On huvitavam vaadelda olukordi tema vaatenurgast, minna kaasa tema murede ja pahurusega, kui hakata raamatut lugedes lahkama, mis võiks olla tema käitumise põhjuseks. On ilmselgeid märke, et Holden on paheline ja ebausaldusväärne : ta kukub välja neljast koolist, näitab ükskõiksust oma tuleviku suhtes, ta viiakse haiglaravile ning on suutmatu teiste inimestega samastuma. On teada kaks traumat, mis Holdenit tugevasti mõjutanud on: tema venna Allie surm ning ühe koolikaaslase enesetapp. Holdeni kõige silmapaistvaim iseärasus on tema ülim kriitilisus peaaegu kõigi ja kõige suhtes. Ta kritiseerib ja filosofeerib inimeste üle kes on igavad, ebakindlad. Kõige rohkem rõhutab ta võltse inimesi. Holdeni kahe maailma vahel (süütu lapsepõlv, kuhu ta jääda tahab ning julm eesootav täiskasvanute maailm) näib olevat kahenemine, kuid Phoebe teeb tema elu keerukamaks. Selle
erainternaatkoolist, olles läbi kukkunud kõigil eksamitel peale inglise keele. Jutustus hõlmab kahe päeva sündmusi ja nendega kaasnenud mõtteid ja tundeid, samuti Holdeni kommentaare, mis on aasta hiljem antud teatavalt distantsilt. Peategelane jutustab, et ta on pärit korralikust ja jõukast perest, et tema vanem vend on andekas kirjanik, kes on aga oma ande "maha müünud" ja Hollywoodi tööle läinud; tema noorem vend Allie on mõni aasta tagasi valgeveresusse surnud ning noorem õde Phoebe on oma vanuse kohta väga terane ja asjalik laps. Holden ise on elava fantaasiaga, mis ulatub luiskamiseni, ja kohati oma vanusest küpsem, vahel aga ajavad häirivad pisiasjad teda endast välja ja ta käitub ebamõistlikult. Pencey kooli vihkab Holden seal valitseva sumbunud õhkkonna, snobismi, silmakirjalikkuse ja klassivahede rõhutamise pärast. See on juba neljas kool, kust ta on pidanud lahkuma kohanematuse tõttu.
visatud. Ta leidis, et kõikjal tema ümber valitses talumatu silmakirjalikkus. Phoebe oli Holdeni väike õde, keda poiss väga armastas. Tüdruk oli oma noorusest vaatamata väga intelligentne ja austas Holdenit, ehkki teadis ja tunnistas tema nõrku külgi. Ta muretses väga oma venna pärast, et too pahandustesse ei satuks, andis talle isegi kogu oma kogutud raha. Väga hoolitsev ja taibukas tüdruk. Allie oli Holdeni vend, kes suri väga noorelt leukeemiasse, kuid Holden austas teda ja rääkis temast ja tema tegudest ikka veel. D.B- d kirjeldas Holden oma jutustuses väga hea kirjaniku ja vennana, kuid väga rumalana, sest raiskas oma annet filmikäsikirju kirjutades. Ta oleks võinud hoopis häid raamatuid kirjutada. Stradlater oli Holdeni toakaaslane Penceys. Ta oli enesekindel ja saavutas alati kõik, mis tahtis, eriti kui asi puudutas tüdrukuid
Samuti sümboliseerib püüdjarolli selja taha keeratud nokaga müts, mida Holden kannab, viidates püüdjale pesapallis. Holdeni soov olla absoluutselt omakasupüüdmatu ja heatahtlik on ebamaine ja religioosne. Paralleele võib tõmmata nii idamaiste bodhisatvate13 kui ka kristliku Päästjaga. Kuristikku rukkipõllul, kuhu lastel on oht kukkuda, võib tõlgendada kui täiskasvanuks saamist. Holden idealiseerib süütut lapsepõlve. Lapsepõlve kehastab tema surnud vend Allie. Ta peaaegu jumaldab Alliet ja pole ikka veel tema surmast üle saanud. Holdeni suhteid Alliega saab võrrelda Salingeri loodud Glasside perekonna suhtumisega vanemasse venda Seymouri. Holdeni sidemeks lapseeaga on veel ta noorem õde Phoebe, kes koos Alliega on Holdeni mõtetes peaaegu ainukesed inimesed, kes midagi väärt on. Lapsepõlv seostub puhta ja
täiskasvanulikult käituda, kuid lõpuks oli ta siiski sunnitud tüdukutega hüvasti jätma. Seetõttu arvas ta pärast armujoovastuse kadumist, et ka naised on rumalad ja võltsid ning nendega ei tasu tegemist teha, ainus erand oli Jane. Ei tasu süüdistada tüdrukuid, kes ei lase end kaasa viia impulsiivsete ja mõtlematute ettepanekutega. Ka pärast armastuse kadumist ei tasu süüdistada ja sarjata, vaid säilitada lugupidamine tütarlaste vastu. Holdeni vanemad olid pärast Allie surma teistsugused kui varem, näiteks ta ema oli muutunud närviliseks ja tundeliseks ja isa oli hõivatud oma tööga. Selle asemel, et mõista noormehe east tulenevaid probleeme, saatsid nad ta hoopis psühhiaatriahaiglasse, mille üle Holden sügavalt pettus. Siin jagan poisi arvamust ning arvan samuti, et lapsevanemad peaksid eelkõige suutma perekondlikud suhted ja laste vajadused tõstma kõrgemale tööst ja muust materiaalsest maailmast. 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
