Kulud kokku 2+15+15+1=33,00 5+10+10+2,5=27,50 20+5+5+10=40,00 10% marginaal (m) 33x0,1=3,30 27,5x0,1=2,75 40x0,1=4,00 Müügihind 33+3,3=36,30 27,5+2,75=30,25 40+4=44,00 Järeldused? Toote müügihind oleneb väga palju sellest, kas toode on töö- või materjalimahukas. Ükski valem ei suuda arvesse võtta aga seda kas mõni neist toodetest on seadmetemahukas. Kõik kuludel baseeruvad hinnad on kasulikud võimaliku madalaima hinna määramiseks aga mitte just kõige optimaalsemad.
Eesti ekspordi struktuuri nihetele suurema lisandväärtusega toodete või dünaamiliste turgude suunas, allhanke väärtusahela koha paranemisele, niššide olemasolule või toodete kvaliteedi paranemisele. (Eesti ... 2015:18) Maailmas leidub riike, mille eksporttoodete keerukus ja üldine jõukus ei käi käsikäes. Rikkamatel riikidel on üldiselt ka kõrgem palgatase. See tähendab, et nende võime üleilmsel turul konkureerida ei põhine mitte väikestel kuludel, vaid hoopis kõrgemal tootlikkusel ja keerukamatel toodetel. (Eesti ... 2015:20) 2. LISANDVÄÄRTUS Hiina ekspordib Ameerika Ühendriikidesse Apple iPodi, maksumusega 299 USA dollarit. Arvestades, et lõpphind sisaldub 75 dollari ulatuses Ameerika Ühendriikide ettevõttele Apple kuuluv kasum, 75 dollari eest Jaapanist ostetud seadmed ja osad, 60 dollari eest muudest Aasia riikidest ostetavad 400 detaili jms, siis jääb Hiina
Sellisel põhimõttel töötava kalibreeritud etalonseadme laiendmõõtemääramatus peab olema vähemalt 3 korda (külma- ja kuumaveearvestid) või 5 korda (soojusarvesti komplekti kuuluvad veearvestid) väiksem kui taadeldava veearvesti lubatud piirviga. 14 Etalonseadmed peavad tagama mõõtmiste ajal mõõtmisprotsessi läbiviimiseks valitud vee temperatuuri vahemikust 10 ºC kuni 75 ºC määramatusega 5 ºC, kuludel 0,015 m³/h kuni 250 m³/h. Kulu stabiilsus kuludel alates Qmin kuni Qt peab olema väiksem/võrdne 2,5% kulust ja kuludel alates Qt kuni Qmax peab olema väiksem/võrdne 5% kulust. Mõõtmiste ajal vee temperatuurimuutus ei tohi ületada 5 ºC. Vee temperatuuri mõõtmiseks kasutatava termomeetri laiendmääramatus peab olema väiksem või võrdne 1 ºC; c) sekundimõõtur (10…1800) s määramatusega 0,05s; d) impulsside loendur (10…100000) impulssi määramatusega 1 impulss;
arvestuseks. Ettevõtte kuluarvestussüsteemid peavad täitma kolme eesmärki: Hindama varusid ning mõõtma realiseeritud toodangu kulusid finantsaruannete tarvis. Mõõtma tegevuste, toodete, teenuste ja klientide kulusid Tagama juhtidele ja teostajatele protsesside efektiivsusest majanduslikku tagasisidet. Taksonoomia ehk kuluarvestuse põhimõtted. Lähtuvalt kulu liigitamise meetodist - - Tegelikel kuludel põhinev (actual costing system) - Normkuludel põhinev (normal costing system) - kasutab toote ühikukulude arvestuses tegelikke materjali- ja tööjõukulu otsekulusid ning eelarvestatud normatiivseid üld- ja halduskulu määrasid. - Standardkuludel põhinev ( standard costing system) - on kuluarvestusüsteem, mis kasutab toote ühikukulude arvestuses toomiskulude kindlakstegemiseks varem
rida tegevusi. Kui näiteks tooraine kohaletoimetamine venib, ei saa te tootmist õigeaegselt alustada ja kõik sellele järgnevad tegevused lükkuvad edasi. Kui te aga seda viivitust arvestamata alustate reklaamikampaaniaga sel ajal, kui äriplaanis mõeldud, võite end leida olukorrast, kus ostjad tormavad poodi teie kaupa ostma, kuid teie alles alustate tootmist. Kulud alustaval ettevõtjal tuleb kindlasti silm peal hoida oma kuludel. Äriplaani tehes saab tavaliselt enamik ettevõtte kuludest finantsplaani kirja pandud ja plaani ellu viima asudes saab jälgida, et need kulutused jääksid plaanitu piiridesse. Probleemiks väheste kogemustega ettevõtjate puhul on see, et reaalselt tegutsedes tundub olevat nii palju vajalikke kohti kuhu raha kulutada veidi kallim printer teeks kvaliteetsemat tööd, veidi kallim auto annaks juurde rohkem soliidsust, veidi suurem
.....29 Kulude analüüs otsustamisel..........................................................................................31 Olulised ja mitteolulised kulud..................................................................................31 Otse- ja kaudkulud. Osa eemaldamine.......................................................................32 Otsustused limiteeriva faktori korral.........................................................................33 Kuludel põhinev müügihinna määramine......................................................................34 Kulude analüüs lähtuvalt jääktulupõhisest skeemist......................................................35 2 Kulude arvestuse põhimõisted
Kapitalikulud,Nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad 6. Kuluarvestussüsteem Kuluarvestussüsteem - Kulu- ja juhtimisarvestuses kasutatavad meetodid, põhimõtted, eeskirjad, juhendid, protseduurid, reeglid ja tegevused, mis on vajalikud kulude arvestuseks ja juhtimiseks. Kuluarvestussüsteemide taksonoomia (kuluarvestuse põhimõtted) • Lähtuvalt kulu liigitamise meetodist: –tegelikel kuludel põhinev (actual costing system) – normkuludel põhinev (normal costing system) – standardkuludel põhinev (standard costing system) • Lähtuvalt kulude kogumise meetodist: – töökuluarvestus (job costing system) – protsessikuluarvestus (process costing system) – operatsioonikulu arvestus (operation costing system) 1)Maksuarvestus - Arvestuse pidamine arvestatud ja ülekandmisele või tagastamisele
avaldavad tegurid, milledest tähtsamad on : nõudlus, kulud, ostjate hoiakud, konkurentsi- keskkond, õiguslikud piirangud. Teisel etapil peaks määrama kindlaks hinnakujundamise eesmärgid. Need võivad baseeruda kasumil, käibel, sularaha sissetulekul, klientidel, konkurentsil või muudel teguritel.(Miljan, 2003) Hinnakujunduse protsessi kolmandal etapil tuleks valida sobiv hinnakujundamise meetod. Tuntumad neist on: · kuludel baseeruv hinnakujundus; · nõudlusele orienteeritud hinnakujundus · konkurentsile orienteeritud hinnakujundus Valitud meetod võimaldab hinnakujunduse protsessi neljandal etapil paika panna konkreetse hinna.(Miljan, 2003) 1 HINNA KUJUNDAMISE ETAPID Hinnakujundamist kui protsessi võib jaotada mitmesse etappi. Üks enamviidatud hinnakujundusprotsessidest on Ferrelli ja Pride'i hinnaloome etapid (vt joonis 1).(Teadlik turundus 2010)
3 Mida nimetatakse tehinguobjekti õiglaseks turuväärtuseks? Tehinguobjekti õiglane turuväärtus on võrdne rahahulgaga, mida maksaks ostja tehingu toimumisel müüjale järgmistel tingimustel: •ostja ega müüja ei ole tehingut puudutava välise surve all; •mõlemad omavad täielikku olulist informatsiooni tehingu objekti ja tehingu tingimuste kohta; 4 Nimeta väärtuse hindamise põhilised meetodid ja selgita nende sisu; •kuludel tuginevad meetodid – hinnatakse soetamise maksumust (kasutatakse asendamis- ja taastamisväärtuse hindamiseks ning spetsiifilise kasutusega objektide ja immateriaalsete varade hindamiseks); •tuludel tuginevad meetodid – oodatavate rahavoogude diskonteerimise meetod, mille puhul hinnatakse soetatava objekti poolt tulude genereerimist ja riske (kinnisvara, väärtpaberite ja ettevõtete hindamiseks. Vt. näide lisa 1);
Uue haruna on juba alustatud eksklusiivsete toodete maaletoomisega ning on peetud läbirääkimisi selleks Eestis ainu müügiõiguse saamiseks. Sellest kõigest annavad ka märku ettevõtte korraldatud seminarid ja tootetutvustused nii arhidektidele kui ka edasimüüjatele. 4 1.1.4 Hinnakujundus Hinnakujundus on ehitatud üles mudelile, kus ettevõte pakub komplektset teenust ja tänu sellele ei või see põhineda kuludel. Ettevõttel on tähtis hea klienditeenindus, kvaliteet ja klientide rahulolu. Kokkuvõtlikult võiks öelda, et ettevõte kasutab toodete ja teenuste hinna määramisel pigem kõrgemat kui madalamat hinda. Kuna toodete nomenklatuuris on üle 100 000 erineva toote, siis pakub ettevõte igale kliendile koos kataloogidega CD-d kõikide pakutavate toodete hindadega. Hindasid korrigeeritakse ja uuendatakse kord aastas jaanuari kuus. Suurtemate koguste ja eritellimuste korral on kliendil
Sel juhul lisatakse juurdehindlus ühe täiendava toote (piirtoote) tootmiskuludele. Meetodit võib kasutada, kui garanteeritud müügimaht kõrgema hinna juures on piisav ettevõtte üldkulude katmiseks. Kui on saavutatud müügimaht, mis katab ära kõik kulud (sh üldkulud), siis täiendavate toodete müügil võib põhimõtteliselt lubada hinnaalandust. Iga hind, mis on piirkuludest suurem, annab lisakasumit. (Nt turismiettevõtete viimase hetke allahindlused.) (Turunduse alused) Kuludel põhineva hinnakujunduse suur puudus on see, et ta lähtub eeldusest, nagu oleks tarbijad huvitatud tootja kuludest. Seda nad muidugi ei ole. Tarbijad on huvitatud hüvedest, mida mingi toode pakub ja nad on valmis nende eest maksma teatud hinda. Kulud määravad kasumi, mitte hinna. Kulud võivad panna paika minimaalse hinnataseme, millest allapoole ei tohi hinda lasta langeda, kuid tegeliku hinna määramiseks ei tohiks neid kasutada. Mõistlike hinnakujundusalaste otsuste tegemiseks
Talle kuulub ka ansoffi maatriks. 2.Kes oli Michael Porter ja milline oli tema panus juhtimisse? Harvardi ülikooli professor. Tema seisukohad rahvusvahelisest konkurentsivõimest, konkurentsianalüüsist ja põhistrateegiatest on Rootsi ja Soome ärimaastikul tugevat mõju avaldanud. Tähtsustatud on viie konkurentsijõu mudelit ja ideed, et tegevusharu struktuur ning konkurentsijõud määravad ära üldise keskmise kasumi taseme harus. Üldiste madalamatel kuludel või diferentseerumisel baseeruvate konkurentsieeliste väljatoomine koos väärtusketi analüüsiga on olnud Rootsi strateegilise mõtlemise nurgakivideks. 3.Kirjelda 5 jõu (5F) mudelit. 5F analüüsi (Five Forces Analysis viis konkurentsijõudu) kasutatakse eelkõige keskkonnamõjurite (väliskeskkonna konkurentide) kindlaksmääramisel. Vaadeldakse viit tegurit: 1. konkurents tegevusharu ettevõtete vahel 2. teiste harude ettevõtete katsed lüüa tarbijaid üle asenduskaubaga 3
organisatsioonides, mis toodavad suuri, ühesuguste toodetega partiisid, kasutades eri tüüpi materjale. Töökuluarvestust kasutatakse otseste materjalikulude arvestamisel ja protsessikulude arvestust töötlemiskulude (konversioonikulude) arvestamisel ja jaotamisel toodetele teenustele. Nii töökuluarvestust, protsesskuluarvestust kui ka operatsioonikuluarvestust kasutatakse lähtuvalt kuluarvestuse süsteemi ülesehitusest kombineerituna nii tegelikel kuludel, normkuludel kui standardkuludel põhinevate kuluarvestuse süsteemidega. (3, lk15) 17 TEGEVUSEL BASEERUV KULUARVESTUSMEETOD Protsessijärgse või tellimusjärgse arvestuse meetodite põhimõtete alusel jaotatakse tootmislikud üldkulud tooteliikidele peamiselt mahupõhiste näitajate (töötunnid, masintunnid, põhitöötajate palgad jms). Need meetodid aga tekkisid ja võeti kasutusele juba selle sajandi kahekümnendatel aastatel
Laialdaselt on levinud erineva konstruktsiooniga pindsoojusvahetid. Üheks selliseks on toru-torus tüüpi soojusvaheti, mis koosneb mitmest omavahel järjestikku ühendatud toruelemendist. Toruelement koosneb kahest kontsentrilisest teineteise sisse paigutatud torust. Üks soojuskandjatest liigub sisemises torus, teine kahe toru vahelises ruumis. Tänu suhteliselt väikesele vabale ristlõikepindalale sisemises torus ja torudevahelises ruumis, saavutatakse juba väikestel vedelike kuludel suur voolamise kiirus, mis võimaldab parandada soojusülekannet võrreldes teiste pindsoojusvahetitega. Kui vajatakse suuri soojusvahetuspindu, ühendatakse toru-torus tüüpi soojusvahetid paralleelselt sektsioonidesse. 2. TÖÖ ÜLESANNE 1. Tutvuda toru-torus tüüpi soojusvaheti tööga. 2. Koostada soojusbilansid ja määrata soojusülekandeteguri väärtused erinevatel hüdrodünaamilistel reziimidel. Võrrelda katseliselt saadud
rahavoogudest. 3. Mida nimetatakse tehinguobjekti õiglaseks väärtuseks? Tehinguobjekti õiglane turuväärtus on võrdne rahahulgaga, mida maksaks ostja tehingu toimumisel müüjale järgmistel tingimustel: _ ostja ega müüja ei ole tehingut puudutava välise surve all; _ mõlemad omavad täielikku olulist informatsiooni tehingu objekti ja tehingu tingimuste kohta; 4. Nimeta väärtuse hindamise põhilised meetodid ja selgita nende sisu; Väärtuse hindamise põhilised meetodid: _ kuludel tuginevad meetodid hinnatakse soetamise maksumust (kasutatakse asendamis- ja taastamisväärtuse hindamiseks ning spetsiifilise kasutusega objektide ja immateriaalsete varade hindamiseks); _ tuludel tuginevad meetodid oodatavate rahavoogude diskonteerimise meetod, mille puhul hinnatakse soetatava objekti poolt tulude genereerimist ja riske (kinnisvara, väärtpaberite ja ettevõtete hindamiseks. Vt. näide lisa 1);
D III aste - igale segmendile kehtestatakse isoleeritud-optimaalne hind. Tarbijal ei ole võimalik või on väga raske segmenti vahetada. Hinna määramise meetodid. Olenemata sellest, millist esmast (kõrgete, keskmiste, madalate hindade strateegia) hinnastrateegiat rakendatakse on võimalik eristada kahte hinna määramise meetodit: D kulukeskne meetod - hinna määramise aluseks kulud. Kulukesksed hinnakujundusmeetodid: î Jäik kuludel baseeruv - kodumaistele tootmiskuludele lisatakse rahvusvahelise tarbijani toote viimisega seotud kulud ja kasum. Lõplik hind sisaldab administratiiv- ja teadusliku uurimise kulud, transpordi, kindlustuse, pakkimise, turunduse, dokumentide valmistamise, tollimaksud, tollitasud, kasumi turustajale ja tootjale. Kuigi see garanteerib kasumi, võib meetodi kasutamise korral hind tulla nii kõrge, et kaupa pole enam võimalik müüa.
kauem. Raha kättesaamine on alles viimane etapp, millele eelneb rida tegevusi. Kui näiteks tooraine kohaletoimetamine venib, ei saa te tootmist õigeaegselt alustada ja kõik sellele järgnevad tegevused lükkuvad edasi. Kui te aga seda viivitust arvestamata alustate reklaamikampaaniaga sel ajal, kui äriplaanis mõeldud, võite end leida olukorrast, kus ostjad tormavad poodi teie kaupa ostma, kuid teie alles alustate tootmist. Kulud - alustaval ettevõtjal tuleb kindlasti silm peal hoida oma kuludel. Äriplaani tehes saab tavaliselt enamik ettevõtte kuludest finantsplaani kirja pandud ja plaani ellu viima asudes saab jälgida, et need kulutused jääksid plaanitu piiridesse. Probleemiks väheste kogemustega ettevõtjate puhul on see, et reaalselt tegutsedes tundub olevat nii palju vajalikke kohti kuhu raha kulutada - veidi kallim printer teeks kvaliteetsemat tööd, veidi kallim auto annaks juurde rohkem soliidsust, veidi suurem või
7.4 Teeninduse poliitika Ettevõte pakub oma klientidele raamatupidamisteenuseid ning soovil ka erialast nõustamist toitlustustööde efektiivsemaks korraldamiseks. Sellise iseärasusega ettevõte eristub teistest raamatupidamisfirmadest ja äratab huvi toitlustusettevõtjate seas, kelle tegevus pole saavutanud tuntust ja klientide heakskiitu. 7.5 Hinnakujundus Hinna kujunemisel lähtutakse kulu-, kliendi- ja konkurentsipõhist hinnakujundusest. Kulu hinna kujundamine baseerub kuludel, hind katab püsiv- ja muutuvkulud ning sisaldab kasumit; kliendipõhine - hind ja teenuse ulatus kujuneb kliendi valmidusest teenuse eest tasumisel; konkurentsipõhine - uuritakse konkurentide hinnastrateegiat, millest lähtutakse hinna kujundamisel. Lähtutakse kahest hinnaarvestuse põhimõttest, mis oleksid kliendi jaoks võimalikult paindlikud ja arvestaks tema soove ja vajadusi. Aidatakse kliendil leida sobiva hinnalahenduse ning vajadusel on võimalik seda alati muuta.
Tihti on aga väga raske määrata nii temaga seotud kulude otstarbekust kui kasutusiga. Samas on paljud piirangud nendele ehitistele kujundatud kõrgemal juhtimistasandil kui otsused projekti kohta: riigieelarve jaotus haridusele määrab koolide ehitamiseks kulutatava summa. Selliste ehitistega seotud mõistlike kulude määramisel on tavaline, et ennekõike püstitatakse kunstlikud piirangud, mis põhinevad ehitiste-analoogide tegelikel kuludel. Hoone üldpind on liiga jämedaks võrdlusaluseks, kuid sõltuvalt kasutaja soovidest on välja töötatud mitmeid põhimõtteid, et kujundada vastavad üldriiklikud normid. Koolil on selliseks normühikuks ruumide suurusest lähtuv arvutuslik õpilaste, haiglal aga voodikohtade arv. Kulud ühiskonnale vajalike ehitiste püstitamiseks on tavaliselt piiratud kunstlike normide süsteemiga, millest kinnipidamine on aga kohustuslik. Mõnikord on need küllaltki ranged ja annavad võimalusi
osapoolte tegevusele (Jüri Sutt lk28) Kulud -pluss-protsenduna maksumusest määratav teenustasu. Meetod sisaldab ohtu, et töövõtja on huvitatud kallite materjalide ja tehnoloogiate kasutamisest, mida on aga võimalik lepingutingimustega vältida. Kulud pluss fikseeritud summana määratav teenustasu. Võte väldib eelmise ohu, kuid töövõtja peab kaasnevat riski tavaliselt liiga kõrgeks. Eeldab kavandi piisavalt kõrget valmidusastet. 26. Piirmaksumusega kuludel põhineva töövõtulepingu mõju ehituse osapoolte tegevusele Piirkuludel põhinev hind. Loodetav ligikaudne hind fikseeritakse lepingus. Tasumine toimub aga tegelike kulude järgi. Lepingus nähakse ette kulude ökonoomia või ülekulu jaotusmehhanism tellija ja töövõtja vahel, kui kulud jaavad väiksemaks või ületavad piirkulusid. Seda teoreetiliselt ökonaamsusele stimuleerivat hinnakujunduskeemi kasutatakse suheliselt harva. 27
tegurid, milledest tähtsamad on : · nõudlus · kulud · ostjate hoiakud · konkurentsikeskkond · õiguslikud piirangud. Teisel etapil peaks määrama kindlaks hinnakujundamise eesmärgid. Need võivad baseeruda kasumil, käibel, sularaha sissetulekul, klientidel, konkurentsil või muudel teguritel. Hinnakujunduse protsessi kolmandal etapil tuleks valida sobiv hinnakujundamise meetod. Tuntumad neist on: · kuludel baseeruv hinnakujundus; · nõudlusele orienteeritud hinnakujundus · konkurentsile orienteeritud hinnakujundus Valitud meetod võimaldab hinnakujunduse protsessi neljandal etapil paika panna konkreetse hinna. Hinna määramiseks on alati tähtis aru saada neljast peamisest seosest: 1. Hinna ja nõudluse suhe peaaegu alati on antud suhe negatiivne: mida kõrgem hind, seda vähem ühikuid ostetakse. 2. Hinna ja tulu suhe näitab, kuidas müügitulu muutub hinna muutudes
tegurid, milledest tähtsamad on : · nõudlus · kulud · ostjate hoiakud · konkurentsikeskkond · õiguslikud piirangud. Teisel etapil peaks määrama kindlaks hinnakujundamise eesmärgid. Need võivad baseeruda kasumil, käibel, sularaha sissetulekul, klientidel, konkurentsil või muudel teguritel. Hinnakujunduse protsessi kolmandal etapil tuleks valida sobiv hinnakujundamise meetod. Tuntumad neist on: · kuludel baseeruv hinnakujundus; · nõudlusele orienteeritud hinnakujundus · konkurentsile orienteeritud hinnakujundus Valitud meetod võimaldab hinnakujunduse protsessi neljandal etapil paika panna konkreetse hinna. Hinna määramiseks on alati tähtis aru saada neljast peamisest seosest: 1. Hinna ja nõudluse suhe peaaegu alati on antud suhe negatiivne: mida kõrgem hind, seda vähem ühikuid ostetakse. 2. Hinna ja tulu suhe näitab, kuidas müügitulu muutub hinna muutudes
Üleriigilises nimekirjas kandidaatide häälte arvu alusel ümberjärjestamist ei toimu, seega on otsustav erakonna otsus. k. Hääletamistulemuse ja valimistulemuse vahe a. Kehtetute valimissedelite mahaarvamist. b. Hääletamistulemus = mitu % hääleõiguslikest hääletas ja valimistulemus siis kes osutus valituks. 43. Valimiskulud Summa, mille erakond kulutab valimiste ajal enda erakonnale reklaami tegemiseks ning tutvustamiseks (antud kuludel ei ole kehtestatud ülempiiri). 44. Valimiskaebused Isik saab valimiskaebust Riigikohtule esitada ainult omaenese rikutud õiguste kaitseks. Valimiskaebustega on võimalik Riigikohtult taodelda osaliselt või täielikult hääletamistulemuste tühistamist (üks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve menetluse liikidest). 45. Valimiste vaatlemise mõte 46. Salajasuse põhimõte ja õigus elektrooniliselt antud häält muuta
detailsus. 7.17 Kes on Michael Porter? Missugused on tema põhilised meetodid strateegilise juhtimise puhul? Harvardi ülikooli professor. Tema seisukohad rahvusvahelisest konkurentsivõimest, konkurentsianalüüsist ja põhistrateegiatest on Rootsi ja Soome ärimaastikul tugevat mõju avaldanud. Tähtsustatud on viie konkurentsijõu mudelit ja ideed, et tegevusharu struktuur ning konkurentsijõud määravad ära üldise keskmise kasumi taseme harus. Üldiste madalamatel kuludel või diferentseerumisel baseeruvate konkurentsieeliste väljatoomine koos väärtusketi analüüsiga on olnud Rootsi strateegilise mõtlemise nurgakivideks. 7.18 Milles seisneb strateegilise juhtimise protsess? Strateegiline juhtimine on kõikehõlmav laiahaardeline protsess, mille eesmärk on luua efektiivsed strateegiad ning need ellu viia, seejuures ka selle rakendamisest kasu saada (konkurentsieelis).
ebaotstarbeks püstitada odavat ja madala rentaablusega ehitist kaasaegses rajoonis, kus krunt maksab palju ja on võimalus saada kõrget tulu. Lühim koguaeg idee tekkimisest kuni "võtmeni" ; Madalad kasutuskulud 23. Ühiskondlikult vajaliku ehituse hinna piirangud Selliste ehitistega seotud mõistlike kulude määramisel on tavaline, et ennekõike püstitatakse kunstlikud piirangud, mis põhinevad ehitiste-analoogide tegelikel kuludel. Hoone üldpind on liiga jämedaks võrdlusaluseks, kuid sõltuvalt kasutaja soovidest on välja töötatud mitmeid põhimõtteid, et kujundada vastavad üldriiklikud normid. Koolil on selliseks normühikuks ruumide suurusest lähtuv arvutuslik õpilaste, haiglal aga voodi-kohtade arv. Kulud ühiskonnale vajalike ehitiste püstitamiseks on tavaliselt piiratud kunstlike normide süsteemiga, millest kinnipidamine on kohustuslik.
mõjutavad faktorid, hinnaeesmärkide määramine, hinnakujundusmeetodite valik ning hinnapoliitika väljatöötamine. Praktikas kasutatakse kolme põhilist hinnakujundusmeetodit või nende kombinatsiooni: kulukeskne hinnakujundus, tarbijakeskne hinnakujundus ning konkurentsikeskne hinnakujundus. Kulukeskne hinnakujundus (cost-based pricing) - hinna määramisel lähtutakse kuludest (tootmis- või ostukulud). Kuludel põhineva hinnakujunduse peamiseks puuduseks on see, selline hinnakujundus ei peegelda kauba väärtust tarbija jaoks, sest ignoreerib nõudluse taset ega arvesta konkurentide hindade mõju nõudlusele. Paljud kulud sõltuvad käibe suurusest ning samuti on konkreetse toote omahinna kalkuleerimine tavaliselt tinglik - tulemus sõltub üldkulude jaotamisest erinevate toodete vahel. Tootmiskulude alandamise korral peaks see meetod alandama ka hinda, kuid see ei pruugi olla arukas.
93 Regulaarsed kulud on need kulud, mis esinevad väga sageli või pidevalt. Sageli esinevaid ja väikseid kulusid on õige käsitleda regulaarsetena. Perioodilised kulud on sellised, mis esinevad suhteliselt madala sagedusega. Harva esinevaid suuri kulusid oleks õige käsitleda perioodilistena. Transpordipoliitilised otsused peaksid baseeruma regulaarsetel kuludel kuni hetkeni, mil tekivad perioodilised kulud. Kulubaas peaks sisaldama mõlemaid, nii regulaarseid kui ka perioodilisi kulusid. Transpordisektori üheks olulisemaks alternatiivkuluks on väliskulud, mis on põhjustatud keskkonna saastamisest, mürast, liiklusummikutest jne. Veoettevõtja ei arvesta oma kuluarvutustes väliskulusid, need jäävad kanda kogu ühiskonnale. Vastupidiselt väliskulu mõistele on sisekulud kõik need kulud, mida võetakse arvesse kuluarvestustes.
või teenuse mahuga. Keskmise kulu mõistet võib kasutada nii lühiajalise kui pikaajalise, püsiv- ja muutuvkulu või kogukulu kohta. Regulaarsed kulud on need kulud, mis esinevad väga sageli või pidevalt. Sageli esinevaid ja väikseid kulusid on õige käsitleda regulaarsetena. Perioodilised kulud on sellised, mis esinevad suhteliselt madala sagedusega. Harva esinevaid suuri kulusid oleks õige käsitleda perioodilistena. Transpordipoliitilised otsused peaksid baseeruma regulaarsetel kuludel kuni hetkeni, mil tekivad perioodilised kulud. Kulubaas peaks sisaldama mõlemaid, nii regulaarseid kui ka perioodilisi kulusid. Transpordisektori üheks olulisemaks alternatiivkuluks on väliskulud, mis on põhjustatud keskkonna saastamisest, mürast, liiklusummikutest jne. Veoettevõtja ei arvesta oma kuluarvutustes väliskulusid, need jäävad kanda kogu ühiskonnale. Vastupidiselt väliskulu mõistele on sisekulud kõik need kulud, mida võetakse arvesse kuluarvestustes.
olukorraga toimetulekuks. Igasugused ajalised protsessid ettevõtte tegevuses kasutavad vähemal või rohkemal määral ressursse, mis üldjuhul tekitavad ka kulusid. Seega tekkivad kulud ka lendude hilinemistel. Kuna hilinemiskulude juhtimine on lennuettevõtetelt suhteliselt uus kontseptsioon, siis ei oska paljud neid kulusid arvestada, rääkimata nende juhtimisest. Hilinemiskulude arvestamisel on tähtis osa hilinemise hetkel tekkivatel kuludel kui ka nende etteplaneerimiseks tehtud kulutustel. Kuigi võib arvata, et hilinemisi pole võimalik ette planeerida või on hilinemistel tekkivad kulud muude lennutegevuse kuludega võrreldes marginaalsed, siis saab vastuväiteks öelda, et eelnevate perioodide statistikat kasutades ning trende jälgides on võimalik hilinemisi ette planeerida. Kogu 11
Ei ole olemas ühest valemit, mille alusel oleks võimalik välja arvutada täpne hind igale tootele, kuid hinnakujunduses tuleb kindlasti arvesta järgmisi asjaolusid: · kulud, · loodetav kasuminorm, · konkurentide hinnad, · toote kvaliteet, · nõudlus, · toote sihtgrupp. Hinnakujunduses kasutatakse mitmeid meetodeid. Kolm levinuimat neist: 15 · kulupõhine - hinna kujundamine baseerub kuludel, hind peab katma püsiv- ja muutuvkulud ning sisaldama kasumit, · kliendipõhine - hind kujuneb selle järgi, mis tarbija on nõus maksma kauba või teenuse eest, · konkurentsipõhine hinna kujundamisel uuritakse konkurentide hinnastrateegiat ja lähtutakse kulude või nõudluse asemel sellest. Tegelikkuses pole muidugi ükski nimetatutest täiesti iseseisev ja seetõttu tuleb
KUUENDAKS tuleb jälgida, et igale juhtimistasandile esitataks vaid need aruanded, mis on talle vajalikud juhtimisotsuste langetamiseks. Ettevõttesisese aruandluse puhul tuleks eristada kahte taset: a) allüksuste poolt ettevõtte finantsjuhile (controllerile) esitatavaid aruandeid, b) ettevõtte finantsjuhi poolt ettevalmistatavaid koondeid ettevõtte juhatusele ja nõukogule. 3. KULUDE JUHTIMISE METOODIKA 3.1. Kulude juhtimise üldpõhimõtted Kuludel on organisatsioonis mitmeid rolle, kuid kõige olulisem on anda informatsiooni ja suunata tootega seotud otsusetegemist. Elutsükli kuluarvestus on lähenemine, mis proovib määratleda toote kulud kogu toote eluea vältel, kaasa arvatud väljatöötamine (sihtkuluarvestuse valdkond), tootmine (kaizen kuluarvestuse valdkond) ja tootmisjärgne faas (kuluarvestuse süsteemid, mis arvestavad peale toote valmimist esinevaid kulusid).
otsustused omavad äritegevusele kohest mõju. Hinna kujundamisel arvestatakse hinna alampiiriga, mille määravad tootja kulud ning ülempiiriga, mis on seotud tarbija väärtustajuga. Praktikas kasutatakse kolme põhilist hinnakujundusmeetodit või nende kombinatsiooni: kulukeskne hinnakujundus, tarbijakeskne hinnakujundus ning konkurentsikeskne hinnakujundus. Kulukeskne hinnakujundus (cost-based pricing) - hinna määramisel lähtutakse kuludest (tootmis- või ostukulud). Kuludel põhineva hinnakujunduse peamiseks puuduseks on see, selline hinnakujundus ei peegelda kauba väärtust tarbija jaoks, sest ignoreerib nõudluse taset ega arvesta konkurentide hindade mõju nõudlusele. Paljud kulud sõltuvad käibe suurusest ning samuti on konkreetse toote omahinna kalkuleerimine tavaliselt tinglik - tulemus sõltub üldkulude jaotamisest erinevate toodete vahel. Tootmiskulude alandamise korral peaks see meetod alandama ka hinda, kuid see ei pruugi olla arukas.
Tihti on aga väga raske määrata nii temaga seotud kulude otstarbekust kui kasutusiga. Samas on paljud piirangud nendele ehitistele kujundatud kõrgemal juhtimistasandil kui otsused projekti kohta: riigieelarve jaotus haridusele määrab koolide ehitamiseks kulutatava summa. Selliste ehitistega seotud mõistlike kulude määramisel on tavaline, et ennekõike püstitatakse kunstlikud piirangud, mis põhinevad ehitiste-analoogide tegelikel kuludel. Hoone üldpind on liiga jämedaks võrdlusaluseks, kuid sõltuvalt kasutaja soovidest on välja töötatud mitmeid põhimõtteid, et kujundada vastavad üldriiklikud normid. Koolil on selliseks normühikuks ruumide suurusest lähtuv arvutuslik õpilaste, haiglal aga voodikohtade arv. Kulud ühiskonnale vajalike ehitiste püstitamiseks on tavaliselt piiratud kunstlike normide süsteemiga, millest kinnipidamine on aga kohustuslik. Mõnikord on need küllaltki ranged ja annavad võimalusi
tekkinud kulude hüvitamist. Siinkohal on aga oluline, et tellija oleks töövõtjat tehtud tööl lasuvatest puudustest teavitanud, järgides VÕS § 646 lg 6 sätestatut ning töövõtja ei asu mõistliku tähtaja jooksul puudusi kõrvaldama või uut tööd tegema. Siinjuures tuleb aga tähelepanu pöörata puuduste kõrvaldamisega seotud kuludele ja uue töö tegemisega seotud kuludel. Miks, juhul kui on tegemist mitteolulise lepingutingimuste rikkumisega, mille kõrvaldamise kulud on oluliselt väiksemad uue töö tegemise kuludest ning uue töö tegemise nõude esitamine põhjustab töö parandamisega võrreldes ebamõistlikke kulusid, saab tellija sellisel juhul nõuda üksnes töö parandamist. Oluline on siinjuures VÕS § 646 lg 6 tulenev tingimus, mille kohaselt kaotab tellija, va tarbijatöövõtu puhul, õiguse
olema ilmselt edukas), peate otsustama, mida selle olevusega peale hakata? Aega on 15 minutit, et jõuda konsensulikule otsusele ja leida põhjendused. Kaalumise all on järgmise variandid Loomaarsti juures surmav süst ja tuhastamine (kulu 5000 krooni) Jätta omapead tänavale (kulu 0 krooni) Saata tagasi koduplaneedile järgmise kosmosereisiga (kulu 2 000 000 krooni, sest Maalt lahkuvatel kosmoselaevadel ei ole eriti ruumi) Pidada oma kuludel üleval, tõenäoliselt järgnevad 50 aastat (kulu 25 miljonit krooni) Õpetada mingi uus amet (kulu 5 miljonit krooni 10 aasta peale). Merlecons ja Ko OÜ 267 OLEVUSED TEISELT PLANEEDILT Vaatlusleht Kas grupp jõudis konsensusele? JAH EI Kuidas grupp lähenes selle ülesande lahendamisele? Mil määral grupiliikmed kuulasid/ei kuulanud üksteist
tagasiside) Eelarve kontrolli ülesanne pole ainult kulude säästmine, vaid ka positiivne ja lahutamatu ettevõtte planeerimis- ja kontrolltegevuse osa, mis peaks andma hinnangu ettevõtte eesmärkidele, kaasatud personali vajadustele ja soovidele ning pikaajalistele kui lühiajalistele eesmärkidele. Juhtimiskontrolli süsteemid teevad vahet kontrollitavate ja kontrollimatutel sündmustel ja kontrollitavatel ja kontrollimatutel kuludel * Kontrollitav kulu kulu, mida jhi otsused ja tegevus mõjutavad. Kontrollitavate kulude aruanne iseloomustab juhi tegevust. Juht on võimeline märgatavalt mõjutama teatud tüüpi vastutuskeskustele omistatavaid kulusid (põhimaterjalid, põhitööjõud, abitööjõud, ümberseadistused, kütus, hankekulud) * Kontrollimatu kulu igasugune kulu, mille suurust vastutuskeskuse juhtkond mõjutada ei saa antud aja ja vastutuse piires vastaval eelarve tasandil
kulud, mis jääksid justkui üle pärast seda, kui otsekulud on seotud kindlate toodete ja teenustega. See, kas kulud on otse- või kaudkulud, sõltub sellest, mil määral ja millises ulatuses on võimalik kulusid siduda otse vaadeldava toote või teenusega. Tootmises töötavate tööliste tööjõu- kuludel, mis on tavapäraselt otsekulud, on kalduvus muutuda pikal perioodil kindla tasemega püsiv- kuludeks. Kulud jaotatakse püsiv- ja muutuvkuludeks selle alusel, kuidas kulude tekkimine ja muutumine on seotud tootmise või teenuse koguse muutusega. Muutuvkulud on kulud, mis tekivad ainult siis, kui toimingud leiavad tegelikult aset. Nii
annaabi.ee 
