11. klass PÜHTITSA KLOOSTRI NIME KUJUNEMISLUGU LÄBI INIMESTE ARUSAAMISE JA USKUMUSE Uurimistöö Juhendaja õpetaja Alla Sviridova Kohtla –Järve 2014 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................4 1. Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster..........................................................6 2. Kuremäe kloostri nime kujunemine..........................................................................8 3.Inimeste teadlikus legendist jaKuremäe kloostri nime kujunemisest........................9 4. Pühtitsa ikoon..........................................................................................................10 5. Kuremäe Püha tamm...............................................................................................12 6. Tervendava veega allikas............................
Nad müüvad seal igasuguseid kirikuesesemeid (ristid, vitraažid) ja enda tehtud küpsetisi. Nunnakloostri juurest voolab läbi ohvriallikas, praegu kutsutakse seda „püha allikaks“, kuna sellel on tervendav mõju ja paljud inimesed käivad selle vett ämbritega kaasa tassimas või seal suplemas. Samuti saab seal käia tutvumas nunnade ja noviitside igapäevaeluga. See on Ida-Virumaa üks suurim turismimagnet. Asukoht Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster asub Kuremäe külas, Illuka vallas, Ida- Virumaal. Asub piirkonna kõrgeimal künkal Kuremäel. Ehitus Klooster ehitati 16. sajandi teises pooles ja keskaja lõpuperioodil. On teada, et 1608 aastal oli Kuremäel õigeusu kabel. Kloostri kõige tähtsam ehitis on Moskva-Jaroslavli koolkonna sakraalehitisi jäljendav viiekupliline Jumalaema Uinumise (Uspenski) peakirik, mis ehitati aastatel 1908–1910. Kloostriülemad 1892–1897 Varvara 1897–1921 Aleksia
Pinnamood Kõrgeim koht: Tärivere mägi (94m) Laugelt kaldu Peipsi ja Narva jõe suunas Valdavad märjad alad: jääjärve- ja järvetasandikud ning sootasandikud Põllumajandusalasid vähe Rikutud pinnamoega kaevanduspiirkonnad Edelapool oosid – Iisakul 700 m laiune oos, kus asub ka Tärivere mägi Kurtna mõhnastik – suurim järvede koondumine (30 km² alal on 40 järve), suurim Konsu järv Kuremäe otsamoreen Turbarabad www.hkhk.edu.ee/maastikud/Alutaguse_madalik.pdf Kliima Kuulub koos Viru lavamaaga Eesti kõige mandrilisema kliimaga regiooni. Talved karmid Jahedamad suved võrreldes ümbritsevate aladega – palju päikeseenergiat kulub vee aurustamiseks Veestik Narva jõgi on Eesti veerohkeim (9-12 km³/a) – ainuke Peipsist väljavoolav jõgi 1950. aastatel rajati Narva veehoidla
Enamasti tasase maapinnaga, mis kaetud peamiselt jääpaisjärvede ja Suur-Peipsi setetega. Paekivine aluspind ei paljandu. Põhilised on liiv, kruun, peenliiv ja soised alad. Pinnamood. Alutaguse oli jääaja lõpul jääpaisjärvede vetest üle ujutatud. Seepärast domineerivad pinnamoes soostunud liiva- ja viirsavitasandikud. Vahelduvama reljeefiga osadeks on Iisaku- Illuka oosiahelik ning selle kirdepoolseks jätkuks olev Kurtna mõhnastik. Silmapaistvaimaks üksikvormiks on Kuremäe otsamoreen. Peipsi põhjarannikut ääristab 32km ulatuses vaevalt kilomeetri laiune männimetsane katkendik luitevöönd. Kliimaolud. Alutaguse kuulub koos Viru lavamaaga Eesti kõige mandrilisema kliimaga regiooni. Ka siin on karmid talved, ent naaberalaga võrreldes jahedamad suved, sest soode ja veekogude rohkuse tõttu kulub palju päikesekiirgust vee aurustamiseks. Veestik. Alutaguse on sisevetelt rikas ala. Eriti palju on siin järvi. Kurtna mõhnastikus on umbes
Postimees’’ 5) Hurt, tema tähtsus (82,83) - Kirikuõpetaja, kodus eesti luulet 1870.aastatel hakkas Hurt jõuliselt vedama Aleksandrikooli liikumist, mille eesmärgiks oli rajada Aleksander I-le pühendatud eestikeelne kõrgeim rahvakool. 6) Märgukiri tsaarile (86) - Kirjas nõuti reforme ja saksa mõju vähendamist Eesti ühiskonnas. 7)Venestuse poliitika (88,89) -vene keel õppekeeleks, kõik pidi käima vene keeles, Tartu ülikool nimetati ümber Jurievi ülikooliks, Nevski katedraal, kuremäe klooster, vene õigeusu peale surumine, suleti enam seltse ja ajalehti 8) Vene poliitika tagajärg (90,91) - Tartu ülikool nimetati ümber Jurievi ülikooliks, Nevski katedraal, kuremäe klooster, vene õigeusu peale surumine, suleti enam seltse ja ajalehti, langes haridustase, lõhenes seltsiliikumine, vähendati inimeste õigusi, katkes side lääne maailmaga,esimene eestikeelne gümnaasium avati vene keeles, 9) Laulupidu, selle tähtsus (85) - Esimene üldlaulupidu (1869)
EESTI TURISMIGEOGRAAFIA Ida-Virumaa kultuuripärand ja kuulsused Pärnu 2007 Koostas: TÜ Pärnu kolledzi KULTUURIPÄRAND IDA-VIRUMAA Kuremäe klooster Kuremäe on koht, kus iga külastaja võib peale looduse ilu nautimise tutvuda ka selle omapärase maakoha ajaloolise minevikuga. Võib tutvuda paikadega, mis on seotud rahvamuistenditega Kalevipojast ja tema tegevusest. Üks suuremaid vaatamisväärsusi on Kuremäe vene-õigeusu nunnaklooster. Kloostris on kaunis ja
Noarootsi Gümnaasium Kalevipojaga seonduvad kohad Referaat Autor: Kaisa Kask 10 i 1 Sisukord Kalevipoeg Glehni park.......................................................................3 Kalevipoja kohta Koerust, Kolga-Jaanist, Kuremäe....................................3-4 Kalevipoja kalm..............................................................................4-5 ,,Kalevipoeg kündmas".........................................................................5 Vabadussõja monument tartus.............................................................5-6 Männikjärv......................................................................................6 Kasutatud kirjandus.......................................................
igeusklikele rahu. Abi osutamise eest preester Karp Tiisikule tema teenistustest teatamisega ei pikendanud parun von Dieckhoff talupoeg Aleksander Sabiniga enam krtsi rendilepingut, seejärel aga sundis üldse Pühtitsa ümbruskonnast ära kolima. Uus ajastu Pühtitsa piirkonna vaimulikus elus algab siis, kui Jumalasünnitaja Mäele rajatakse püha nunnaklooster. 15. Augustil 1891 avas krgestipühitsetud piiskop Arseni pidulikult Kuremäe Jumalaema Uinumise nunnakloostri. Kohal olid Eestimaa kindralkuberner vürst Sahhovskoi, Püha Sinodi ülemprokurör V. Sabler, aukülalised. Kokku oli tulnud hulgaliselt palvetajaid mitte ainult ümberkaudsetest küladest, vaid ka teistest kubermangudest. Jumalaema Uinumise kirikus peeti Jumalikku Liturgiat ja toimus ristkäik Jumalaema imettegeva ikooniga. Vastasutatud koguduse koosseisu kuulusid nunn Varvara ja kolm kuuletujat. Ent juba 1891.
Tänapäeva rahas teeb see umbes 96 000 000 Eesti Krooni. Katedraali projekt telliti Sankt-Peterburgi Kunstiakadeemia akadeemikult Mihhail Preobrazenskilt (1854-1930). 4.mail 1893.a. kiitis Komitee esitatud eskiisi heaks ning tegi akadeemikule ülesandeks teha vanade vene kirikute stiilis viiekuplilise kolme aujärjega katedraali projekt 1500 inimese jaoks. 30. augustil 1893. aastal pühitses ülempiiskop Arseni tulevase pühakoja asukoha. Kuremäe kloostrist oli kohale toodud Jumalasünnitaja Uinumise imettegev ikoon. Peatöövtjaks oli kutsutud Sankt-Peterburgist kaupmees Ivan Gordejev, kes ehitas Tallinasse kohtu hoone. 1895. aastal suvel oli valmis juba vundament, keldrikorrus, sokli alus ning alustati seinte ja piilarite ladumist. Seinad ja piilarid tehti lubjakivist ning seoti tsemendi seguga, väljaspoolt kaeti telliskividega. Sokkel kaeti soome graniidiga. 20. augustil 1895
(Niguliste kirik) 1230 (Kirik rajati algkujul 1230. aastal) (kirik on gooti stiilis) (Tallinna loomaaed) 350 (Üle 350 looma- ja linnuliigi) (peipsi järv) :3555 km² : 25 km³ : 15,3 m :7 m (Kõrgus merepinnast) 30 m vali ise kumb pilt parem on (Tuhamäed) (Suurimad tehismäed Eestis) (Kõrgeim) 115m : 2 603 ² : 37 525 (endla raba) : 10110 ha 460 182 (460 taimeliiki ning 182 linnuliiki) (Endla järv on üks linnurikkamaid järvi Eestis.) 1272 (Ehitamist alustati juba 1272. ...
Kuremäe Jumalaema Uinumise nunnaklooster Asustatud 1891 Asukoht Ida-Virumaal, Illuka vallas Eestis ainuke tegutsev vene-õigeusu nunnaklooster. Rajati vürst Sergei Sahhovskoi poolt. Kloostrit asuti Kuremäele rajama 1885. a. ja valmis 1891. aastal. Ehitati peakirik, kalmistukirik, kuberneri jaoks majakirik ja teisi vajalikke hooneid. Kloostri kellatornis oli 7 kella, suurim 2,6 tonnine, teine 1,5 tonni, kolm väiksemat pea ühesuurused. Klooster oli Mekaks vene-õigeusklikele Venemaalt. Kloostri tähtsaim ehitis on Moskva-Jaroslavli koolkonna sakraalehitisi jäljendav viiekupliline Jumalaema Uinumise (Uspenski) peakirik, mis ehitati aastatel 19081910. Selle arhitekt oli Mihhail Preobrazenski. Kolmelöövilises kirikus on kolm altarit, rikkalik männipuust nikerdatud ikonostaas ja haruldasi seinamaalinguid. Aastail 19171923 oli klooster evakueer...
peakorteriks. Narva kindlus on kõige mitmekülgsem ja kõige paremini säilinud kaitseehitis Eestis. Kindluse pindala on 3,2 hektarit, mille kõrgeimaks punktiks on Pika Hermanni torn (51 meetrit). Käesoleval ajal asub linnuses Narva Muuseumi püsiekspositsioon Narva linna ajaloost. Kindluse territooriumil korraldatakse erinevaid kontserte ja üritusi. Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster (Kuremäe klooster) Kuremäe keskuses olev Kuremäe klooster on 1891.a. rajatud Eestis ainuke tegutsev vene-õigeusu nunnaklooster. Iidsetel aegadel asus siin eestlaste hiiepaik ja mäe all ohvriallikas. Allikas on täna tuntud „püha allikana“ oma tervendava vee poolest. Karastavas vees saab ka kümmelda. Kloostri väravad on avatud külastajatele tasuta ja sa saab ringi jalutades näha nende elu-olu. Kellele aga kloostrielu ja ajalugu sügavamat huvi pakub, on võimalik tellida nunnadelt
Mida teistsugust pakkus Bütsantsi kirik? Ida ja Lääne kirik olid ja on omänäolised paljuski erinevate aspektide poolest. Seda süvendas tugevalt 1054. aastal toimunud kirikulõhe. Ida õigeusklik kirik arvavat esindavat praeguses kristlikus maailmas kõige puhtamal kujul vanima kristluse pärandit. Kirik kasutab enda kohta nimetust "ortodoksne", mis tähendab "õigesti uskuvat" või "Jumalat õigesti ülistavat". Idapoolses kristlaskonnas oli kogu kultuuri aluseks kreekakeelsel haridusel põhinev hellenism, läänes aga juurdus ladina keel. Bütsantsi kirikus oli autoriteedilt kõrgeim Konstantinoopoli patriarh, läänes "juhtis vägesid" paavst. Peale selle paistsid erinevused silma nii arhitektuuris, jumalateenistuses kui ka kunstis. Arhitektuuris paistsid silma kaunilt voolitud kuppeltornid. Selle ehtusstiili ilmekaim näide on Hagia Sofia katedraal Istanbulis, mis on ehitatud aastatel 531-537. Eestiski kaunistavad sellis...
Tavaliselt on vaimulik ordu saanud nime oma rajaja järgi või selle paiga järgi, kuhu asutati ordu esimene klooster. Ordud pakkusid äraelamisvõimalust väga paljudele inimestele. Kloostrimüüride vahel leidis eluaseme müstika, askeesiga liituv harras palvetamine ja meditatsioon, mille kaudu püüti saavutada osadust Jumalaga. Müstikud nägid visioone ja kuulsid hääli: enamik keskaja ärkamisliikumisi on sündinud kloostris. Nunnakloostrid • Kuremäe nunnaklooster- Nunnakloostrid • Pirita nunnaklooster- • Pirita klooster on püha Birgitta asutatud Birgitiinide ordu klooster Tallinnas Pirital. • Pirita klooster Läänemere idakaldal oli ordu kolmas tütarklooster.
linnavalitsustes, valdade ühendamine ning tehti ka uus linnaseadus, mis vähendas tunduvalt valimisõiguslike kodanike hulka. Venestamise käigus kuulutati Tartu põliseks vene linnaks ning nimetati Jurjeviks, samuti nimetati ka ümber Tartu ülikool - Jurjevi ülikooliks, kus õppetegevus hakkas toimuma vene keeles. Venestamise käigus hakati soodustama ka õigeusu levikut mille tarvis ehitati Aleksander Nevski katedraal ning Kuremäe nunnaklooster. Venestamise tugeva surve tagajärjel suleti Eesti Kirjameeste Selts 1893. aastal ning Eestis kehtestati tsensuur. Selle ajastul olid ka mõned head asjad, nagu näiteks Hugo Treffneri poeglaste gümnaasiumi asutamine, päevaleht "Postimees" algus, tänapäevase Eesti lipu loomine ja pühitsemine, rahvusluule kogumine tänu Jakob Hurdale, seltsiliikumiste elavnemine ning laulupidude traditsiooni algus. Lõpetuseks arvan mina, et venestamine oli
Rahvuslik liikumine · Eeldused: -1)majandus; 2)eesti haritlased; 3)kooliharidus; 4)kultuuritegevuse aktiivsus; 5)omavalitsus; · Eesmärk: -1)keeleoskuse parandamine; 2)emak kooliharidus; 3)silmaring+; 4)kult harrastused+; · Tegelased: 1. J. Köler -maalikunstnik; -talup palvekirjade vahendaja; -Viljandist; 2. L. Koidula -luuletaja; -isamaalaulik; -näidendite kirjutaja; 3. J. Hurt -kirikuõpetaja; -1872. ...
KODUNE TÖÖ5 1.Millal ja kelle käsul sai venestamispoliitika alguse?(2p) Venestamispoliitika sai alguse 1881. aastal Aleksander III käsul. 2.Kuidas mõjutas venestamine Eesti ...(3p) a)koolikorraldust 1887 kehtestati alg- ja keskkoolis õppekeeleks vene keel. 1892. aastast pidi vene keeles õppima alates 1.klassist. Eesti keel oli lubatud vaid usuõpetuse ning emakeele tundides. Kasutusele võeti ka koolivorm. b)kirikuelu Igasse luteriusu kihelkonda rajati ka õigeusu kirik. c)ametkondlikku keelekasutust Saksa keele asemel võeti kasutusele vene keel. 3.Millised uued seltsiliikumise vormid tekkisid venestamise tingimustes?(1p) · Eesti Üliõpilaste Selts · Karskusseltsid · Kutseühingud 4.Kuidas on seotud venestamisajaga seotud järgmised isikud?(3p) Mihhail Zinovjev Aleksander III poolt alustatud venestamiskampaania aegne Liivimaa tsiviilkuberner Ado Grenzstein 1888. aastal loobus rahvusliku ...
Vallakoolides 2. esimesel aastal emakeel. 1892. nõuti venekeelset õppetööd alates 1-st klassist. Haridusreform Rajati ministeeriumikoole ja Vallakoole. Vene keeles oli õppimine. Kirjaoskus langes. Sõjaväereform Üldine kohustus Kaotati nekrutid Vähenes olemisaeg Kõik pidid minema ja oht oli surma saada. Karskusliikumine (Nagu Vanemuine) Villem Reiman, Jaan Tõnisson. Eesti Üliõpilas Selts Lipu sünd. Kuremäe klooster. Aleksander Nevski katedraal Toompeal. Eesti 20. sajandil Majandus areng -Eesti oli agraarühiskond. -4/5 oli päriseksostetud talud- suur roll oli mõisamajandusel. -Eestis asutatakse hoiu- ja laenamisüksus->Esimene pank, kust põllumees sai laenu. -Osadel puudus maa ja see oli probleemiks. - Oli vaja saada maad ning sp tuli väljarännata. Transport -Areng seotud raudtee arenguga, 1870 a. -Sai vene turuga ennast siduda.
Talurahvareformid-,,Iggaüks.." 1802;Pärisorjuse kaotamine;vallasvara pärandumis õigus;tunnistatakse talurahva õigust vallasvarale, talude kasutusõiguse ärandamine. Liivimaal said talupojad omandiõiguse vallasvarale, võisid maad osta nind talu järglastele pärandada. Omavalitsus-vallakohus,koolide ülalpidamise kohustus, magasivilja kogumine, vaeste hoolekanne Riiklikud ja kogukondlikud koormised-pearaha nekruti andmine/teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas 1866.a.vallareform- olulisem tagajärg oli omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. Valla täiskogu- volikogu-vallavanem-vallavalitsus Tartu Ülikool- 1632-avamine,1710 suleti, 1802 taasavati; 4teaduskonda:usu,arsti,õigus,filosoofia;õppetöö ladina ja saksa keeles;õppejõud saksamaalt;esimene rektor G.F. Parrot Parrot-Ülikooli esimene rektor VonBaer-embrüoloogia rajaja Ühtluskool-neljaastmeline ühtluskool:kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium...
Külaskäik muuseumisse Ühel külmal, kuid päikselisel sügispäeval korraldas õpetaja Kristel Kivi meile kultuuriajaloo raames külaskäigu muuseumisse, kus tutvustati Iisaku pärandkultuuri. Kohale jõudes oli muuseumi ülemine korrus paksult rahvast täis, enamus mehi ja naisi olid meie klassi õpilastest kõvasti vanemad, aga me ei lasknud ennast sellest häirida. Õhkkond oli väga põnev ja huvitav, sest keegi meist ei teadnud, mis meid ees ootab. Alustuseks laulis Virumaa poistekoor „Virumaa laulu“, seejärel pidas kõne kihelkonnamuuseumi direktor, kes andis Iisaku muuseumile üle „Ehe“ märgi ning rääkis ka muuseumi interaktiivsetest uuendustest.Viisakal sammul tuli meie kõigi ette Iisaku vallavanem härra Raivo Raap ning pidas kõne, mis oli veidi ebahuvitav ja igav. Et kogu üritus nii üksluine ei oleks, laulis ansambel „Silmaline“ pulmalaule. Olime muuseumis olnud juba tund aega, kui oli...
*pani alus traditsioonidele ja organits. Aasta kümneteks*Eesti rahvas sai I korda juid oma rahva hulgast. VENESTUSAEG Vene keele ja meele peale surumine, vene trsaari riigi äärealadel. *Ettevalmiustades venestamist jäeti tsaari valitsuse poolt kinnitamata balti aadlite privileegid. Peterburis hakati uurima balti sakslaste vatu esitatud kaebusi. Balti kumberman. Saadeti olukkraga tutv. Senaator Manassei. *Nim. Ametisse uued kubernerid *hakati soodustama õigeusu levikut. Rajati kuremäe klooster, nevski katetral, tartu ülikooli venestamine-> Jurjevski universitet venestamise mõju-jötkus rahvusliku liikumises languses. Uute liidritena ilumuvad 1890ndatel j.kõrv ja h.treffner. H.Treffner-Tatrusse tema nim. Kool K.A.Hermann-"postimees" J.Kõrv-leidis venestamise positiivseid jooni ning püüdis neid rakendada võitluses aadliga V.Reimann Pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teadsulikule uurimisele. + "postimees"
Pakri saared), Lahemaa rahvuspark (Üks tähtsamaid metsakaitsealasid Eur-s), Türisalu pank. Lääne-Virumaa: Rakvere ordulinnuse varemed, Jäneda mõis (Jäneda TIK), Käsmu (kaptenite küla), Palmse mõis (kus tegutsevad nüüd Palmse Parkhotell ja Õllekelder), Võsu (suvituskoht). Ida-Virumaa: Hermanni linnus Narvas, Valaste juga (Eesti kõrgeim), Ontika pankrannik (Eesti kõrgeim), Narva-Jõesuu (pikim mereäärne supelrand), Kuremäe nunnaklooster (vanim tegutsev). Järvamaa: Paide Vallitorn ja Vallimägi, Püharisti kirik(Paides), Vargamäe (A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" sündmuspaik), Järva-Jaani (Tuletõrjemuuseum, Kinomuuseum, Vanatehnika varjupaik), Imavere (Eesti Piimandusmuuseum, Sassi talu jaanalinnnufarm), Kilplala. Raplamaa: Rapla kivisild ja Jõepromenaad ja Pangahoone, Rapla kirik, Varbola Jaanilinn(11-12 saj), Vigala mõis ja mõisapark, Järvakandi Klaasimuuseum.
IDA-VIRUMAA Ida-Viru maakond • Pindala: 3364 km2 • Elanikke: 149 483 • Maakonnalinn: Jõhvi • Omavalitsuslikud linnad: Kiviõli, Kohtla-Järve, Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe Loodus • IDA-VIRU MAAKOND PAIKNEB MAASTIKULIKE LIIGESTUSE JÄRGI NELJAS MAASTIKURAJOONIS: SOOME LAHE RANNIKUMADALIK, VIRU LAVAMAA, ALUTAGUSE MADALIK JA PEIPSI RANNIKUMADALIK. • PINNAMOOD: ÜSNA TASANE • KOLMEST KÜLJEST ÜMBRITSEB IDA-VIRU MAAKONDA VESI: PÕHJAST SOOME LAHT, LÕUNAST PEIPSI JÄRV JA IDAST NARVA JÕGI. Vaatamisväärsused ● AIDU VEESPORDIKESKUS SA ● ALUTAGUSE SEIKLUSPARK ● AVINURME ELULAADIKESKUS ● IISAKU MUUSEUM ● JÕHVI ISSANDA RISTIMISE KIRIK ● JÕHVI MIHKLI KIRIK JA MUUSEUM ● KAUKSI RAND ● KIVIÕLI SEIKLUSKESKUS ● KIVIÕLI TUHAMÄED ● KOHTLA KAEVANDUSPARK ● KOHTLA-JÄRVE PÕLEVKIVIMUUSEUM ● KOHTLA-JÄRVE PROMENAAD ● KOHTLA-NÕMME KIVITUBA ● KUKRUSE POLAARMÕIS ● KUREMÄE KLOOSTER ● KURTNA JÄRVESTIK JA MATKARADA ● NARVA MUUSEUM JA PÕHJAÕU ● ...
kolis koos abikaasa Aglaida (sündinud von Baltz; 18701956) ja oma nelja lapsega Eestisse sugulaste juurde pärast Oktoobrirevolutsiooni 1917. aastal.Tema ema põlvnes emaliinis Tallinna kaupmeestest Pissarevidest. Aleksei emapoolne vanaisa, polkovnik Jossif Dunin-Slepets mõrvati bolsevike poolt Oma sünnikoha ja päritolu tõttu oli Aleksei Rüdiger õigusjärgne Eesti Vabariigi kodanik. Lapsepõlv ja varane noorus Ridigeride perekond oli sügavalt usklik. Igal aastal külastasid nad Kuremäe ja Petseri kloostrit, kuhu võtsid kaasa ka oma poja Aleksei. 1930. aastate teisel poolel käisid Mihhail ja Jelena koos noore Alekseiga kahel korral palverännakul Soomes Valamo kloostris.Alates 1936. aastast teenis Aleksei altaripoisina Tallinna Püha Siimeoni ja Hanna kirikus preester Joann Bogojavlenski juures. Sõja-aastatel hoolitses ta koos isaga Tallinna ümbruse vangilaagrites viibinud õigeusuliste hingeliste ja materiaalsete vajaduste eest.1944. aastal pühitseti 15-
· Marurahvuslasest kubernerid · Tsensuuri tugevnemine Koolikorralduses: · Vene keel muutus kõikjal sunduslikuks · Ei õpetatud Eesti ajalugu, kirjandust ega maateadust · Tartu Ülikooli tase langes · Kirjakeele oskus langes · Eestlased said õppida vene ülikoolides Ametkondlikus keelekasutuses: · Kõikjal kasutati vene keelt · Kes seda ei osanud, vallandati Kirikuelu: · Propageeriti õigeusku · Rajati õigeusu kirikuid (Nevski katedraal, Kuremäe klooster) Seltsid: · Karsklusseltsid · Tuletõrjeseltsid · Seltsid muutusid meelelahutuslikuks · Algas suur rahvaluule kogumise kampaania · 1884 Üliõpilaste selts pühitses sisse Eesti lipu
AJALOO 2. KURSUSE 2. KONTROLLTÖÖ Jessica Järvelt 1. Venestusaeg – iseloomulikud jooned. Valitsemine: Umbkeelsed venelastest ametnikud Asjaajamiskeel- vene keel Haridus: Venekeelne õpe Uued õppeprogrammid (paljud õpetajad lasti lahti) Usk: Vene õigeusu pealesurumine Õigeusu ehitised (A. Nevski katedraal, Kuremäe klooster) Kohanimed: Asulate ümbenimetamine Mitmekeelsed tänavasildid (Tartu- Jurjev) Igapäevaelu: Seltsielu piiramine Segaabielude soosimine 2. Miks venestusaeg ei andnud soovitud tulemusi? Eesti etniline identideet oli liiga tugev, massiline ümberrahvastamine polnud enam võimalik Ei suudetud lõhkuda saksa kultuuritraditsiooni Eestis levisid monarhiavastased liberaalsed ja sotsialistlikud ideed 3
19. saj. Läänemaa ja saared. 19.saj kesk Eesti aladel süüstemaatiline õigeusu korraldamine Saaremaa, Läänemaa oli esimesed? Hetkel 2 õigeusu kirikut , tahetakse jõuda sinna, et riigis ei tohi olla kaht õigeusu kirikut. Viljandi luter. kirikud (praost, sajandid, kellele pühitsetud). Jaani kirik - 15.saj, Johannesele pühitsetud. 17.saj Ristija Johannesele pühitseti. Praost on Marko Tiitus. Pauluse kirik - 19.saj. Hetkene praost Allan Praast. Kuremäe. kuulub õigeusu kirikule Nunna klooster Birgitiinid ning Pirita. 15.saj Püha Brigittale Elab 8 nunna, kesib Indiastja Mehhikost Lühend EELK ja kõrgeim vaimulik. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Andres Põder? Jourdan. katoliku kiriku juht Peeter-Pauli kogudus Tallinnas Nevski katedraal Tln. kuulub õigeusule 17. saj. Peeter Suur ja sealne usuelu, vanausulised, 17. saj alanud Peeter suure tagakiusamine tõi mitmed põgenejad Eestisse.
Ptk 20-24 (lk 128-157) 1) Muudatused pärast Katariina II surma Võeti vastu asehalduskorra tühistamise akt ning taastati enamik Balti aadli eesõigustest. Uuesti alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid. 19. sajandil koostati ka Balti kubermangude kohalik õigusnormide kogu ,,Balti provintsiaalseadustik" 2) Kubermangude valitsemine Olulisim võimuesindaja kubermangus KUBERNER (allus otseselt senatile, riigiasju ajas siseministriga) Oluline ka kindralkuberner. Kuberneri asetäitja viitse- ehk asekuberner. Samal ajal oli ka sõjakuberner (allus sõjaministrile) Olulisemad asutused kubermangus kubermanguvalitsus(kubermangu igapäevane juhtimine), kroonupalat(maksude kogumine, arvepidamine, toiduainete jms hankimine riigile), hoolekandevalitsus(rahvaharidus, arstiabi, heategevus), politseivalitsus. 3) Talurahvaseadused Eestimaa ...
Ümberkorraldused -ametisse uued kindralkubernerid S.Sahhovskoi, M.Zinovjev -tühistati balti erikord -asjaajamiskeeleks vene keel -Eesti koolivõrk allutati vene haridusministeeriumile õppekeeleks vene keel, koolmeistrite vallandamine -1889.a Tartu I Kroonu algkool, juhatajaks Mart Reinik -Aleksandrikool avati venekeelsena -1839.a venestati TÜ Jurjevi nimeline venekeelne õpe, lahkusid baltisakslastest õppejõud -Vene õigeusu propageerimine Aleksander Nevski katedraal, Kuremäe nunnaklooster Eesti ühiskond venestamise tingimustes -A.Grenztein Olevik -1870.a loeti "Kalevipoega" EÜS -1884.a lipu pühitsemine -Villem Reiman karskusseltside tegevus -1888.a rahvaluule suurkogumine J.Hurt "Vana Kannel" -1891.a esimene Eesti päevaleht Postimees K.A.Hermann
rahva nõuetele. Eesti Vene impeeriumi koosseisus 18.sajandil Eestimaal toimus 18. sajandil siiski saksastumine nagu ka tsaarilossis. Kultuuriga tegelesid enamjaolt baltisakslased. Eesti talurahva jaoks tähendas Balti erikord karmikäelisemat ja senisest suuremat (orja)tööd, mille kõrval kultuurile aega ega jaksu ei jätkunud. Kadrioru loss Haapsalu raudteejaam Tartu Kivisild Kuremäe klooster Aastad 1880 - 1917 Vene profesionaalkultuur hakkas Eestis levima alles 19.sajandi lõpus seoses üldise kultuurilise venestamisega.Pärast Tartu Ülikooli muutmist vene ülikooliks sai absoluutne enamus eesti akadeemilisi haritlasi venekeelse-venemeelse hariduse. Palju muret valmistas rahvuslastele massiline väljarändamine Venemaale maapuuduse ning haritlaste üleproduktsiooni tõttu. 1915.a. elas ja töötas Venemaal üle kolmandiku eesti akadeemilisest intelligentsist.
Sissejuhatus Sõna "holokaust" pärineb vanakreeka keelest, kus holo tähendab "täiesti" ja kaustos "põlenud". Keskajal märgiti mitmes Euroopa rahvuskeeles selle sõnaga kas "tuleohvrit" või "täielikku hävingut" palju inimelusid nõudnud tuleõnnetuse korral. Teise maailmasõja järel lisandus kahele eelmainitud tähendusele kolmas sellega hakati märkima natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Kuna kõige enam represseeriti juute, tähendab holokaust paljudele juutide tagakiusamist ja hävitamist 1933 1945. astatel. Paljud tänapäeva inimesed ei tea mida holokaust tegelikult tähendab ja miks seda päeva tähistatakse. Mille poolest ta erineb teistest inimsusevastastest kuritegudest massimõrvadest, etnilisest puhastusest, genotsiidist? Ometi on neil olulised erinevused. Eelpoolmainitud kuriteod on alati olnud osalised, valikulised, kunagi ei ole tapetud kõiki....
Miks alustati venestamist Balti kubermangudes: Halduserformide sisu Balti kubermangus, mida uut tõid: Politseikorralduse muutmine: senine politseiorg asendati riikliku politseiga Vene kohtusüsteemi kasutuselevõtmine: moodnsam,kohtuprotsess muutus avalikuks, advokatuur Talurahvaastusute reform: 1889 , seati ametisse talurahva komisjonid Linnaseadus: 1892, võrdsustas eesti kodanlust-aitas neil linna asjades kaasa lüüa Venestamise sümbolid tänini eesti pinnal: Nevski katedraal, Kuremäe klooster Eesti Üliõpilasselts : 1883, seltsi värvid sini must valge, mis said hiljem rahvusvärvideks. Venestamise tagajärjed: Eestlastele: hariduse langus Vene riigile: baltisakslaste mõju vähenemine Baltisakslastele: Venestamise tähtsus ja mõju eestis: eesti ühiskonna uuenemine jätkus, järjest rohkem eestlasi oslales rahvusliku liikumise üritustes, eesltasle majanduslik jõukus kasvad §20 1905 aasta revolutisoon 20 sajandi poliitilised rühmitused
KUNSTI AJALUGU ÕP.TIINA VEISALU MÕISTED MARJANA KUUSMAA 10.KLASS 1 PROFESSIONAALNE KUNST............................................................................................................4 ORIGINAAL..........................................................................................................................................7 KOOPIA.................................................................................................................................................9 REPRO.................................................................................................................................................11 ARHITEKTUUR..................................................................................................................................12 MAALIKUNST.................................................................................................................
Stephen Viinis (29) · Sofinisba Angishola. ,,Lapsed koeraga" (30) 11. Seinamaal ehk monumentaalmaal -suurte mõõtmetega otse seina või lae pinnale maalitud teos. Dekoratiivmaali kasutatakse avalike hoonete kaunistamiseks. Teos on kaugelt vaadeldav, detailid ei mängi rolli, oluline sisu selge ja kohene arusaadavus (enamasti figuraalkompositsioon). (on fresko- (märjale seinale) ja sakotehnika(kuivale seinale)) · Egituse hauakambrist seinamaal (31) · Seinamaal von Bocki majal (32) · Kuremäe kloostri peavärava seinamaal (33) 12. Mosaiik - erivärvilistest kivikestest, klaasitükkidest või muust materjalist kokkusobitatud pilt. · Istari värav Babüloonias (34) · Justinianus ja Theodora, Bütsants (35) · Mosaiik 6. sajandist Ravennas (36) 13. Vitraaz (värvilisest) klaasist kunstiteos, mis paigutatakse harilikult aknaavasse või valgustatud seinaorva. · Canterbury katedraali vitraaz (37) · St Margaret vitraaz St Stephen katedraalis (38)
Ida-Viru maakond 1. Valaste juga Eesti kõrgeim juga (25m), kauni vaate juurde viib trepp. Tekkis 150a tagasi maaparandustööde käigus. 2. Toila Oru park Põhja-Eesti liigirikkaim LK alane park. Varem asus seal Oru loss, mis oli K. Pätsi suveresidents aga see hävis II MS-s. Toila on sajandite vanune suvituskoht. 3. Kurtna järvistu Eesti järvederikkaim ala, 40 järve, tähistatud matkarajad. 4. Kuremäe nunnaklooster vanim tegutsev nunnaklooster Eestis. Peakirik + 2 väikest kirikut. Tervendava toimega allikavee juurde ehitatud kümblusmaja. 5. Maidla mõis Eesti üks kauneimaid mõisakoole Maidla põhikool, täielikult renoveeritud . Järva maakond 1. Vargamäe Vetepere külas Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" tegevuspaigad, kirjaniku muuseum, suveetendused Tammsaare ainetel. 2. Albu mõis 18 saj, kaunis mõisakool, kunstiüritused. Albu vallamaja ees on
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI 19. SAJANDIL Õpik lk. 128-157. 1. Millised Venemaa poolt peetud sõjad ja kuidas mõjutasid ka Eestit ? Krimmi sõda- talurahva seadus, millega lubati teorent asendada raharendiga võeti kasutusele 7a. hiljem. Eestlased nekrutiteks ja 25.aastaks teenima.Napoleoni sõjad- 1801a. kevadel tungis Tallinna alla (GBR) admiral Horatio Nelson. Kaaperdasid kaluripaate ja kaubalaevu ning käisin rannikualadelt vett, toitu jm nõudmas. 2. Pärisorjuse kaotamise põhjused ja eeldused. Napoleoni sõjakäigud- andis mõista, et pärisorjuslik süsteem on iganenud. Euroopas oli pärisorjus kaotatud. Aleksander I reformimeelsus. 3. Millised muudatused toimusid järgmiste talurahvaseadustega Eesti-ja Liivimaal: 1802 ja 1804 -- Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot ja vallakohtute loomine. 1816/1819 – Võeti vastu talurahva seadused E ja L-l ning kaotati p...
Teenindusmajandus Teenindus Teenuste osutamisel ei teki uut toodet. Teenused on millegi müümine, vedu, triikimine, parandamine, õpetamine, ravimine jne. 20. Sajandini teenindaja ja tarbija asukoht sama. Teenuste alaliigid Tootja- ehk äriteenused hind kajastub lõpptoodete hinnas (uurimis-arendustöö, turustamine, transport) Isikuteenused lõpptarbimine (tarbija maksab vahetult teenuse tarbimise eest) Avaliku sektori teenused teenused, mida osutavad riigiasutused otse või vastav teenus ostetakse eraettevõttelt või riiri (omavalitsuse) poolt asustatud ettevõttelt allhanke korras. (nt. Haridus, politsei jms, mida korraldab ja osutab riik elanikkonnalt ja ettevõtetelt kogutud maksude eest) Teenuste alaliigid (kasutamise sageduse järgi) Argiteenused Perioodilised teenused (trennid, muusikakoolid) Episoodilised teenused (ostad reisifirmast nt reisi) Harva kasutatavad teenused Eriteenused (teatud inimrühm...
Nähtavasti alles pronksiajal lõpule jõudnud assimilatsiooni-protsessi tulemusena muutus Eesti rahvastik veelgi europiidsemaks. Venekirveste kultuuri hõimudelt jäi pärandiks ka arvukalt keele- ja kultuurilaene. Otsustamaks pronksiajal (u. 1500-600 e.Kr.) aset leidnud võimaliku immigratsiooni üle on Kirde-Eestist andmeid liiga napilt. Keskmise rauaaja (u. 450-900 p.Kr.) puhul on Alutaguse etniliste olude suhtes olulisim see, et esmakordselt kohtuvad nüüd kalmeid ka Peipsi rannikul ja Kuremäe lähistel. Pärast seda ida poolt tulid uued siirdlased, kes pärinesid vadjalaste lõunahõimust. See hõim elas territooriumil, mis hõlmas 10. - 11. sajandil ligikaudu Oudova, Samro järve, Luuga jõe keskjooksu ja Narva jõe keskjooksu vahelise ala. Arheoloogiline materjal näitab, et alates 14. sajandist tugevnes eesti kultuuri mõju Alutaguse lõunaosa vadjalastele, ehkki niigi oli tegemist keeleliselt ja kultuuriliselt Eesti hõimudele lähedase rahvaga
Ümberkorraldused Ametisse uued kindralkubernerid S.Sahhovski, M.Zinovjev Tühistati balti erikord tühistati lõplikult (millal ja miks kehtestati) Asjajamiskeeleks vene keel Eesti koolivõrk allutati vene haridusministeeriumile õppekeeleks vene keel, koolimeistrite vallandamine Aleksandrikool avati venekeelsena 1893. aastal venestati Tartu Ülikool jurjevinimeline venekeelne õpe, lahkusid baltisakslastest õppejõud Vene õigeusu propageerimine Aleksander Nevski katedraal, Kuremäe nunnaklooster Eesti ühiskond venestamise tingimustes A.Grenzstein ,,Olevik" 1870. aastal loeti ,,Kalevipoega" EÜS 1884. aastal sini-must-valge lipu pühitsemine Otepää kirikus Villem Reiman - karskusseltside tegevus 1888.aastal rahvaluule suurkogumine J.Hurt, ,,Vana kannel" 1891. aastal I Eesti päevaleht ,,Postimees" K.A.Herman
Ümberkorraldused: a) ametisse uued kindralkubernerid (Sahhovskoi, Zinovjev) b) tühistati balti erikord c) asjaajamiskeeleks vene keel d) Eesti koolivõrk allutati Vene haridusministeeriumile õppekeeleks vene keel, koolmeistrite vallandamine e) Aleksandrikool avati venekeelsena f) 1893. a venestati Tartu Ülikool Jurjevi Ülikool, venekeelne õpe, lahkusid baltisaksa õppejõud g) Vene õigeusu propageerimine Aleksander Nevski katedraal, Kuremäe nunnaklooster Eesti ühiskond venestamise tingimustes: · A.Grenzstein ,,Olevik" · 1870. a loeti Kalevipoega EÜS · 1884. a lipu pühitsemine · V.Reiman karskusseltside tegevus · 1888. a rahvaluule suurkogumine, J.Hurt · 1891. a esimene eesti päevaleht ,,Postimees" · Rahvani jõudsid L.Koidula esimesed isamaalaulud · 1871. a alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee, juhiks J.Hurt · 1878. a ajaleht ,,Sakala" (C.R.Jakobson) Suur lõhe
· Eesti sügavaim allmaakaevandus Estonia kaevandus (70 meetrit) · Eesti kõrgeimad korstnad Eesti Elektrijaam (250 meetrit) · Eesti kõrgeimad tehismäed 173 meetrit merepinnast · Eesti kõrgeim juga 25 meetri kõrgune Valaste juga · Eesti kõrgeim pankrannik Ontika pankrannik (56 meetri kõrgune) · Eesti pikim rand Peipsi supelrand (üle 30 km) · Eesti pikim mereäärne supelrand Narva-Jõesuu (7,5 km ja jätkub Vaivara vallas) · Eesti vanim tegutsev klooster Kuremäe nunnaklooster Allikas: www.ida-virumaa.ee Ida-Virumaa Vapp (Google) (Ida-Virumaa lipp) 6 Põlevkivi Põlevkivi ehk kukersiit on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks. Kukersiit on Ordoviitsiumi madalmeres kuhjunud orgaaniline sete, olemuselt tüüpiline settekivim, mis koosneb umbes 50% ulatuses põlevast
sajandil. A Aleksander III võimuletulekuga muutus osaliselt keskvalitsuse äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Ametlikus asjaajamises mindi lõplikult üle vene keelele. Maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissaarid, kelle põhiline ülesanne oli kontrollida vallavalitsuste ja kohtute tegevust. Nii piirati tuntavalt omavalitsuste tegutsemisvabadust. Levitati ka õigeusku (eriti Sahhovskoi), kelle eestvedamisel ehitati Nevski katedraal ning ehitati Kuremäe nunnaklooster Ida-Virumaale. 1887. aastast oli vene keel sunduslikuks muudetud isegi vallakoolides. Uued õppeprogrammid ei näinud ette kodumaa ajaloo, maateaduse ega kirjanduse õpetamist. Õpilastel tuli koolis vene keeles suhelda ka tunnivälisel ajal. Vene keelt mitteoskavad õpetajad vallandati. 1893. aastal mindi vene keelsele õppele üle ka Tartu Ülikoolis, mille ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool
Alanud majandusliku tõusu tagajärjel, mis jõukate linnaeestlaste arvu tõusule kaasa aitas, õnnestus eeslastel peagi siiski ka selle seaduse raames sakslaste ülemvõimule tõhusalt vastu hakata. + linnavolikogu e duuma said valida kõik kinnisvaraomanikud - rüütelkond tegutses edasi, kirikul suur roll võimu teostamisel Usureform kõigiti soodustati õigeusu levikut. Vürst Sahhovskoi eestvõttel rajati Virumaale, juba pikki saj pühaks peetud allika lähedale Kuremäe nunnaklooster. Eriti silmatorkav oli aga Aleksander Nevski katedraali püstitamine Toompeale, otse kubernerilossi vastu. Igaüks pidi nägema ja mõistam, et Tln kuulub Vene riigile. A.Nevski katedraalist veel sammukese absurdsem oli sibulkuplitega kabeli püstitamine Trt ülikooli peahoone katuseservale. Tartu kuulutati põliseks vene linnaks ja nim ümber Jurjeviks, ülikool Jurjevi keiserlikuks ülikooliks, mis viidi üle vene keelele. Baltisaksa ja külalisprofessuur sunniti
Sahhovskoi (1852-1894) juhtimisel. Katedraali ehitus läks maksma peaaegu 600 tuhat rubla. Katedraali projekt telliti Sankt-Peterburgi Kunstiakadeemia akadeemikult Mihhail Preobrazenskilt (1854-1930). 4.mail 1893.a. kiitis Komitee esitatud eskiisi heaks ning tegi akadeemikule ülesandeks teha vanade vene kirikute stiilis viiekuplilise kolme aujärjega katedraali projekt 1500 inimese jaoks. 30. augustil 1893. aastal pühitses ülempiiskop Arseni tulevase pühakoja asukoha. Kuremäe kloostrist oli kohale toodud Jumalasünnitaja Uinumise imettegev ikoon. Peatöövõtjaks oli kutsutud Sankt-Peterburgist kaupmees Ivan Gordejev, kes ehitas Tallinnasse kohtu hoone. 1895. aastal suvel oli valmis juba vundament, keldrikorrus, sokli alus ning alustati seinte ja piilarite ladumist. Seinad ja piilarid tehti lubjakivist ning seoti tsemendi seguga, väljastpoolt kaeti telliskividega. Sokkel kaeti soome graniidiga. 20. augustil 1895
Kaasaegsel haldusjaotusel paikneb Ajalooline Virumaa keskusega Rakveres suurelt osalt praeguse Ida- ja Lääne-Viru maakonna aladega. Iisaku kihelkonna keskosa hõlmab enda alla Iisaku kirikuga moodustava Iisaku valla. Kihelkonna edelapoolsed hõreda asustusega alad Tudulinna ümbruses moodustavad Tudulinna valla, mis vähesel määral ulatub lääneservas ka kihelkonna aladelt välja. Lõunaservas asuv Peipsi rannikuäär Vene kaluriküladega moodustab tänapäeva Alajõe valla peamise osa. Kuremäe kloostri ümbruse suured hõredad alad ning Narva jõe ääres asuv Permisküla kõrvalmõis moodustavad Illuka valla edelaosa. Iisaku kihelkonna põhjaosa Väike-Pungerja ümbruses kuulub aga tänapäeva Mäetaguse valda (V. Praust, 1999- 2009). Iisaku kihelkonnas paiknes kümme mõisat, millest üks oli kirikumõis, neli rüütlimõisast peamõisat koos nelja kõrvalmõisaga ning üks poolmõis. Neile lisandus veel ka üks karjamõis.
Jakobson. See li suureks löögiks rahvuslikule liikumisele, kuid vastuolusid see siiski ei lõpetanud. Venestamise algus-AleksanderIII tuli võimule, keskvalitsuse äärealade pol. muutus, eesmärgiks sai impeeriumi ühtlustamine. Püüti muuta valitsemine samasuguseks teiste vene piirkondadega, murendati balti kubermangude eristaatust. Uut poliitikat hakkasid ellu viima kubernerid: Liivimaal M.Zinovjev, Eestis S.Sahhovskoi(levitas õigeusku, tema eestvedemisel rajati katedraal Toompeale, kuremäe nunnaklooster). Politseiasutuste võimu laiendati ka Balti kubermangudele, asjaajamistes vene keel. Maakondades ametisse talurahvaasjade komissarid, põhiül kontrollida valla tegevust. Piirati omavalitsuste tegutsemisvabadust, tsensuur tugevnes, toetati õigeusukirikut.Haridus: 1887 muudeti vene keel sunduslikuks vallakoolides, 1893 venekeelsele õppele üleminek Tartu ülikoolis.:eestlased said paremini jätkata haridusteed venemaal, karjäär sõjaväes. Pärssis eestlaste kultuurielu
süsteemist säilitati vallakohtud talupoegade omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks. D) haldusreformiga tehti väikesed mõisavallad suuremateks (~1000 valla koondamisel saadi ~400 valda). E) algas uus vene õigeusu pealetung: - ~100 tuhat Põhja- ja Lääne- Eesti elanikku läks õigeusku. - Rajati Kuremäe klooster (1892) ja Aleksander Nevski katedraal (1900). F) vene keelne asjaajamine kehtestati kõigis ametiasutustes ja avalikus elus. G) Hakati muutma tänava- ja kohanimesid (N: Dorpat > Jurjev 1893). 2. Eesti ühiskond venestusajal: 1880-ndate aastate alguseks oli eesti rahvusliku liikumises juhtrolli haaranud
3) Kohtureformiga kaotati seisuslikud kohtuasutused; vanast süsteemist säilitati vallakohtud talupoegade omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks. 4) Haldusreformiga tehti väikesed mõisavallad suuremateks (~1000 valla koondamisel saadi ~400 valda). 5) Algas uus vene õigeusu pealetung: - ~100 tuhat Põhja- ja Lääne- Eesti elanikku läks luterlusest üle õigeusku. - Rajati Kuremäe klooster (1892) ja Tallinnas Toompeale Aleksander Nevski katedraal (1900). 6) Vene keelne asjaajamine kehtestati kõigis ametiasutustes ja avalikus elus. 7) Hakati muutma tänava- ja kohanimesid (nt Dorpat Jurjev 1893). 4.2. Eesti ühiskond venestusajal: 1880-ndate aastate alguseks oli eesti rahvusliku liikumises juhtrolli haaranud radikaalne tiib, kes oli lootnud kasutada vene riigivõimu baltisakslaste vastases
1.Rahvuslik liikumine 19. sajandil 19.saj esimesel poolel kuhjus terve rida väga olulisi protsesse ja arenguid, mis kõik omal moel valmistasid ette sajandi teise l poolel toimunud rahvuslikku ärkamist. Kõigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Venastekogudustega oli osaliselt seotud mitu tähtsat nihet eestlaste kultuuris ja kultuurielus. Nimelt taunisid usuliselt ärganud vanu kombeid, rahvariideid, rahvapille jne. Nende maailmapildis oli tekkinud mingi tühemik-otsiti uut tõde ja uut maailmavaadet. Üldiselt oli eestlastel kaks valikut: kas sulada mõne teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks. Ajalugu näitas, et valiti viimane. 1.1.Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused 19. saj keskel elas Eesti üle vapustavaid muudatusi. Paari aastakümnega tehti läbi hüpe harimatust ning tulevikuväljavaadeteta maarahvast sotsiaalselt kihistunud rahvusesse. Uute ideede ja inimsuhete sissetung, ...
kindralkuberneri - Liivimaale Zinovjev ja Eestimaale Sahhovskoi.Mõlemad olid äärmuslikud vene marurahvuslased.Ametlikus asjaajamises mindi üle lõplikult vene keelele. Maakonna tasandil seati sisse talurahvaasjade komissar. Iga kihelkonna peale oli 1 komissar. Ta ülesanne oli kontrollida vallavalitsuste tegevust. Tugevnes tsensuur - trükiste ilmumine käis läbi tugeva tsensori. Soositi õigeusu kiriku tegevust - Tallinnasse ehitati Aleksander Nevski katedraal. Ehitati ka Kuremäe nunnaklooster. Koolis mindi üle täielikult venekeelsele õppele (I klassis saadi eesti keeles ikka õppida). Õpilastel oli vaja ka tunnivälisel ajal vene keeles rääkida. Arenes venekeele oskus, mida kasutati ära praktilistel eesmärkidel. See võimaldas saada töökohtasid riigiasutustes. Kultuuriline venestumine jäi aga ära. Venestamise ajal jätkus rahvuslik tegevus. Rahvuslik liikumine sai endale uued vormid,juurde tulid karskusseltsid ja kutseühingud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
