laneova. Rajati uhke botaanika aed ja madriidi raekoda. Karlos 3 suri 1788. Ajad läksid keeruliseks, hispaania pidi üle elama sõja. Edasi sai troonile Karlos 3 pojapoeg Fernando 7. Team tütar lasi püssirohu lao ja ratsa hooone korda teha et kuninga poja kunsti kollektsioon seal välja panna. Uus klassikaline sammas eeskoda, sellest mõlemal pool täpselt sarnased sammas käigud. Kahekorruselised punased kivihooned. Muusium avati 1819. Sajandi pärast ei mahtunud sinna enam maalid ära, muuseum oli väikseks jäänud. Uued hooned ehitati muuseumi taha. Originaal hoonet ei muudetud. Praadol on väga keeruline plaan ning võimatu on kõike läbi käia ühe korraga. Väga lihtne on ka eksida, kuigi kõik on märgistatud, plaane täis jms. Maale Praados on umbes 1300. Pühapäeviti pääseb Praadosse tasuta sisse, mis tõttu on seal tihti tohutud järjekorrad ning oodatakse isegi kaks päeva.
KAROLINGIDE KUNST 751 Frangi riigi kuningaks Pippin Lühike 732 Poitiers' lahing, islami usu edasitung peatatakse Karl Martelli poolt 742-814 Karl Suur · Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne-Euroopas. · Ühiskond tundis juba varem aukartust Rooma impeeriumi pärandi tugeva riigivõimu, ristiusu ja ka rooma kunsti ees. · Kunstis toimub antiiktraditsioonide elavnemine Arhitektuur Kivihooned · Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel. o 8-tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb pisut madalam ümbriskäik. o Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarelised arkaadid. o Osa detaile on toodud Itaaliast. o Päris väikest mõõtu Kirikud · Tekkis Karolingide basiilika · KLOOSTRID olid majanduse- ja vaimuelu keskused Kujutavas kunsttis oldi tähtsal kohal antiiktraditsioonid ja miniatuurmaalid. Olid looduslähedased
Perekond oli mehekeskne – valitses tervet perekonda alustades naisest ja lõpetades orjadega. Hariduse eest vastutas samuti perepea, kes õpetas lapsi kodus (peamiselt poisse). Hiljem võeti üle kreeka komme tegeleda vaimse haridusega ehk kirjandus, keeled, ajalugu jne. Toit – vaesemad sõid leiba ja jahust tehtud putru, rikkad liha. Veini lahjendati veega. Elamuteks olid nelinurkse põhiplaaniga ja aatriumiga kivihooned. Rajati mitmeid ühiskondlikke hooneid - nt kõigi jumalate tempel Panteon, obeliskid ja triumfikaared, kanalisatsioon (cloaca maxima), veejuhtmed (akveduktid), avalikud saunad (termid), amfiteatrid ja hipodroomid. Roomlaste kalender ja kuude nimetused on tänapäevani säilinud ja numbrid samuti. Arhitektuur Oluliseks uuenduseks oli lubimördi kasutuselevõtt. Uued konstruktsioonid – kaar, võlv ja kuppel.
ohal, kiriku juures kupliga ümarhoone, ristimiskabel ja eraldiseisev kellatorn, kasutati ümarkaarseid galeriisid. Püha Markuse kirik- 5 kupliga tsentraalehitis, fassaadid ohtralt dekoreerituderi värvi marmorist kujundatud geomeetriline muster · Põhja Euroopa- Lundi toomkirik, Ribe ja Viborgi toomkirikud, Norras puust (Burgundi puukirikkasutati viikingite laevaehitusoskusi) Profaanarhitektuur: · Linnused, kindlused · Kindlusteks olid kivihooned ja mõned pühakojad · Linnuse tähtsaimaks osaks müür ja tornid · Arvestati looduslikke tingimusi (järsud mäenõlvad, veekogud) · Müüride taga olid hooned · Saksamaal tähtsaim osa kõrge torn e bergfried · Prantsusmaal peatorn donzoon ja/või aadliku eluhoone ROMAANI STIILI KUJUTAV JA TARBEKUNST Reljeefkunst: · Peamiseks reljeefkunst, nendega kaeti fassaade ja portaale (patedel,
Sõrestikhoone edasiarendus on Fachwerk ehk vahvärkhoone. Põhimõtteliselt on see samuti raamkonstruktsioonhoone, kuid vahed ei ole täidetud laudade ega palkidega, vaid tellistega. Väga levinud on need Saksamaa vanades linnades. Pikka aega on linnaajaloo uurijad väitnud, et linnahooned olid 13-14 sajandil valdavalt puidust, kuid ometi on linnade arheoloogilistelt kaevamistelt leitud ka kivihooneid, mida saab dateerida juba 13. sajandisse. Kivihooned on tihtipeale üksikhooned koos väikese eeskojaga. 15.-16. sajandil on Eesti linnades levinud juba teist tüüpi kivihooned, mida nimetatakse dieledornse tüüpi elamuks. Need on sellised tüüpilised kivihooned, mida on Tallinnas säilinud üpriski palju. Diele tähendab maja esimest ruumi – tänavapoolne ruum, kõrge tuba, mis võis omada paljusid eesmärke. Diele taganurgas on asunud keskaegse hoone köögiosa, mis on pealt kaetud mantelkorstnaga
Hooneid liigitatakse näiteks: • Otstarbe järgi (tsiviilhooned - eluhooned, avalikud hooned; tööstushooned – tootmishooned, olmehooned, abihooned; põllumajandushooned) • Korruselisuse järgi (vähekorruselised – kuni 3k, mitmekorruselised 4-9k, kõrghooned enam kui 10k • Unikaalsuse (harulduse) järgi – unikaalsed (eriprojektiga), masshooned (tüüpprojektiga) • Kasutatud materjali järgi – puithooned, kivihooned, looduslikest materjalidest hooned, metallkarkassil hooned • Konstruktiivse lahenduse järgi – kandvate seintega hooned, karkasshooned • Energiatõhususe (säästliku püstitamisega) / energiasäästlikkuse (minimaalse tarbimisega) järgi 4. Hoone min eluiga? Tehnoloogiliste süsteemide minimaalne eluiga? 50 aastat: • hooned • tammid, teekatte alused, sillad, tornid • hoonesisesed külmavee-, kanalisatsiooni- ja keskküttesüsteemid
juurde kuuluv ametimärk. Läbi hobupostijaamade on liikunud läbi vanad ajalehed nagu ,,Perno Postimees", ,,Talorahwa Postimees", ,,Postimees" jne. n. Koeru kõrts-postijaam, Kahala postijaam, Jõhvi postijaam oli vanim Eesti kivist ehitatud postijaam, hävitati vene poliitilise võimu poolt; Jadivere postijaam, Ruunavere postijaam on ehitatud tüüpprojektide järgi. Kokkuvõte: 18sajandi lõpul eraldusid postijaamad kõrtsidest. Võivad olla nii puit- ja kivihooned, klassitsistlikud enamasti oleneb millal ehitatud ning kas on ajaloo jooksul hoone funktsiooni muutunud (ümberehitused). n. Puhtlepa maanteekõrts on näha, et on ümber ehitatud, on olnud suur maantekõrts. Ümberehtitus tundub olevat tehtud 20sajandil, katus nõukogudeaegne. Säilinud kõrge kelpkatus (viitab hobupostijaama maanteekõrtsiga). Aknad viitavad sellele, et on ümber ehitatud korteriks või millegiks muuks.
Kui elamu projekt on tellitud arhitektuuribüroost, on sageli projekti koosseisus juba ka eriosade joonised. Hooned liigitatakse: 1.otstarbejärgi tsiviilhooned, tööstushooned, põllumajandushooned. 2.Korruselisuse järgi vähekorruselised(kuni 3 k), mitmekorruselised (4-9k), kõrghooned(10 ja enam k). 3. Unikaalsuse järgi unikaalhooned(ehitatud eriprojektide järgi),masshooned (ehitatud tüüpprojektide järgi). 4. Kasutatudmaterjali järgi-puithooned(palk-ja sõrestik), kivihooned(tellis, väike-ja suurplokk,paneel). 5.hoone konstruktiivse lahenudse järgi kandvate seintega hooned, karkasshooned. Hoonetele esitatavad põhinõuded. 1 otsarbekus ehk funktsionaalsus. 2. tugevus ja püsivus. 3. kestvus, tööiga. 4.tulekindlus. 5. tervisekaitse. 6 keskkonnakaitse. 7.majanduslikkus. 8 nägusus. Eluhooned jagatakse fn ja tähenduse järgi: 1) Korteritüüpi elamud - eramu, kaksikelamu, ridaelamu, ühe- ja mitmesektsiooniline eramu Eluhoonete tüübid. 1
katlamaja tuleb varustada paiskpindadega (klaaspinnad) katlamajas peab olema tulekustuti Kelder tuleb ehitada mittepõlevast materjalist (lagi, seinad, trepp) aken (aknad) peaks olema mõõtudega vähemalt 600x800, et seda saaks kasutada hädaväljapääsuna Hoonetevahelist nõutavat kaugust on pärast normide korrigeerimist suurendatud 8 m-ni (kivihooned) Hoonete kaugus krundi piirist on pool nõutavast hoonete omavahelisest kaugusest Elektrikilp peab olema maandatud, maandustakistus =30 Ω, elektrijuhtmete kasutusiga on 10 aastat. Autot ei tohi parkida majale lähemale kui 4 m 25. Kipsplaatide kasutamine konstruktsioonide mürapidavuse ja tulepüsivuse suurendamiseks Karkassi vahele paigaldada isolatsioonimaterjal hoolikalt ja tihedalt, vältida tühikute teket.
Oleneb Jäikus tagatakse jäikusdiafragmadega(paneelid/postide vahele 4)Kasutatud materjali asukohast{keldrivahelagi[on kelderkorruse ja 1 korruse vaheline laotud müüritis, mis ankurdatakse postide külge) ja Puithooned(palk- ja sõrestik), kivihooned(tellis, väike- ja vahelagi], korruste ja pööningu vahelagi[on viimase korruse lagi]}. jäikussidemetega(on terasest ristdiagonaalid postide vahel) suurplokk,paneel) Ülesanded:
lekke korral kütus laiali ei valguks · katlamaja tuleb varustada paiskpindadega (klaaspinnad) · katlamajas peab olema tulekustuti Kelder · tuleb ehitada mittepõlevast materjalist (lagi, seinad, trepp) · aken (aknad) peaks olema mõõtudega vähemalt 600x800, et seda saaks kasutada hädaväljapääsuna Hoonetevahelist nõutavat kaugust on pärast normide korrigeerimist suurendatud 8 m-ni (kivihooned) Hoonete kaugus krundi piirist on pool nõutavast hoonete omavahelisest kaugusest Elektrikilp peab olema maandatud, maandustakistus =30 , elektrijuhtmete kasutusiga on 10 aastat. Autot ei tohi parkida majale lähemale kui 4 m 25. Kipsplaatide kasutamine konstruktsioonide mürapidavuse ja tulepüsivuse suurendamiseks Karkassi vahele paigaldada isolatsioonimaterjal hoolikalt ja tihedalt, vältida tühikute teket. Seinasisse õhkvahe, kui võimalik.
Uuemates ja suuremates vallamajades olid tavaliselt ühes otsas vallakohtu tööruumid: kohtutuba, ooteruum, kantselei, vahel ka eraldi otsusetuba, 1-2 arestikambrit, vallakasaka (käskjala) tuba (pliidiga või eraldi köögiga) ja suur esik. Maja teises otsas asus tavaliselt prii korter vallakirjutajale, koosnes 2-3 toast, köögist, esikust, sahvrist ja majaalusest keldrist. 19.sajandi lõpus hakati ehitama üsna esinduslikke vallamaju, sageli olid need kivihooned, mille kelp- või viilkatus kaeti kividega. Tartu- ja Viljandimaal ehitati rohkesti tellistest vallamaju. Ka hoone sisemusele püüti anda esinduslik välimus, seinad krohviti, põrandad ja laet tehti laudadest. Seltsimajad Rohked seltsid, mis 19.sajandi viimasel veerandil maal asutati, vajasid kohe algusest peale tegevuseks ruume. Kõige kohasedmad seltise tööks laulu- ja muusikaharjutusteks, koosolekuteks ja muudeks kogunemisteks olid
Sõrmuseid kanti harva ja kõrvarõngad olid tundmatud. Viikingiaeg - ehted Ehted asendasid ka raha, mida näitab paljude poolikute ehete olemasolu. Ehteid on leitud palju Enamus leitud ehetest on kohalikku päritolu. Välismaine ehe sulatati ümber oma maitse järgi. Nt palju kant sõlgi, millest suurimad olid kuni 1 kg. Viikingiaeg - eluasemed Majade suurus ja ehitusviis sõltus omaniku staatusest ja kohalikest oludest. Kivihooned mördiga - kirikud 11. saj Hoones oli hämarus, kuigi tunti küünlaid. Hoone/ruumi keskel oli tulease. Võis olla ka eraldi ahi. Viikingiaeg elamud Tunti ka õlilampe, kuid neid kasutai harvadel ja tähtsatel puhkudel, kuid ka käsitöö nt vaipade valmistamisel. Hoonetel olid uksed, mis käisid kas metall- või puulukuga kinni. Võtmehoidjal oli perekonnas tähtis staatus. Varguse eest lukustatud ruumist karistati karmilt, sest lukk sümboliseeris võõrast vara.
15.sajandil hakati esialgsed kodakirikud ehitama umber basiilikateks,maakirikutele ehitati juurde tornid.Kirikutel oli ka kaitsefunktsioon. Kloostriarhitektuuri ehk sakraalarhitektuuri on tänapäevaks vähe säilinud.Kuigi Katarina kirik pidi Tallinnas olema ääretulkt suur,pole tast peale fragmentide midagi järel.Kloostrid ehitati suureks,et rohkem inimesi sinna sisse mahuks Ilmalikust arhitektuurist võib mainida mõisaid,linnuseid ja maju. Mõisad olid esimesed kivihooned maal talupoegade puuhoonete kõrval.Linnused olid eelkõige rajatud kaitsefunktsioonina,keskaja lõpuks hakkavad ilmuma tornlinnused,järgmisena konvenditüüpi linnused(Nt ordulinnused Kuressaares,Rakveres).Majad linnas olid 2-4 korrulised viilkatusega,kus 1.korrusel oli eluruumid nagu esik ,eluruum,kook,teasel korrusel magamisruumid (mitteküetavad,sest soe õhk alt läks üles). Kirjandus: põhilise osa moodustavad kroonikad.Ladina keel taandub ja asendub kesk-alamsaksa keelega
Seal kujunes välja suahiili kultuur ja keel, mis on tänapäevani Ida-Aafrika populaarseim suhtluskeel. Suahiili kultuuris tekkis mitmeid suuri linnu, nt Zanzibar, mis püsivad ka tänapäevani. Tegu oli peamiselt kaubanduslike linnriikidega, kus valitses islami kultuur ning juhtideks olid araablased, kuigi põhielanikud oli Aafrika põliselanikud. Peamiselt tegeleti käsitööga, mida valmistati Aafrika sisealade jaoks vahetuskaubaks. Eksisteerisid mošeed ning kivihooned. Kristlus Aafrikas Kristlusel oli peamiselt neli etappi, mille jooksul ta Aafrikas levis. See jõudis Põhja-Aafrikasse juba 1. saj ning kristlikud jõukeskused, mis seal välja kujunesid, olid igati arvestatavad. See ristiusk mõjutas oluliselt jõukeskuste väljakujunemist ka troopilises Aafrikas, mitemed nuubialaste riigid oli enne islami vallutust kristlikud ning loomulikult olid ristiusku ka Etioopia valitsejad. Alates 4. saj jõuabki kristlus troopilisse
pomm) (U238) raskete tuumade lõhustumine 155 massihävitusrelvad Tuumarelva kahjustavad mõjud Valguskiirgus umbes 35% plahva kõrghooned, üle keskmise vastupida- tuse energiast. Mõjub isikkoosseisule, vusega on madalad kivihooned, suuri- tekitades põletushaavu (nt kõige oht- ma vastupidavusega maasse kaevatud likumad III astme põletushaavad teki- ehitised. Lööklaine levikut takistavad vad keskmise tuumapommi (100 kT) künkad, tihedad metsasalud ja muud plahvatuse korral 5 km raadiuses, tõkked. Lööklaine soodustab tulekah- kergemad I astme põletushaavad aga jude teket. 8 km raadiuses) ning nägemise ajutist
annaabi.ee 
