Puudumiskulud tootmises võivad osutuda vägagi suurteks. Tavaliselt on puudumiskulusid kõige keerukam arvutada ja enamasti jäetakse need isegi kindlaks tegemata. Samal ajal on puudumiskulude arvutamine ja nende teadmine ülioluline, sest need on kõige otsesemalt seotud klienditeenindusega. Puudumiskulud algavad kaotatud müügist, millele võib järgneda klientide kaotamine ja lõpuks ka turu kaotamine. Varudega seotud kulude juhtimine toimub üldjuhul kolme omavahel tihedalt seotud kululiigi juhtimise kaudu. Need kululiigid on veokulu, tellimiskulu ja puudumiskulu. Ühe muutmine toob kaasa teiste muutumise ja kokkuvõttes summaarse kulude muutumise. Ettevõtte logistikajuht peab suutma teha kindlaks varude juhtimise põhimõtted ning õiged suhted nende kolme kululiigi ja klienditeeninduse taseme vahel. Optimaalne ostukogus Kui kaupa tellida väikestes kogustes sagedasti, kulub palju aega tellimuste tegemiseks ja nende täitmise jälgimiseks
1. ülesanne Juuli Summapoolaasta kokkuvõte iga kululiigi lõikes. Koosta Kommunaalmaksed 180.93 Kui suured oli poolaasta kulud kokku? KÜ osamaks Koosta poolaasta 70.51 kulude illustreerimiseks diagramm. Elekter Vastus: Poolaasta 153.08 kulud olid kokku 4233,60 Elion, lauatelefon 145.26 EMT, mobiiltelefon 96.15 SAT 22.44
Projekti läbiviijad on läbinud vastavad koolitused, mis annavad neile kvalifikatsiooni töötamiseks lastega ja vajadusel ka probleemsete lastega. 6.Eelarve Kaasfinantse Taotletav erimine MTÜ Jrk. Kululiik Selgitus kululiigi kohta summa Olen prii KOKKU 1 Personalikulud 8 000 15 034 23 034 Koolitajate töötasud 6 klassi x 2 koolitajat x 1 440 kr. 1.1 Töötasud (120kr./h brutoX ) 6 002 11 278 17 280 1.2 Sotsiaalmaks 33% 1 980 3 722 5 702
kohti 700 ehk tulu aastas (6 000*700) 4 200 000 eurot, mis iga aasta suureneb 1 euro võrra. Lisaks tulu, mis kulutati varem vallasiseseks transportimiseks aastas umbes 10 000 eurot. Kooli ülalhoidmiseks võivad kulud aastas olla keskmiselt 50 000 eurot. 10 aasta kulud kokku on 5,6 miljonit eurot ja tulud 43 000 055 eurot. Puhastulu on kokku 37 400 055 eurot. 5 Rae vald, „“Peetri lasteaed-põhikool“, rae.kovtp.ee/et/peetri-lasteaed-pohikool (24.05.2013). 6 Statistikaamet, „Kululiigi osatähtsus Rae valla eelarve kogukuludes, 2011“, www.stat.ee/ppe-56233 (24.05.2013). 8 Puhastuluse nüüdisväärtuse leidmiseks, tuleb iga aasta puhastulu läbi jagada diskontoteguriga. Autorid võtsid diskontoteguriks i=5%. Puhastulude nüüdisväärtuseks on 27 717 413, mis on suurem kui 0, seega on projekt efektiivne ehk majanduslikult tasuv.
Puudumiskulud tootmises võivad osutuda vägagi suurteks. Tavaliselt on puudumiskulusid kõige keerukam arvutada ja enamasti jäetakse need kindlaks tegemata. Samal ajal on puudumiskulude arvutamine ja nende teadmine ülioluline, sest need on kõige otsesemalt seotud klienditeenindusega. Puudumiskulud algavad kaotatud müügist, millele võib järgneda klientide kaotamine ja lõpuks ka turu kaotamine. Varudega seotud kulude juhtimine toimub üldjuhul kolme omavahel tihedalt seotud kululiigi juhtimise kaudu.Need on veokulu, tellimuskulu ja puudumiskulu. Ühe muutmine toob kaasa teiste muutumise ja kokkuvõttes summaarse kulude muutumise. Ettevõtte logistikajuht peab suutma teha kindlaks varude juhtimise põhimõtted ning õiged suhted nende kolme kululiigi ja 6 klinenditeeninduse taseme vahel. Kulud peaksid olema klassifitseeritud otstarbekalt ja loogiliselt
ehk ressursipõhised ning tegevuspõhised Kriteeriumid: valitud kulukäitur peab osutuma tegevuse mõõturiks, peab eksisteerima lineaarne seos kulukäituri ja kulude vahel, ettevõtte teatud taseme kululiigid peavad olema selgelt määratletud üksikutele tegevustele Näited: kululiik ja kulukandja vs kulukäitur: müügiosakonna tööjõukulu – klientide arv; lao kommunaalkulud – kinnisvarakasutus m^2 alusel Kulukogumid – kululiigi, kulukandja ja kulukäituri kombinatsioon. Näited: kulukoht Avalik liinivedu - Tootmise kaudkulud: kulukäitur – reiside arv, kulukandjad – bussidepuhastamine, dispetšeri siseteenus, piletimüügi veebilahenduse väljatöötamine, sõiduplaani koostamine Juurutamise protsess: kulukandjate valik, protsesside ja tegevuste määratlemine, tegevustele põhjendatud kulukäitur(te) valik ja mõõtmine, kulukogumite moodustamine, kululiikude
3) ettevõtte teatud taseme kululiigid peavad olema selgelt määratletud üksikutele tegevustele. Näited: kululiik ja kulukandja vs kulukäitur – Müügiosakonna tööjõukulu -> klientide arv – Lao kommunaalkulud -> kinnisvarakasutus m2 alusel – Infotehnoloogia arenduskulud -> arvutite jaotus tulemusüksuste vahel Kulukogum – kululiigi (laos nt tööjõukulud, ruumikulud, inventarikulud, tegevuskulud...) , kulukandja (laos nt komplekteerimine, pakkimine, hoiustamine...) ja kulukäituri (laonduses laadimisel veokilt nt aluste arv, tonn, m3) kombinatsioon Näide: kulukoht Avalik liinivedu – Tootmise kaudkulud • Kulukäitur - reiside arv – Kulukandjad: busside puhastamine, dispetšeri siseteenus,
8 Elamu ja kommunaalmajand 17191600 4.7 Üldvalitsemine 47167700 13.0 Majandus 39039800 10.7 Keskkonnakaitse 5222200 1.4 Tervishoid 1201000 0.3 Avalik kord ja julgeolek 905000 0.2 1. Arvuta eelarve tulud (pesasse B1) 2. Arvuta eelarve kulud (pesasse B12) 3. Arvuta iga tululiigi osakaal kogutulust ja iga kululiigi osakaal kogukulust 4. Koosta graafikud iseloomustamaks tulude jaotust ja kulude jaotust tulud 250000000 200000000 150000000 100000000 50000000 0 kulud 200000000 180000000 160000000 140000000 120000000 100000000 80000000 60000000 40000000 20000000 0 tulud Maksud Toetused Varade müük Kaupade ja teenuste müük Finantseerimistehingud Tulud varadelt Muud tulud
b) inventeerimine - väärtuste allesoleku ja tegeliku seisukorra kindlakstegemine, võrdlemine arvestusandmetega ning üle- või puudujääkide, nende põhjuste ja süüdlaste selgitamine c) hindamine - varade ja kapitali üldistatud rahalise mõõtmise võte, kusjuures naturaalnäitajate rahalisteks üleviimisel kasutatakse vastavaid hindu. d) kalkulatsioon - iga kululiigi suuruse ja konkreetse arvestusobjekti kulude kogusumma kindlakstegemine. e) kontod - informatsioonikogumid, mis sisaldavad andmeid ettevõtte varade ja kapitali jääkide kohta ning muutusi nendes jääkides majandustehingute tulemusel. f) aruandlus - arvestusandmete põhjal koostatud koondnäitajate süsteem. 4) raamatupidamisbilanss - raamatupidamisaruanne, mis kajastab
Toetatud töö ja rehabilitatsioon Supported employment and rehabilitation Töökohtade loomine Job creation Ennetähtaegne pension Early retirement pension Töökoha rotatsioon ja töö jagamine Job rotation and job sharing 0 10 20 30 40 5 Joonis 2. Tööpoliitika kulutused Eestis ja Euroopa Liidus kululiigi järgi 2007. aastal Eesti 2007. aasta andmete kohaselt osales iga kümnes registreeritud töötu mõnes tööturumeetmes. Võib öelda, et võrdluseks teiste Euroopa Liidu riikidega kuulus Eesti madala osalusega riikide hulka. Eesti tööpoliitika pärast majanduskriisi Majanduskriisi ajal, kui suurenes uute töötute arv, kasvasid kulutused tööpoliitikale Eestis kiiresti. Kui tööpoliitika kulud olid 2008. aastani väga madalad, jäädes 0,2% piiresse SKP-st,
KOKKU Eurot 160,500 165,630 174,230 40,125.00 13,802.50 14,519.17 TOOTMISKULUDE PROGNOOS Tootmisega/teenuse osutamisega otseselt seotud tooraine, materjali, kaupade , teenuste kulud Kogusumma (Eurot) 1. aasta 2.aasta Kululiigi nimetus 2,014 2,015 Väetamine 3,500 3,500 Kütusekulu 4,800 5,000 Koristus 10,710 10,710 Kuivatamine 5,000 5,000
Nimetatud eesmärgist tulenevad kululiikide arvestuse kolm põhiülesannet: o · kulude kompleksne ja süsteemne kajastamine; o · kululiikide klassifitseerimine; o · objektiivsete kuluandmete edastamine järgmistele, vastavalt kuluarvestuse eesmärkidele määratletud valdkondadele, st kulukohtade ja kulukandjate arvestuse teostamiseks. o KULUKOHTADE analüüs o Kulukoht on määratletav osa või punkt ettevõtte tegevusprotsessis, milles on eristatav teatud kululiigi teke ehk kus kulud esinevad. o Kulukohtade alusel saab kanda mingid kululiigid kulukandjatele o Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes ettevõtte struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeldakse selles kuluarvestuse lõigus üldkulude jaotumist kulukohtade lõikes. o Kulukohana vaadeldakse teatavat määratletavat osa või punkti ettevõtte tegevusprotsessist, milles on eristatav teatud kululiigi teke
26. Eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted Eelarve tasakaalu viimise võtted on: kulude vähendamine, maksude suurendamine, riigivarade müük ja riigi võlapaberite väljaandmine ehk laenude võtmine. 27. Riiklikud maksud Eestis Tulumaks (20%), käibemaks (20%), sotsiaalmaks (33%), maamaks (0,1% - 2,5% maa maksustamise hinnast), hasartmängumaks, tollimaks ja raskeveokimaks ning aktsiisid 28. Suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves. Kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2018. aastal 29. Riigieelarves kulude jaotus (kindlaksmääratud, arvestuslik, ülekantav kulu) 30. Riigieelarve menetluse protsess Hõlmab kõiki protsesse, mis on ühe eelarve koostamisega seotud. Üks protsess on tavaliselt kaks aastat. Käib see järgmiste punktidega: eelarve eelnõu koostamine, vastuvõtmine, eelarve täitmine, muutmine, aruande koostamine ja kinnitamise protssess 31
.. o Strateegias tuuakse välja prioriteedid, milleni soovitakse jouda 3.a kaupa 26. Eelarve voimalikud tasakaalu viimise votted. o Eelarve defitsiit- kulud ületavad tulusid o Eelarve ülejääk- tulud ületavad kulud o Maksude suurendamine o Riigilaenude votmine o Riigivarade müük 27. Riiklikud maksud Eestis. o Tulumaks o Käibemaks o Sotsiaalmaks o Aktsiis o Raskeveomaks o Tollimaks 28. Suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves. Kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2018. aastal. o Tulud: sotsiaalmaks 29%, käibemaks 23%, tulumaks 18% o Kulud: sotsiaalne kaitse 34%, üldised valitsussektori teenused 18%, majandus 12%, tervishoid 12% 29. Riigieelarves kulude jaotus (kindlaksmääratud, arvestuslik, ülekantav kulu). o Kindlaksmääratud kulu- kulusummat ei tohi ületada ega kanda üle järgmisesse aastasse
24.Eelarve võimalikud tasakaalu viimisemõtted. Kulude vähendamine Maksude suurendamine Riigi võlapaberite väljaandmine e riigilaenude võtmine Riigivarade müük 25.Riiklikud maksud Eestis,millest moodustuva suurima tulud eelarvesse. Riiklikud: aktsiisid, tulumaks, hasartmängumaks, käibemaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks 26.Suuremad tulu-ja kululiigid riigieelarves,osatähtsus eelarves. Kolme suurima tulu- ja kululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eestis riigieelarvest 2015. Aastal. Tulude liigitus: Kaupade ja teenuste müük(...%), Vara müük(...%), Toetused(...%), Tulud varadelt(...%) Kulude liigitus: Kindlaksmääratud kulu-kulusumat ei tohi ületada,ega kanda üle järgmisesse aastasse(enamus kuludest), Arvestuslik kulu-kulu, mida võib üle kulutada eeldusel, et ülekulu kaetakse tulude ülelaekumisest või valitsuse reservist.(nt riigikogu
Kaudsed maksud maksusubjekt ja tegelik Otsesed maksud suunatud ettevõtetele või maksukoormuse kandja ei lange kokku indiviididele, kes peavad seda maksma kas (aktsiisimaks, käibemaks) saadud tulude(tulumaks), omandi(maamaks), palgafondi(sotsiaalmaks) või muu tehingu väärtust arvestades 34. Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2012 aastal! Riigieelarve tulu- ja kululiigid: Riigieelarve tulud: Maksud, Kaupade ja teenuste müük, Materiaalse ja immateriaalse vara müük, Tulu varadelt, Toetused, Muud tulud Riigieelarve kulud: Kindlakmääratav kulu kulusummat ei tohi ületada ega kanda järgmisse aastasse, Arvestuslik kulu võib eelarve aastal ületada,Ülekantav kulu võib osaliselt üle kanda järmisse aastasse 35
Kaudsed maksud maksusubjekt ja tegelik Otsesed maksud suunatud ettevõtetele või maksukoormuse kandja ei lange kokku indiviididele, kes peavad seda maksma kas (aktsiisimaks, käibemaks) saadud tulude(tulumaks), omandi(maamaks), palgafondi(sotsiaalmaks) või muu tehingu väärtust arvestades 34. Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2012 aastal! Riigieelarve tulu- ja kululiigid: Riigieelarve tulud: Maksud, Kaupade ja teenuste müük, Materiaalse ja immateriaalse vara müük, Tulu varadelt, Toetused, Muud tulud Riigieelarve kulud: Kindlakmääratav kulu kulusummat ei tohi ületada ega kanda järgmisse aastasse, Arvestuslik kulu võib eelarve aastal ületada,Ülekantav kulu võib osaliselt üle kanda järmisse aastasse 35
o Tegelikud püsivkulud ettevõtte/ struktuuriüksuse/ tegevuse kohta; o Standardkulud toote / tegevuse kohta; o Tegelike kulude hälbed standardkuludest / eelarvelistest kuludest. Seega kuluarvestus teenindab nii välist kui ka sisest arvestust. Finantsarvestuse seisukohast on oluline, et kuluarvestuses tagataks: Kuluinformatsiooni objektiivsus o Kuluinformatsiooni esituslaadi õigsus (vastava kululiigi all kajastatud kulud tulenevad neid põhjustanud majandustehingute sisust); o Kuluinformatsiooni õigsus, mis on kontrollitud / kontrollitav alates kulu tõendavast algdokumendist kuni kasumiaruandeni välja (nn kontrollkett: algdokument - päevaraamat -, tulud-kulud pearaamat kasumiaruanne); o Kuluandmete neutraalsus ehk vastavus tegelikkusele; Tulude-kulude vastavuse põhimõtte järgimine;
kulukontrolli lähtealustena Tabel 4.1. Projekti staadiumid ja vastavad tegevused maksumuse prognoosimisel Ehituskulude hindamise täpsus kasvab sedavõrd, kuidas ehitusprojekt täpsustub ja areneb. Esimesel võimalusel, kui projektiga antav tehniline lahend on piisavalt täpsustunud, tuleb lisaks projekti kulude võrdlevale üldparameetrite järgi arvutamisele võtta kasutusele kululiigi põhine arvutus. Alljärgnevalt on ära toodud tabel, mis iseloomustab ehitusprojekti staadiumit ja vastavas staadiumis tehtud ehitusmaksumuse prognoosi täpsust. 1 Joonis 4.1. Täpsem projekt = täpsem ehitusmaksumus Fakt on see, et ükskõik kui täpselt maksumusplaanija/eelarvestaja oma tööd ka ei teeks ehituskulude määramisel, tegelik ehitustööde maksumus selgub alles ehitustööde lõpuks. 4.2
45.Nimetage eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted. Kulude vähendamine, maksude suurendamine, riigilaenude võtmine, riigvarade müük. 46.Nimetage riiklikud maksud Eestis, millest laekuvad suurimad tulud eelarvesse. Üksikisiku tulumaks 11.57% ( Riigieelarvesse läheb ca 45%), Käibemaks; Aktsiisid; Hasartmängumaks, kinke- ja pärandimaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks 47.Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigi eelarvest 2013 aastal! Tulud: sotsiaalmaks 32%, käibemaks 23%, aktsiisid 13%, toetused 17%; Kulud: sotsiaalne kaitse (pensionid, toimetulekutoetused) 33%, majandus 15%, haridus 12%, tervishoid 13% 48.Riigieelarves kulude jaotus (kindlaksmääratud, arvestuslik, ülekantav kulu). Kindlaksmääratud kulu kulusummat ei tohi ületada, järgmisesse aastasse võib kanda kuni 3%.
Nimetatud eesmargist tulenevad kululiikide arvestuse kolm põhiulesannet: kulude kompleksne ja susteemne kajastamine; kululiikide klassifitseerimine; objektiivsete kuluandmete edastamine jargmistele, vastavalt kuluarvestuse eesmarkidele maaratletud valdkondadele, st kulukohtade ja kulukandjate arvestuse teostamiseks. KULUKOHTADE analuus Kulukoht on maaratletav osa või punkt ettevõtte tegevusprotsessis, milles on eristatav teatud kululiigi teke ehk kus kulud esinevad. Kulukohtade alusel saab kanda mingid kululiigid kulukandjatele Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes ettevõtte struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeldakse selles kuluarvestuse lõigus uldkulude jaotumist kulukohtade lõikes. Kulukohana vaadeldakse teatavat maaratletavat osa või punkti ettevõtte tegevusprotsessist, milles on eristatav teatud kululiigi teke
Lisatud vormide hulgas pole erivormi töömahtude loendile. Samas on töömahtude loendi koostamine kuluarvutuse tegevuse juures suhteliselt eraldiseisev toiming, millega võib tegeleda kas eri spetsialist või ka spetsialiseeritud firma. Esitatud vormidest sobib töömahtude loendiks (ka tellija töömahtude loendiks, mida töövõtjad hinnapakkumisel ühikhindadega täidavad) kõige paremini vorm 3. Arvutused: (veerg 7 = veerg 4 * veerg 6) St. iga kululiigi maksumuse saab kululiiki kirjeldava mahu ja kululiigi ühe ühiku maksumuse korrutisena. Tabeli väliselt arvestatakse lõpus veel juurde paltsikulud, üldkulud, kasum jms. 95. Koondeelarve vorm ja tähtsamad arvutused Vormil 4 jaotatakse ehitusprojekti (või selle koosseisu kuuluva hoone või rajatise) maksumus kuluarvutuse kulurühmade vahel. Vormi võib kasutada nii tellija kui ehitaja oma kuluarvutuste koostamiseks ja vormistamiseks, kusjuures kumbki neist esitab vaid temale sobiliku
eesmärgiks on aidata töötajatel arendada oma loomingulisi võimeid. Seda võimaldab aasta)-strateegia küsimused; Mõõtmelisuse järgi: *mitmemõõtmelised, *ühemõõtmelised; rahuldamata nõudluse kulud. Laovarude tase on õige, optimaalne, kui nimetatud kolme käitumisteaduse kontseptsioonil põhinev firma ülesehitus ja juhtimine. Käitumisteaduse Haarde ulatuse järgi:*globaalne, *lokaalne Valdkonna prognoosid Ettevõtte kululiigi summa on minimaalne. Laovarusid mõjutavad: *tootmismaht, *toodangu õige kasutamine võimaldab tõsta firma ja üksoktöötaja töö efektiivsust. Situatsiooniline prognoosid(majandus prognoosid, tehnoloogilised, ökoloogilised, nõudluse) materjalimahukus(materjali kulud toodangu ühiku kohta), *varustamistingimused, lähenemisviis- Objekti juhtimisviise ei saa ette määrata. Sobiv meetod valitakse lähtudes 3.2
Kulude vähendamine, maksude suurendamine, riigilaenude võtmine, riigivarade müük. 41.Nimetage riiklikud maksud Eestis, millest laekuvad suurimad tulud eelarvesse. Üksikisiku tulumaks 11.57% ( Riigieelarvesse läheb ca 45%), Käibemaks; Aktsiisid; Hasartmängumaks, kinke- ja pärandimaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks 42.Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigi eelarvest 2013 aastal! Tulud: sotsiaalmaks 32%, käibemaks 23%, aktsiisid 13%, toetused 17%; Kulud: sotsiaalne kaitse (pensionid, toimetulekutoetused) 33%, majandus 15%, haridus 12%, tervishoid 13% 43. Riigieelarves kulude jaotus. KINDLAKSMÄÄRATUD KULU –kulusummat ei tohi ületada, ega kanda üle järgmisesse aastasse (enamus kuludest). ARVESTUSLIK KULU - kulu, mida
• Maksude suurendamine • Riigilaenude võtmine • Riigivarade müük • Kulude vähendamine 25. Riiklikud maksud Eestis, millest moodustvad suurimad tulud eelarvesse. • Sotsiaalmaks – 27,9% eelarvest • Käibemaks – 20,8% • Erinevad toetused – 11,2% • Kütuseaktsiis – 5% • Füüsilise isiku tulumaks – 4,1% • Juriidilise isiku tulumaks – 4,0% 26. Suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves. Leidke kolm suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2016. aastal. Suurimad tululiigid eelarvest: • Maksud (moodustavad eelarvest ~70%) • Toetused – 11,2% • Kaupade ja teenuste müük – 1,7% Suurimad kululiigid eelarvest: • Sotsiaalne kaitse – 34% • Üldised valitsussektori teenused – 18% • Majandus – 12% • Tervishoid – 12% 27. Riigieelarve kulude jaotus
40. Nimetage eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted Kulude vähendamine, maksude suurendamine, riigilaenude võtmine, riigivarade müük. 41. Nimetage riiklikud maksud Eestis, millest laekuvad suurimad tulud eelarvesse Tulumaks 20% (riigieelarvesse läheb ca 45%), käibemaks 20%, aktsiisid, hasartmängumaks, kinke- ja pärandimaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks 42. Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigi eelarvest 2013 aastal! Tulud: sotsiaalmaks 32%, käibemaks 23%, aktsiisid 13%, toetused 17% Kulud: sotsiaalne kaitse (pensionid, toimetulekutoetused) 33%, majandus 15%, tervishoid 13% haridus 12% 43. Riigieelarves kulude jaotus Kindlaksmääratud kulu kulusummat ei tohi ületada, järgmisesse aastasse võib kanda kuni 3%. Arvestuslik kulu võib eelarveaastal ületada (nt Riigikogu liikme töötasu)
tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks. Näited otseste ja kaudsete maksude kohta. Kaudsed maksud maksusubjekt ja tegelik maksukoormuse kandja ei lange kokku (aktsiisimaks, käibemaks) Otsesed maksud suunatud ettevõtetele või indiviididele, kes peavad seda maksma kas saadud tulude (tulumaks), omandi (maamaks), palgafondi (sotsiaalmaks) või muu tehingu väärtust arvestades. 47. Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2012 aastal! Maksud, Kaupade ja teenuste müük, Materiaalse ja immateriaalse vara müük, Tulu varadelt, Toetused, Muud tulud. · Sotsiaalmaks 32% · Käibemaks 23% · Toetused 17% · Aktsiisid 12% Sotsiaalne kaitse (pensionid), haridus, tervishoid, majandus (teede ehitus, ühistransport), üldised valitsussektori teenused. · Sotsiaalne kaitse 33% · Majandus 15% · Tervishoid 13% · Haridus 11% 48
Kp=Mp*hp. Seega on kindlaks määratud sealiha tootmisega seotud kulud ja omahinna mudel on: O(Mp,Mr, kj, kf, hp) = (Ks (Mp,Mr,kj9+Kf(Mp,Mr,kf) + Mp*hp)/Mr. Seda valemit on tülikas kasut. ja koost. sama mudeli eeldusel, et on tegemist 5 sõltumatust muutujast sõltuva ruutfun.: y=a0+a1*xp+a2*xr+ a3*xj+ a4*xf+a5*xh+a6*xp2+a7* xr2+a8*xj2+a9*xf2+ a10* xh2+ a11*xp xr+ a12xp*xj+ a13*xpxf+a14xp*xh+ a15* xr*xj+...fun. parameetrid (ai) leitakse eelpool nim. metoodika alusel. Saadud kululiigi asendatakse võrrandisse ja saadakse arvest. omahind. Kokkuvõtet ökonomeetriliste mudelite parameetrite alusel on võimalik hinnata ühe või teise sõltumatu muutuja puhasmõju sõltuvale muutujale; sõltuva muutuja väärtuste simuleerimine on otstarbekas sellistel juhtudel, kui sõltuva muutuja väärtust on võimalik üsna täpselt simuleerida ning selle väärtuse kalkuleerimine igal üksik-juhul osutub väga töö- mahukaks; saadud öko. m (reg.võr
3) hasartmängumaksud 4) kinke- ja pärandimaks 5) käibemaks 6) maamaks 7) sotsiaalmaks 8) tollimaks Kohalike maksude seaduse alusel võivad kohalikeks maksudeks olla: 1) isikumaks 2) kohalik tulumaks 3) müügimaks 4) paadimaks 5) reklaami- ja kuulutustemaks 6) teede- ja tänavate sulgemise maks 7) mootorsõidukimaks 8) loomapidamismaks 9) lõbustusmaks 50. Millised on suuremad kululiigid riigieelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2011 aastal! Sotsiaalne kaitse (pensionid), haridus, tervishoid, majandus (teede ehitus, ühistransport), üldised valitsussektori teenused. Kululiigid: Sotsiaalne kaitse 33,4%, majandus 14,8%, tervishoid 13,4% Tululiigid: Sotsiaalmaks 30,69%, mittemaksulised tulud 25,51%, käibemaks 22,79% 51. Riigieelarves kulude jaotus (kindlaksmääratud, arvestuslik, ülekantav kulu).
jooksul. Seda arvutatakse üldjuhul tootmis- ja kaubandusharude lõikes, kuid info saamiseks riigi logistilise konkurentsivõime tasemest tuuakse sageli kaalutud keskmisena esile ka keskmine logistiliste kulude suhtarv. Logistiliste kulude osakaalu hinnatakse enamasti protsendimäärana müügihinnast (käibemaksu arvestamata). Harvemini hinnatakse logistiliste kulude määra omahinna suhtes. Vahel on otstarbekas tuua esile logistiliste kulude suhtarv mingi muu kululiigi, näiteks tootmiskulude suhtes. Kuna Eestis ei ole vastavat statistikat tehtud, puuduvad käesoleval ajal vastavad näitajad Eesti kohta. Logistiliste kulude määr müügihinna suhtes Soome ettevõtete keskmisena oli 1995. aastal 10,3%. Eri valdkondade ja ettevõtete vahel on suuri erinevusi. Logistilised kulud Soomes ja Rootsis on tunduvalt suuremad kui mandri Euroopa riikides. 46% kogu logistilistest kuludest Soomes on põhjustatud vedudest. Suure osa Soome logistilistest
riigilaenude võtmine 4.Riigivarade müük 46. Nimetage riiklikud maksud Eestis, millest laekuvad suurimad tulud eelarvesse. Eesti riigieelarvesse laekub kõige enam tulusid sotsiaalmaksust, käibemaksust, ja üksikisiku tulumaksust. Lisaks laekub raha ka erinevatest aktsiisimaksudest nagu näiteks mootorikütuseaktsiisist, alkoholiaktsiisist ja tubakaaktsiisist. 47. Millised on suuremad tulu-ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2013 aastal! Riigieelarve tulud 1.Laekumised maksudest (vastavalt maksuseadustele). Eesti riigieelarvesse laekub kõige enam tulusid sotsiaalmaksust, käibemaksust, ja üksikisiku tulumaksust. Lisaks laekub raha ka erinevatest aktsiisimaksudest nagu näiteks mootorikütuseaktsiisist, alkoholiaktsiisist ja tubakaaktsiisist. 2.Koormised, lõivud, trahvid jm. tulud 3.Tulud riigiettevõtetest jm-st riigivaradest sh
valitsemissektori lõpptarbimiskuludesse: tase ja dünaamika Eestis? 25-20%. Üldiselt langev, lõpus tõuseb natukene. 232. Keskvalitsuse kogukulude ja lõpptarbimiskulude suhe SKP-ga: tase ja dünaamika Eestis? Kogukulude suhe 75 % ümber, lõpptarbimiskulutustest 55 % ümber ja stabiilne mõlemal juhul. 233. Kuidas liigendatakse valitsussektori kulud liikide lõikes ja millised on kolme peamise kululiigi osatähtsused Eestis? Vahetarbimine, hüvitised töötajatele, subsiidiumid, omanditulu, sotsiaaltoetused, mitterahalised sotsiaalsiirded, muud jooksvad siirded, kapitalisiirded, kapitali kogumahutus. Eestis hüvitised töötajatele (ligi 10-11% SKP-st), sotsiaaltoetused (9-10%), vahetarbimine (6-9%). 234. Milliste tegevusvaldkondade lõikes liigendatakse valitsussektori kulud ja millised on suurima kuluvajadusega tegevusvaldkonnad Eesti kohalikele omavalitsustele
Proportsionaalsed kulud- tegemist on lineaarse sõltuvusega, töömahu kahekordistamine suurendab ka kulusid 2x nt. Ehituskulud. Kulud muutuvad proport ajale- ajast sõltuvad kulud nt. Ehitusplatsi ajutised ehitused. Mitteproport kulud Degres: kulud tõusevad vahe või rohkem kui toodangu maht nt. Korduval omandatud oskused, mis tõstuvad tööviljapakust. Progr: ületat.optimaalne tootmisvõimsus või rakendat.tööd. Üldistavalt vaadeldakse püsi- ja muutuvkulusid koos. Mõlema kululiigi kõveral liituvad nt. Inventaarsete kilpide püstitamine (muutuv-amortisatsioon, parandus) (püsi-paigaldamine, transport, montaaz) Lk3 teine pool Muutuvad kulud: -proports kulud -mitteproports kulud -alusdokumendid Maksumust mõjutuavad küsimused Kõrged püsikulud määravad suund tootmismahtu, et püsikulude osa ühikmaksumuse alla viia. Väikeste mahtude korral on soodsam valida variant väiksed püsi- ja suured muutuvkulud. Mis määrab eh
Statistikaamet 231. Valitsemissektori institutsionaalsete osade lõpptarbimiskulude suhe kogu valitsemissektori lõpptarbimiskuludesse: tase ja dünaamika Eestis? Statistikaamet 52 232. Keskvalitsuse kogukulude ja lõpptarbimiskulude suhe SKP-ga: tase ja dünaamika Eestis? Eesti Statistikaamet 233. Kudas liigendatakse valitsussektori kulud liikide lõikes ja millised on kolme peamise kululiigi osatähtsused Eestis? LK 13-14 Statistikaamet, natuke kahtlane (kulud kokku ei võrdunud 100%, lõpptarbimise võtsin ära, vahetarbimise kohta ei oska midagi arvata). 53 234. Milliste tegevusvaldkondade lõikes liigendatakse valitsussektori kulud ja millised on suurima kuluvajadusega tegevusvaldkonnad Eesti kohalikele omavalitsustele? 235
vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Õiglane väärtus summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Neto realiseerimisväärtus toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus miinus hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Kalkulatsioon iga kululiigi suuruse ja arvestusobjekti kulude kogusumma kindlakstegemine. Aruandlus arvestusandmete alusel koostatud koondnäitajate süsteem. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS Raamatupidamise bilanss näitab ettevõtte vahendite ja allikate seisu teatud hetkel s.o. tavaliselt majandusaasta lõpu seisu. Bilanss iseloomustab kui palju ja missuguseid vahendeid
kulukontrolli lähtealustena Tabel 4.1. Projekti staadiumid ja vastavad tegevused maksumuse prognoosimisel Ehituskulude hindamise täpsus kasvab sedavõrd, kuidas ehitusprojekt täpsustub ja areneb. Esimesel võimalusel, kui projektiga antav tehniline lahend on piisavalt täpsustunud, tuleb lisaks projekti kulude võrdlevale üldparameetrite järgi arvutamisele võtta kasutusele kululiigi põhine arvutus. Alljärgnevalt on ära toodud tabel, mis iseloomustab ehitusprojekti staadiumit ja vastavas staadiumis tehtud ehitusmaksumuse prognoosi täpsust. 1 Joonis 4.1. Täpsem projekt = täpsem ehitusmaksumus Fakt on see, et ükskõik kui täpselt maksumusplaanija/eelarvestaja oma tööd ka ei teeks ehituskulude määramisel, tegelik ehitustööde maksumus selgub alles ehitustööde lõpuks. 4.2
tegevuse kohta. 30.Kulukohtade arvestuse olemus. Juhtimisarvestuse ülesanne ( kitsamas lõikes kuluarvestuse ülesanne)on luua võimalus jälgida millistes konkreetsetes punktides majandusüksuse tegevuses tekivad kulud. Vastava arvestuse kujundamisel tuleks lähtuda majandusüksuse juhtimisstruktuurist, tehnoloogilisest protsessist ja nendevahelistest seostest. Kulukohana vaadeldakse teatavat määratlevat osa või punkti majandusüksuse tegevusprotsessist, milles on eristatav teatud kululiigi teke. Kulukohtade arvestuse aluseks on objektiivne kululiikide arvestus. Kulukohtade arvestus on omakorda ühenduslüliks kululiikide ja kulukandjate arvestuse vahel. Arvestusprotsessis seostatakse kulukohad vastavate vastutuskeskustega (kulukeskused ). Vastutuspõhise arvestuse lähtepunktiks on majandusüksuse struktuur, kus on selgelt eristatud erinevad võimu- ehk vastutuspiirkonnad. Vastutuspõhine arvestus baseerub juhtide vastutusalade väljatöötamisele majandusüksuse kõigi
Riik ei saa süüdimõistetult nõuda asitõendite hoidmisel tehtud ilmselt ebamõistlike kulutuste hüvitamist. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. veebruari 2006. a otsus asjas nr 3-1-1- 108-06 - RT III 2006, 7, 55, p 16.) 3-1-1-79-14 (riigi ja süüdistatava nõuete tasaarveldus menetluskulude otsustamisel) Olukorras, kus kohus mõistab ühelt ja samalt süüdistatavalt riigi kasuks välja erinevat liiki menetluskulud, ei ole kohtuotsuse resolutiivosas üldjuhul vaja iga kululiigi kohta eraldi otsustust teha. On selgem, kui kohus mõistab menetluskulu süüdistatavalt riigi kasuks välja ühe summana. Erandina peab kohtuotsuse resolutiivosas olema eraldi välja toodud otsustus sundraha (KrMS § 179) väljamõistmise kohta. Tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest võib kohus riigi ja süüdistatava vastastikused menetluskulu hüvitamise nõuded (välja arvatud sundraha nõue) tasaarvestada. See tähendab, et olukorras, kus
annaabi.ee 
