ANTS LAIKMAA „Rukkipõld” (1866-1942.a)/pastellmaal Ants Laikmaa (kuni 1935. a. Hans Laipman) sündis 1866. a. 5. mail Läänemaal Vana-Vigalas Araste külas Paiba talus Hans Laipmani ja Leenu Redlichi neljateistkümnenda lapsena. 1891. aasta sügisel asus kahekümneviieaastane Ants Laikmaa teostama hullumeelset plaani: kõndida Riiast jalgsi Düsseldorfi, et seal maalikunstnikuks õppida. Laikmaa õppis aastatel 1891-93 ja 1896-97 Düsseldorfi Kunstiakadeemias ning 1897-99.aastatel ta Düsseldorfis ka töötas.Sügisel 1899.a tuli Laikmaa tagasi Tallinna ning tegutses 1900-07.a Haapsalus ja Tallinnas loovkunstnikuna .Ta oli Düsseldorfist tagasi tulles käinud läbi saksa väljapaistvamaid impressioniste koondava rühmituse “Sezession” näituselt ja jõudnud nüüd veendumusele: kunst nõuab midagi enamat kui osav looduse kopeerimine ja käsitöölik siledus. Tallinnas maalis kunstnik mõned lähemate tuttavate portreed, näiteks “Tšerkessi poiss”...
(seinale) Miniatuurmaal (käsitsi kirj. Raamatutes) Tahvelmaal? Õli, tempera, akvarell, guass, pastell, akrüül. Monumentaalmaal? Seko, fresko, mosaiik, vitraaz. Miniatuurmaal? Akvarell, guass, tempera, duss.Maali temaatika terminid ?olustikumaal, ajaloomaal, religioosne, mütoloogiline, allegooriline, portree, aktimaal, natüürmort(tarbeesemetest), interjöör (toa sisu, ilma inimeseta), veduut (linnavaade), maastik, stafaaz(elusfiguur). Mis on stafaaz ? inim-või loomafiguur loodustaustal. Pastellmaal? Kriiditaoliste värvidega tehtud maal, aluseks, paber, kartong, lõuend. Maalikunsti mõisted ? koloriit (tööd isel. Värviring) murtud toon (värv, mis pole erk, mahedam) värviperspektiiv (ruumisügavuse edastamine)õhuperspektiiv (hägune, kaugusesse minev) primaarmaal (iga pintslitõmme jääb nii nagu on, lohakas, kirju) laseering ( õhuke kiht värvi, alumised värvid kumavad läbi)pastoosne (paks kiht värvi, jääb reljeefne) kartoon (joonistus , kriidi vms, reaalsuuruses)
inkarnaatne) 28. Mis on koloriit ? on pildi värvikäsitlus, värvide kogumõju, tööd iseloomustav värviring.Autor allutab oma töö ühele värvile või värvide kokkukõlale.Koloriit võib olla: hele, tume, soe, külm, hall. 29. Mis on õhuperspektiiv ? võimalus luua mulje ruumilisest sügavusest, jäljendades looduse fenomeni, mille puhul õhu tihedus moodustab kauguses kerge vine.Detailid ja kontuurid näivad hägustena ning kaovad horisondi heledasse sinakasse tooni. 30. Mis on pastellmaal ? kriiditaolised värvid, mis koosnevad pulbrilisest värvipigmendist ja sisaldavad vähe sideainet ning kunstnik on sunnitud töö kinnitamiseks kasutama fiksatiivi. Pastellvärvidel on ebatavaliselt lai värviskaala. Maali põhjaks sobivad kõik karedad pinnad: paber, kartong, lõuend ja pärgament. 31. Mis on monotüüpia ? on graafika tehnika, ka selles tehnikas teos. Kujutis tehakse enamasti õlivärvidega metall-, plast- või klaasplaadile, harilikult saadakse trükkimisel üks tõmmis. 32
paberile, lõuendile. · Õlimaal Maal, mis värvitakse õlivärvidega krunditud alusele, nt: puidule, papile, lõuendile, vineerile või papile. Õlimaal kaetakse lakiga, et vältida värvi edasi- ja ülekandumist teistele asjadele sellega kokkupuutel. · Akvarellmaal Maal, mis värvitakse akvarell- ehk vees lahustuvate värvidega paberile, papile või lõuendile. · Pastellmaal Maal, mis värvitakse kriiditaolise pastelliga paberile või lõuendile. · Fresko Maal, mis maalitakse märjale krohvile. Maaliliigid: · Portree Teatud kindlat inimest kujutav pilt, mille loomisel on rõhutatud sarnasust. · Autoportree Kunstniku portree iseendast. · Grupiportree Portree, mis kujutab kahte või enamat inimest. · Paraadportree Kujutab inimest täispikkuses ning kus on riiete ja poosi abil rõhutatud tema kuulumist kõrgkihti
"Montemartre´i bulvar" "Kohvi" CAMILLE PISSARRO AUTOPORTREE ENDAST "MONTEMARTRE´I BULVAR" "KOHVI" AUGUSTE RENOIR 18411919 Pühendus inimeste kujutamisele (naised) Valguslaigud "Kiik" "Vihmavarjud" "La Moulin de la Galette" "Akt päikesevalguses" AUGUSTE RENOIR "VIHMAVARJUD" "LA MOULIN DE LA GALETTE" "KIIK" EDGAR DEGAS 18341917 Lemmikteemad ballett ja ratsavõistlused Ebatavalised rakursid Virtuooslik joonistaja (huvitas keerukate liigutuste tabamine) Pastellmaal Heledad toonid Puudus impressionistlik pintslitehnika "Täht laval" "Sinised tantsijannad" EDGAR DEGAS "SINISED TANTSIJANNAD" KUJUTAS BALERIINE SKULPTORI D AUGUSTE RODIN 18401917 Tõetruudus, maalilisus Viimistlemata pind Teostes tunda tugevaid tundeid, kirge, hingestatust Oluline tegelaste hingeelu avamine "Mõtleja" "Suudlus" "Calais kodanikud" "Põrguvärav" AUGUSTE RODIN "SUUDLUS" "PÕRGUVÄRAV" (KUJUTATUD 200 INIMFIGUURI) IMPRESSIONIST
sümmeetria terviku asetus, kus keskteljest või pildi keskpunktist võrdsel kaugusel asuvad osad on ühetaolised või peegeldavad üksteist. telgsümmeetria telgedest või punktist ühel kaugusel olevad motiivid ühtivad, pöörlevad punkti või telje ümber. MAALI tehnikad on: · akvarell, · fresko, · seko, · õlimaal, · guassmaal, · tempera, · pastellmaal, · vahamaal, · klaasimaal, · mosaiik
tehasesse maalib vaasidele peale lilli. Tahab minna kunsti õppima ei lõpeta seda. Läheb vabaakadeemiasse. Kõige rohkem maalib inimfiguure. Taustad on impressionistlikud. Lemmikteema naised, aga meeldib maalida ka lapsi ja maalib ka mehi. ,,Tüarlaps lehvikuga" ,,Suplejad" ,,Jeanna Samary portree" EDGAR DEGAS Meeldib maalida rambivalgust, baleriine. Maalib pesunaisi, joodikuid hallides toonides. Väga palju on tal õli- ja pastellmaale. ,,Tantsijad sinises" - pastellmaal. CAMILLE PISARRO Tüüpiline impressionism. Armastab kujutada tänavat. Need lähevad pildi taha kaugusse. Pariisi linnatänavad. ,,Montmartre'i bulvar" ,,Itaalia bulvar" ,,Ooperiväljak Pariisis" ALFRED SISLEY Armastab kujutada kevadisi üleujutusi. Töötas barbizoonlaste jälgedes. BERTHE MORISOT Naiskunstnik. Sündinud Prantsusmaal. Jõukast perest. Abelus E. Manet vennaga. ,,Häll" - ainuke maal, mis näiusel müüdi. AUGUSTE RODIN Skulptor
Töötas ajalehe ''Teataja'' toimetuses(seal tutvus ta Ants Laikmaa, Eduard Vilde jt eesti säravate loojatega saades nendelt innustust tegelemiseks emakeelse luuleloominguga). Töötas veel laste- ja kassapreilina Elukäik vanemana Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Moskva äärelinna Neil oli kaks last Dagmar ja Hedda. Hedda ristiisaks oli maalikunstnik Ants Laikmaa. Ants Laikmaa pastellmaal Marie Underist Dagmar Hacker, Marie Under, Hedda Hacker Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelseid luuletusi. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. 2. augustil 1904 avaldas ajaleht "Postimees" Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks.
1903 -1932 Tallinnas ateljeekool, esimene eestikeelne kunstiõppeasutus. Suletud 1907-1913 1905 Tartus toimunud nn aulakoosoleku saadik 1907 asutati Laikmaa eestvedamisel esimene eesti kunstiorganisatsioon - Eesti Kunstiselts 1907-09 saadeti maalt välja. Elas Soomes 1909-1913 reis Euroopasse (Pariis, Rooma, Capri, Tuneesia) 1929 -Tartu ülikooli audoktor Alates 1932 elas Taeblas, kus oli 1917 aastal alustanud maja ehitamist. Looming. Tehnika: pastellmaal Teemad: portree ja maastik Kunsti kui üleminek akadeemilisest laadist (mida ta oli õppinud Düsseldorfis) moodsasse kunsti. Eriti akadeemilised olid Laikmaa tellimusportreed, mis vastasid enamasti jõuka baltisakslastest koosneva tellijaskonna maitsele. Hoopis vabamalt ja loomingulisemalt käsitses ta modelle, keda ta valis ise. Esimeseks erakordselt õnnestunuks tööks oli Marie Underi naerev portree. Teine väga õnnestunud portree eesti kultuuritegelasest on August Kitzberg (1915)
EESTI KUNST 20. SAJANDI ALGUSES Raik Eek - Jaanus Varus 20. sajandi alguses... · Loodi kõik kunstielu vajalikud valdkonnad · Pandi alus näitustele, kunstiharidusele ja kunstnike organisatsioonidele · Kavandati kunstimuuseumi rajamist Kristjan Raud · Elas 1865 1943 · Üks põhilisi eesti rahvusliku kunsti rajajaid · Illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg" · Söejoonistus ja graafika · Nõmmel asub Kristjan Raua majamuuseum · Kristjan Raua nimeline kunstipreemia (alates 1973)(35000.-) "Tähtede all" (tsüklist "Inimene ja öö" 1907-1909 tuss, guass) "Inimene ja töö" (tuss) "Kalevipoja surm" 1935 (üldinimlikud teemad nagu igatsus, armastus, üksindus) "Kalevipoeg" (süsi) "Pesu" 1937 (Loodus ja külaelu lähtus olukordade meeleolust) Ants Laikmaa · 1866 1943 · Ta õppis 18911893 ja 18961897 Saksamaal Düsseldorfi Kunstiakadeemias ning töötas seejärel Düsseldorfis. · Eesti rahvusliku kunsti raj...
Kreeklane, Andrei Rubljov jt). 5 Pastell Pastell on kuiv värvipigment, millest valmistatud pehmet kriiditaolist pulka kasutatakse joonistamiseks. Pastellvärv kinnitatakse alusele enamasti fiksatiivi abil. Pastellid jagunevad koostise, faktuuri ja värvitugevuse järgi kõvaks, pehmeks ja keskmise tugevusega pastelliks (nt. õlipastell, kriitpastell jne). Pastell teises tähenduses on pastellmaal, mis on pastellidega teostatud töö. Pastellmaali hakati viljelema 15. sajandil Itaalias. Pastellmaali tuntumad viljelejad maailmas olid Maurice Quentin de La Tour, Rosalba Carriera, Jean Baptiste Simeon Chardin ja Edgar Degas. Eesti tuntuim pastellmaali viljeleja oli Ants Laikmaa. 6 Tempera Tempera on maalitehnika, mille puhul temperavärv kantakse (libe)krohvile, paberile, lõuendile või puidule.
Teemadest eelistati nn ajaviiteteemasid. Kuulus meister oli EDME BOUCHARDON [edm bus`ar`don] (1698-1762), Lõbutsevaid faune ja nümfe kujutas CLODION [klodi`on](1738-1814). Üks tema kuulsamaid töid on "Saatür". "Cupido" Clodion "Saatür" Maalikunst ·Koloriit hele, pastelne ·Värvid roosa, helesinine ·Teemadeks karjaseelu, salongistseenid, mütoloogia ·Rokokoo naisetüüp meeleline ja pisut väljavenitatud proportsiooniga ·Lisaks õlimaalile levinud ka pastellmaal Maalikunsti kõige tüüpilisemaks esindajaks võib pidada FRANCOIS BOUCHER`d [bus`ee] 1703-1770). Tema maalid on eeskätt dekoratiivsed ning kohaldatud rokokoointerjöörile. Tema maalidel näeme lodevates poosides naisi, kelle ümber keerlevad kavalerid. Õhus lendlevad tiivulised putod ja väikesed Erosed. Stephanie Theobald Brown Odalisque Birth of Venus ANTOINE [antuann] WATTEAU (1684-1721) maalides võlub meisterlik õhu ja
„Krutsifiks“ • Valisin, sest: ▫ Maali teema on pärit piiblist ▫ Kujtatud Kristuse kannatuslugu ▫ Kujutati pingelist stseeni • Hispaanias kasutati barokkmaali puhul tumedaid värve Rokokoo • 18. sajandi esimene pool • Tekkis Prantsusmaal • Kergem ja mänglevam kui barokk • Õrnad toonid, lillelised tapeedid • Palju peegleid • Skulptuurid õrnemaks, ümaramaks • Maalikunstis teemadeks karjaseelu, mütoloogia • Lisaks õlimaalile ka pastellmaal • Mööbel muutus väiksemaks • Merekarpe meenutavad nikerdused „Veenuse sünd“ „Veenuse sünd“ • Autor: Francois Boucher • Valisin, sest: ▫ Lodevates poosides naised ▫ Kohaldatud rokokoointerjöörile ▫ Heledad ja pastelsed toonid ▫ Kergemeelne teema (ei midagi murelikku) ▫ Veenust kujutav teos Klassitsism • 18. sajandi teine pool kuni 19. sajandi esimene pool • Tekkis Prantsusmaal • Väljendus eelkõige arhitektuuris
kaitsesid linna võimukandjaid. 22. Rembrandt armastas neid, keda ta kujutas, mõistis nende nõrkusi ning andestas nende puudused. Ta püüdis esile tuua iseloomu 23. Hollandi kööki lisandus keeduplaatidega kahhelpliit. 24. Hügieen oli puudulik - ei pestud. Paleedest puudusid tualettruumid. 25. Rokokoo maal - armastatud värvid olid roosa, sidrunikollane ja helesinine, teemadeks karjaseelu, salongistseenid, mütoloogia, lisaks õlimaalile oli levinud ka pastellmaal. 26. Moes olid Prantsuse mõjud (Barokkajastul) ja Hiina mõjud (Rokokoo ajastul). 27. Meissenis loodi portselanivabrik. 28. Rokokoo kujunduses armastati kasutada teokarbi motiivi, lillemotiive ja loodusmotiive. 29. Rokokoo tõi värvikasutusse uued toonid: kasutati sidrunikollast, helesinist ja roosat. 30. Van Dycki pärandit viisid edasi Thomas Gainsborough ja Joshua Reynolds.
ja suutis kunstnik ka edasi anda midagi hõlmavamat, tähenduselt avaramat. Portree Lääne neiu on pidulikult värvirõõmus, kerge dekoratiivse varjundiga, ent mitte odavalt ilutsev. See kaunte värvikooskõladega pilt on otsekui ülistuslaul elluastuvale noorusele, lootuslik ja peaaegu harras. Teoseks, mis Laikmaa kui kunstniku mainele laiema avalikkuse ees kõige soodsamalt mõjus, oli Fr. R. Kreutzwaldi 100. sünniaastapäevaks valminud pastellmaal Kaugel näen kodu kasvavat. Sümboolne looduslik taust, ööpimedust tõrjuva koiduvalguse punav viirg ja unest ärkav maa on siin niisama olulised komponendid kui Kreutzwaldi kuju, nad moodustavad lahutamatu terviku. Laikmaal oli õnnestunud tabada midagi väga olulist ajastu vaimsusest, ehkki pildi teostuslik külg iseenesest ei olegi kõige tugevam. Soome-aastatest saavad alguse Laikmaa maastikumaalid, mis tõusevad, osaliselt portreemodellide puudumise tõttu, juhtivaks zanriks
Pastellsete toonidega loob ta rahuliku meeleolu, mis lausa paneb sind pilti süvenema. Esiplaanil oleva tantsija tumedad piirjooned koondavad enamus tähelepanu talle. Temast jääb haavatab ja abi vajav mulje, justkui ei suudaks ta ise oma kingapaela kinni panna. Suuresti on tema pildi meeleolu looja, mistõttu tema abitus kandub üle tervele pildile, muutes maali veidi kurvameelseks ja hapraks. ``Peale vanni, naine ennast kuivatamas`` 1890-1895, pastellmaal Teiseks tööks Londoni Rahvusgaleriist valisin samuti Degas maali, kuid hoopis teise teemaga. Tegu pole tantsijaga, vaid tavalise naisega, kes kuivatab ennast peale vannis käiku. Olenemata sellest, et kunstnik on loonud teose külgvaatest, on naisel paljastunud ainult selg, kuid sellest piisab, et luua intimne ja sensuaalne õhkkond. Kuigi leian, et viis, kuidas naine ennast kuivatab on tavapärane, kohati isegi labane, vastukaaluks ei ole
Mõistete töö 1.Arhitektuur-ehk ehituskunst on ehitiste ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Tartu ülikooli peahoone. See on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis. Hoone on ehitatud 18041809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi. Havnelagereti ärihoone Norras, Oslos. Hoone ehitati ajavahemikus 1916- 1920 ja arhitekt Bredo Henrik Berntsen. Torre Agbar on pilvelõhkuja Hispaanias Barcelonas. Hoone...
Armastati võbelevat valgust ja salapäraseid maastikutaustu. Peenes joonistuses hajuvad piirjooned, figuurid elustuvad tantsisklevas poosis. Rokokoomaali naisetüüp on meeleline, veidi väljaveninud proportsioonidega. Joonega toodi esile nt. kaljude teravad servad, kangaste voldid ning puude kõverused. Dekoratiivansamblite kunstlik ning väikeste maalide sätendav merevaigukarva valgus toob nähtavale selged pooltoonid (sinakasroheline ja roosa). Lisaks õlimaalile oli väga levinud pastellmaal. ● Üks paremini säilinud ja kaunimaid rokokoointerjööre on Amalienburgi lossis Münchenis. ● Skulptuuris baroki jõulised vormid pehmenevad, muutuvad õrnemaks ja ümaramaks. Väga levinud on portselanist pisiplastika, mis on enamasti koketeeriva maiguga. ● PRANTSUSE plastikas on 18. sajand suur õitseaeg – Itaalia mõjud kaovad täielikult. Seda perioodi saab nimetada pigem rokokoo-klassitsistlikuks. Suurepärased näited on eelkõige portree- ja monumentaalplastika alal.
anda midagi hõlmavamat, tähenduselt avaramat. Portree ,,Lääne neiu" on pidulikult värvirõõmus, kerge dekoratiivse varjundiga, ent mitte odavalt ilutsev. See kaunte värvikooskõladega pilt on otsekui ülistuslaul elluastuvale noorusele, lootuslik ja peaaegu harras. Teoseks, mis Laikmaa kui kunstniku mainele laiema avalikkuse ees kõige soodsamalt mõjus, oli Fr. R. Kreutzwaldi 100. sünniaastapäevaks valminud pastellmaal ,,Kaugel näen kodu kasvavat". Sümboolne looduslik taust, ööpimedust tõrjuva koiduvalguse punav viirg ja unest ärkav maa on siin niisama olulised komponendid kui Kreutzwaldi kuju. Nad moodustavad lahutamatu terviku. Laikmaal oli õnnestunud tabada midagi väga olulist ajastu vaimsusest, ehkki pildi teostuslik külg iseenesest ei olegi kõige tugevam. Soome-aastatest saavad alguse Laikmaa maastikumaalid, mis tõusevad osaliselt portreemodellide puudumise tõttu, juhtivaks zanriks
Baleriinid Edgar Degas'd vaimustasid balletitantsijad.Ta tegi neist üle 1500 maali ja joonistuse ning tosinajagu skulptuure. Kunstnik kujutas baleriine erinevates poosides mitte tantsimas, vaid harjutamas, vestlemas, sirutumas, varvaskingade pealu sidumas. Baleriin laval Pildi Baleriin laval maalis Degas 1878. aastal. See on 60x40 cm suurusele paberile tehtud pastellmaal. Ta nimetas oma meetodit ,,värviga joonistamiseks", mis tähendas, et ta ei visandanud ette kujutatava piirjooni, vaid tegi pildi kohe pastellvärvidega. Sellel pastelljoonistusel on kujutatud priimabaleriini tantsimas. Rambivalgus heidab ta näole alt kummalisi varje. Degas joonistas tantsija mitte pildi keskele, vaid serva. Sellise nurga alt vaadatuna osutus võimalikuks näha nii laval toimuvat kui heita pilk külgkulisside taha. Just niisugusena pidi avanema pilt loozist lava
Peamine motiiv on vabaõhumaal, maastik, maaliti üht ja sama motiivi mitu korda. Positiivsed kunstnikud. ¤ Claude Monet "Impressioon. Tõusev Päike" sellest sai impr. ka nimetuse. " Roueni katedraal" erinevates valgustes, pildiseeria. ¤ Camille Pissarro tänavapildid, külad, aiad. "Montmartre'I Bulvar pilvisel hommikul ja öösel". ¤ Auguste Renoir- inimeste alasti maalimine, õlivärvid. "Tuuleiil". ¤ Edgar Degas jahedam, täpsem. Pastellmaal, keerukate liigutuste tabamine (ballett) "Täht laval", "Sinised tantsijannad". ¤ Alfred Sisley loodus, maastik. Huvitavad talvemaastikud. "Küla Seine'I kaldal", "Udune hommik". IMPRESSIONISMI MURRANG KUNSTIAJALOOS: - lõpetab arengu mis algas renessansist (püüdlus looduseni) -Uue ajastu algus; uus kunstnike põlvkond- kuidas maalida, uued kunstivoolud, tehnikad. 19. 20. Sajandi kunst Puuduvad taotlused, visuaalsed ühtlused. Mitmekesine, segane, mitmekülgne. Ametlik- ja
Kunstiajalugu Eelmine kord: Klassitsism David (kunstnik) Napoleoni kroonimise pilt (kuulsamaid) Ta on palju teinud maale Napoleonist & sellest ajastust. Pärast Nap. kukutamist emigreerub Belgiasse. Läheb maapakku kuna oli Napoleoni austaja. Ilusad on tema portreed - Jasques Louis David II tund: Romantism (samal ajal kui klassitsism) Tekivad paralleelsed aga üksteise vastased Klassitsism oli lihtne & reeglitega ära määratletud Romantsimis oli kõik Mitte reeglistatud ja kõik kunstnikud ei kordunud. Romantism ühendab inimesi kellel on ühene mõtlemislaad . Romantism tuli lõuna euroopa sõnast ''romants'' Klassitsisti jaoks oli parim see hetk kus ta elab (kaasaeg) romantismi jaoks aga kõige halvem hetk kus ta elab. Romantikud on pettunud kaasajas. Romantikud leiavad ,et kõik on takerdunud tänu sellele mõistuspärale & tahavad kuhugi ära. Igatsetakse taga keskaega. Saadakse indu ka lõunamaa eksootikast (fantaasia küllus on oluline rom. tööde...
(kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatud maal, sakko- kuivale krohvipinnale kujundatud maal, sgrafiito- värvikihtide üksteise peale panemine ja maha kraapimine 2. Tahvelmaal- (15. saj Madalmaad ja Itaalia) Õlimaal, Pastellmaal, Akvarellmaal/ guass, Pliiats, süsi jne.3. Raamatu- e miniatuurmaal- keskaegse käsikirjalise raamatu illustratsioon või kaunistus 4. Klaasimaal e vitraazikunst- 14.-16.saj keskajal 5. Mosaiikmaal- üksikutest väikestest osadest või juppidest kokku pandud pilt. 4.Graafika: kunstiliik, mis tekib trükkimise teel, graafika alajaotuseks võetakse materjal, millele pildid on trükitud. Tehnika järgi: Kõrgtrükk (trükkivad osad eenduvad), Sügavtrükk
Kunstiajalugu. Vararenessanss.(15.saj.) 1. Renessanss (prantsuse keelest, tähendab ,,taassündi")-nimetatakse vanakreeka ja rooma kunsti matkimise pärast 15.-16. saj. Kunsti ja kultuuri ,,taassünniks". 2. Gootika renessansi ajal-seda sõna seostati nüüd halvustavalt barbaritest gootidega. 3. Vararenessansi keskuseks sai Itaalia linn Firenze. Suurimaks kunstitellijaks oli Medicite perekond, kes oli tähtsal positsioonil linnriigis. 4. Metseenlus-kunsti ja teaduse toetamine ja selle edasiarendamine. Metseen-rikas kirjanduse ja kunsti toetaja (roomlase Maecenase järgi). 5. Palazzo (palee)-kerkisid endiste kitsaste elumajade asemele. Nelinurkse põhiplaaniga, keskel kaarkäikudega siseõu. Enamikus kolmekorruselised (korrustevahesid tähistati karniisiga), katus madal ja lame. Laiad esiküljed olid tänava poole.Välditi kõike gootipärast. 6. Rustikatehnika-palazzode ehitamisel kasutatav jämedalt töödeldud k...
seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatud maal, sakko- kuivale krohvipinnale kujundatud maal, sgrafiito- värvikihtide üksteise peale panemine ja maha kraapimine 2. Tahvelmaal- (15. saj Madalmaad ja Itaalia) Õlimaal, Pastellmaal, Akvarellmaal/ guass, Pliiats, süsi jne.3. Raamatu- e miniatuurmaal- keskaegse käsikirjalise raamatu illustratsioon või kaunistus 4. Klaasimaal e vitraazikunst- 14.-16.saj keskajal 5. Mosaiikmaal- üksikutest väikestest osadest või juppidest kokku pandud pilt. 4.Graafika: kunstiliik, mis tekib trükkimise teel, graafika alajaotuseks võetakse materjal, millele pildid on trükitud. Tehnika järgi: Kõrgtrükk (trükkivad osad eenduvad), Sügavtrükk (süvendatud osad trükivad n: ofort,
seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatud maal, sakko- kuivale krohvipinnale kujundatud maal, sgrafiito- värvikihtide üksteise peale panemine ja maha kraapimine 2. Tahvelmaal- (15. saj Madalmaad ja Itaalia) Õlimaal, Pastellmaal, Akvarellmaal/ guass, Pliiats, süsi jne.3. Raamatu- e miniatuurmaal- keskaegse käsikirjalise raamatu illustratsioon või kaunistus 4. Klaasimaal e vitraazikunst- 14.-16.saj keskajal 5. Mosaiikmaal- üksikutest väikestest osadest või juppidest kokku pandud pilt. 4.Graafika: kunstiliik, mis tekib trükkimise teel, graafika alajaotuseks võetakse materjal, millele pildid on trükitud. Tehnika järgi: Kõrgtrükk (trükkivad osad eenduvad), Sügavtrükk (süvendatud osad trükivad n: ofort,
tarbekunsti valdkonda) ja unustada ei tohi ka Michelangelo kuulsaid laemaalinguid või munkade poolt maalituid religioosseid miniatuurmaale. Erinevalt skulptuurist ei saa me maali vaadelda igast küljest, küll aga võib maal olla reljeefne (siin võib meenutada paleoliitilisi koopamaalinguid, kus piisonid maaliti kivimügarikule, et neid ruumilisena näidata). Maale on võimalik liigitada vastavalt neis kasutatud tehnikale, värvile, näiteks õlimaal, pastellmaal, akrüül, akvarell või siis maaližanrite järgi: portree, maastikumaal, vaikelu, ajaloomaal, aktimaal jne. Alljärgnevalt on vaatluse alla just ajaloomaali, kus on kujutatud ajaloolisi sündmusi, tegelasi. Ajaloomaali juures saab veel eraldi välja tuua sõjateemalised maalid, mütoloogiale või piibliteemadele tuginevad maalid (kuid viimased liigitatakse sageli eraldi- religioosne maal). Seega võib ajaloomaali pidada ka jutustavaks maaliks, akadeemilises teoorias peetakse
18. saj kunst Prantsusmaal pimestasid õukonnad euroopat. Aadlikud said sissetuleku riigilt. Nad ei teinud ühiskonnale midagi vajalikku, palk saadi teenete eest. Õukond oli parasiitlik seltskond. Sp hakkas õukond alla käima, osad said aru, et sellele saabub lõpp. Hakati elama elupõletajalikku elu. Louis XV ajal elati nii, et ei mõeldud mis tulevik toob. Õukonnas mõeldi välja uusi meelelahutusi, püüti leida vähe pingutust nõudvaid tegevusi. Nad olid eneseväljenduses väga head, tundeelu oli rafineeritud, tundi huvi kergemeelsete armusuhete vastu, käis flirtimine. Sellised muutused kandusid kunsti, see pidi olema meelelahutaja ja pidi unustama prantsusmaad ähvardavaid muresid. Prantsusmaa pidas ohtralt sõdu, riik oli pankroti äärel, kuningas nõudis vaba ja rõõmsameelset kunsti. Arhitektuuris jätkus baroklik välisilme, nüüd pandi rohkem rõhku interjöörile, aadlikud hakkasid endale linnapaleesid ehitama. Seinu hakati katma suurte pannoodega, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
