Maailma kujutati absurdse ja mõttetu näitelavana. Kirjanduses valitses pessimistlik elukujutus. · Suhtumine inimesse võrreldes renessansikirjandusega Inimest kujutati barokis moraalituna ja hingelt tasakaalutuna. KLASSITSISM Eeskuju võeti antiikkirjandusest · Kardinal Richelieu' taotlused Võitles individualismi vastu. Püüdis maksma panna riigi huvidele vastavad põhimõtted. · Kunstiteostele esitatavad reeglid 1. Eristati ,,madalat" ja ,,kõrget" kunsti. 2. Tragöödias (,,kõrge") ei tohtinud olla midagi labast. Tragöödia aine pidi olema kreeka ja rooma ajaloost või mütoloogiast, kangelased kõrged isikud. Tragöödia pidi olema viievaatuseline, keel värsistatud, ülev ja pidulik. 3. Komöödia (,,madal") pidi olema õpetliku sisuga. 4. Draamale seati aja-, koha- ja tegevusühtsuse põhimõte
Romantism Romantism on kujutava kunsti suund, mis tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Selle algmeid leidus juba 18. sajandi eelromantismis ja sentimentalismis. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Romantismile on iseloomulik ajaloo, eriti keskaja ainestik. Samuti on süzee pärit legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Kunstivool annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu ning tõstab esile tunded. Romantism sai alguse eeskätt Saksamaalt ja Inglismaalt ning levis kiiresti ka väljapoole Lääne-Euroopat. Romantism taotles isiku- ja loominguvabadust ning seadis esikohale kunstniku ainulaadse maailmanägemise, rõhutas tundeelu tähtsust, kujutatava erakordsust ning väärtustas rahvaloomingut. Taaselustus vahepeal unarusse jäänud maastikumaal, õitsele puhkes ajaloomaal, paljud
religioosseid elamusi. Nad idealiseerivad feodaalset katoliiklikku minevikku. Mõningad neist läksid üle katoliku usku, muutusid restauratsiooni ideoloogideks. Hiljem tekkisid romantilised koolkonnad Prantsusmaal, Poolas, Itaalias, Hispaanias, Taanis ja USA-s. Romantism kujutavas kunstis Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtusisse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. Arhitektuuris on romantismiajastule iseloomulik minevikustiilide eklektiline taaskasutamine. Romantism muusikas Loodi muinasjutulisi ("Undine"), fantastilis-olustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell"), heroilis-romantilisi ("Norma"), lüürilis- psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", "Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja
keskpaigani. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. · Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtusisse, mis annab Rügeni kriidikaljud kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. Muusikas · Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund. · Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, o rkestratsiooni ja teoste vormi. · Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti Villem Kapp viljeldi ballaadi, variatsioon i,fantaasiat ja parafraasi. In
,,Mässav inimene" ülistab igat liiki mässamist. Ta veenis mind, et ilma mässuta ei ole võimalik ka progress. Areng toimub ainult edasi liikudes. Isegi kohal seistes toimub regress. ,,Sinilinnu" autor Maurice Maeterlinck kirjutab oma teoses aga õnne otsimisest. Ta kinnitab, et õnn ei ole minevikus, tulevikus ja ka kurjuse jõud ei suuda pakkuda ihaldatut. Õnn peitub igas inimeses, seda tuleb ainult avastada. Tehtud heateod paisutavad meie sees paiknevat õndsust. Tänu kunstiteostele suudan mõista maailma. Nad avavad mu silmad ning ma näen reaalsust. Filosoofid räägivad tõtt, mida poliitikud varjavad, fantastilised teosed kergitavad Maa saladusteloori, paljud kirjanikud aitavad leida õnne ja iseennast, olen kui Alice Imedemaal, kes kunsti keskel leiab elu mõtte, sest elu mõte peitubki enda ja maailma avastamises.
See kõik näitab, et mõiste ,,ilu" käsitlemine sõltub ajast ning tihti järgnevad üksteisele eelmisest perioodist täielikult erinevad ideaalid. Kusjuures tihti hakatakse kunstnike tööd ehk seda, mida nad peavad ilusaks, hindama alles mõni aeg hiljem. Kunstiinimesed mõtlevad alati veidi teistmoodi ning nö. tavalistel inimestel läheb nende maailma mõistmisega veidi rohkem aega. Ma olen kindel, et paarikümne aasta pärast vaadatakse praegustele kunstiteostele hoopis teise pilguga. Inimestele meeldivad ilusad asjad ja kuna kunsti teevad ka inimesed siis ei ole lihtsalt võimalik, et kunst kaotab kunagi huvi ilu vastu. Tänapäeval ei tohi keskenduda ainult kunstiteoste ilusa värvidekoosluse otsimisele vaid tuleb vaadata neid teoseid rohkem mõistusega. Kunstnikel on alati inimestele mingi sõnum ning selline südamlik soov on ka ju tegelikult ilus!
Kujutavas kunstis on romantism suund, mis tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtusisse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. Eesti- Johann Köler Hispaania- Francisco Goya (kunstnik) Inglismaa ja Sotimaa - William Blake (kunstnik, poeet), William Turner (maalikunstnik) Prantsusmaa- Eugène Delacroix (maalikunstnik), Théodore Géricault (maalikunstnik) Saksamaa- Caspar David Friedrich (maalikunstnik) Venemaa- Orest Kiprenski (maalikunstnik) Realism Realism on kunstistiil, mis tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni. Realism on
* William Blake käsitsi koleeritud reljeeftükk ''Looja-jumal''. 2. Romantismi maalitemaatika: Kujunes välja kindel teemade hierarhia - kõige kõrgemalt hinnati mütoloogilisi, religioosseid või allegoorilisi kompositsioone. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Eredalt on väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavatesse nähtustesse - see annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. Kunstimõistmine - hinnati esmajoonel sõnastatavat sisu ja visuaalne kujundlikkus jäi enamasti teisejärguliseks. 3.Kriitiline realism: * Avaldus peamiselt kirjanduses ja kujutavas kunstis. *Kriitiline realism püüdis elu kainelt analüüsida ja juhtida tähelepanu elu väärnähtustele. *Kirjanikud võtsid sihiks loobuda väljamõeldistest ja kujutasid oma kaasaegset ümbritsevat tegelikkust. *Otseseks eelkäijaks võib pidada 18
Selleks, et näha püramiide, peab sõitma Egiptusesse. Kuid paljudel ei ole raha lennupiletiteks, et need maailmaimed kas või kord elus oma silmaga üle vaadata. Neid võib küll silmitleda postkaartidelt või muudelt piltidelt, kuid õige tunnetus tekib alles täpselt sel hetkel, mil ise seal juures ollakse. Niisiis on kunst nii öelda rikaste ja jõukate hobi. Reisides kõikvõimalikesse kohtadesse, nähakse ja tunnetatakse kõike maailma ilu, lisaks veel meie eellaste loodud kunstiteostele. Nii nagu pärandatakse vanematelt lapsele kõik muud geenid, siis kandub ka kunstipisik põlvest põlve. Nii ka enamus kuulsaid loojaid on saanud oma eeldused selles vallas ikka sugulastelt. Näiteks Pablo Picasso isagi oli kunstiteadlane. Veetes lapsepõlves palju aega koolides, kus papa eriala tunde andis, sai ta sealt kindlasti väga suure arengu oma suurele tähelennule. Samuti on minu enda suguvõsas mu vanaema, tädi ja tema tütar
Selleks, et näha püramiide, peab sõitma Egiptusesse. Kuid paljudel ei ole raha lennupiletiteks, et need maailmaimed kas või kord elus oma silmaga üle vaadata. Neid võib küll silmitleda postkaartidelt või muudelt piltidelt, kuid õige tunnetus tekib alles täpselt sel hetkel, mil ise seal juures ollakse. Niisiis on kunst nii öelda rikaste ja jõukate hobi. Reisides kõikvõimalikesse kohtadesse, nähakse ja tunnetatakse kõike maailma ilu, lisaks veel meie eellaste loodud kunstiteostele. Nii nagu pärandatakse vanematelt lapsele kõik muud geenid, siis kandub ka kunstipisik põlvest põlve. Nii ka enamus kuulsaid loojaid on saanud oma eeldused selles vallas ikka sugulastelt. Näiteks Pablo Picasso isagi oli kunstiteadlane. Veetes lapsepõlves palju aega koolides, kus papa eriala tunde andis, sai ta sealt kindlasti väga suure arengu oma suurele tähelennule. Samuti on minu enda suguvõsas mu vanaema, tädi ja tema tütar kõik väga loova ja loomingulisega
iseloomulikud omadused, differentia specified, mis eristavad neid kõigest muust. Et see lootusetu on, näitavat kogu esteetika ajalugu, kust pole võimalik leida ühtki püsima jäänud väidet kunsti olemuse kohta, mida selle vastased poleks teinud maha kui kahtlastel kriteeriumidel põhinevat, ebatäiuslikku, tautoloogilist, ekslikku. Iga kord, kui keegi on arvanud olevat avastanud mingid tunnused, mis on tema meelest omased kõigile kunstiteostele, leitakse mingi kunstiteos, kunstivool või koguni kunstiliik, millel need tunnused puuduvad. Või siis osutuvad need tunnused nii üldiseks, et pole omased mitte ainult kunstiteostele, vaid ka mingitele muudele asjadele ja seepärast pole neist tegelikult abi kunsti defineerimisel. KUNST KUI AVATUD MÕISTE Eelkõige just Ludwig Wittgensteini filosoofia mõjul väitsid 1950. aastatel ja 1960. aastate algul mitmed
Kujutavas kunstis on romantism suund, mis tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtusisse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. 13 Teater Teatrikunstis oli romantismiajastu umbes 18101850. Näitekunstis väljendus romantism peamiselt näitleja tõepärases, kuid tugevate tundmustega mängus. Lavakõne muutus elulisemaks ja intonatsioonirikkamaks ning seostus hoogsama zesti ja liikumisega. Romantismi kõrgpunkt oli 1830. aastail, kui lavastustes hakati rõhutama dekoratsiooni, kostüümi ja massistseenide ajaloolist tõepära
Kujutavas kunstis on romantism suund, mis tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtusisse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. Arhitektuuris on romantismiajastule iseloomulik minevikustiilide eklektiline taaskasutamine. William Blake Muistsed ajad Realism teadusfilosoofias on seisukoht, mille kohaselt loodusteaduse ja teiste empiiriliste teaduste teoreetilised objektid või vähemalt osa neist on tõeliselt olemas ning teaduslikud teooriad on ligilähedaselt tõesed. Teooriad räägivad tegelikult olemasolevatest vaadeldavatest
Kujutavas kunstis on romantism suund, mis tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost: legendidest,saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtusisse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. Romantism muusikas Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi , fantastilis-olustikulisi, rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid,
Kujutavas kunstis on romantism suund, mis tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtusisse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. Arhitektuuris on romantismiajastule iseloomulik minevikustiilide eklektiline taaskasutamine. Romantism kirjanduses Kirjanduses on romantism suund, mida olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning mille teooria kujunes 18. ja 19. sajandi vahetuse Saksamaal, mõneti Friedrich von Schellingi filosoofia mõjul. Romantism mängis tähtsat osa 19. sajandi Euroopa kirjanduses ja levis kaAmeerikasse
2.3 Kunst 6 Lisa 1 7 Lisa 2 8 Lisa 3 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 2 Sissejuhatus Referaadi aluseks on võetud internetist leitud artiklid- mis keskenduvad kunstiteostele Antwerpeni katedraalis. Üldist materjali katedraali ajaloo kohta leidsin erinevatelt internetilehekülgedelt- alustades katedraali kodulehega ja lõpetades wikipediaga. Käsitletud on muu hulgas katedraali ajalugu, arhitektuurilisi aspekte ja kunstiteoseid katedraalis. Referaadis sisaldub ka illustratiivset materjali. 3 1. Ajalugu Antwerpeni katedraal, hollandi keeles Onze-Lieve-Vrouwekathedraal on Belgias,
omavaheline seos keeruline ja mitmepalgeline. Paljud maastikukunsti teosed tunnevad küll looduse ees aukartust, kuid võib ka avalduda soov seda hävitada või seda valitseda. Ehedaks näiteks on sellest allpool kirjeldatud Michael Heizeri ,,Double Negative". Kriitikud on tihtipeale teinud selle vea, et nad peavad land art-i looduse austamist ja keskkonnasõbralikkust iseenesest mõistetavaks, kuid ajastu trendi laiendamine kõikidele kunstiteostele ei pruugigi üldse tõele lähemale viiv samm olla
1. Sissejuhatus Kujutavas kunstis on romantism suund, mis tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost, legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtustesse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. Arhitektuuris on romantismiajastule iseloomulik minevikustiilide eklektiline taaskasutamine. 2. Romantism 18. ja 19. Sajandi vahetusel levisid kõrvuti klassitsismiga mitmesugused kunstinähtused, mida enamasti ühendatakse romantismi mõiste alla. Sõna "romantism" päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele - keskaja imetlusele. Võib öelda, et kui klassitsist kaldub
Kujutavas kunstis on romantism suund, mis tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast),legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtusisse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. (1) Näide: EUGENE DELACROIX (1798-1863) "Vabadus viib rahva barrikaadidele". 4. RO MA NTI SM MUUSIKAS
R. Kreutzwald. Põhiliseks lähteaineks on eestlaste muistendid, mis on Kalevipojaga (eesti rahvamuistendite hiidvägilane), kuid arvatakse, et seal on osa ka Kreutzwaldi välja mõeldud. Eepos on kirjutatud regivärsilises rahvalaulu vormis, umbes üks kaheksandik värsse on algupärased. "Kalevipoja" tähtsust ei saa alahinnata. Tõlgete abil on saanud "Kalevipoeg" oluliseks eesti kirjanduse tutvustajaks teistele rahvastele. "Kalevipoeg" on ka motiiviks rohketele kunstiteostele (teose illustratsioonid, kujutava kuntsi tööd, vaiba pildid jne.). "Sakala" Ajaleht "Sakala" on asutatud Carl Robert Jakobsoni poolt 1878. aastal. Hakkas ilmuma Viljandis ( praegu küll trükitakse Tartus ). Ilmus aastatel: 1878 - 1906, 1909 - 1940 ( 1940 - 1941 kandis nime "Punane Täht" ), 1941 - 1944, 1944. aasta oktoobris ja novembris ilmus uue nimel all ( "Uus Sakala" ), 1944 - 1950, 1950. aastal muudeti ajalehe nimeks "Tee Kommunismile", mis püsis kuni 1988. aastani. Alates 1989.
võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtusisse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. (Johann Köler, William Turner ) Realism 19.saj Realism on kunstistiil, mis tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni. Realism on kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Realism hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi. Realism oli romantismi vastand. Kui romantikud kujutasid üllaid tundeid, siis
materjalidest kogus ja kirjutas eepose valmis F. R. Kreutzwald. Põhiliseks lähteaineks on eestlaste muistendid, kuid arvatakse, et osa on ka Kreutzwaldi väljamõeldis. Eepos on kirjutatud regivärsilises rahvalaulu vormis, umbes üks kaheksandik värsse on algupärased. ,,Kalevipoeg" on väga tähtis. Tõlgete abil on saanud ,,Kalevipoeg" oluliseks eesti kirjanduse tutvustajaks teistele rahvastele. ,,Kalevipoeg" on ka motiiviks rohketele kunstiteostele (teose illustratsioonid, kujutava kunsti tööd, vaiba pildid jne.). 1.1.5. Esimene üldlaulupidu 18. - 20. juuni 1869 toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu. Esinejateks olid ainult meeskoorid, segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. Dirigentideks olid nii Jannsen kui Saebelmann-Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda esines avalikkuse ees Jakob Hurt. Eesti koorilaule oli kavas veel vähe. Lauldi laule ,,Mu isamaa on minu arm"
Kujutavas kunstis on romantism suund, mis tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtusisse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. MOOD Meeste rõivastuses püsis põhiliselt frakk, kuid järjest rohkem hakkas moodi tulema pikk-kuub. Põlvpüksid olid jäänud minevikku. Väga suurt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö. Kuub võis omada kõikvõimalikke värvitoone ja tänu sellele oli meeste rõivastus küllaltki värvikas. Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. 19
Trooja hobune – tema tüüpiliste ülesannete hulka kuulub paroolide kogumine. Ei paljunda ega “liiguta” end, seetõttu on temast lihtne vabaneda. Loogiline pomm – käivitab mõne programme teatava lülitustingimuse – n kindla kuupäeva või mõne muu sündmuse toimumise – korral. TARKVARA ÕIGUSKAITSE Arvutiprogrammide õiguskiatse toimub läbi autoriõiguse. Autoriõigus tekib arvutiprogrammidele samas ulatuses kui nt kijranuds- ja kunstiteostele. Arvutiprogrammide autorile tekivad nii isiklikud kui varalised õigused. Tarkvara liigitus: 1. Äritarkvara 2. Jaosvara - 3. Proovivara 4. Vabavara 5. Vaba tarkvara 6. Avalik tarkvara 3.LOENG Objekt – isik/asi Tunnus - kirjeldus Üldkogum ehk populatsioon- nt. klassiõpilasi (50) kõiki samal ajal kokku saata Valim ehk väljavõtukogum – kõikide õpilaste vahel teha küsiltus. Paneb tunnuse – mis liiki tuunuseks on tegu? ARVESTUSEL
legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Individualism, olevikupõlgus, idealism. 19.saj algul emotsionaalne. Muinsus, ajalugu, rahvaluule. Romantism seab esiplaanile isiku-ja loominguvabaduse, rõhutas tundeelu tähtsust. Milline on romantismi kontseptsioon kunstnikust? Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavatesse nähtustesse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. Romantismiga algas ühe osa kunstnike nn boheemlus, isikupära rõhutav ja tavaliste inimeste nn normaalset elu trotsiv käitumine. Boheemlane peab kunstnikuksolemist, loomisseisundis viibimist tähtsamaks kui lõpetatud kunstiteost. Kunstnikke ühendas ühine ellusuhtumine, mitte sarnane vormikäsitlus. Õigem ongi romantismi nimetada mitte stiiliks, vaid vooluks, mis sarnast sisu väjendades
R. Kreutzwald. Põhiliseks lähteaineks on eestlaste muistendid, mis on Kalevipojaga (eesti rahvamuistendite hiidvägilane), kuid arvatakse, et seal on osa ka Kreutzwaldi välja mõeldud. Eepos on kirjutatud regivärsilises rahvalaulu vormis, umbes üks kaheksandik värsse on algupärased. "Kalevipoja" tähtsust ei saa alahinnata. Tõlgete abil on saanud "Kalevipoeg" oluliseks eesti kirjanduse tutvustajaks teistele rahvastele. "Kalevipoeg" on ka motiiviks rohketele kunstiteostele (teose illustratsioonid, kujutava kuntsi tööd, vaiba pildid jne.). "Sakala" Ajaleht "Sakala" on asutatud Carl Robert Jakobsoni poolt 1878. aastal. Hakkas ilmuma Viljandis ( praegu küll trükitakse Tartus ). Ilmus aastatel: 1878 - 1906, 1909 - 1940 ( 1940 - 1941 kandis nime "Punane Täht" ), 1941 - 1944, 1944. aasta oktoobris ja novembris ilmus uue nimel all ( "Uus Sakala" ), 1944 - 1950, 1950. aastal muudeti ajalehe nimeks "Tee Kommunismile", mis püsis kuni 1988. aastani. Alates 1989
Otsing dokumenteeritakse. Teos on orbteos, kui hoolimata sellest, et on tehtud ja dokumenteeritud autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja hoolikas otsing, ei ole tuvastatud ühtegi teosele või fonogrammile õigusi omavat isikut või ei ole ühtegi õiguste omajat leitud. 55. Mis on arvutiprogramm autoriõiguste tähenduses? Essee küsimus Autoriõigus arvutiprogrammidele tekib samas ulatuses kui näiteks kirjandus- ja kunstiteostele. Arvutiprogrammide autorile tekivad nii isiklikud kui varalised õigused. Arvutiprogrammi autoril on õigus arvutiprogrammi muutmiseks, reprodutseerimiseks, internetis levitamiseks, jne. Juhul kui tegemist on arvutiprogrammiga, mille on loonud juriidiline isik, siis kuuluvad arvutiprogrammi varalised autoriõigused tööandjale. Isiklikud õigused saavad tööandjal olla vaid litsentsilepingu alusel, mis eeldab vastvasisulist kokkulepet programmeerija (autor) ja tööandja vahel
Kujutavas kunstis on romantism suund, mis tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtusisse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. Arhitektuuris on romantismiajastule iseloomulik minevikustiilide eklektiline taaskasutamine. Sisukord · Renessanss · Itaalia vararenessanssi skulptuur · Itaalia vararenessanssi maalikunst · Itaalia vararenessanssi arhidektuur · Kõrgrenessanss · Prantususe renessanss · Barokk · Hollandi kunst · Barokk Eestis, Venemaal ja Rootsis · Klassitsism ja romantism
Tänapäeva ühiskonnas toimub pidev uute programmide loomine, sest tehnika areng nõuab seda. 20. Mis on arvutiprogramm autoriõiguste tähenduses? (vastus artiklis: Intellektuaalse omandi õigused infotehnoloogia valdkonnas Infotehnoloogilise loomingu olemus) (esseeküsimus) Autoriõigus arvutiprogrammidele tekib samas ulatuses kui näiteks kirjandus ja kunstiteostele. Arvutiprogrammide autorile tekivad nii isiklikud kui varalised õigused. Selleks, et skript vms muu arvutiprogramm oleks arvutiprogrammiks autoriõiguste tähenduses, peab see olema loomingulise tegevuse tulemus. Kui programm luuakse etteantud reeglite alusel nii, et teisel ajal ja teises olukorras võib tekkida täpselt samasugunne programm, siis ei kuulu see autoriõiguse kaitse alla. 21
Ent siis on ekslik rääkida kunsti staatuse “omistamisest,” sest siis kunstimaailma esindajad ainult kinnitavad kunsti-staatust, mis sel teosel juba nagunii on. -Kui ei, siis pole tegemist kunsti-teooriaga. 8. Selgitage millistele eksimustele tuginevad traditsioonilised esteetikateooriad (Kennicki järgi). 1. Esteetikas on olemuste otsimine eksimus, mis tuleneb võimetusest hinnata selliste sõnade nagu ’’kunst,’’ilu’’ loogikat. 2. Kõigile kunstiteostele ühiste tunnusjoonte otsimine on viljatu ettevõtmine 3. Ei tohiks ignoneerida esteetikute definitsioonide kasulikkust. 4.Traditsiooniline esteetika oletab ekslikult, et vastutustundlik kriitika on võimatu ilma kõigi kunstiteoste kohta kehtivate reeglite kogumita. 3. loeng: Kunsti definitsioon II 1. Iseloomustage lühidalt esteetilise kunstiteooria erinevaid vorme. 1.Esteetiline aktualism: Kunstiteoseks on artefakt, mis standardtingimustes kutsub esile esteetilise kogemuse. 2
tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Isiksuse vabastamise, võõrandumise ületamise jms. mõistetega opereerides on romantikud olnud esimesi kapitalismi kriitikuid. Romantism otsis väljapääsu ühiskondlikest ning ajaloolistest vastuoludest ideaalide loomises, mis kujutasid endast minevikku vajunud keskaja apoloogiat. Romantsimis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtusisse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. H.Daumier (1808-1879) Oma töödes kujutas ta suurlinna lihtrahvast, karikatuurid kajastasid poliitilist olukorda. Maalidel kujutas ta peamiselt tööliste eluolu. Tema karikatuurid hakkasid 1831. aastast ilmuma ajakirjas La Caricature. Kuninga Louis-Philippe I karikeerimise eest mõisteti talle pooleaastane vanglakaristus ja rahatrahv. Nimelt näitas ta kuningat muinasjutulise koletise
millest võiks võrsuda kunsti definitsioon. Ent siis on ekslik rääkida kunsti staatuse ,,omistamisest", sest siis kunstimaailma esindajad ainult kinnitavad kunsti-staatust, mis sel teosel juba niigi on. Kui ei, siis pole tegemist kunsti-teooriaga. 8. Selgitage millistele eksimustele tuginevad traditsioonilised esteetikateooriad (Kennicki järgi). Esteetikas on olemuste otsimine eksimus, mis tuleneb võimetusest hinnata selliste sõnade nagu kunst, ilu loogikat. Kõigile kunstiteostele ühiste tunnusjoonte otsimine on viljatu ettevõtmine. Ei tohiks ignoneerida esteetikute definitsioonide kasulikkust. Traditsiooniline esteetika oletab ekslikult, et vastutustundlik kriitika on võimatu ilma kõigi kunstiteoste kohta kehtivate reeglite kogumita. III. Kunsti definitsioon II 1. Iseloomustage lühidalt esteetilise kunstiteooria erinevaid vorme. Esteetiline kunstiteooria on igasugune vaade, mille järgi on kunstil lähedane suhe ,,esteetilisega
akrobaatikat ja tsirkusekunsti. KIRJANDUS Krakel Spektakel ja Nõbu Vitamiin, Pipi Pikksukk, Alfons Åberg, Emil, Metsik beebi, Miina ja Kåge, Ture, Väike Õde Küülik, Mamma Muu ja Vareslastel on palju sõpru. Vähemalt neil, kes elavad raamatute maailmas ja moodustavad suure, kireva, lustaka, kurva, põneva ja poeetilise seltskonna, kellesse on võimatu mitte kiinduda. Lastekirjandus on Rootsi lastekultuuri alus. Lastele loodud kunstiteostele mõeldes tugineb kahtlemata suur osa muusikast, teatrist, kujutavast kunstist ja filmist kopsakale raamatuvirnale. Kaasaegsel pildiraamatul on suur tähtsus lapse tutvumisel kujutava kunstiga. Alates Elsa Beskowi läbilöögist 1897. a. lasteraamatuga "Lugu pisi-pisikesest eidekesest"/Sagan om den lilla, lilla gumman on kirjastused tööle võtnud silmapaistvaid illustraatoreid ja kunstnikke. Kaasaegne pildiraamat kujutab endast kaasaskantavat ning pidevalt uuenevat kunstigaleriid. TEATER
) Kuidas hinnangud mõjutavad tõlgendamist? – väärtus-determinism – väärtus-magnetism – väärtus-maksimalism 3. Milles seisneb illusionism kunsti hindamises? Illusionismi järgi meile üksnes paistab, et hindav kunstikriitika on loomult põhjendava ja argumenteeriva struktuuriga. Sageli on väidetud, et kuni pole avastatud ühtegi normina toimivat „maitseseadust”, on põhjendatud kriitika võimatu või et normid on kunstiteostele põhimõtteliselt rakendamatud. 4. Mis on partikularism ja kuidas seda kritiseerida? Kuigi partikularismi järgi pole põhjendamine illusoorne, ei saa põhjenditest välja võluda üle kogu kunsti kehtivaid printsiipe – põhjendid on n-ö partikulaarsed, kehtides ainult ühe konkreetse teose puhul. Tavaliselt kaasneb partikularismiga (nagu ka illusionismiga) usk eetiliste ja esteetiliste hinnangute asümmeetriasse (reeglid on moraalis, aga mitte kunstis) ning eeldus, et
Mis eetilisi küsimusi tekitab kunstiteos: Millist moraalset mõju avaldab kunstiteos kunsti vastuvõtjatele? Millised on kunstikogemise moraalsed eesmärgiga turustada seda kasu saamise eesmärgil, meie seksuaalsetele huvidele apelleerimise kaudu (Huer 1987: 186) Pornograafia on tõesti suuräri, kuigi täpseid kasuminumbreid on väga tagajärjed? Kas kunstiteosed saavad olla moraalselt hukutavad? Milline oleks tsensuuri mõju kunstile/kunstiteostele Kas kunstil on moraalselt hea/halb mõju kunstikogejale? Platonist saati on kunsti raske tuvastda. 1. Probleem: liiga avar. Leidub küllaldaselt seksiga seotud asju mida luuakse ja turustatakse kasu saamise eesmärgil. Nende kujutamine võib olla pornograafia, ent mitte nad ise: tervikuna või kunstiteoseid sageli moraalselt kahtlasteks peetud – eriti nende oletatava halva mõju tõttu
*Teosed: 1958 Culture and Society 1961 Long Revolution *sõna "kultuur" päritolu uurimine üks keerulisemaid sõnu *fikseeris selle, kuidas kultuuri täehdndus on ajajooksul muutunud *2 põhilist tähendust kultuurile : kirjeldab üldist vaimse ja esteetilise arengu protsessi viitab sellele vaimse olemise viisile, mis on omane selle ajastu inimeste grupile (ajastukultuur, rahvagrupi kultuur) *osutab kitsenemisele *viitab ka sellele, et kultuuri nime all viidatakse erinevatele kunstiteostele *kultuur kultiveerimine millegi taltsutamine, piiramine kunsti funsktioon piirav, hariv (nt me ei ole raamatut naudingu pärast vaid sp, et end harida) *ehitas üles kultuurilise materjalismi (culturalism) kultuuri m õistmine, analüüs 13 kultuur v õiks olla ideal inimlik t äius vastavalt absoluutseletele universaasetele väärtustele (absoluutsete väärtuste kogum) ( ise ei usu väärtustesse, mis kestavad ajast aega, üle inimeste)
Ütleb ka, et iga õnnetu perekond on õnnetu omamoodi. Teine mõte on see, et kõik abielud sõlmitakse taevas (siis ei peaks inimene neid lõhkuma). Kuna Tolstoi on veendunud perekonnaelu kõlbelisuses, siis Anna Karenina ei saagi õnnelikuks saada. Mõte on milline, miks ta ei saa? Sest Anna on see, kes hävitab perekonda. On kaks armastajapaari Anna ja Vrsonki, Kirry ja Levin. Anna on väga paeluv kirjandustegelane, kes on ainest andnud üsna mitmetele muudele kunstiteostele, ooper, ballett, filmitud, ameeriklased teinud variandi, kus Anna on õnnetu narkomaan, inglased on teinud väga seriaali, kõige parema filmi venelased ise. Anna on väga keerulise hingeeluga naine. Teose alguses on ilus, õnnelik, noor, eluga rahulolev naine. Tal on kõik, mis vaja, tal on seisus, hea mees, tal on armas väike poeg. Inimese elu peaks minema ainult tõusuteel. Igal hommikul ootab meid ees kolm juhust, kuna me elame oma igapäevases juhus,
purunemise lugu. Ülteb ka, et iga õnnetu perekond on õnnetu omamoodi. Teine mõte on see, et kõik abielud sõlmitakse taevas (siis ei peaks inimene neid lõhkuma). Kuna Tolstoi on veendunud perekonnaelu kõlbelisuses, siis Anna Karenina ei saagi õnnelikuks saada. Mõte on milline, miks ta ei saa? Sest Anna on see, kes hävitab perekonda. On kaks armastajapaari Anna ja Vrsonki, Kirry ja Levin. Anna on väga paeluv kirjandustegelane, kes on ainest andnud üsna mitmetele muudele kunstiteostele, ooper, ballett, filmitud, ameeriklased teinud variandi, kus Anna on õnnetu narkomaan, inglased on teinud väga seriaali, kõige parema filmi venelased ise. Anna on väga keerulise hingeeluga naine. Teose alguses on ilus, õnnelik, noor, eluga rahulolev naine. Tal on kõik, mis vaja, tal on seisus, hea mees, tal on armas väike poeg. Inimese elu peaks minema ainult tõusuteel. Igal hommikul ootab meid ees kolm juhust, kuna me
vaatajas, vaid selles kuidas küsimus on esitatud. Selleks et märgata, et tegemist on kunstiga , pole vaja tunda mitte mingit definitsiooni või teooriat, vaid tuleb lihtsalt teada, et sellist ja sellesarnast asja kutsutakse kunstiteoseks. Esteetikud on täheldanud, et õigustamaks kunsti seotust tõega, on kunstikriitikutel kiusatust venitada sõna tõene ja väär tähendusi niivõrd, et need sõnad kaotavad täielikult oma eristava jõu. Esteetilised terminid ei allu reeglitele. Kunstiteostele on omistatud termin tõene siis, kui kunstiteoses kujutatu sarnaneb mõne objektiga. Vaadates kunstiteost näeme me (pilti vaadates) 1. seda, mida pilt kujutab. 2. milliseid omadusi pilt omab.3. milliseid tundeid see väljendab. Mõned arvavad, et kunsti saab defineerida. Sutrop, Margit 1998 Mis on kunst Akadeemia 8 Goodman, Nelson 1999 Kunsti keeled Akadeemia 9/ 1917 1924 Kadanik, Mari 1999 Väljendus kui metafoorne kehastamine Akadeemia 9
annaabi.ee 
