4. Milline on teose 36.M. Mitchell ,,Tuulest viidud" esituslaad (realistlik, 37.M. Atwood ,,Teenijanna lugu" fantaasia piirimail, kuidas kirjelduse, ent talle ei meenu see mõjutab lugejat) ühtki tuba, maja ega muud, 5. Kas teos meeldis? Miks? mida oleks võinud kirjeldada. 6. Kas oled lugenud sama Kaks aastat noorem vend Allie autori teisi teoseid? oli Holdeni iidol, kelle surmast Samalaadseid teoseid? 7. Mida see raamat Sulle kui ta pole ikka veel üle saanud. lugejale ütles? Allie kinnas oli üleni täis kirjutatud luuletusi, isegi ÜLESANNE 1 sõrmed, et tal oleks väljakul Loe teos läbi ja kirjuta midagi lugeda, kui keegi etteantud skeemi järgi
valmistab " * Pidas end kõige ilusamaks poisiks läänepoolkeral. * Veetis pool oma elust peegli ees - Stradlater läks kohtama tüdrukuga ,keda minategelane teadis, elasid kõrvuti majas- Jane Galeagner 5.PEATÜKK - Laupäeviti oli neil alati üks ja seesama lõunasöök- Büfsteele - Pidi Stradlater´ile kirjandi kirjutama, mis kirjeldab mõnda tuba või maja. Minategelane kirjeldas aga hoopis oma surnud venna Allie pesapallikinnast. - ,, Mu venna pesapallikinnas oli vasaku käe oma. Vend oli vasakukäeline. Aga kirjeldada tasus kinnast selle poolest, et Allie oli ta üleni luuletusi täis kirjutanud, isegi sõrmed ja puha. Rohelise tindiga. Seda tegi ta selleks ,et tal oleks midagi lugeda, kui ta on väljakul ,aga keegi parajasti ei ründa " - Vend on surnud -> haigestus valgeveresusse -> suri 18.juulil 1946 - Oli punapea - Kui vend suri peksis minategelane kõik garaazi aknad sisse.
Ta oli üsna kohanemisvõimetu. Ta oli seepärast juba üsna mitmest koolist välja visatud. Talle ei meeldinud kui teised teesklesid. Tal oli samuti kombeks valetada ning kui ta juba alustas, siis ta ei saanud enam pidama. Nt: koolikaaslase emaga rongis kohtumine ja rääkimine. Ta oli südamlik ja abivalmis, nt: nunnadega kohvikus rääkimine. 2. Kes oli Holdeni jaoks kõige tähtsam inimene? Kõige tähtsam inimene enne ta surma oli ta noorem vend Allie. Peale Allie surma oli talle kõige tähtsam ta noorem õde. Ma arvan, et ta õde oli talle kõige tähtsam just ta venna surma pärast ning see oli nad lähedasemaks teinud. 3. Miks sai Holden kupeldaja Maurice'i käest lõuga? Liftis lepiti kokku, et üks kord maksab $5, kuid prostituut küsis Holdenilt $10. Holden andis talle ainult $5 ning Maurice tuli ülejäänud viit dollarit sisse nõudma. 4. Mille põhjal saab väita, et Holden oli Jane Gallagheri armunud?
Holdeni iseloomustus. Holden Caufield on New Yorgis elav 17 aastane ameeriklane. Holden on kõhn, pikk kasvu ja siilipeaga elava fantaasiaga poiss. Poiss ise nimetab end ateistiks. Ta on pärit korralikust perest. Ta elab koos koduperenaisest ema, advokaadist isa ja väikese õe Phoebega. Üle kõige maailmas armastab ta oma väikest õde. Läbisaamine vanematega ei ole väga hea. Samuti on tal suur vend D.B, kes on kirjanik ja temast 2 aastat noorem vend Allie, kes suri juba väga noorena valgeveresusse. Tema tugevateks külgedeks on inglise keel ja kirjandus. Samuti meeldib talle lugeda. Tema pahadeks külgedeks võib lugeda tema alkoholi lembust ja seda, et ta suitsetas. Ta käib poiste erakoolis, kust teda ootab väljaviskamine. Holdenit on ka varem koolidest väljavisatud halva õppeedukuse tõttu. Tal on väga raske kohaneda uute asjade ja uue keskkonnaga. Iseloomult paistab ta rahulik, kuid tegelikult nii ei ole.
vanematega New Yorgis, avaldas jutte ja lõpuks romaani "Kuristik rukkis". 1953. aastal kolis Salinger elama eraldatud maakohta New Hapshire'is ning süüvis idamaade filosoofiasse ja religiooni. Viimase jutu "Hapworth 16, 1924" avaldas ta 1965. aastal ajakirjas The New Yorker Holden Caugfield peategelane (seitsmeteistaastane nooruk) Mr. Spencer ajalooõpetaja D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Teos ilmus kõigepealt Ameerikas järjejutuna (1945-1946) ja hiljem ka raamatuna USA-s ja Inglismaal (1951). Eestis ilmus raamat 1961.aastal. Tänaseks on see romaan saanud üheks tuntumaiks teismelise mässumeelsust käsitlevaks kirjandusteoseks. Kõigi kurvastuseks on raamatu autor J.D.Salinger nüüdseks surnud.
Meeldisid asjad, milles ei väljendunud egoism nagu näiteks tantsimine (mainis seda mitmes kohas ehk jälgis, kuidas inimesed tantsivad, sest see rääkis nende kohta palju). Tegelast võib pidada stereotüüpseks, sest paljud noored saavad temaga samastuda, kuna ta on mässumeelne ja tundis, et tema kanda on palju valulisi probleeme. Phoebe Holdeni 10a õde. Välimuselt kõhn ja ilus, punapea. Hellatundeline; oma ea kohta väga arukas; hea kuulaja. Tantsis hästi (Holdeni jaoks oluline) Allie Holdeni noorem surnud vend. Hästi intelligentne; ei vihastanud kunagi; iseloomult kena. Holden tundis tast puudus ja pidas teda omamoodi ideaaliks. Holden pöördus tema poole, kui tundis, et hakkab ,,vajuma" ja jäävalt kaduma. Ackley Holdeni koolikaaslane. Koleda välimusega. Saamatu; erak (teda ei tahetud eriti seltskonda võtta tema välimuse pärast, kuid ka ta iseloom polnud kena); pahatahtlik; toppis oma nina igale poole; ignoreeris teiste privaatsust.
lk 7") -"Mida teeb surnu lillega? Kõige vähematki....Kõik võisid istuda autodesse, raadio mängima panna ja sõita kusagile kenasse restorani lõunatama kõik peale Alli." lk. 135 "Jumal hoidku, kui keegi ära sureb, ega siis sellepärast ei lakata teda armastamast eriti, kui ta on tuhat korda parem, kui kõik su tuttavad, kes on alles elus ja puha." lk. 148 Holden ja ta ema armastasid endiselt sügavalt Holdeni väikest venda Alliet, kes oli ära surnud. Allie oli minu arust Holdeni jaoks väga tähtis olnud, kui Holdenile tundus, et ta hakkab "alla vajuma" siis ta palus Allielt abi. Sellel õhtul, kui Allie ära suri lõi Holden garaazi aknad vihast katki. - "Teeksin seda hommikust õhtuni. Valvaksin lapsi kuristiku kaldal rukkipõllul. Ma tean, et see on rumal, aga see oleks ainus asi, mida ma tõesti teha tahaksin. Kuigi ma tean, et see on rumal." lk 149 Siin ongi juttu kuristikust rukkis, Holden räägib sellest oma väikese õe Phoebega.
lk 7") -"Mida teeb surnu lillega? Kõige vähematki....Kõik võisid istuda autodesse, raadio mängima panna ja sõita kusagile kenasse restorani lõunatama kõik peale Alli." lk. 135 "Jumal hoidku, kui keegi ära sureb, ega siis sellepärast ei lakata teda armastamast eriti, kui ta on tuhat korda parem, kui kõik su tuttavad, kes on alles elus ja puha." lk. 148 Holden ja ta ema armastasid endiselt sügavalt Holdeni väikest venda Alliet, kes oli ära surnud. Allie oli minu arust Holdeni jaoks väga tähtis olnud, kui Holdenile tundus, et ta hakkab "alla vajuma" siis ta palus Allielt abi. Sellel õhtul, kui Allie ära suri lõi Holden garaazi aknad vihast katki. - "Teeksin seda hommikust õhtuni. Valvaksin lapsi kuristiku kaldal rukkipõllul. Ma tean, et see on rumal, aga see oleks ainus asi, mida ma tõesti teha tahaksin. Kuigi ma tean, et see on rumal." lk 149 Siin ongi juttu kuristikust rukkis, Holden räägib sellest oma väikese õe Phoebega.
Holden Caulfield on pikk ja kõhn, suitsetamisest nõrkade kopsudega põline New Yorki poiss, kes viimase aasta jooksul kuus ja pool tolli kasvanud. Tema siilipea on ühelt poolt hall. Holden on juba neljast koolist kehva õppeedukuse pärast välja visatud, tema tugevus on inglise keel, eriti kirjandite kirjutamine, samuti armastab ta lugeda. Sööb vähe, võttes enamasti vaid juustuleiba, kannab alkoholi enda meelest hiigla hästi. Rõhutud meeleolus olles kõneleb vahetevahel valjusti Allie, oma surnud vennaga. Enda sõnutsi on Holden kõige hirmsam luiskaja, keda keegi oma elus kohanud, ajades alatihti pula. Vehklemisvõistlustel käies ostis endale dollarilise punase kõrvalappide ja pika nokaga jahimütsi ning kannab seda läbi kogu teose. Holdeni parem käsi ei paindu eriti hästi rusikasse, see on mälestus Allie surmaööst, kui ta tagus garaaziaknad kildudeks. Ka on Holden enda meelest argpüks, nii kakluses, mida on paar korda
katsetada ideedega, mis sulle ei sobi, ei kõlba. Sa õpid tundma oma tõelist mõõtu ja vastavalt sellele rõivastad oma vaimu." 2. Millisena näeb Holden teisi inimesi? Milliste kriteeriumite järgi ta inimesi hindab? Holden vaata väga inimeste välimust ja nende käitumits. ,,Kõik need sileda näoga poisid on nagu ühe vitsaga löödud. Kammivad end, siluvad end- ja siis jätavad su üksi." Ema- hoolis väga oma lastest. Ta polnud ikka Allie kaotusest üle saanud, pärast surma on ta väga närviline ja haiglane. Ta emal olid väga head kõrvad nagu neetud verekoeral. Isa-üsna rikas, kes on aktsiaseltsi advokaat. Ta investeeris alati raha Broadway etendustesse, mis kukkusid läbi. Hotell-ajud lüüakse sodiks. Õde- suhtus Holdenisse hästi, hoidis teda väga. Ta oli ainus, kes oli Holdenil olemas ja mõistis teda. Direktor Haas- kõige variserlikum värdjas. Puges iga põhapäev lastevanematele
Meeldisid asjad, milles ei väljendunud egoism nagu näiteks tantsimine (mainis seda mitmes kohas ehk jälgis, Kuidas inimesed tantsivad, sest see rääkis nende kohta palju). Tegelast võib pidada stereotüüpseks, sest paljud noored saavad temaga samastuda, kuna ta on mässumeelne ja tundis, et tema kanda on palju valulisi probleeme. Phoebe – Holdeni 10a õde. Välimuselt kõhn ja ilus, punapea. Hellatundeline; särtsakas, oma ea kohta väga arukas; hea kuulaja. Tantsis hästi. Allie – Holdeni noorem surnud vend. Hästi intelligentne; ei vihastanud kunagi; iseloomult kena. Holden tundis tast puudus ja pidas teda omamoodi ideaaliks. Holden pöördus tema poole, kui tundis, et hakkab „vajuma“ ja jäävalt kaduma. Ackley – Holdeni koolikaaslane. Koleda välimusega. Saamatu; erak (teda ei tahetud eriti seltskonda võtta tema välimuse pärast, kuid ka ta iseloom polnud kena); pahatahtlik; toppis oma nina igale poole; ignoreeris teiste privaatsust.
ning peaaegu suudelnud oleksid. Holden ei saa aru, kas Jane´i ema uus mees on tüdrukule käed külge pannud või mitte, sest korral, mil poiss lohutuseks suudles Jane´i põsele ja otsaette, oli tüdruk nutma puhkenud just lakekrantsist kasuisa pärast. Holden plaanib nüüd mõned päevad Edmonti hotellis redutada ning alles siis koju minna. Ta tahab, et vanemad kohaneksid uudisega, et Holden koolist välja visati. · Holdeni noorem vend Allie on surnud, Holden peksis meeleheites garaazi aknad paljaste kätega puruks. Allie oli haigestunud valgeveresusse ja suri, kui perekond veel Maine´s elas.**(5.PT) 12. 17. Peatükk · Caulfield laseb end taksojuhil nimega Horwitz sõidutada Ernie baari, seal tellib ta viskit soodaveega ning kohtab oma venna D.B ekstüdrukut Lillian Simmonsit. Holden lahkub baarist õige pea, sest ta ei soovi Lillianiga koos aega veeta.
mõju Holdenile, sest tema silmis on Jane üks vähestest tüdrukutest keda ta austas ja ka tahtis. Phoebe Caulfield- Phoebe on Holdeni 10-aastane õde, keda ta ka armastab väga. Ta on intelligentne, tore, suurepärane tantsija ja tema lapselikkus ja süütus on Holdeni õnneallikaks. Vahest näitab tüdruk välja suurt küpsust ja voorust kui Holden käitub lapsikult. Nii nagu mr. Antolini, näeb ka Phoebe, et Holdeni suurimaks vaenlaseks on ta ise. Allie Caulfield- Holdeni noorim vend. Allie sureb leukeemiasse kolm aastat enne, kui novel alguse saab. Allie oli tark, sõbrallik, punapäine- Holdeni jutu järgi, oli ta Caulfieldidest targim. Allie surm painab Holdenit kohutavalt ning ta kannab alati kaasas pesapallikinnast, millele Allie vanasti kirjutas luuletusi peale rohelise tindiga. D.B. Caulfield- Holdeni vanem vend. D.B oli kirjutanud palju lühijutustusi, mida Holden väga austas, kuid samas Holden leiab, et ta vend mängib litsi oma annetega, sest too kirjutab
Välimuselt on ta pikka kasvu ning viisaka väljanägemisega ning tal puuduvad vistrikud. Poiss pole täisealine, kuid valetab end igal võimalikel juhtumitel täisealiseks: alkoholi tellimisel, Faith Cavendishi välja kutsudes, kohtumisel sutenööri ja prostituudiga. Tema identiteedid(valenimed) vahetuvad tihti, just selleks, et teha asju, mida vanemad inimesed teevad. Vaatamata sellele, ei usu keegi, et tegu võiks olla täiskasvanud poisiga. Holdenil on kaks venda ning üks õde. Allie ja D.B on vennad, Phoebe tema õde. Allie suri valgeveresussse, vanem vend D.B on hea kirjanik, Phoebe on noor, kuid oma vanuse kohta asjalik laps. Kõige lähedasem suhe on tal Phoebega, ka Alliega. Holden ei taha saada täiskasvanuks, sest nn suurte inimeste maailm on tema jaoks võlts ja silmakirjalik(kõneldakse ainult rahast, võimust ja aust). Ta keeldub sobitumast ühiskonda, reeglitele truuks ka ei jää. (justkui seesmiselt tühi)
hiljem on nad mõistlikumad ega õienda temaga. Internaati jõudes tuli tema tuppa Stradlater, kellel oli kiire, kuna ta kiirustas kohtingule. Holdenit huvitas, kellega ta seekord siis välja läheb. Kui ta kuulis Stradlaterit ütlemas Jane Gallagheri nime, oli ta sokeeritud. Jane oli tüdruk, kes oli varem Holdenile meeldinud. Stradlater palus Holdenilt inglise keele kirjandiga abi. Poiss oli nõus ning kirjutas kirjeldava loo enda hukkunud venna Allie pesapallikindast, mis oli luuletusi täis kirjutatud. Kohtingult tagasi tulles luges Stradlater kirjandi läbi ning ütles, et see ei vasta absoluutselt teemale. Holden tõmbas selle puruks ning viskas minema. Holden sõitis New Yorki rongiga. Seal kohtas ta igasugu veidraid inimesi. Ta meenutas vanu tuttavaid, keda välja kutsuda, kuid loobus sellest mõttest ning läks üksi ööklubisse. Seal kohtas ta kolme suhteliselt rumalat daami tantsis ja jõi koos nendega kokteile
Pere Holdeni ümber Kevin Kiolein Kerli Lehes Markus Lapolainen 8c. Phoebe Josephine Caulfield 10 aastane Holdeni noorem õde Välimuselt kõhn, ilus ja punapäine Oma ea kohta arukas, hea kuulaja Oskas hästi tantsida Jonnakas Lahke Allie Holdeni noorem vend, kes on surnud Holden tundis temast puudust ja pidas teda omamoodi idealistiks Iseloomult kena Mängis pesapalli D.B Holdeni vanem vend Töötab Hollywoodis näitekirjanikuna Käib peaaegu igal nädalalõpul Holdenit vaatamas Isa Töötas advokaadifirmas Ükskõikne iseloom, kuna Phoebe väitis et ta tegi suitsu ja isa ei teinud sellest välja. Ema Oli kodune
Jerome David Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana, jõi palju)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Holden, peategelane visati Pencey erakoolist välja, sest ta ei saanud neljas aines hakkama.Kui ta läks võistlustele siis unustas ta enda varustuse metroosse. Tänu sellele oli terve tema tiim vihane. Holden jälgis mängu künkalt ning peale seda läks Härra Spenceriga rääkima. Holdeni hädine ja rohtudest haisev õpetaja vestles temaga õppeedukusest ja eksamitulemustest
Eestis ilmus raamat 1961.aastal. Tänaseks on see romaan saanud üheks tuntumaiks teismelise mässumeelust kirjandusteoseks. Kõigi kurvastuseks on raamatu autor J.D.Salinger nüüdseks surnud. Kuristik rukkis rääkis 17- aastasest poisist nimega Holden Caulfieldi. Holden käis Pencey erainternaatkoolis, kus ta kõikides eksamites välja arvatud inglise keeles põrus. Seetõttu ta visati koolist välja. Holden teadis, et tema ema on alates sellest ajast kui tema noorem vend Allie suri palju närvilisem ja otsustas välja viskamise koha pealt veel vaikida. Kuigi Holdenil oli hirmus kange soov näha oma pisikest õde Phoebet. Ta ostis ka õele kingituseks plaadi, mida ta oli koolis proovinud mitmeid kordi oma koolivennalt ära osta. Holden oli väga isemoodi poiss, talle ei meeldinud käia kinos ega ka teatris. Tema arust ei suutnud näitleja mängida oma rolli nii usutavalt, kui oleks vaja olnud ja kui
Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana) peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, )
Lugu räägib 17-aastasest poisist Holden Caulfieldist, kes on just äsja välja visatud Pencey erainternaatkoolist (neljandast), kuna ta põrus kõikides ainetes peale inglise keele. Sündmused leiavad aset kahe päeva jooksul. Holden on üsna jõukast perest pärit. Tal on korralikud ja töökad vanemad, vanem vend D.B, kes elab ja töötab Hollywoodys kirjanikuna, noorem õde Phoebe, kes oma vanuse kohta on väga intelligentne, tark ja taibukas. Tal oli veel üks vend Allie, kes suri aastaid tagasi ja kellest ta tihti räägib. Holden ei lausu vanematele sõnagi, et ta on järjekordselt koolist välja visatud vaid otsustab hoopis New York'is ringi seigelda ja alles vaheajaks koju minna. Kooli viimasel päeval, olles tagasi jõudnud New York'is vehklemisvõistlustelt, mis tema jaoks kehvasti lõppesid, kuna ta unustas oma spordivarustuse metroosse, otsustab ta hüvasti jätta ühe õpetaja Mr Spenceriga. Nad arutavad miks Holden välja
Second level Third level Fourth level Fifth level A fan made cover by M. S. The first original cover Corley The Protagonist Holden Caulfield Problems with adaption, doesn't know his place in the world Expelled from many schools due to his bad results in everything (except English) The most important people to him are his deceased brother Allie and little sister Phoebe Lover of alcohol, as it helps him escape from his problems Likes to lie a lot The Story Most of the story takes place over a couple of days in winter of 1949 The fight with his roommate Stradlater makes him leave early Wanders around New York, visiting various places Starts off with a fairly large budget, ends up completely broke Tells Phoebe he wants to become a catcher on the edge of a cliff Wants to run away from home but doesn't because of his sister
Kuristik rukkis J. D. Salinger Jerome David "J. D." Salinger 1919 2010 Abielus kolm korda "Kuristik rukkis" "Üheksa juttu" "Franny ja Zooey" "Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" "Seymour, sissejuhatuseks" Tegelased Holden Caulfield (16 a vana) hullunud koolist väljaheidetu Mr. Spencer ajalooõpetaja D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Koolist väljalangemine Holden on väljas ja vaatab kaugemalt jalgpalli matsi Jõuluvaheaeg Pencey koolist väljalangemine eksamitel põrumise eest Pole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud Inglise keele tegi ära, ajaloos kukkus läbi Mäel seistes jätab kooliga hüvasti Tunded, olemus: külm (kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja
paljudes situatsioonides. Ühiselamus tutvustab Holden noormehi, kellega ta enim kokku puutus. Näiteks, Robert Ackley, keda ta kirglikult vihkas, kuid samas pärast pikka eemaloldud aega taga igatses. Peategelane räägib ka oma toakaaslasest, Straddler'ist, kes läheb kohtama Holden'i vana sümpaatia, Jane Gallagher'iga. Holden lubab samal ajal sõbrale kirjutada lühikirjelduse inglise keeles. Ta hakkab aga meenutama vanu aegu ja oma venda Allie't, kes on surnud. Allie on Holden'i jaoks ingel minevikust, ta ülistab ja kiidab teda mitmel korral raamatu jooksul. Straddler'i saabudes esitab toakaaslane talle terve kuhja küsimusi, et välja uurida, kas Jane magas temaga. See küsimus jääb Holden'it kauaks piinama. Straddler'ile ei meeldi sõbra küsimused ja nende vahel tekib tüli. Kakluse käigus jääb Holden alla. Holden ei taha Pency'st lahkuda kõigiga tülis olles ja ta püüab sõbruneda Ackley'ga. See aga
maailmavalu käsitlev kirjandusteos • inglise keeleruumis üks koolide enim käsitletud ja samas enim tsenseeritud ning kritiseeritud roman • raamatut müüdud üle 65 miljoni eksemplari • originaalpealkiri “The Catcher in the Rye“ • mina-vormis Tähtsamad tegelased • Holden Caulfield - peategelane • Mr. Spencer – ajalooõpetaja • D. B. – Holdeni vanem vend • Stradlater – Holdeni toakaaslane • Sally Hayes – Holdeni tuttav • Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud • Phoebe – Holdeni noorem õde • Antolini – Holdeni endine õpetaja Sisukokkuvõte • Holden on sanatooriumis, meenutab aasta varem toimunut • oli välja visatud Pencey erainternaatkoolist, olles läbi kukkunud peaaegu kõigil eksamitel • läks hüvasti jätma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga • Stradlateril kohting, palub kirjandit • vihastab Holdeni peale, lööb teda • Holden otsustab koolist lahkuda, läheb rongiga New Yorki
vastuolusid. Holdeni meelest ei küsi mõistmine ja eluolust arusaamine vanust. Nimelt oli noorukil õde Pheobe, keda Holden pidas arukamaks kui mõnd täiskasvanut. Just Pheobe oli see, kellega poiss mitmeid kordi oleks tahtnud suhelda ja kurta oma muret seoses probleemidega koolis. Holdenile meeldis, et ta õde mõistis teda suurepäraselt ja ei pärinud iga seiga üksikasju, vaid kuulas vaikides Holdeni hinge täitvaid mõttesopistusi. Näiteks kui nad Allie`ga käisid jalutamas ning rääkisid mõnest üldisest asjast, siis kuulas Pheobe alati neid pealt, nii et poisid tihtilugu unustasid äragi, et neil on kaasas ka väikeõde.. ,,Teate, kui Pheobe-plikale midagi rääkida, siis taipab ta kohe jutu tuuma." Holdeni seisukoht elu mõistmisel soenduvalt vanusega on õige, sest sageli suudab noor inimene paremini tajuda kaasaegset ümbritsevat maailma kui vanade tavade ja tõekspidamistega vanur.
Holden on sanatooriumis ja annab mõista, et tal on tuberkuloos, aga et ta on juba paranemas. Holden meenutab aasta varem toimunud sündmusi vahetult enne jõuluvaheaja algust, kui ta oli välja visatud Pencey erainternaatkoolist, olles läbi kukkunud kõigil eksamitel peale inglise keele. Peategelane jutustab, et ta on pärit korralikust ja jõukast perest, et tema vanem vend on andekas kirjanik, kes on aga oma ande "maha müünud" ja Hollywoodi tööle läinud; tema noorem vend Allie on mõni aasta tagasi leukeemiasse surnud ning noorem õde Phoebe on oma vanuse kohta väga terane ja asjalik laps. Holden ise on elava fantaasiaga teda häirivad pisiasjad teda endast välja ja ta käitub ebamõistlikult. Pencey kooli vihkab Holden seal valitseva sumbunud õhkkonna, snobismi, silmakirjalikkuse ja klassivahede rõhutamise pärast. See on juba neljas kool, kust ta on pidanud lahkuma kohanematuse tõttu.
Meeldisid asjad, milles ei väljendunud egoism nagu näiteks tantsimine (mainis seda mitmes kohas ehk jälgis, kuidas inimesed tantsivad, sest see rääkis nende kohta palju). Tegelast võib pidada stereotüüpseks, sest paljud noored saavad temaga samastuda, kuna ta on mässumeelne ja tundis, et tema kanda on palju valulisi probleeme. Phoebe Holdeni 10a õde. Välimuselt kõhn ja ilus, punapea. Hellatundeline; oma ea kohta väga arukas; hea kuulaja. Tantsis hästi (Holdeni jaoks oluline) Allie Holdeni noorem surnud vend. Hästi intelligentne; ei vihastanud kunagi; iseloomult kena. Holden tundis tast puudus ja pidas teda omamoodi ideaaliks. Holden pöördus tema poole, kui tundis, et hakkab ,,vajuma" ja jäävalt kaduma. Ackley Holdeni koolikaaslane. Koleda välimusega. Saamatu; erak (teda ei tahetud eriti seltskonda võtta tema välimuse pärast, kuid ka ta iseloom polnud kena); pahatahtlik; toppis oma nina igale poole; ignoreeris teiste privaatsust.
Muutused Holdeni mõtlemises oleks olnud minimaalsed. Ta oleks olnud ,isegi nüüd, see sama Holden , kes ta oli siis. Ta oleks teinud samu valikuid ja samu mõtlematuid tegusid. Kuid siiski oleks teda rohkem takistatud. Aga arvan, et Holden ei annaks ka praegu alla. Keegi ei suudaks teda ka selleks sundida. Siiani oleksid kõik tema mõtted täis tema venda Alliet. Vend oleks siiani see, tänu kellele on Holdeni elu üles ehitatud. Võibolla poleks Allie isegi surnud, kui see kõik oleks toimunud 21.sajandis. See oleks olnud Holdenile suuri võimalus oma elus edasi minna ja paraneda. Kuristik , see on ainus asi mis tema elus oleks muutunud. Ta oleks oodanud huviga täiskasvanuks saamist ja sellega kaasnevaid võimalusi. Hetkel soovivad kõik noored saada täiskasvanuks, arvan et seda sooviks ka Holden. Ta ei oleks saanud valesti aru ka kuristikku kukkuvatest lastest. Ta ei tahaks neid hoida kukkumast. Holden võiks lausa soovida neid
Lillian Simmons koos kapten Blopiga. Peale lühikest vestlust nendega otsusteas Holden lahkuda. Kolmeteistkümnes peatükk Holden ei tahtnud enam taksoga sõita ning kõndis seepärast 41 kvartalit jala. Liftis pakkus üks mees talle prostituuti. Holden oli nõus kuid oma toas olles kahetses ta seda otsust. Lõpuks ta ainult vestles prostituudiga ning maksis talle 5 dollarit, kuigi nõuti 10 dollarit. Neljateistkümnes peatükk Peale prostituut Sunny lahkumist mõtles Holden oma surnud venna Allie peale ning kõneles temaga.Samuti mõtles ta Jeesuse jüngrite peale.Äkki kuulis ta koputust. Sunny ja liftipoiss Maurice tulid viit dollarit nõudma. Holden ei tahtnud maksta. Maurice hoidis teda kinni ning Sunny võttis raha. Holden nimetas Maurice`i neetud räpaseks idioodiks. Selle peale sai ta paar hoopi kõhtu. Holden arvas valu tõttu, et ta sureb. Viieteistkümnes peatükk Holden ei saanud palju magada ning tõusis juba 10-ne paiku. Tal oli kõht tühi kuid ta ei
kujundada. Ma tõesti mõistan Sind, aga ükskõik kui palju Sa seda tahaksid, ei saa koolikohustusest kõrvale hiilida ja Sa ei peaks seda ka tahtma! Maailm ei käi nii nagu peaks või Sina seda tahaksid. Mõningate asjadega siin ilmas tuleb leppida. Ka sinul, Holden. Kas Sa oled kunagi mõelnud missugust eeskuju annad sa oma õele? Ta on nii tark, aga tal on ees keegi, kes on sama tark, aga ei suuda oma tarkust rakendada. Ta võib Sinust eeskuju võtta. Allie oli kõige targem poiss, temal läksid asjad koolis hästi. Miks Sa Alliest eeskuju ei võta kui Sa teda tõesti kõrgelt hindasid? Sa ainult leiad järjest ebameeldivaid omadusi inimestes ja ühiskonnas. Miks Sa need ainult paberile paned ja ei proovi midagi muuta? Sa kirjutasid Stradlaterist, kes lööb külge tüdrukule, kes Sulle meeldib ja kes Sinu meelest on väärt paremat. Miks sa siis ei lähe Jane'i juurde ja seda talle ei ütle
kellest on jutustanud, ning et sügisel läheb ta arvatavasti uude kooli, aga see ei valmista talle erilist muret. 3. Probleemid: Holden näeb igas inimeses halba, talle ei kangsatu inimestes midagi head vaid talle jääb nendest inimest ainult halb asi meelde. 4. Tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja 5. Peategelase käitumine: Peategelane-Holden on mässaja.Mitte otsene maailmakorralduse, vaid inimeste vastu mässaja. Samas väärtustab ta inimlikke vajadusi- ta hoolib oma õest ja emast, kuigi vahepeal nende juurest ära joosta kavatseb. Ta tahab leida endas olevat täiskasvanut, kuid ei suuda leppida sellega kaasneva vastutuse ja rolliga. Ta ainus tahe on olla
tal oli tüdimus peal, otsustas ta asjad pakkida ja sealt lahkuda. Ta sõitis New Yorki ja võttis seal odavamat sorti hotellis toa. Selle ajal mõtles ta tihti oma kunagise sõbranna Jane'i peale. Nad olid lapsepõlves koguaeg koos olnud. Ta mõtles talle helistada kuid siiski ei teinud seda. Tal oli väike õde Phoebe, kes talle väga meeldis. Ta tahtis väga ka talle helistada aga ei julenud kuna ta vanemad võisid telefonile vastata. Tal oli ka vend D.B kes oli kirjanik ja teine vend Allie, kes oli nendest veel kõige andekam kuid ta suri. Ta käis ringi pubides ja tellis ka omale prostituudi, kelle teenuseid ta ikkagi lõpuks ei tahtnud. Kohtus nunnadega ja annetas heategevuseks raha. Ta sai kokku oma vana tuttava Sallyga, kellega ta käis teatris ja uisutamas. Holden eksles igal pool. Käis oma vanal õpetajal külas ning läks ka salaja koju õele külla. Ta otsustas vahepeal kaugele ära sõita kuid siiski mõtles ümber
Holdeni sooviks oli olla rukkipõllul ja kaitsta lapsi kuristikku kukkumise eest. Ta soovis lapsi kaitsta täiskasvanuks saamise eest. Holden soovis maailma paremaks muuta. Ta soovis, et lapsed väärtustaksid ja naudiksid oma lapsepõlve nii kaua kui see võimalik on, sest lapsepõlv ei ole korduv. Holden ei tahtnud, et lapsed kasvaksid suureks ja näeksid, mida maailm pakub täiskasvanutele. Tema suureks sooviks oli olla hea vend oma õele ning sama hea poeg oma vanematele nagu oli tema vend Allie. Holden rääkis oma muredest vaid õele, keda ta usaldas kõige rohkem. Arvan, et enamik tänapäeva noori sarnanevad Holdeniga, soovides kaitsta endale lähedasi ja endast nooremaid õdesid-vendi ja tuttavaid erinevate pahede eest. Tihti ongi just õed- vennad need, keda kõige rohkem usaldatakse. Igal inimesel on häid ja halbu omadusi. Ükski inimene ei ole ideaalne, mis väljendub ka Holdeni olemuses. Ta ei teinud küll alati kõige õigemaid valikuid, kuid tema elueesmärk oli üllas
Caulfield räägib mina-vormis oma koolist, sõpradest, sugulastest, tuttavatest. Holden tundub ülbe ja isekas ning ta ise tunnistab, et on suur valetaja. Tegelikult hoolib noormees väga oma lähedastest ja on viisakas. Ta õppis Pencey koolis. Holdenil on noorem õde Phoebe. Pheobe on Holdenist paar aastat noorem ning käib neljandas klassis. Tundub, et ta armastab väga oma venda. Peale õe oli Holdenil veel kaks venda. Noorem vend, Allie oli surnud, vanem vend D.B oli kirjanik Hollywoodis. Ackley ja Stradlater olid peategelase ,,sõbrad", kellest poiss väga vaimustuses ei olnud. Nad käisid Holdeniga samas koolis. Stradlater oli Holdeni toanaaber ja Ackley oli koolikaaslane. New Yorgis sai poiss kokku oma vanade sõpradega, Sally ja Luceiga Üsna alguses läheb Holden oma ajalooõpetaja juurde, kus ta kirjeldab üksikasjadeni nii tema kodu kui ka välimust ning olekut
egoism nagu näiteks tantsimine (mainis seda mitmes kohas ehk jälgis, kuidas inimesed tantsivad, sest see rääkis nende kohta palju). Tegelast võib pidada stereotüüpseks, sest paljud noored saavad temaga samastuda, kuna ta on mässumeelne ja tundis, et tema kanda on palju valulisi probleeme. Phoebe – Holdeni 10a õde. Välimuselt kõhn ja ilus, punapea. Hellatundeline; oma ea kohta väga arukas; hea kuulaja. Tantsis hästi (Holdeni jaoks oluline) Allie – Holdeni noorem surnud vend. Hästi intelligentne; ei vihastanud kunagi; iseloomult kena. Holden tundis tast puudus ja pidas teda omamoodi ideaaliks. Holden pöördus tema poole, kui tundis, et hakkab „vajuma“ ja jäävalt kaduma. Ackley – Holdeni koolikaaslane. Koleda välimusega. Saamatu; erak (teda ei tahetud eriti seltskonda võtta tema välimuse pärast, kuid ka ta iseloom polnud kena); pahatahtlik; toppis oma nina igale poole; ignoreeris teiste privaatsust.
J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, )
J. D. Salinger "Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, )
J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden
vistrikke, oli pahatahtliku iseloomuga, Ackley tüütas ja segas Holdenit, tuli nende tuppa kutsumatta, näppis teiste asju panemata neid õigele kohale tagasi. 8. Milles palus toanaaber Strandlater Holdenilt abi? Toanaaber palus Holdenil kirjutada talle inglise keele kirjandi. 9. Mis oli Holdenil oma vanuse ja välimuse kohta imelikku? Tal oli juustes üks hall juuksesalk. Ta suitsetas ja jõi palju. 10. Mis juhtus ta parema käega? Samal päeval mil ta noorem vend Allie suri peksis ta parema käega garaazi aknad puruks. 11. Miks läks Holden toanaabriga pesuruumis riidu? Strandlaterile ei meeldinud Holdeni kirjutatud kirjand ja Holdenile ei meeldinud, et toanaaber käis talle meeldiva tüdrukuga, Jane´iga, kohtingul ja ei rääkinud temast hästi. Poisid läksid Jane´i pärast kaklema. 12. Kuhu läks Holden õhtul koolist, kellega ta rongis vestles, millest? Holden lahkus koolist New Yorki. Rongis vestles ta ühe koolikaaslase emaga, nad
Ta eesmärk on müstiline ning Holden on veendunud, et tavapäraselt elades ta selleni ei jõua. Holdeni ainukeseks sooviks on olla rukkipõllul ja kaitsta lapsi kuristikku kukkumise eest. ". Samuti sümboliseerib püüdjarolli seljataha keeratud nokaga müts, mida Holden kannab, viidates püüdjale pesapallis. Kuristikku, kuhu lastel on oht kukkuda, võib tõlgendada kui täiskasvanuks saamist. Holden idealiseerib süütut lapsepõlve. Lapsepõlve kehastab tema surnud vend Allie. Ta peaaegu jumaldab Alliet ja pole ikka veel tema surmast üle saanud. Holdeni sidemeks lapseeaga on veel ta õde Phoebe, kes koos Alliega on Holdeni mõtetes peaaegu ainukesed,kes midagi väärt on. Lapsepõlv seostub puhta ja süütu armastusega, millest Holden kramplikult kinni hoiab. Holdeni endine kirjanusõpetaja räägib kuristiku kohta nii: ,, Niisugusse kuristikku langevad inimesed, kes oma elu teataval perioodil on hakanud otsima midagi sellist, mida nende
noorema med-e Colleeniga, kellega on siiani abielus. 2.) "Kuristik Rukkis", pealkiri on selline kuna ta tles kelleks ta tahab saada . "Tahaks olla pdja kuristiku serval keset rukkist. Rukkipllul mngivad lapsed ja tema pab nad enne kinni kui nad saada kuristikku langeda. anr: Romaan. 3.)Peategelased: Holden Caugfield- peategelane. Mr.Spencer- ajaloopetaja. D.B-Holdeni vanem vend. Robert Acley- koolikaaslane. Stradlater-Holdeni toakaaslane. Allie-Holdeni noorem vend , kes on surnud. Pheobe- Holdeni de. Antolini-Holdeni endine petaja. Sndmuskohad:Pencey kool, internaat, New York, hotell, pshhiaatrihaigla. Tegevusaeg: 1940, aastate teine pool. 4.) Selles raamtus ksitletakse puberteedi hirmu, igatsust ja trkumist , mida tunneb iga nooruk selles eas.Ta vihkab oma vanemate ja petajate juttu "kasvuraskustest", mis lheb le. Ta tahab vehkat teha ja ksi olla. 5.)Autor tahtis selle raamatuga nidata inimestele missugune neb nooruki elu
Mässab nii teiste kui iseendaga. · Võrdle teisi mässajaid Holdeniga. Keda teisi? · Iseloomusta Holdenit. Holden on probleemne laps, kes välja langenud neljast koolist, tal väljendub täielik apaatia oma tuleviku suhtes, on raskusi teiste inimestega suhtlemisel ja novelli jutustamise hetkel viibib vaimuhaiglas psühhoanalüütiku pideva järelvalve all. Holdeni probleemse vaimse seisundi kujundamises on kindlasti süüdi ka kaks traumat: tema venna Allie surm ja ühe koolikaaslase enesetapp. Iseloomult on ta väga hindav kõige ja kõigi üle- ta kritiseerib ja filosofeerib inimesi, kes on igavad, ebakindlas ja olemuselt võltsid. Võltsideks peab ta neid, kes ei erine teistest, kes püüavad käituda ja riietuda teiste järgi, vastavalt oma sotsiaalsele staatusele. · Too näiteid Holdeni sarkasmi kohta. Holdeni solvang Sally kohta restoranis. · Iseloomusta Holdeni ja ta õpetajate suhet.
" Lk. 77 · " Pole kerge olla arg. " Lk. 88 · " See on minu nõrkus, et ma ei saa vastasele näkku vaadata. " Lk.88 · " Ma kannan hiigla hästi. Võin juua öö otsa, ilma, et keegi seda märkaks, kui ma ei taha. " Lk. 89 · " See on täbar asi, et kui sa oled väga masendatud, siis ei suuda isegi mõelda. " Lk. 89 · " Tundsin säärast masendust, et te ei oska seda kujutledagi. Ja teate, mis ma siis tegin- hakkasin päris valjult Allie´ga kõnelema. Teen seda vahetevahel, kui olen väga rõhutud meeleolud. " Lk. 97 · " Ma ei saa palvetada, isegi kui ma tahan. Esiteks olen omajagu ateist. Jeesus meeldib mulle päris hästi, aga muidu ma sellest piiblist küll suuremat ei pea. " Lk. 97 · " Neetud filmid! Näete, kuidas nad inimesed ära rikuvad. Ilma naljata. " Lk. 102 · " See kõlab küll kohutavalt, aga inimene võib mulle esimesest pilgust vastumeelseks muutuda, kui tal on odavad kohvrid. " Lk. 105
on Holdenil vaja ppida. Ta peab lihtsalt leidma selle, mis teda huvitab, kik muu vib krvale jtta. Mr. Antolini puudutab HOldeni pead, kui poiss magab. Holden hakkab kartma, et tema petaja on homo ja laseb tema juurest kiiresti jalga. Hiljem hakkab ta mtlema, et vib-olla ta siiski eksis. 5) Holdeni vanem vend oli D.B. Ta oli olnud lhijuttude kirjutaja, kuid hiljem lks Hollywoodi ja hakkas kirjutama filmide jaoks. Holdenile ei meeldinud see ldse. Holdeni noorem vend oli Allie, kes oli mni aasta tagasi surnud. Holden hoolis oma nooremast vennast vga ja tundis temast puudust 6)Ma arvan, et Holden tahtis tudna armastust, aga polnud seda veel tundnud. Tal oli kll olnud mni tdruksber,aga ta polnud nendega eriti kaua suhelnud. Kuna talle ei meeldinud vltsid tunded siis ta ootas seda iget. Ta mistis hukka Stradlaterit ja Ackleyt,kes tenoliselt valetasid oma kogemuste kohta tdrukutega, kuid ta ise ei suutnud ega soovinud siiski tdrukutega kaugemale minna
poiss. Probleemne sellepärast, et teda on välja visatud juba 4. koolist. Jutustuse ajal viibib Holden sanatooriumis, sest tal on diagnoositud tuberkuloos. Kuid kui raamat lõpuni lugeda võib ka järeldada, et see sanatoorium võib olla ka hullumaja. Tema olukorda võib ehk seletada sellega, et ta on pandud internaati, kus tal pole kokkupuuteid oma vanematega, kes teda kasvataksid. Samuti võib see seotud olla ka sellega, et tema noorem vend Allie suri mõni aasta tagasi leukeemiasse ning ta elab seda raskelt üle (masenduses olles räägib ta oma surnud vennaga kõva häälega). Iseloomult on ta väga hindav kõige ja kõigi üle- ta kritiseerib ja filosofeerib inimesi, kes on igavad, ebakindlas ja olemuselt võltsid. Võltsideks peab ta neid, kes ei erine teistest, kes püüavad käituda ja riietuda teiste järgi, vastavalt oma sotsiaalsele staatusele. Holdeni lapsepõlv hakkab läbi saama ning täiskasvanuiga juba paistab.
On huvitavam vaadelda olukordi tema vaatenurgast, minna kaasa tema murede ja pahurusega, kui hakata raamatut lugedes lahkama, mis võiks olla tema käitumise põhjuseks. On ilmselgeid märke, et Holden on paheline ja ebausaldusväärne : ta kukub välja neljast koolist, näitab ükskõiksust oma tuleviku suhtes, ta viiakse haiglaravile ning on suutmatu teiste inimestega samastuma. On teada kaks traumat, mis Holdenit tugevasti mõjutanud on: tema venna Allie surm ning ühe koolikaaslase enesetapp. Holdeni kõige silmapaistvaim iseärasus on tema ülim kriitilisus peaaegu kõigi ja kõige suhtes. Ta kritiseerib ja filosofeerib inimeste üle kes on igavad, ebakindlad. Kõige rohkem rõhutab ta võltse inimesi. Holdeni kahe maailma vahel (süütu lapsepõlv, kuhu ta jääda tahab ning julm eesootav täiskasvanute maailm) näib olevat kahenemine, kuid Phoebe teeb tema elu keerukamaks. Selle
erainternaatkoolist, olles läbi kukkunud kõigil eksamitel peale inglise keele. Jutustus hõlmab kahe päeva sündmusi ja nendega kaasnenud mõtteid ja tundeid, samuti Holdeni kommentaare, mis on aasta hiljem antud teatavalt distantsilt. Peategelane jutustab, et ta on pärit korralikust ja jõukast perest, et tema vanem vend on andekas kirjanik, kes on aga oma ande "maha müünud" ja Hollywoodi tööle läinud; tema noorem vend Allie on mõni aasta tagasi valgeveresusse surnud ning noorem õde Phoebe on oma vanuse kohta väga terane ja asjalik laps. Holden ise on elava fantaasiaga, mis ulatub luiskamiseni, ja kohati oma vanusest küpsem, vahel aga ajavad häirivad pisiasjad teda endast välja ja ta käitub ebamõistlikult. Pencey kooli vihkab Holden seal valitseva sumbunud õhkkonna, snobismi, silmakirjalikkuse ja klassivahede rõhutamise pärast. See on juba neljas kool, kust ta on pidanud lahkuma kohanematuse tõttu.
visatud. Ta leidis, et kõikjal tema ümber valitses talumatu silmakirjalikkus. Phoebe oli Holdeni väike õde, keda poiss väga armastas. Tüdruk oli oma noorusest vaatamata väga intelligentne ja austas Holdenit, ehkki teadis ja tunnistas tema nõrku külgi. Ta muretses väga oma venna pärast, et too pahandustesse ei satuks, andis talle isegi kogu oma kogutud raha. Väga hoolitsev ja taibukas tüdruk. Allie oli Holdeni vend, kes suri väga noorelt leukeemiasse, kuid Holden austas teda ja rääkis temast ja tema tegudest ikka veel. D.B- d kirjeldas Holden oma jutustuses väga hea kirjaniku ja vennana, kuid väga rumalana, sest raiskas oma annet filmikäsikirju kirjutades. Ta oleks võinud hoopis häid raamatuid kirjutada. Stradlater oli Holdeni toakaaslane Penceys. Ta oli enesekindel ja saavutas alati kõik, mis tahtis, eriti kui asi puudutas tüdrukuid
Samuti sümboliseerib püüdjarolli selja taha keeratud nokaga müts, mida Holden kannab, viidates püüdjale pesapallis. Holdeni soov olla absoluutselt omakasupüüdmatu ja heatahtlik on ebamaine ja religioosne. Paralleele võib tõmmata nii idamaiste bodhisatvate13 kui ka kristliku Päästjaga. Kuristikku rukkipõllul, kuhu lastel on oht kukkuda, võib tõlgendada kui täiskasvanuks saamist. Holden idealiseerib süütut lapsepõlve. Lapsepõlve kehastab tema surnud vend Allie. Ta peaaegu jumaldab Alliet ja pole ikka veel tema surmast üle saanud. Holdeni suhteid Alliega saab võrrelda Salingeri loodud Glasside perekonna suhtumisega vanemasse venda Seymouri. Holdeni sidemeks lapseeaga on veel ta noorem õde Phoebe, kes koos Alliega on Holdeni mõtetes peaaegu ainukesed inimesed, kes midagi väärt on. Lapsepõlv seostub puhta ja
täiskasvanulikult käituda, kuid lõpuks oli ta siiski sunnitud tüdukutega hüvasti jätma. Seetõttu arvas ta pärast armujoovastuse kadumist, et ka naised on rumalad ja võltsid ning nendega ei tasu tegemist teha, ainus erand oli Jane. Ei tasu süüdistada tüdrukuid, kes ei lase end kaasa viia impulsiivsete ja mõtlematute ettepanekutega. Ka pärast armastuse kadumist ei tasu süüdistada ja sarjata, vaid säilitada lugupidamine tütarlaste vastu. Holdeni vanemad olid pärast Allie surma teistsugused kui varem, näiteks ta ema oli muutunud närviliseks ja tundeliseks ja isa oli hõivatud oma tööga. Selle asemel, et mõista noormehe east tulenevaid probleeme, saatsid nad ta hoopis psühhiaatriahaiglasse, mille üle Holden sügavalt pettus. Siin jagan poisi arvamust ning arvan samuti, et lapsevanemad peaksid eelkõige suutma perekondlikud suhted ja laste vajadused tõstma kõrgemale tööst ja muust materiaalsest maailmast. 5
annaabi.ee 
