Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Häirivus kunstis- selgitamatud mõtted ja tunded (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks kunst peab olema natuke häiriv?
  • Miks tehakse kunsti inimesele ebameeldivaks ehk häirivaks?
  • Kui seal teosel on maalitud piip?
  • Kuid kas on siis häirivus kunstis hea?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Häirivus kunstis- selgitamatud mõtted ja tunded #1 Häirivus kunstis- selgitamatud mõtted ja tunded #2 Häirivus kunstis- selgitamatud mõtted ja tunded #3 Häirivus kunstis- selgitamatud mõtted ja tunded #4 Häirivus kunstis- selgitamatud mõtted ja tunded #5 Häirivus kunstis- selgitamatud mõtted ja tunded #6 Häirivus kunstis- selgitamatud mõtted ja tunded #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mmirell Õppematerjali autor
Miks kunst peab olema natuke häiriv? Mõtlesin teemat pisut koondada ja rääkida sellest, et miks tehakse kunsti inimesele ebameeldivaks ehk häirivaks? Esialgu tekibki tähtsaim küsimus: Miks?

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
pdf

Retsensioon-1

Salvador Dali ,,Põlev kaelkirjak” Salvador Dalí oli Hispaania sürrealistlik maalikunstnik ja graafik, kes on tuntud alateadlike kujutiste uurimise poolest. Vaadates esimest korda erinevaid Salvador Dali teoseid, jäi mulle kõige rohkem silma teos, mille nimeks on ,,Põlev kaelkirjak”. Kui esialgu vaatasin seda maali ja olin tegelikult üllatunud, et keegi võiks mõelda luua midagi nii veidrat. Seda pilti vaadates tunnen ära põleva kaelkirjaku Dali teisest teosest ,,Koletise leiutis”. Seda Salvador Dalí sürrealistlikku teost võib tõlgendada kui katset uurida inimese alateadvuse tumedaid nurki. ,,Põlev kaelkirjak” on mitmetähenduslik lõuend ja selle tõlgendused on mitmetähenduslikud. Kogu maal tervikuna tundus mulle pisut veider, mitte palju rohkem kui teised Dali maalid, kuid leekides olnud kaelkirjak tundus mulle kõige rohkem silma paistvat. See jäi silma mulle just seetõttu, et teose pealkirjaks on ,,Põlev kaelkirjak”, kui

Kategoriseerimata
thumbnail
11
docx

Kunstiajaloo Eksami küsimused

Oli vaja leida uusi vahendeid enda väljendamiseks. Juba 20. saj alguse kunstivoolud hakkasid maalikunsti alustalasid kangutama. Dadaistid naeruvääristasid vanu traditsioone ja loobusid maalist kui igandist, hakates kasutama täiesti väärtusetuid materjale ebatavaliste teoste loomiseks. Abstraktsed ekspressionistid hülgasid nn.iganenud maalitehnikad, minimalistide teosed jäid taotluslikult lihtsaks. Popkunstnikud kasutasid oma kunstis igapäevaelu tuntud ja tuttavaid elemente. Optiline kunst soovis eksitada vaataja taju luues liikumise illusiooni, kineetilised teosed aga liikusid reaalselt. Kontseptuaalne kunst eelistas ideed objektile, superrealism näitas maailma realistlikumalt kui see tegelikult on. Tänapäeva kunstnikud peavad kunsti tegemise loomulikuks osaks fotograafia, filmi, video või arvuti kasutamist. Mida harjumatumad ja ebatraditsioonilisemad on väljendusvahendid seda raskem on sellist kunsti mõista. Ometi on igas teoses sõnum ja ajend selle loomiseks

Kunstiajalugu
thumbnail
20
docx

3 kunstiteose analüüs

See peegeldab Matisse algstaadiumis olevat lummust primitiivse kunsti vastu. Kasutab klassikalist fovismi värvipaletti: intensiivsed soojad värvid vastu külma sinikas-rohelist tausta. Rütmiline tantsivate nudistide järgnevus annab edasi tundeid emotsionaalsest vabadusest ja hedonismist. II faas – ikonograafiline Ajalugu 20. sajandi algul inimesed hakkasid sellega juba harjuma, et on nii palju erinevaid kunstistiile ja voole. Oldi arvamusel, et kui muutub nii palju elus, siis peab ka kunst muutuma, kunst peab olema uudne ja omapärane. Fovismile pani alguse Henri Matisse'i ümber kogunenud mõttekaaslastest kunstnike grupp, mille esimene ühisnäitus toimus 1905. aasta Pariisi Sügissalongis. Nime võlgnevad foovid kunstikriitik Louis Vauxcelles'i märkusele, kes arvas end olevat nende teoste keskel kui "metsikute loomade seas". Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende

Kunstiajalugu
thumbnail
10
docx

OP KUNST. 1950-60ndad aastad

1931). Teine tuntud op-kunstnik oli inglane Bridget Riley. Tuntuse tõid talle tema must-valged tööd, kus ta kasutas vaid lihtsaid geomeetrilisi kujundeid nagu ringe, ruute võ triipe. Ta paigutas need peentesse korduvatesse mustritesse ja saavutas selle abil pinna, mis tundub virvendavat ja liikuvat. Osad maalid võivad tekitada lausa peapööritust ja merehaiguse laadset tunnet. POP KUNST. tekkis 1950. aastate teisel poolel samaaegselt nii USA-s kui Inglismaal. Terminit "popkunst" hakati Inglismaal 50. aastate keskel kasutama nn massikunsti kohta Teemaks tarbimisühiskonna argipäev. ei püüdnud teha "kõrget kaunist kunsti". oli teravalt sõjavastane (hipidelt pärines kuulus loosung "Make love, not war„) „Madalad“ teemad „kõrges“ kunstis Õlimaalidel, graafikas ja skulptuuridena hakkasid esinema koomiksid, reklaam,

Kunstiajalugu
thumbnail
10
docx

OP KUNST. 1950-60 ndad aastad.

1931). Teine tuntud op-kunstnik oli inglane Bridget Riley. Tuntuse tõid talle tema must-valged tööd, kus ta kasutas vaid lihtsaid geomeetrilisi kujundeid nagu ringe, ruute võ triipe. Ta paigutas need peentesse korduvatesse mustritesse ja saavutas selle abil pinna, mis tundub virvendavat ja liikuvat. Osad maalid võivad tekitada lausa peapööritust ja merehaiguse laadset tunnet. POP KUNST. tekkis 1950. aastate teisel poolel samaaegselt nii USA-s kui Inglismaal. Terminit "popkunst" hakati Inglismaal 50. aastate keskel kasutama nn massikunsti kohta Teemaks tarbimisühiskonna argipäev. ei püüdnud teha "kõrget kaunist kunsti". oli teravalt sõjavastane (hipidelt pärines kuulus loosung "Make love, not war„) „Madalad“ teemad „kõrges“ kunstis Õlimaalidel, graafikas ja skulptuuridena hakkasid esinema koomiksid, reklaam,

Kunstiajalugu
thumbnail
2
docx

Tallinna Kunstihoone

Külastasin 12. aprillil Tallinna Kunstihoonet, milles esinevad kahe kunstipõlvkonna staarid Tiit Pääsuke ja Kris Lemsalu ühisnäitusel ,,Kaunitar ja koletis". Näitus koosneb kahe erineva põlvkonna tippkunstnike värvilisest ja mängulisest dialoogist. Töödes tuleb esile värvide intensiivsus ja kooslus. Näituse võime jagada kaheks ­ Pääsukese ja Lemsalu tööd. Näitusele jõudes saime valida kahe pildi vahel ­ abstraktne või kujutav kunst. Nii jagunesid ka kunstnike tööd. Alustasime Tiit Pääsukese töödest, kes kujutas oma maalides palju müüte, nt härja kujutamine. Samuti kasutas palju erksaid värve, mis tegi sünge ja hirmuäratava maali rõõmsaks. Üheks tema kõige silmapaistvamaks tööks oli langevarjuga mees, kelle kuju oli tehtud üleni savist. Nii suurt objekti on tavaliselt keeruline teha, kuna nii suure savi põletamine tahab palju ruumi ning on suur oht purunemisele. Tööl puudub nägu

Kunst
thumbnail
20
doc

Kunsti ajaloo suulise eksami konspekt

Kunstiajalugu Manerism - emotsioon, segadus, usufanatism, pikaks venitatus/ebaloomulik anatoomia, lõhutud kompositsioon 16.saj 17-18saj Barokk - dünaamika, liikumine, 1640 näituste algus, 9 uut zanri: 1. Grupiportree 2. ... Rokokoo 18.saj - õukonna kunst, hiinatsemine Klassitsism - 18.saj lõpp - 19.saj esimene pool Loe õpiust lohh Sünnib Prantsusmaal, Arc de Triompfe 1806-1936 Jean François Thérèse Chalgrin Partheon Pariisis 1757-1800 Souffiot Tarbekunst, ampiirstiil, pmst kopeeritakse antiikaega, näiliselt vastandub pealiskaudsusele, detailid kallistest materjaldest (leopardi nahk, lapis lazuli), luuakse palju koopiaid Seinadele maalitakse illusoorsed garniisid ja maalid Antonio Ganova

Kunstiajalugu
thumbnail
8
doc

Adamson-Ericu kunstimuuseumi retsensioon

ripub metallist kett, ning viiul ja riidepuu on puidust. Kõik on hästi edasi antud. Ainult mind huvitab, kuidas see viiul saab niimoodi seina küljes rippuda ja alla ei kuku. Kuidas ta sinna kinnitatud on? Oli ta üldse sinna kinnitatud? Kunst ei peagi alati loogiline olema, peaasi, et see viiul sobib sinna. Terve näituse peale meeldis mulle kõigerohkem Adamson-Ericu tarbekunst. Tehtud oli erinevaid ehteid, serviise ja nahast raamatukaasi. Nõudele oli joonistatud erinevaid Põhjamaiseid sümboleid, näiteks põtru ja kitsi, loomanahkades

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun