Häirivus kunstis Minu teema oli: Miks kunst peab olema natuke häiriv? Mõtlesin teemat pisut koondada ja rääkida sellest, et miks tehakse kunsti inimesele ebameeldivaks ehk häirivaks? Esialgu tekibki tähtsaim küsimus: Miks? Räägitakse et kunst peab olema nauditav ja et vaadates seda, oleks inimesel hea olla ja tuju parem. Kuid viimasel ajal on hakatud palju asju tegema mis võib inimesi hirmutada, tekitada ebameeldivaid tundeid, ehmatada, panna mõtlema asjade peale, millele keegi mõelda ei taha. Põhjuseid on palju. Alustame kunstnikest. Paljud neist tahavad inimkonda hoiatada, näidata neile tõde, isegi kui inimesed seda teavad. Kindel on see, et inimestele on vaja olulisi asju pidevalt rõhutada, et meelde jääks
Seega üldisemas plaanis on igasugune inimtegevus minu jaoks kultuur. Ja kuna inimeste käitumist mõjutab religioon väga palju, siis seetõttu mõjutab ta ka kultuuri ning omab kultuuri arengus tähtsat rolli. Kuna kultuur on äärmiselt mahukas mõiste, siis rääkides paljudest valdkondadest, jääks palju asju ikka ütlemata või jutt muutuks liiga pealiskaudseks. Sellepärast proovin ma analüüsida religiooni rolli kultuuri ühes tähtsamas valdkonnas kunstis. Kunst on olnud inimeste elu tähtis osa mitmeid tuhandeid aastaid. Näiteks koopamaalingud Altamira koobastes Hispaanias on üle 16 000 aasta vanad. Ent mis pani inimesi joonistama, seinte peale kritseldama. Väga võimalik et seda pani tegema usk, et need pildid muudavad asjade kulgu. Kunsti algupära kohta on kolm peamist teooriat. Esiteks arvatakse et kunst pärinebki religioonist ja maagiast. Näiteks arvasid võib-olla inimesed, et kui pildi peal inimene nö.
· laste arv ja nende iga, tervis jms; · suhete kvaliteet lähisugulastega; · materiaalne seisund; · tervislik seisund; · haridus, selle puudumine, täiendamine jne. Nimekirja võiks jätkata veel pikalt. Kuid ta pole lõputu ning siin esitatud punktid hõlmavad suure osa kõige vajalikumast. Enamik probleeme tuleneb asjaolust, et mõni võtmetegur on hooletusse jäetud või üldse unustatud. Kuid seda saab muuta. Sest abielus olemine on kunst, seda saab ja tuleb õppida. Just nagu kõiki teisigi olulisi ja keerulisi asju elus. Kõige rohkem kahju teeb meile ülbe, põhjendamatu enesekindlus, millega paljud abielumaailma hüppavad. Et küll ma hakkama saan kui sain hakkama kohtamiste, romantika ja seksiga, siis pole ka abielu mingi probleem. Kuid see pole nii. Pigem võiks läheneda sedamoodi: mul on sellest oma arvamus, vaatame, kuidas see tegelikkusega kooskõlas on. Sest häbi pole rumal olla, häbi on selleks jääda
Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis. Kunst tahab maailma muuta, paremaks teha, inimesi muuta
Nad lähevad närviliseks ja rahutuks ning otse peavad midagi tegema suu ja kätega. Kolmas tähtis eeldus on püsivus. Kui soovitakse kiiresti saavutusi näha, siis ei õpita kunagi korralikult. Tänapäevane ühiskond soodustab kiirustamist. Tänapäeva inimene arvab, et ta kaotab aega, kui ta kõike kiiresti ei tee; ometi ei tea ta, mida peale hakata võdetud ajaga ta lihtsalt lööb seda surnuks. Neljas tingimus on ülim huvitatus meisterlikkuse saavutamisest. Kui kunst ei ole õppijale kõige tähtsam, siis ei õpi ta seda kunagi ära. Paremal juhul saab temast hea asjaarmastaja, meistrit aga mitte kunagi. Kunsti ei hakata õppima otse, vaid selleks tuleb nii-öelda pinda ette valmistada. Tuleb õppida palju muud, sageli näiliselt kõrvalistki alles siis saab algust teha kunsti endaga. Kui tahetakse saada mingi ala meistriks, peab kogu oma elu sellele pühendama või vähemalt sellega siduma
konkreetse kommuuni või kultuuri väärtussüsteemiga, mitte ausates tingimustes valitud printsiipidega ega õiglase päritoluga. Küsimus, mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonis, on valesti asetatud. Tuleb küsida: mida valiksid sellised inimesed nagu meie, kes me jagame teatud kultuuri? Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta. Kunst: 1. „mis on kunst“ mõistmine: kunstiteose tuvastamise mõttes (missugused asjadest on), defineerimise mõttes (mis on tunnused) ja ontoloogia mõttes (mis tüüpi on asjad) 2. Anti-essentsialism: eitab „kunsti“ ja teiste traditsiooniliste eetikamõistete (nt „ilu) defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Kõik traditsioonilised esteetika teooriad (formalism, emotsionism, intuitsionism, organitism, voluntarism,
distsiplineerib. Kultuur on viis mille kaudu on võimalik valitseda. Arnoldi käsitlus on seotud Suur Britannia klassikalise korraldusega - klassid peavad olema üksteisest eraldatud Romantismi kontseptsioon on harmoonilises tasakaalus, suunab kaost ja hullumeelsust (Turg = kaos). Kunsti üle otsustab see, mis on tema sees. Luges sisemine ja vaimne kontroll. Ideed romantismist: Kunsti idee on originaalsus Kunsti pole vaja millekski praktiliseks - idee kunsti kasutamisest, et kunsti pole vaja. Kunst on olemas, kuid kunst on kasutu. Kunst elas argilisusest kõrgemal. Kultuuri ja kunsti nähtused pidid valitsema arglisuse üle. Rahvas on romantismis teatud kollektiivse puhtuse sümbol. Tsivilisatsioon (kultuur siis? vist mitte) hävitab selle puhtuse. Inimene on algselt puhas romantismiideede järgi (pärispatukontseptsiooni vastand). Kõik on hästi looja käes, halvasti inimese käes. Rahvas ise oma kultuuri üle otsustada ei tohi. Arnold eristab inimese "tavalist" ja
mingil kujul teadmist või teadmise algeid. Lisaks lähtub Sokrates siin eeldusest, et kogu physis tervikuna on suguluslikus seoses. Sõna physis tähendus võiks antud juhul olla “loomus” ning antud seisukohta võiks mõista selliselt, et asjade loomused, olemused/ideed, kujutavad endast terviklikku seost. Selle eelduse tõttu on Sokratesel võimalik väita, et hingele, kes seda seost on kord tundma õppinud, piisab ühest “meenutusest”, et ka kõigi muude asjade kohta kogu teadmine üles leida. Et oma väiteid põhjendada, korraldab Sokrates selles Platoni dialoogis ühe “eksperimendi”. Ta kutsub endaga vestlema orjapoisi, kelle kohta on kindlalt teada, et ta ei ole matemaatikat õppinud ja järelikult matemaatilistest asjadest midagi teadma ei peaks. Ometigi suudab Sokrates järgnevas vestluses viia poisi teda küsitledes ühe matemaatilise teoreemi avastamisele
lõputult ammendamatu. Hinge lõputus, jumala lõputus. subjektiivse ilu teooriad: · David Hume: ,,ilu ei ole asjades enestes asuv kvaliteet: ta eksisteerib vaid inimvaimus, mis teda vaatleb. ,, · Immanuel Kant: eesmärgipärasus ilma eesmärgita Mis on kunstiteos? I Platon mimesis kunstiteos on millegi objektiivse koopia/ imitatsioon/ jäljendamine. Kunst on järgmine teiste asjade järel. II kunst on millegi subjektiivse, näiteks autori mõtte või idee, väljendamine meeleliselt tajutavad vormis. Autor annab ideele meeleliselt tajutava vormi vormi, mida teised inimesed saavad oma meeltega kogeda, vaadata, kuulda, kompida. III kunst on millegi objektiivse, kuid kehatu, konkreetne väljendamine ( Aristoteles, Hegel, Cassirer, romantikud) meeleliselt tajutavas vormis. Cassirer: kunst on reaalsus
juhul me ei tea, mida me üritame teha ja miks, kus me kavatseme saada ja kuidas. See on sebimine ja sebimine. Loomulikult ei ole selline elu hoolas uuringut väärt. Veelgi enam, isegi ei tasu elada üldse, sest planeerimata elu ei ole hea. Ja selleks, et saada kasu, peaksite mõtlema tulemuste ja nende saavutamise võimaluste üle. Mõeldamatu elu, nagu sihikindel tegevus. Ta ei vii kusagil. Kuid Aristoteles ei arva, et plaani olemasolu hea elu jaoks piisab. Ta tahtis meid veenda, et plaan peaks olema õige. On palju vale plaane ja ainult üks õige plaan. Kui teid juhitakse ühe vale, siis teie elu ei anna rõõmu. Elamine tähendab ka elamist vastavalt õigele plaanile. Aristotelese sõnul on õige plaan suunatud õigele lõpptulemusele. Õige eesmärk on hea elu. Aristotelel nägi head elu läbi võime teha enesehinnalist kasu ja püüda tunda kaunist, samuti tarkust ja haridust. Üldiselt on Aristotelese sõnul õige elu tee õiglane
keegi ei ole teda näinud". Iga ühe jaoks armastus on erinev. Keegi arvab, et kõige olulisem on kirg, kui süda klopib, silmad säravad ja on tunne, et ilma selle inimeseta ei saa elada. Teisele on vaja usaldamist, austamist ja hoolitsemist. See on vahe armumise ja armastuse vahel. Kui kirg läheb mööda ja kui midagi sügavamad selle taga ei ole, siis armunud muutuvad võõrasteks. Erich Fromm väidab enda raamatus, et armastus ei ole ainult ilus tunne, vaid see on kunst ja nagu iga kunsti, seda peab õppima ja ennast arendama, et meistriks saada. Aga meisterlikkus ei tule nii sama, ta vajab tööd, pingutust, kannatlikust ja suurt tahet. Inimeed tahavad olla armastatud aga ise nad ei oska armastada, Selleks et oma kõige kallima ja armsama inimesega olla koos tuleb teine teist tundma õppima, arvestada teisega, austades, et ta on teistsugune, olla kannatlik ja hooliv. Armastusest võib palju rääkida, on kasulik lugeda mida teised sellest arvavad ja
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 4. teema: antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme. Probleemsituatsioon. Nimetus sofistid tuleneb sõnast sophos, mis tähendab tõlkes tarka. Kuid varasemas igapäevases kõnepruugis ei märgitud selle sõnaga sugugi mitte raamatutarku, vaid iga inimest, kes oma tegevusala silmapaistvalt hästi valdas. Sofist oli aga selline omal alal väljapaistev ning sellisena kiitust äratav inimene, kes suutis oma asjatundlikkust ka teistele edasi anda, teisi õpetada. Niisiis kujutasid sofistid endast õpetajaskonda, professiooni, kellel vahetut seost filosoofiaga ei olnudki. Filosoofia ajaloos figureerib see nimetus seetõttu, et osa niisugustest õpetajatest kirjutas ka filosoofia- alaseid raamatuid. Samas oli sofistide-filosoofide puhul tegemist teoreetiliste vaadete mitmekesisusega, milles puudub täielik sisuline ühtsus. Kuid nende juures võib täheldada teatud ühist tendentsi ja need ühisjooned muutuvad ehk m
Kantis uusaja suurimaid saavutusi. Inimese jaoks on põhiline tegutsemine ja tunnetamine. Saarinen võrldeb filosoofiat enim kunstiga. Rakendusfilosoofiaks loeb Saarinen näiteks Karl Popperit, Hannah Arendtit, Simone de Beauvoir, Karl Jaspers, Umberto Ecot, Roland Barthesi, Erich Frommi jt. Filosoofia peabki olema mitmetähenduslik. Filosoofia peab kahtlema iseendas ja olema piisavalt paindlik, et luua ühendusi kõigi teiste inimpraktikatega. 2 3 2). Sutrop, Margit 1998. Mis on kunst? Institutsionaalse esteetika kimbatus. Akadeemia & Welsch, Wolfgang 1998,1997. Aesthetics Beyond Aesthetics ( KÜSIMUS: Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. Esteetikateooriate liigid. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga.) Esteetika on filosoofia haru, mis tegeleb ILU ja KUNSTI põhiprintsiipide sõnastamisega. Laias laastus võib esteetikateooriad jagada nii (vt lisaks küsimus nr 5): 1) representatsiooniteooriad
põhitunnuseid.! 2. Mis on kunstiteos? 1. Platoni mimesis kunstiteos on millegi objektiivse koopia/imitatsioon/jäljendamine On olemas looduslikud objektid. Kui kunstnik kujutab oma teosel sama, mis on looduses juba olemas, siis ongi see kopeerimine. 2. Romantikud (enamasti) kunst on millegi subjektiivse, näiteks autori enda mõtte või idee, väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. 3. Aristoteles, Hegel, romantikud kunst on millegi objektiivse, kuid kehatu, konkreetne väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. Kunstiteos on liitsubstants. Vaadakem vaasi kui kunstiteost - kunstnik küll lõi vaasi, aga ta ei mõelnud vaasi välja, ta andis vaasile ühe konkreetse materiaalse vormi. Kunstiteose olemust puudutavad vaidlused: *kunstiteise piiride küsimus: kas kunstitoes on piiratud zanrilise või väljendusvormiliste reeglitega? (heliteos, millel pole helisid; luuletus, milles pole sõnu, jne)
see enamusel. Nt. Miks ,,Titanik" meeldib kõigile? 2) Pop.kult vs. Kõrgkult nende vastandudes on kõrg ülejääk, mis ei kuulu päriskult sisse. Kõrge ja madala hierarhiline jaotus. Kõrgkult eristamine nauding, mis saadatakse. See ei tohi olla füüsiline vaid lükkub edasi. Naudingut tuleb edasi lükata. Nt. Disco puhul on vaja naudingut kohe, tõelise kunsti puhul peabki see olema keeruline. Pierre Bourdieu eristas kõrge ja madala jaotust. Kunst jaotubki nii kuni 19 sajni. 3) Pop.kult samastatakse massiühiskonna tekkega. Langeb industrialiseerimise ajastu (19saj II p 20saj). Sai linnade kujundamise kaudu. Hakkas kujunema probleem, et madalamad kujundavad oma kultuuri, mis väitis, et eliitidel pole midagi. Päriskunst = individuaalne looming (romantism geeniuse kunst) Massikultuur = kollektiivne hüsteeria Pop
Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia
silmas pidades ning võimladab inimestel oma mina ajutiselt transtsendeerida. See mehhanism käivitus hundimuusika rütmi kaudu. Korduv rütmiline stimulatsioon (nagu nt huntide kutse) mõjutab tugevasti ANSi (autonoorse närvisüsteem) ja limblist süsteemi. Kui stimulatsioon on piisavalt intensiivne ja kestev, tekivad teisenenud teadvusseisundid, milles inimese mina.taju muutub. See Billiga juhtuski. Kontsert toimis religioose rituaalina. Muusika hüpnootilised rütmi, hundihäälte üha korduv tõus ja langus, küünlavalguse ja varju mäng seintel kõik see tegi kontserdi sama rituaalseks kui seda on nt missa. Lisaks liites kuulajate seltskonna ühtseks ,,koguduseks", täitis hundimuusika kõigi rituaalide ühise eesmärgi tõsta osalejad välja oma individuaalsest mina-st, neid ühendaa, luua ühine, avaram reaalsustaju. Religioossed rituaalid on osa igast kultuurist. Nende vorm varieerub, kuid efektiivne rituaal
ENESEKEHTESTAMI NE TALLINN 2015 MIS ON ENESEKEHTESTAMINE? KUNST KASUTADA OMA ÕIGUSI NII, ET KA TEISED OMA ÕIGUSI KASUTADA SAAVAD KUNST SAADA OMA TAHTMISI NII, ET KA TEISED OMA TAHTMISI SAAVAD JA ROHKEM JA PAREMINI KUI NAD ILMA SINUTA OLEKSID SAANUD ENESEKEHTESTAMISE TÜÜBID I. ADEKVAATNE II. AGRESSIIVNE III. ALISTUV IV. ALLAHEITLIK, KEHTETU I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE (ADEKVAATNE KEHTESTAMINE) KÄITUMISEGA ASTUB INIMENE KÜLL OMA ÕIGUSTE VÕI VAJADUSTE EEST VÄLJA, JÄÄDES ISE VÄÄRIKAKS JA SÄILITADES KA VESTLUSKAASLASE VÄÄRIKUST JA ÕIGUST ERIARVAMUSELE
peab korjama. Émile on hea tervisega, tugev ning terve laps. Kes koormab end muredega nõrga ja haiglase kasvandikuga, see vahetab oma kasvatajakutse haigeravitseja teenistusega. Ma ei oska õpetada elama seda, kes ainult selle peale mõtleb, kuidas oma surma eemale peletada. Mina ei kutsu arsti ei enesele ega Émilile, olgu siis, kui ta nähtavas hädaohus viibib, sest halvimal juhul võib arst ta ju ainult surmata. Laps peab õppima haige olema, sest ta ei oska ju iseennast arstida. Kunst haige olla asendab arstimise ja viib sageli õnnelikumatele tagajärgedele see on ju looduse kunst. Inimese kasvatus algab juba tema sündimisega. Esimesed muljed, mis lapsed omandavad on välise ilmega. Ainult lõbu- ja noruaistingutele on nad vastuvõtlikud. Ainuke harjumus, mis lapsel tohib olla, on see: mitte ühtegi harjumust omada. Niipea kui laps hakkab eristama asju, on tähtis hoolsasti valid aneid, mida talle tahetakse näidata. Loomulikult huvitavad kõik uued asjad inimest
Armastus ja seksuaalsus Inimeseõpetus 31.01.2014 Armastuse teooriad: Zick Rubin - Ameerika psühholoog. Ta eristab oma teoorias sõpruse ja armastuse ning kirjeldab mõlemat läbi kolme faktori. Sõpruse faktorid: - austus üritatakse suhelda mitte teist poolt alandades - imetlus teises inimeses on mingid omadused või isiksusejooned, mis on paremad kui minus endas - sarnasus otsitakse ja leitakse, et meil on palju sarnaseid joonid, huvisid ja väärtushinnanguid Armastuse faktorid: - füüsiline lähedus koos olemine ühes ruumis, tahetakse selle inimesega kogu aeg koos olla - altruism teise heaks käitumine iseennast unustades - austus võetakse teda nii nagu ta on positiivsete kui ka negatiivsete omadustega. John Alan Lee Kanada psühholoog, kes toob välja kuus armustiili, millest olm on põhistiilid ja 3 on lisastiilid. Armastusstiil käib suhte juurde. Erinevates suhetes sama inimene võib kasutada erinevaid stiile. Põhistiilid: - eros armastus esimes
Meenutab nn. suurt mulli ajamist. Filosoofia ja kultuur? 2. Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. Esteetikateooriate liigid. ESTEETIKA on õpetus ilust – mõiste võttis kasutusele Baumgarten. Esteetika on moraalifilosoofia. Esteetika uurib hea ja halva, õige ja vale jne. päritolu ja seoseid. Analüütiline esteetika püüdis aru saada kolmest esteetika ähmasusest: *seni nähtud esteetika hämaratest ja segastest ideedest *liigsetest üldistustest *alusetust eeldusest, et kunst omab filosoofiliselt huvitavat olemust. Seda iseloomustab hoolas argumenteeritus, lingvistline analüüs, väidete kontrollimine näidete abil, väidetest tulenevate loogiliste järelduste kindlakstegemine. Koos ühiskondlik-ajaloolise praktika arenemisega ja inimteadmiste üldise progressiga laieneb esteetika aineks olevate esemete ja nähtuste ring, muutub ka arusaamine nendest. Esteetikateooria liigid: *Immanentne kunstiesteetika – arutletakse kunstiloomes genereeritud probleemide üle
meie kaemusvõimele, siis eiteki mul raskusi selle võimalikkuse ettekujutamisega."I. Kant, Kritik der reinen Vernunf 62. Sõltuvus vaatevinklist Realist püüab näidata, et teatud faktid on vaimust täiesti sõltumatud. Idealist rõhutab vaimu rolli meie maailmakontseptsiooni vormimisel. Kas on midagi võimalik ette kujutada/haarata/mõista sõltumatult inimese vaatevinklist? Kujutle ruumi, mille seinal ripub peegel ning ruumis on laud, millel asub vaas lilledega. Ennast sinna ruumi mitte kujutleda! Kas peeglist on lillevaasi näha? Kui "jah", siis sa oled võtnud omaks ühe vaatenurga. Kui "ei", siis sa oled võtnud omaks teise vaatenurga. Lõks! Mistahes vastus eeldab mõne vaatepunkti omaksvõttu. 63. Objektiivne ilu George Edward Moore'i (1873-1958) katse näidata, et ilu ei asu vaataja silmades. Kujutleme kahte maailma. Ühes on mäed, rohi ja pilved
Inimesed ei saa ennast enam kuuldavaks teha Seda on vaja kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühiskonda Vastuhakud 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuurile Ülejääk kõrgkultuurist 1 Kõrgkultuur naudingu edasilükkamine, ei ole vahetu ega füüsiline. Tõelise kunsti juures peabki olema keeruline olla Bourdieu k õrge ja madala jaotus, läbi aegade 3. Popkultuuri seostamine massiühiskonna tekkega (indrustrialiseerimine) · Linnastunud massil on oma kultuur · Tõeline kunst on individuaalne väljendus · Massikultuur puudub loomisakt · Romantismi mudel individuaalne kunst, kunstnik vastutab ainult endast tuleneva seest · Massikunst mis on kunsti funktsioon · Puudub inidividuaalsus 4. Populaarkultuur on seotud tuluga, äritehingutega · Äriline manipulatsioon · Turul inimeste ärakasutamine · Tarbimine massiline ja automaatne · Inimeste kooslusmass kerge manipuleerida · Kommertskultuur on nauditav, kerge 5
loomisprintsiibid ja kunstilise südametunnistuse väljendused jms. Piir nende kahe vahel pole alati selgesti määratletav. 6. Millega tegeleb analüütiline esteetika? (tooge kaks selgitavat näidet) Filosoofilise esteetika koolkond. Analüütiline esteetika püüdis aru saada kolmest esteetika ähmasusest: a) seni nähtud esteetika hämaratest ja segastest ideedest b) liigsetest üldistustest c) alusetust eeldusest, et kunst omab filosoofiliselt huvitavat olemust Seda iseloomustab hoolas argumenteeritus, lingvistline analüüs, väidete kontrollimine näidete abil, väidetest tulenevate loogiliste järelduste kindlakstegemine. Koos ühiskondlik-ajaloolise praktika arenemisega ja inimteadmiste üldise progressiga laieneb esteetika aineks olevate esemete ja nähtuste ring, muutub ka arusaamine nendest. 1) Kunstipraktika põhimõistete loogiline analüüs (tarvilikud ja piisavad tingimused)
tegelikult midagi. Tänapäeval on usaldus suur vaidlusküsimus, osalt meie nüüdisaegses maailmas eksisteeriva pealetungiva tehnoloogia tõttu. Töötajad tunnevad tohutut stressi ja paranoiat, et nad on kuulnud, et otsesed ülemused jälgivad mõnikord nende telefonikõnesid klientidega, saavad vaadata isiklikke e-kirju ja võivad isegi välja nuhkida, mida keegi oma arvutis teeb. Need asjad on tähtsad, sest usalduslik suhe on habras. Seda on tunduvalt kergem kaotada kui luua. Piisab vaid ühest valest ja tuhandetel tõdedel rajanev usaldus hävib. Väga hästi kirjeldab lõik raamatust " Kallista oma töökaaslasi" Warren Buffett oma sõnadega: " Usaldus on nagu õhk, mida me hingame. Kui see on olemas, ei märka seda tegelikult keegi. Kui see aga puudub, siis märkavad seda kõik." Järjepidevus oma sõnades ja tegudes on tähtis see seondub usaldusega. Väga halb on avastada kellegi kohta tõde, mis on hoopis ilustatud. Usaldus tähendab seda, et ei esine
Ma poleks iial uskunud, et nii palju. Mulle väga meeldis see raamat ja ma olen täiesti kindel, et selle lugemine harib igaüht, kes vähegi mõelda viitsib. Selle teose kohta võiks öelda, et sellest on kõik välja jäetud. Justkui hakatakse juba kuhugi jõudma, aga siis astutakse jälle samm paar tagasi. Ka jääb palju selgusetuks. Kuid äkki see ongi eesmärk omaette. Võibolla ongi kogu elu, elamise kunst nii keeruline, et paljud ei saagi aru, kuidas tuleb elada. Kas üldse elatakse? Kellena ollakse? Kas tegutsetakse ausalt, tahte järgi? Kõige paremini iseloomustab teose modernsust see, et isegi romaani lõpus ei saa hästi aru, kas peategelane on mees või naine. Pigem vist siiski mees. Sellele on vihjatud just tema riietumist kirjeldades, samuti on ka mõttemaailm mehelik. Kuid mõnes kohas tundub, nagu peategelane oleks siiski naine, tema käitumine on naiselik
Nad põlgasid tavalise elu banaalsust ja kõige kaubastamist, nende kunsti peeti puhtaks ja tõeliseks. Reklaamikujundaja taustaga Andy Warholil polnud seega mingeid eeldusi pälvimaks tolle aja suurte kunstnike heakskiitu. Warhol tahtiski aga teha kunsti kõige kiuste just enda moodi ja seeläbi muutiski ta maailma. Eva Martina Põder 12. B Ta muutis elu ja kunsti vahelise piiri häguseks, näidates, et kunst võib peituda kus iganes. Andy ei näinud vahet muuseumil ja supermarketil. Ta laenas oma teoste temaatika massikultuurist, tahtes tavalist ja igapäevast kunstiks muuta. Samal ajal muutis ta ka kunsti tavaliseks ja igapäevaseks tarbekaubaks. Kui üldsus taunis tarbimiskultuuri, siis Warhol nägi põhjuseid selle ülistamiseks. Ta leidis, et tarbimine vähendab vahet rikaste ja vaeste vahel, seob rahvast. Ameerikas jõid Coca-Colat nii Elizabeth Taylor kui ka keskmised tõstukimehed
Gustav Adolfi Gümnaasium KULTUURIPÄEVIK (silmaringimapp) 12. klass I poolaasta 1. Näitus "Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940 1991)" Kumu näitusesaalides/ kuraator: Anu Allas /12.10.16 2. Arutlus Euroopa tulevikust+ "Euroopa Liit jaguneb tulevikus tõenäoliselt kaheks"/John Playle/Postimees/30.10.17 3. Arutlus Eesti alkoholi poliitikast+ "Aidake eelarve täis juua"/Olaf Suuder/Postimees/16.11.17 4. Isiklik tsitaadikogumik Koostas: Getlin Vain Klass: 12.a Juhendaja: Anu Kell
2. Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. ?Esteetikateooriate liigid. Volt, Marek 2002. Kas Eestis on esteetikat? Rmt- Eesti filosoofia: mis see on? Danto, Arthur Aesthetics encarta.msn.com Esteetika on moraalifilosoofia. Esteetika uurib hea ja halva, õige ja vale jne. päritolu ja seoseid. Analüütiline esteetika püüdis aru saada kolmest esteetika ähmasusest: *seni nähtud esteetika hämaratest ja segastest ideedest *liigsetest üldistustest *alusetust eeldusest, et kunst omab filosoofiliselt huvitavat olemust. Seda iseloomustab hoolas argumenteeritus, lingvistline analüüs, väidete kontrollimine näidete abil, väidetest tulenevate loogiliste järelduste kindlakstegemine. Koos ühiskondlik-ajaloolise praktika arenemisega ja inimteadmiste üldise progressiga laieneb esteetika aineks olevate esemete ja nähtuste ring, muutub ka arusaamine nendest. Esteetikateooria liigid: *Immanentne kunstiesteetika arutletakse kunstiloomes genereeritud probleemide üle
Asi iseeneses – me ei saa selle kohta midagi arvata v tunda, sest me ei tunneta. „Asi iseeneses pole midagi muud, kui kõigi meeleliste nähtuste ülemeeleline alus meis ja väljaspool meid.“ „Asi iseeneses“ pole rakendatav esemetega, mis on inimese poolt enda loodud. Olemus/nähtus Kandi meelest ei ole olemas teadust, mis suudaks noumenaalset sfääri tabada. Valgustusajaga paralleelselt kujunes välja Romantism, mis pakkus välja lahenduse: ülemeeleliseni võimaldab meil jõuda KUNST. Kui teadus võimaldas seletada fenomenide kaudu füüsilist maailma, siis kas kunst pole see, mis võimaldab saada ülemeeleliseni. Tekkis 2 poolust – konfliktid – teaduslikku lähenemist peeti vägivallaks looduse kallal. Teaduse idee on seletada kõike, muidu see ei toimi. Valemid kehtivad lõpuni, 100%. (Alkeemia oli erand, seal oli vaja juhuse/jumaluse sekkumist) Kui allutame inimloomuse rangetele reeglitele, siis on see vägivald loomuse suhtes.
kunstifilosoofia(mis on kujutamine? X on kujutis siis ja ainult siis, kui...). 5. Selgitage esteetika kui kunstifilosoofia ja kunstiesteetika vahekorda. Esteetika kui kunstifilosoofia pigem uurib kunsti olemust, hindamist ning tõlgendust ja analüüsib seda. Ei ütle, kuidas tuleks kunsti teha, vaid analüüsib ja uurib seda sellisena nagu ta on ja selle erinevaid tõlgendusi. Kunstieetika ütleb, kuidas tuleks kunsti teha, kogeda; mis on õige, tõeline ja hea kunst. Kutsub üles muutma suhtumist kunsti. Isiklik kuidas mina asja näen-teen, varjatud põhineb erinevatel filosoofilistel, ideoloogilistel jms eeldustel, mis on harva selgesõnalised. 6. Millega tegeleb analüütiline esteetika? (tooge kaks selgitavat näidet) Kunstipraktika põhimõistete loogiline analüüs(tarvilikud ja piisavad tingimused), argumenteeriv-põhjendav, kirjutamisstiil mitte-retooriline ja mitte-ilukõneline, terminite ja
Siia kuuluvad nii teadmised-oskused kui meeldiv välimus, kombekas käitumisviis ja missioonitunne, moraalne kindlus ja rõõmsameelsus, aga ka ilumeel, headus, osavõtlikkus, siirus ... Oma seesmisest rikkusest teadev isik suudab ka ilma välise põhjuseta endast rõõmu tunda. Sellest saab olulist tuge suhtlemisel. Tuntud jaapani vanasõna väidab, et naeratavasse näkku ei sihita noolt (Kidron, 2001). Enesekehtestamine on ei või jahi esitlemise kunst Ei ning jah on vahest ühed ürgsemad sõnad. Küllap seepärast kõlavad need paljudes keeltes üsnagi sarnaselt ja peaaegu kõigile arusaadavalt. Millal ja kuidas öelda ei või jah, on enesekehtestamise kunsti põhiprobleem ning üks kesksemaid oskusi. Ei ütlemine on oskus, mida osa inimesi valdab paremini, teised kipuvad aga kogu aeg endale lisakohustusi võtma. Väga palju sõltub ka inimese taustast, kasvatusest ja tõekspidamistest.
annab talle võime näha nii minevikku oleviku kui tuleviku samaaegselt olenemata sellest, et inimesel on olemas vaba tahe, mida jumal ei manipuleeri. 3.Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid? Väga raske on maailmas tõestada mingi asja mitte olemist. Seega on üritanud mitmed filosoofid tõestada ära jumala olemasolu, kasutades selleks peamiselt nelja tõestust. Ontoloogiline tõestus on algselt kirja pandud Anselm Cantenbury poolt. Anselm Cantenbury kohaselt piisab jumala tõestamiseks ideest täiuslikust olendist. Kuna olemine on üks perfektsioone ja kõik olendid eelistavad olla siis järelikult jumal on olemas. Kausaalse jumala tõestuse kohaselt küsides, mis põhjusel mingi asi olemas on, jõuame me lõpuks tõestuseni, et jumal on olemas. Näiteks küsides, miks me olemas oleme jõuame me lõpuks põhjuseni, kuna jumal lõi meid järelikult on ta olemas. Kineetiline tõestuse kohaselt küsides küsimust, miks asjad liiguvad jõuame me lõpuks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
