ANTS LAIKMAA „Rukkipõld” (1866-1942.a)/pastellmaal Ants Laikmaa (kuni 1935. a. Hans Laipman) sündis 1866. a. 5. mail Läänemaal Vana-Vigalas Araste külas Paiba talus Hans Laipmani ja Leenu Redlichi neljateistkümnenda lapsena. 1891. aasta sügisel asus kahekümneviieaastane Ants Laikmaa teostama hullumeelset plaani: kõndida Riiast jalgsi Düsseldorfi, et seal maalikunstnikuks õppida. Laikmaa õppis aastatel 1891-93 ja 1896-97 Düsseldorfi Kunstiakadeemias ning 1897-99.aastatel ta Düsseldorfis ka töötas.Sügisel 1899.a tuli Laikmaa
(seinale) Miniatuurmaal (käsitsi kirj. Raamatutes) Tahvelmaal? Õli, tempera, akvarell, guass, pastell, akrüül. Monumentaalmaal? Seko, fresko, mosaiik, vitraaz. Miniatuurmaal? Akvarell, guass, tempera, duss.Maali temaatika terminid ?olustikumaal, ajaloomaal, religioosne, mütoloogiline, allegooriline, portree, aktimaal, natüürmort(tarbeesemetest), interjöör (toa sisu, ilma inimeseta), veduut (linnavaade), maastik, stafaaz(elusfiguur). Mis on stafaaz ? inim-või loomafiguur loodustaustal. Pastellmaal? Kriiditaoliste värvidega tehtud maal, aluseks, paber, kartong, lõuend. Maalikunsti mõisted ? koloriit (tööd isel. Värviring) murtud toon (värv, mis pole erk, mahedam) värviperspektiiv (ruumisügavuse edastamine)õhuperspektiiv (hägune, kaugusesse minev) primaarmaal (iga pintslitõmme jääb nii nagu on, lohakas, kirju) laseering ( õhuke kiht värvi, alumised värvid kumavad läbi)pastoosne (paks kiht värvi, jääb reljeefne) kartoon (joonistus , kriidi vms, reaalsuuruses)
24. Maali temaatika terminid (7) ? 1.) FIGURAALKOMPOSITSIOON , 2.) PORTREE,3)aktimaal,4)natüürmort ehk vaikelu, 5)interjöör,6)veduut,7)maastik. 25. Mis on stafaaz ? inim- või loomafiguur,mida kasutatakse maastiku või linnavaate elustamiseks ja ka ettekujutuse andmiseks pildil kujutatud suurusest inimesega võrreldes. 26. Maali tehnikad (12)? 1)Fresko.2)Seko.3)Sgrafito.4)mosaiik.5)vitraaz.6)Enkaustika.7)tempera.8)õlimaal.9)Akvarell. 10)Guass.11)Akrüül.12)Pastellmaal. 27. Maalikunsti mõisted (8) ? 1)koloriit.2)murtud toon.3)värviperspektiiv.4)õhuperspektiiv.5)priimamaal.6)laseering.7)pastoosne.8)kartoon(9- inkarnaatne) 28. Mis on koloriit ? on pildi värvikäsitlus, värvide kogumõju, tööd iseloomustav värviring.Autor allutab oma töö ühele värvile või värvide kokkukõlale.Koloriit võib olla: hele, tume, soe, külm, hall. 29. Mis on õhuperspektiiv ? võimalus luua mulje ruumilisest sügavusest, jäljendades
paberile, lõuendile. · Õlimaal Maal, mis värvitakse õlivärvidega krunditud alusele, nt: puidule, papile, lõuendile, vineerile või papile. Õlimaal kaetakse lakiga, et vältida värvi edasi- ja ülekandumist teistele asjadele sellega kokkupuutel. · Akvarellmaal Maal, mis värvitakse akvarell- ehk vees lahustuvate värvidega paberile, papile või lõuendile. · Pastellmaal Maal, mis värvitakse kriiditaolise pastelliga paberile või lõuendile. · Fresko Maal, mis maalitakse märjale krohvile. Maaliliigid: · Portree Teatud kindlat inimest kujutav pilt, mille loomisel on rõhutatud sarnasust. · Autoportree Kunstniku portree iseendast. · Grupiportree Portree, mis kujutab kahte või enamat inimest. · Paraadportree Kujutab inimest täispikkuses ning kus on riiete ja poosi abil rõhutatud tema
"Kohvi" CAMILLE PISSARRO AUTOPORTREE ENDAST "MONTEMARTRE´I BULVAR" "KOHVI" AUGUSTE RENOIR 18411919 Pühendus inimeste kujutamisele (naised) Valguslaigud "Kiik" "Vihmavarjud" "La Moulin de la Galette" "Akt päikesevalguses" AUGUSTE RENOIR "VIHMAVARJUD" "LA MOULIN DE LA GALETTE" "KIIK" EDGAR DEGAS 18341917 Lemmikteemad ballett ja ratsavõistlused Ebatavalised rakursid Virtuooslik joonistaja (huvitas keerukate liigutuste tabamine) Pastellmaal Heledad toonid Puudus impressionistlik pintslitehnika "Täht laval" "Sinised tantsijannad" EDGAR DEGAS "SINISED TANTSIJANNAD" KUJUTAS BALERIINE SKULPTORI D AUGUSTE RODIN 18401917 Tõetruudus, maalilisus Viimistlemata pind Teostes tunda tugevaid tundeid, kirge, hingestatust Oluline tegelaste hingeelu avamine "Mõtleja" "Suudlus" "Calais kodanikud" "Põrguvärav" AUGUSTE RODIN "SUUDLUS" "PÕRGUVÄRAV" (KUJUTATUD 200 INIMFIGUURI) IMPRESSIONIST
sümmeetria terviku asetus, kus keskteljest või pildi keskpunktist võrdsel kaugusel asuvad osad on ühetaolised või peegeldavad üksteist. telgsümmeetria telgedest või punktist ühel kaugusel olevad motiivid ühtivad, pöörlevad punkti või telje ümber. MAALI tehnikad on: · akvarell, · fresko, · seko, · õlimaal, · guassmaal, · tempera, · pastellmaal, · vahamaal, · klaasimaal, · mosaiik
tehasesse maalib vaasidele peale lilli. Tahab minna kunsti õppima ei lõpeta seda. Läheb vabaakadeemiasse. Kõige rohkem maalib inimfiguure. Taustad on impressionistlikud. Lemmikteema naised, aga meeldib maalida ka lapsi ja maalib ka mehi. ,,Tüarlaps lehvikuga" ,,Suplejad" ,,Jeanna Samary portree" EDGAR DEGAS Meeldib maalida rambivalgust, baleriine. Maalib pesunaisi, joodikuid hallides toonides. Väga palju on tal õli- ja pastellmaale. ,,Tantsijad sinises" - pastellmaal. CAMILLE PISARRO Tüüpiline impressionism. Armastab kujutada tänavat. Need lähevad pildi taha kaugusse. Pariisi linnatänavad. ,,Montmartre'i bulvar" ,,Itaalia bulvar" ,,Ooperiväljak Pariisis" ALFRED SISLEY Armastab kujutada kevadisi üleujutusi. Töötas barbizoonlaste jälgedes. BERTHE MORISOT Naiskunstnik. Sündinud Prantsusmaal. Jõukast perest. Abelus E. Manet vennaga. ,,Häll" - ainuke maal, mis näiusel müüdi. AUGUSTE RODIN Skulptor
Töötas ajalehe ''Teataja'' toimetuses(seal tutvus ta Ants Laikmaa, Eduard Vilde jt eesti säravate loojatega saades nendelt innustust tegelemiseks emakeelse luuleloominguga). Töötas veel laste- ja kassapreilina Elukäik vanemana Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Moskva äärelinna Neil oli kaks last Dagmar ja Hedda. Hedda ristiisaks oli maalikunstnik Ants Laikmaa. Ants Laikmaa pastellmaal Marie Underist Dagmar Hacker, Marie Under, Hedda Hacker Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelseid luuletusi. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. 2. augustil 1904 avaldas ajaleht "Postimees" Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks.
1903 -1932 Tallinnas ateljeekool, esimene eestikeelne kunstiõppeasutus. Suletud 1907-1913 1905 Tartus toimunud nn aulakoosoleku saadik 1907 asutati Laikmaa eestvedamisel esimene eesti kunstiorganisatsioon - Eesti Kunstiselts 1907-09 saadeti maalt välja. Elas Soomes 1909-1913 reis Euroopasse (Pariis, Rooma, Capri, Tuneesia) 1929 -Tartu ülikooli audoktor Alates 1932 elas Taeblas, kus oli 1917 aastal alustanud maja ehitamist. Looming. Tehnika: pastellmaal Teemad: portree ja maastik Kunsti kui üleminek akadeemilisest laadist (mida ta oli õppinud Düsseldorfis) moodsasse kunsti. Eriti akadeemilised olid Laikmaa tellimusportreed, mis vastasid enamasti jõuka baltisakslastest koosneva tellijaskonna maitsele. Hoopis vabamalt ja loomingulisemalt käsitses ta modelle, keda ta valis ise. Esimeseks erakordselt õnnestunuks tööks oli Marie Underi naerev portree. Teine väga õnnestunud portree eesti kultuuritegelasest on August Kitzberg (1915)
Ants Laikmaa · 1866 1943 · Ta õppis 18911893 ja 18961897 Saksamaal Düsseldorfi Kunstiakadeemias ning töötas seejärel Düsseldorfis. · Eesti rahvusliku kunsti rajajaid · Kunstikool Tallinnas 1903 · Realistlikud eesti haritlaste pastelltehnikas portreed ja maastikud · Loomigus oli tunda impressionismi mõju · Korraldas esimese eesti kunsti üldnäituse 1906. Tartus · Eesti kunstiselts 1907 · 1913-1932 tegutses õppejõuna Tallinnas pastellmaal Marie Underist 1904 Poiss Itaaliast Autoportree (pastell) Oskar Kallis · 1892-1918 · 1913-1916 õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis · Osales "Vikerla" asutamises (Noorte kujurite ühing 1917-18) · Juugend ja sümbolism · 1918 suri Krimmis tiisikusse (tuberkuloos) · Tema nimelist majamuuseumi pole "Kalevipoeg kellukest helistamas" 1914-1915 juugendlik teos (pastell) "Kalevipoeg allmaailmas" 1915 rahvakunst ja juugend (pastell)
Kreeklane, Andrei Rubljov jt). 5 Pastell Pastell on kuiv värvipigment, millest valmistatud pehmet kriiditaolist pulka kasutatakse joonistamiseks. Pastellvärv kinnitatakse alusele enamasti fiksatiivi abil. Pastellid jagunevad koostise, faktuuri ja värvitugevuse järgi kõvaks, pehmeks ja keskmise tugevusega pastelliks (nt. õlipastell, kriitpastell jne). Pastell teises tähenduses on pastellmaal, mis on pastellidega teostatud töö. Pastellmaali hakati viljelema 15. sajandil Itaalias. Pastellmaali tuntumad viljelejad maailmas olid Maurice Quentin de La Tour, Rosalba Carriera, Jean Baptiste Simeon Chardin ja Edgar Degas. Eesti tuntuim pastellmaali viljeleja oli Ants Laikmaa. 6 Tempera Tempera on maalitehnika, mille puhul temperavärv kantakse (libe)krohvile, paberile, lõuendile või puidule.
Teemadest eelistati nn ajaviiteteemasid. Kuulus meister oli EDME BOUCHARDON [edm bus`ar`don] (1698-1762), Lõbutsevaid faune ja nümfe kujutas CLODION [klodi`on](1738-1814). Üks tema kuulsamaid töid on "Saatür". "Cupido" Clodion "Saatür" Maalikunst ·Koloriit hele, pastelne ·Värvid roosa, helesinine ·Teemadeks karjaseelu, salongistseenid, mütoloogia ·Rokokoo naisetüüp meeleline ja pisut väljavenitatud proportsiooniga ·Lisaks õlimaalile levinud ka pastellmaal Maalikunsti kõige tüüpilisemaks esindajaks võib pidada FRANCOIS BOUCHER`d [bus`ee] 1703-1770). Tema maalid on eeskätt dekoratiivsed ning kohaldatud rokokoointerjöörile. Tema maalidel näeme lodevates poosides naisi, kelle ümber keerlevad kavalerid. Õhus lendlevad tiivulised putod ja väikesed Erosed. Stephanie Theobald Brown Odalisque Birth of Venus ANTOINE [antuann] WATTEAU (1684-1721) maalides võlub meisterlik õhu ja
„Krutsifiks“ • Valisin, sest: ▫ Maali teema on pärit piiblist ▫ Kujtatud Kristuse kannatuslugu ▫ Kujutati pingelist stseeni • Hispaanias kasutati barokkmaali puhul tumedaid värve Rokokoo • 18. sajandi esimene pool • Tekkis Prantsusmaal • Kergem ja mänglevam kui barokk • Õrnad toonid, lillelised tapeedid • Palju peegleid • Skulptuurid õrnemaks, ümaramaks • Maalikunstis teemadeks karjaseelu, mütoloogia • Lisaks õlimaalile ka pastellmaal • Mööbel muutus väiksemaks • Merekarpe meenutavad nikerdused „Veenuse sünd“ „Veenuse sünd“ • Autor: Francois Boucher • Valisin, sest: ▫ Lodevates poosides naised ▫ Kohaldatud rokokoointerjöörile ▫ Heledad ja pastelsed toonid ▫ Kergemeelne teema (ei midagi murelikku) ▫ Veenust kujutav teos Klassitsism • 18. sajandi teine pool kuni 19. sajandi esimene pool • Tekkis Prantsusmaal • Väljendus eelkõige arhitektuuris
kaitsesid linna võimukandjaid. 22. Rembrandt armastas neid, keda ta kujutas, mõistis nende nõrkusi ning andestas nende puudused. Ta püüdis esile tuua iseloomu 23. Hollandi kööki lisandus keeduplaatidega kahhelpliit. 24. Hügieen oli puudulik - ei pestud. Paleedest puudusid tualettruumid. 25. Rokokoo maal - armastatud värvid olid roosa, sidrunikollane ja helesinine, teemadeks karjaseelu, salongistseenid, mütoloogia, lisaks õlimaalile oli levinud ka pastellmaal. 26. Moes olid Prantsuse mõjud (Barokkajastul) ja Hiina mõjud (Rokokoo ajastul). 27. Meissenis loodi portselanivabrik. 28. Rokokoo kujunduses armastati kasutada teokarbi motiivi, lillemotiive ja loodusmotiive. 29. Rokokoo tõi värvikasutusse uued toonid: kasutati sidrunikollast, helesinist ja roosat. 30. Van Dycki pärandit viisid edasi Thomas Gainsborough ja Joshua Reynolds.
ja suutis kunstnik ka edasi anda midagi hõlmavamat, tähenduselt avaramat. Portree Lääne neiu on pidulikult värvirõõmus, kerge dekoratiivse varjundiga, ent mitte odavalt ilutsev. See kaunte värvikooskõladega pilt on otsekui ülistuslaul elluastuvale noorusele, lootuslik ja peaaegu harras. Teoseks, mis Laikmaa kui kunstniku mainele laiema avalikkuse ees kõige soodsamalt mõjus, oli Fr. R. Kreutzwaldi 100. sünniaastapäevaks valminud pastellmaal Kaugel näen kodu kasvavat. Sümboolne looduslik taust, ööpimedust tõrjuva koiduvalguse punav viirg ja unest ärkav maa on siin niisama olulised komponendid kui Kreutzwaldi kuju, nad moodustavad lahutamatu terviku. Laikmaal oli õnnestunud tabada midagi väga olulist ajastu vaimsusest, ehkki pildi teostuslik külg iseenesest ei olegi kõige tugevam. Soome-aastatest saavad alguse Laikmaa maastikumaalid, mis tõusevad, osaliselt portreemodellide puudumise tõttu, juhtivaks zanriks
Pastellsete toonidega loob ta rahuliku meeleolu, mis lausa paneb sind pilti süvenema. Esiplaanil oleva tantsija tumedad piirjooned koondavad enamus tähelepanu talle. Temast jääb haavatab ja abi vajav mulje, justkui ei suudaks ta ise oma kingapaela kinni panna. Suuresti on tema pildi meeleolu looja, mistõttu tema abitus kandub üle tervele pildile, muutes maali veidi kurvameelseks ja hapraks. ``Peale vanni, naine ennast kuivatamas`` 1890-1895, pastellmaal Teiseks tööks Londoni Rahvusgaleriist valisin samuti Degas maali, kuid hoopis teise teemaga. Tegu pole tantsijaga, vaid tavalise naisega, kes kuivatab ennast peale vannis käiku. Olenemata sellest, et kunstnik on loonud teose külgvaatest, on naisel paljastunud ainult selg, kuid sellest piisab, et luua intimne ja sensuaalne õhkkond. Kuigi leian, et viis, kuidas naine ennast kuivatab on tavapärane, kohati isegi labane, vastukaaluks ei ole
6.Ateljee- on kunstniku või fotograafi tööruum. Ateljee iseloomulikuks tunnuseks on hea ning vajaduse järgi muudetav valgus. Ants Laikmaa oma ateljees Tatari 21b 1922. a. märtsis. Jaan Koort ateljees Pariisis 1912. a. August Albo ateljee 1918 aastal. 7.Palett-värvi segamise alus. 8.Pastellmaal- mis on pastellidega teostatud töö. Pastellmaali hakati viljelema 15. sajandil Itaalias. Pastell on kuiv värvipigment, millest valmistatud pehmet kriiditaolist pulka kasutatakse joonistamiseks. Edgar Degas "Pärast vanni, naine end kuivatamas" (u 18961898). Ants Laikmaa "Capri maastik" (1910). Odilon Redon "Buddha" (u 19061907). 9.Tempera- on maalitehnika, mille puhul
Armastati võbelevat valgust ja salapäraseid maastikutaustu. Peenes joonistuses hajuvad piirjooned, figuurid elustuvad tantsisklevas poosis. Rokokoomaali naisetüüp on meeleline, veidi väljaveninud proportsioonidega. Joonega toodi esile nt. kaljude teravad servad, kangaste voldid ning puude kõverused. Dekoratiivansamblite kunstlik ning väikeste maalide sätendav merevaigukarva valgus toob nähtavale selged pooltoonid (sinakasroheline ja roosa). Lisaks õlimaalile oli väga levinud pastellmaal. ● Üks paremini säilinud ja kaunimaid rokokoointerjööre on Amalienburgi lossis Münchenis. ● Skulptuuris baroki jõulised vormid pehmenevad, muutuvad õrnemaks ja ümaramaks. Väga levinud on portselanist pisiplastika, mis on enamasti koketeeriva maiguga. ● PRANTSUSE plastikas on 18. sajand suur õitseaeg – Itaalia mõjud kaovad täielikult. Seda perioodi saab nimetada pigem rokokoo-klassitsistlikuks. Suurepärased näited on eelkõige portree- ja monumentaalplastika alal
anda midagi hõlmavamat, tähenduselt avaramat. Portree ,,Lääne neiu" on pidulikult värvirõõmus, kerge dekoratiivse varjundiga, ent mitte odavalt ilutsev. See kaunte värvikooskõladega pilt on otsekui ülistuslaul elluastuvale noorusele, lootuslik ja peaaegu harras. Teoseks, mis Laikmaa kui kunstniku mainele laiema avalikkuse ees kõige soodsamalt mõjus, oli Fr. R. Kreutzwaldi 100. sünniaastapäevaks valminud pastellmaal ,,Kaugel näen kodu kasvavat". Sümboolne looduslik taust, ööpimedust tõrjuva koiduvalguse punav viirg ja unest ärkav maa on siin niisama olulised komponendid kui Kreutzwaldi kuju. Nad moodustavad lahutamatu terviku. Laikmaal oli õnnestunud tabada midagi väga olulist ajastu vaimsusest, ehkki pildi teostuslik külg iseenesest ei olegi kõige tugevam. Soome-aastatest saavad alguse Laikmaa maastikumaalid, mis tõusevad osaliselt portreemodellide puudumise tõttu, juhtivaks zanriks
Baleriinid Edgar Degas'd vaimustasid balletitantsijad.Ta tegi neist üle 1500 maali ja joonistuse ning tosinajagu skulptuure. Kunstnik kujutas baleriine erinevates poosides mitte tantsimas, vaid harjutamas, vestlemas, sirutumas, varvaskingade pealu sidumas. Baleriin laval Pildi Baleriin laval maalis Degas 1878. aastal. See on 60x40 cm suurusele paberile tehtud pastellmaal. Ta nimetas oma meetodit ,,värviga joonistamiseks", mis tähendas, et ta ei visandanud ette kujutatava piirjooni, vaid tegi pildi kohe pastellvärvidega. Sellel pastelljoonistusel on kujutatud priimabaleriini tantsimas. Rambivalgus heidab ta näole alt kummalisi varje. Degas joonistas tantsija mitte pildi keskele, vaid serva. Sellise nurga alt vaadatuna osutus võimalikuks näha nii laval toimuvat kui heita pilk külgkulisside taha. Just niisugusena pidi avanema pilt loozist lava
Peamine motiiv on vabaõhumaal, maastik, maaliti üht ja sama motiivi mitu korda. Positiivsed kunstnikud. ¤ Claude Monet "Impressioon. Tõusev Päike" sellest sai impr. ka nimetuse. " Roueni katedraal" erinevates valgustes, pildiseeria. ¤ Camille Pissarro tänavapildid, külad, aiad. "Montmartre'I Bulvar pilvisel hommikul ja öösel". ¤ Auguste Renoir- inimeste alasti maalimine, õlivärvid. "Tuuleiil". ¤ Edgar Degas jahedam, täpsem. Pastellmaal, keerukate liigutuste tabamine (ballett) "Täht laval", "Sinised tantsijannad". ¤ Alfred Sisley loodus, maastik. Huvitavad talvemaastikud. "Küla Seine'I kaldal", "Udune hommik". IMPRESSIONISMI MURRANG KUNSTIAJALOOS: - lõpetab arengu mis algas renessansist (püüdlus looduseni) -Uue ajastu algus; uus kunstnike põlvkond- kuidas maalida, uued kunstivoolud, tehnikad. 19. 20. Sajandi kunst Puuduvad taotlused, visuaalsed ühtlused. Mitmekesine, segane, mitmekülgne. Ametlik- ja
Peamiseks motiiviks mida nad kujutavad on maastik (just vabasõhus) Nad võivad ka maalida ühte ja sama motiivi mitu korda , kuna valgus muutub kogu aeg. Korraldavad kokku 8 rühmanäitust. Tähtsaim impressionist : Claude Monet - otsin infi selle kohta. Camille Pissarro : ta maalib peamiselt õhulisi ja päikeseküllaseid tänavapilte + pariisi aedasid ja külasid. Auguste Renoir - autoportree 1910. Edgar Degas - Ta on teistega võrreldes jahedam & täpsem. Lemmik tehnikaks oli tal pastellmaal (kriitidega) . Teda ei huvitan niivõrd loodus aga talle meeldib keeruliste liigutuste tabamine (balleti tantsijad) Alfred Sisley - temalt võib leida huvitavaid talvemaale. Impres. võib vaadata ka kui läbimurdu kunstiajaloos. Impressionism lõpetab selle arengu mis algab renessansist . Ja see püüdleb loodusläheduse poole. Impres. võib pidada ka uue ajastu alguseks, kuna impod avastavad uusi võiimalusi kuidas maalida (millele tähelepanu pöörada jne jne) 19. & 20. SAJANDI KUNST
(kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatud maal, sakko- kuivale krohvipinnale kujundatud maal, sgrafiito- värvikihtide üksteise peale panemine ja maha kraapimine 2. Tahvelmaal- (15. saj Madalmaad ja Itaalia) Õlimaal, Pastellmaal, Akvarellmaal/ guass, Pliiats, süsi jne.3. Raamatu- e miniatuurmaal- keskaegse käsikirjalise raamatu illustratsioon või kaunistus 4. Klaasimaal e vitraazikunst- 14.-16.saj keskajal 5. Mosaiikmaal- üksikutest väikestest osadest või juppidest kokku pandud pilt. 4.Graafika: kunstiliik, mis tekib trükkimise teel, graafika alajaotuseks võetakse materjal, millele pildid on trükitud. Tehnika järgi: Kõrgtrükk (trükkivad osad eenduvad), Sügavtrükk
Kaunistused ebasümmeetrilised. 3. Orvand-sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused Kasutati tubade ja peeglite kaunistamisel. 4. markiis de Pompadour-kuningas Louis XV armuke, nõustas kuningat kultuuriküsimustes. Väljapeetus ja elegants. 5. Jacques Ange Gabriel-projekteeris Elysee palee, Versailles lossi ooperisaal, lossike Väike Trianon.-peetakse sedöövriks, erakordselt harmooniline ja täiuslik. Suursaavutus- Pariisi keskne väljak-Concorde`i väljak. 7. Pastellmaal-pehme kriiditaolise värvipulgaga maalitud, heledates toonides, salapärase meeleoluga maastikutaustad, kujutati enamasti jõudeelu ja lõbustusi. Tihti lambuririietes aadlikud. 8. Kuulsaimaks peetakse Antoine Watteaud, kelle maalid on graatsilised, samas on meeleolu kurblik ja igatsev. Maalis pidustusi pargimaastikes. 9. Filosoof Jean Jacques Rousseau mõjutusel tekkis uus, vaba loodust jäljendav nn. Inglise park looklevate teede, tiikide, grottide ja jugadega. 10
seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatud maal, sakko- kuivale krohvipinnale kujundatud maal, sgrafiito- värvikihtide üksteise peale panemine ja maha kraapimine 2. Tahvelmaal- (15. saj Madalmaad ja Itaalia) Õlimaal, Pastellmaal, Akvarellmaal/ guass, Pliiats, süsi jne.3. Raamatu- e miniatuurmaal- keskaegse käsikirjalise raamatu illustratsioon või kaunistus 4. Klaasimaal e vitraazikunst- 14.-16.saj keskajal 5. Mosaiikmaal- üksikutest väikestest osadest või juppidest kokku pandud pilt. 4.Graafika: kunstiliik, mis tekib trükkimise teel, graafika alajaotuseks võetakse materjal, millele pildid on trükitud. Tehnika järgi: Kõrgtrükk (trükkivad osad eenduvad), Sügavtrükk (süvendatud osad trükivad n: ofort,
seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatud maal, sakko- kuivale krohvipinnale kujundatud maal, sgrafiito- värvikihtide üksteise peale panemine ja maha kraapimine 2. Tahvelmaal- (15. saj Madalmaad ja Itaalia) Õlimaal, Pastellmaal, Akvarellmaal/ guass, Pliiats, süsi jne.3. Raamatu- e miniatuurmaal- keskaegse käsikirjalise raamatu illustratsioon või kaunistus 4. Klaasimaal e vitraazikunst- 14.-16.saj keskajal 5. Mosaiikmaal- üksikutest väikestest osadest või juppidest kokku pandud pilt. 4.Graafika: kunstiliik, mis tekib trükkimise teel, graafika alajaotuseks võetakse materjal, millele pildid on trükitud. Tehnika järgi: Kõrgtrükk (trükkivad osad eenduvad), Sügavtrükk (süvendatud osad trükivad n: ofort,
tarbekunsti valdkonda) ja unustada ei tohi ka Michelangelo kuulsaid laemaalinguid või munkade poolt maalituid religioosseid miniatuurmaale. Erinevalt skulptuurist ei saa me maali vaadelda igast küljest, küll aga võib maal olla reljeefne (siin võib meenutada paleoliitilisi koopamaalinguid, kus piisonid maaliti kivimügarikule, et neid ruumilisena näidata). Maale on võimalik liigitada vastavalt neis kasutatud tehnikale, värvile, näiteks õlimaal, pastellmaal, akrüül, akvarell või siis maaližanrite järgi: portree, maastikumaal, vaikelu, ajaloomaal, aktimaal jne. Alljärgnevalt on vaatluse alla just ajaloomaali, kus on kujutatud ajaloolisi sündmusi, tegelasi. Ajaloomaali juures saab veel eraldi välja tuua sõjateemalised maalid, mütoloogiale või piibliteemadele tuginevad maalid (kuid viimased liigitatakse sageli eraldi- religioosne maal). Seega võib ajaloomaali pidada ka jutustavaks maaliks, akadeemilises teoorias peetakse
Peamine motiiv oli maastik ja vabaõhumaal. Maaliti kiiresti kuna valgus muutus iga hetkega. Monet maalis maaliseeriaid ühest objektist, erinevates tingimustes ja kellaaegades. Värvid olid heledad ja pastelsed, kirevad. Hiljem hakkas ta huvituma veest ja valguse sillerdamisest. Renoir maalis ka inimesi, eriti alasti. Ta töödes oli näha, et nägemine valmistas rõõmu, puudus masendus ja depressiivsus. Degas´d huvitas keerukate liigutuste tabamine, maalis balletistseene. Pastellmaal oli lemmikuks. Camille Pissarro maalis peamiselt tänavapilte. Sisley maalis põhiliselt loodusmaastikku. Eestis avaldus impressionism Ants Laikmaa ja Paul...loomingus. Alates 1880ndatest hakkas impressionism mõjutama paljude maade kunstnikke. Hakati pöörama tähelepanu valguse ja õhu kujutamisele. Peetakse murranguks lääne kunstiajaloos. Impressionism viis looduse jäljendamise täiuseni. Impressionismi peetakse ka uue ajastu alguseks
annaabi.ee 
