Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kulude ja omahinna arvestus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
omahinna, kulusid, kuluobjekt, otsekulud, üldkulud, kuluarvestus, cost, kogukulud, toodetele, tööjõukulu, 8600, juurdehindlus, kuluarvestust, kulukandja, object, unit, soovime, liigitamine, mitteseotud, täisomahind, müügihind, materjalikulu, tööjõukulud, amortisatsioon, transpordikulud, elekter, soojus, lihtsustatult2018 Sisukor РЕЗЮМЕ.......................................................................................................................4 SISSEJUHATUS............................................................................................................5 1 TOOTE VÕI TEENUSE OMAHIND JA TASUVUSE ANALÜÜS........................7 1.1 Kulude olemus ja liigitamine................................................................................7 1.2 Omahinna arvutamine.........................................................................................12 1.3 Tasuvusanalüüs ja tasuvuse näitajad..................................................................16 2 EMPIIRILISE UURINGU METOODIKA...............................................................23 3 UUE TOOTE OMAHINNA KALKULATSIOON JA TASUVUSE ANALÜÜS...25 3.1 Ettevõtte kulude kirjeldamine ja liigitamine.......................................................27 3
Kulu- (ja juhtimis)arvestus Pille Kaarlõp 1 Programm · Kuluarvestuse põhimõisted · Kuluarvestuse olemus ja põhimõisted · Kulud kasumiaruandes · Kuluarvestussüsteem ja selle valikut mõjutavad tegurid · Kulude klassifitseerimine ja kodeerimine · Kuluarvestussüsteemi loomine · Tegevuspõhine kuluarvestus · Tellimus- ja protsessiarvestus · Tootmise lisakulude arvestus ja jaotamine · Tegevuskulude arvestus · Tulevaste perioodide tulud ja kulud bilansis · Standardarvestus · Kogus-kulud-kasum analüüs ehk kasumiläve analüüs 2 Eesti keelne kirjandus · Juhtimisarvestus · Jaan Alver, Lauri Reinberg · Tallinn 2002: Deebet OÜ · Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes · Toomas Haldma, Sander karu
on tegelikult tekkinud. Standardkulu- see mis läheb ühe toote valmistamiseks, eeldatavasti.. spetsialist määrab need kulud Kuluhälbed- Kulu eelarved- Vara võtame lattu arvele. Läheb tootmisse, tegu kuluga. Kulutus- soetamise hetkel, enne otsustamist, kas tegu varu või kuluga Kulu arvestus- äriidee hakata tootma pehmet mööblit; 1- kulueelarve koostamine, kus kalkuleerib plaanilised kulud;2-kulude tekkimise hetk, reaalsed kulutehingud; 3- toodete kulude kogumine, töötleme kulusid (jaotame kulud vastavalt, kasumiaruanne, kululiigid, jne), kontrolli ja analüüsi protsess (võrrelda eelarveliste kuludega,) Kaizen- teeme hästi palju ja hästi väikseid muudatusi. 20 võtme meetod- 1) Puhastamine ehk korrastamine- mida puhtam ja korralikum on töökoht, seda efektiivsem on töö tegemine 2) Süsteemi mõtestamine, eesmärkide ühitamine 3) Rühmatöö Tõhususe, efektiivsuse kontroll KULUOBJEKT Selle määrab ettevõte ise
Ühtse kuluarvestussüsteemi tunnused (eeldused): võrreldavad kuluaruanded, kehtestatud arvestusperioodid, kulude liigitamise alused, kulude jaotamise alused, varade hindamise alused. Traditsiooniline kuluarvestus- kulude arvestuse meetod, mille kasutamisel liigitatakse kulud otsekuludeks ja kaudkuludeks ning arvestatakse kõik kulud kuluobjektidele, kasutades mahupõhiseid kulukäitureid. Traditsioonilises kuluarvestuses paigutatakse kuluobjektidele kõigepealt otsekulud. Kaudkulud paigutatakse kulukohtadele ning pärast seda jaotatakse traditsiooniliste kulukäiturite abil kuluobjektidele. Traditsioonilise kuluarvestuse eelised: Otsekulud on olulised; Kaudkulud on suhteliselt väikesed; väike toodete nomenklatuur; tootmisprotsess lihtne; tehnoloogia stabiilne; lihtne organisatsiooni struktuur Puudused: 1)Ei anna muutuvas keskkonnas piisavat ülevaadet kulude kujunemisest organisatsioonis.
täitma. Kuluarvestuse süsteemi eesmärgid võib jaotada üldisteks ja spetsiifilisteks. Üldised eesmärgid: · Materiaalsete ressursside soetamise, tootmise ja kasutamise rahaliste parameetrite kindlaksmääramine ja kajastamine · Kulude planeerimine · Kuludega seotud normatiivide määratlemine · Kuludega seotud eesmärkide saavutamise kontroll Spetsiifilised eesmärgid · Toodangu ja teenuste omahinna ja müügihinna kalkuleerimine · Ressursside kasutamise efektiivsuse kontroll · Juhtkonna kulukeskse infoga varustamine · Majandusüksuse jooksva majandustulemuse hindamine ning üksikute allüksuste tegevustulemuste kindlaks määramine 4. Kuluarvestuse 3 komponenti KULULIIKIDE ARVESTUS mille käigus peab selguma, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja
KULUARVESTUS (OMAHINNA ARVESTUS) FJ-011 Cost accounting Loengukonspekt Koostanud Ülle Pärl, MA Tartu 2010 http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kauds ed_kulud.html 1 http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kaudsed_kulud.html............................1 ..............................................................................................................................
............................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................................................................4 KULUDE KALKULEERIMISMEETODID........................................................................................ 5 TÖÖKULUARVESTUS.......................................................................................................................6 1.1.Tellimuse kuluarvestus................................................................................................................8 1.2.Lepingu kuluarvestus.................................................................................................................. 9 1.3.Partii kuluarvestus..................................................................................................................... 10 1.4.Projekti kuluarvestus.................................................................
mis varustab infoga nii juhtimis- kui ka finantsarvestust. See tähendab, et toimub kulude kajastamine nii ettevõtte finantsarvestuse protsessis (raamatupidamisregistrites, varude maksumuse kujunemisel ja kajastamisel bilansis, realiseeritud kaupade kulu kujunemisel kasumiaruandes) kui ka kulude analüüs ja selle rakendamine ettevõttesiseses juhtimisarvestuse protsessis (toodete ja teenuste omahinna kalkuleerimisel, kulude planeerimisel, hinnakujundamisel jne). Kulude arvestus on kulude juhtimise allsüsteem, mis on seotud toodete, teenuste, projektide, tegevuste jt objektide kulude kindlakstegemisega, mis võivad huvi pakkuda juhtidele; Kulude arvestus on operatsioonide, protsesside, tegevuste või toodete/teenuste eelarvestamine, standard- ja tegelike kulude kindlakstegemine ning kulu hälvete ja kasumlikuse analüüs;
analüüs.............................................................................................................14 2.3. Kulukohtade arvestus ......................................................................................21 2.4. Kulukandjate arvestus .....................................................................................30 2.4.1. Kulukandjate arvestuse olemus ja eesmärgid........................................... 30 2.4.2. Tegevuspõhine kuluarvestus..................................................................... 31 2.4.3. Tootmislike üldkulude kalkuleerimine..................................................... 32 2.5. Ettevõttesisese aruandlussüsteemi üldkontseptsioon ......................................... 41 3. KULUDE JUHTIMISE METOODIKA ................................................................ 43 3.1. Kulude juhtimise üldpõhimõtted .......................................................................
8)mõlemad toetuvad raamatupidamise informatsioonisüsteemile.9)mõlemad toetuvad vastutuse ja aruandluse kontseptsioonidele.finantsarvestuse aruandlus hõlmab kogu ettevõtet, juhtimisarvestus ettevõtte üksikuid osi. KULUARVESTUSE EESMÄRGI PÜSTITAMINE:Kuluarvestuse käigus on võimalik jälgida kulude kajastamist majandusüksuse finantsarvestuse protsessis, samuti kulude analüüsi ja selle rakendusi juhtimisarvestuse protsessis. Kuluarvestus on majandustegevuse kõigi kulude ja üksikute toodete (teenuste tööde) tootmise, juhtimise ja müügi kulude kogumise, töötlemise, kontrollija analüüsi protsess, mis hõlmab ka kulueelarvete (plaanide) koostamist. Kuluarvestuse süsteemi eesmärgid võib jaotada üldisteks ja spetsiifilisteks. Üldised eesmärgid: · Materiaalsete ressursside soetamise, tootmise ja kasutamise rahaliste parameetrite kindlaksmääramine ja kajastamine · Kulude planeerimine
• Overview of the nature of the income statement analysis with an analysis of the structure of income statement used by Vinare Logistika OÜ. The author of the thesis uses a quantitative method for writing the thesis. Document collection is done by viewing the documentation and by conducting a semi-structured interview with the management. The author uses deductive approach in drawing final conclusions. Income statement layout 2 emphasises gross profit obtained by deducting the cost of goods and services sold from sales revenue. Writing the thesis, it became apparent that the company had not addressed cost of marketing and cost of sales in accordance with the legislation. During the period considered, many errors in the source documents were found in treating operating costs as periodic costs. The research also revealed that all operating expenses were recognised in the income statement as cost of services sold
ETTEVÕTTE MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEM: 1. FINANTSARVESTUS (Financial Accounting) 2. MAKSUARVESTUS (Tax Accounting) 3. KULUARVESTUS (Cost Accounting) 4. JUHTIMISARVESTUS (Management Accounting) 5. FINANTSPLANEERIMINE (Financial Planning) 6. FINANTSANALÜÜS (Financial Analysis) 7. SISEKONTROLL (Internal Audit) 8. AUDIITORKONTROLL (Auditing) Juhtimisarvestus on ettevõtte eesmärkide saavutamist toetava informatsiooni identifitseerimine, mõõtmine, kogumine, ettevalmistamine, analüüsimine, interpreteerimine ja vahendamine
management accounting) peab tagama juhtimisosuste langetamiseks vajaliku info. Hõlmab endas spetsiifilisi meetodeid, protseduure ja võtteid, mille eesmärgiks on anda juhtkonnale ettevõtte juhtimiseks vajalikku infot. Juhtimisarvestuse spetsialisti ülesandeks on info/andmete kogumine, analüüsimine, tõlgendamine ning aruannete koostamine, mis võimaldaks juhtkonnal põhjendatult langetada otsuseid (nt äriotsused, valikud). Juhtimisarvestuse valdkonnad: * kuluarvestus * ettevõttesisene finantsplaneerimine * ettevõttesisene aruandlussüsteem Seos juhtimisotsustega Kontrollitav ehk mõjutatav kulu - kulu, mille suurust saab juht oma tegevusega mõjutada Mittekontrollitav ehk mittemõjutatav kulu – kulu, mille suurust juht oma tegevusega mõjutada ei saa Olulised ehk relevantsed kulud – sellised tulevased kulud, mis on alternatiivsete otsusvariantide puhul erinevad Ebaolulised ehk irrelevantsed kulud
6 Tootmise abimaterjalid (joodis, määre jms.)/ühik 12 7 Tsehhi juhataja kuupalk 1500 8 Reklaamikulu kuus 6000 9 Komisjonitasu müügimeestele/ühik 10 10 Tootmishoone kulum kuus 1500 a) Liigitada kulud järgmise skeemi kohaselt põhipalk põhimaterjal tootmise üldkulud perioodikulud esmaskulud tootekulud konverteerimis(töötlemis)kulud b) Arvutada tsehhi kuu tootmiskulud Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Ülesanne 1.4 Kalkuleeritud (eelarvestatud) kulud 10000 toote valmistamiseks on järgmised, EEK/ühikule:
kulud lähtudes nende funktsioonidest ja kulukohtadest: tootmis- (otse- ja üld-), turustus- ja üldhalduskuludeks. Lisaks muidugi finantstegevusega seotud kulud, aga nende osas on skeem 1 ja 2 identsed. Skeem 2 puhul kantakse otsekuludesse vaid müüdud toodangu kulu (COGS). Selle hulgas on lisaks ka see osa põhivara kulumist, mis kasutatakse otseselt toodete/teenuste müügiks. Samuti arvestatakse siia tootmistööliste tööjõukulu, kes otseselt tegelevad toodete toomisega. Tuleb rõhutada, et siia hulka kuuluvad ka tootmise üldkulud. Tootmise otse- ja üldkuludest kujuneb valmistatud toodangu tootmisomahind (omamaksumus). Müüdud toodangu kulu on tavaliselt ligilähedaselt proportsionaalses sõltuvuses müügikäibest. Skeemi 1 selgeks eripäraks on nn korrigeerimiskirje valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus olemasolu tootmisettevõtete puhul. Nende jääkide vähenemist näidatakse
2. Tootmisplaan 7 2.1 Tootmiskulude eelarved 2.1.1 Materjali hankimise (vajaduse) plaan ja tasumine materjalide eest 8 2.1.2 Tööjõu plaan ja palgakulu eelarve 10 2.2 Perioodikulude eelarved 2.2.1 Turustus- ja halduskulude eelarve ning nende tasumise eelarve 11 3. Tootmise üldkulude plaan ja üldkulude väljamaksete prognoos 13 4. Tooteühiku plaanilise omahinna kalkulatsioon ja müügikulude eelarve 14 5. Investeeringute, amortisatsiooni ja põhivara eelarve 16 6. Rahavoogude eelarve 18 7. Eelarveline kasumiaruanne (skeem 2 järgi) 20 8. Eelarveline bilanss 22 Kokkuvõte 24
MAJANDUSANALÜÜS Õppematerjal 2 SISUKORD ÕPPEMATERJAL 1 SISSEJUHATUS 5 I KULUARVESTUS 6 1.Kuluarvestuse eesmärgid ....................................................................................................6 2.Kuluarvestuse süsteem, kululiigid.......................................................................................8 3.Kulukohtade arvestus .......................................................................................................
(P- hind, V- muutuvkulud) Ühiku jaaktulu naitab, kui suures ulatuses aitab iga muudud toode katta pusikulusid tervikuna. Kui tootmises midagi oluliselt ei muudeta, jaab jaaktulu uhikule samaks ja seetõttu on suurema kogujaaktulu korral lihtsam katta pusikulusid. Jaaktulupõhine analuus on vaga oluline samuti uurimaks tootegruppide (olemasolev toode ja uue toote juurutamine kui projekt) tasuvust. 35. Ohutusvaru. Definitsioon. 36. Omahind, hinnalisand ja muugihind. 2 omahinna leidmise viisi. Hinnalisandi tahendus, mida see arvesse võtab, kuidas saadakse muugihind. 37. Hinnaelastsus. Mida see tahendab, kuidas seda ara kasutada. 38. Perishability. Tahendus nii toote, kui teenuse mõttes. 39. Taiskuluarvestuse võrdlus osakuluarvestusega. Sarnasused ja erisused. 40. Üks kusimus tuleb Moodles esitatud lisamaterjalide alusel (kaustas lisamaterjalid
Tallinna Tehnikaülikool Kursuse lõputöö Äri- ja transpordistrateegia praktiline korraldus HansaTrans OÜ näitel 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Ettevõtte veondusstrateegia 3 3. Kuluarvestus 4 4.Transpordi maksumuse arvestuse spetsiifika põllumajandus- 6 masinate näitel 5. Ettevõtte vajadused ja spetsiifika 6 6. Kuluarvestus transpordi kui sisseostetava teenusena 7 7. Kuluarvestus oma transpordi soetamisel 9 2 1. Sissejuhatus
eriotstarbeliste aruannetena. 2. Ressursside jaotamise ja ümberjaotamise otsused (hõlmab toodete ja klientide analüüsi, hinnakujundamist); genereeritud info vormistatakse tavaliselt toodete või teenuste, samuti kaubamärkide, jaotuskanalite jms rentaablust käsitlevate aruannetena. 3. Kulude planeerimine ja kontroll; genereeritud info vormistatakse vastutuskeskuste tulusid, kulusid, varasid ja kohustisi käsitlevate aruannetena. 4. Tehingute tulemuslikkuse mõõtmine ja töötajate hindamine (hõlmab tegelike ja eelarvestatud tulemuste võrdlemist); võib tugineda nii rahalistele kui ka mitterahalistele näitajatele. 5. Seaduste ja muude ettevõtteväliste normatiivaktidega sätestatud nõuetele vastavate (finants)aruannete koostamine. * punktid 1-4 juhtimisarvestus; punkt 5 finantsarvestus
mis võimaldab rahuldada kliendi nõudlust toote või teenuse järele. Tarneahel on toote või teenuse tarnijalt kliendile liikumisel kaasatud organisatsioonide, inimeste, tehnoloogiate, tegevuste, info ja muude ressursside süsteem (Naguerney 2006) 4. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas? Kogukulude kontseptsioon eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, kus kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejuures aktsepteeritava klienditeeninduse taseme). Tänapäeval, kui toodetakse üha rohkem kõrgtehnoloogilisi kaupu, mis on kõrge väärtusega massiühiku kohta ja mille transpordikulud on väheolulised ning millel toimub kiire moraalne vananemine, rõhutakse kõrgele klienditeeninduse tasemele, kasutades kiiremaid ja kulukamaid transpordiviise. Samal
varustati. 1980-ndad. Tänu kulude kasvule ja jaotuskulude tegeliku suuruse teadvustamisele kasvab järsult jaotuslogistika tähtsus ja professionaalsus. Jaotuslogistikas praktiseeritakse pikaajalist1980-ndate lõpp / 90-ndate algus. Tänu IT arengule hakkavad organisatsioonid integreerima oma sisenevaid ja väljuvaid materiaalseid vooge, ehk hanke ja jaotuslogistikat, parendamaks klienditeenindust ja vähendamaks kulusid. Sellise uudse kontseptsiooni kohta tuleb inglisekeelses juhtimisterminoloogias kasutusele termin LOGISTICS, e. logistika. Varemkasutati jaotussfääri keskset terminit PHYSICAL DISTRIBUTION e. füüsiline jaotus. IT süsteemide ja kommunikatsioonide küre areng. 1990-ndad. Logistiliste funktsioonide integreerimisprotsess jätkub. Enam ei integreerita logistilisi funktsioone mitte ainult oma organisatsiooni siseselt vaid ka nende ettevõtteväliste
12 juhul kui kaup saabub ilma alusteta nn mahukaubana, kuid hoiustatakse riiulikohtadel 2. Kas kaupade lähetamine veoühikus põhivedudel nn mahukaubana (kaup on alusteta ja täidab kogu koormaruumi) vähendab või suurendab kauba veo ja käsitsemise kogukulusid? veokulud suurenevad, käsitsemiskulud vähenevad, kogukulud vähenevad veokulud suurenevad, käsitsemiskulud vähenevad, kogukulud suurenevad veokulud vähenevad, käsitsemiskulud suurenevad, kogukulud vähenevad veokulud vähenevad, käsitsemiskulud suurenevad, kogukulud suurenevad Näidisülesanne Mahukauba veost saadav kogukulu sääst Andmed Saksamaalt on veetud kohale poolhaagisega 1260 sõiduauto rehvi. Rehvid on laaditud lastiruumi kalasabakujuliselt ja nendega on täidetud kogu lastiruum. Juhul kui samad rehvid
juhul kui kaup saabub alustel kuid hoiustatakse ilma alusteta virnastatult juhul kui kaup saabub alusteta ja seda hoiustatakse virnastatult alusteta juhul kui kaup saabub ilma alusteta nn mahukaubana, kuid hoiustatakse riiulikohtadel 2. Kas kaupade lähetamine veoühikus põhivedudel nn mahukaubana (kaup on alusteta ja täidab kogu koormaruumi) vähendab või suurendab kauba veo ja käsitsemise kogukulusid? veokulud suurenevad, käsitsemiskulud vähenevad, kogukulud vähenevad veokulud suurenevad, käsitsemiskulud vähenevad, kogukulud suurenevad veokulud vähenevad, käsitsemiskulud suurenevad, kogukulud vähenevad veokulud vähenevad, käsitsemiskulud suurenevad, kogukulud suurenevad Näidisülesanne Mahukauba veost saadav kogukulu sääst Andmed Saksamaalt on veetud kohale poolhaagisega 1260 sõiduauto rehvi. Rehvid on laaditud lastiruumi kalasabakujuliselt ja nendega on täidetud kogu lastiruum
11 TURUSTUS on tegevus, millega luuakse toote edasitoimetamise süsteem tootjalt tarbijale. Siia kuuluvad: Turustuskanalite valik ja koordineerimine Toodete transport Toodete ladustamine Kaubavarude juhtimine o Turustuskanali ülesanne on vähendada kulusid kontaktide loomisel, sorteerimisel, tehingute sõlmimisel o Turustuskanali valikul arvestada: toote müügimaht, firma kulud, arvelduste kiirus, klientide pretensioonid, kaubanduspind toote all, klientide suhtumine vahendajasse jm o Turustuskanali astmed, vertikaalsed ja horisontaalsed kanalid MÜÜGITOETUS on kommunikatsiooni süsteem tarbijate ja laiema avalikkusega MÜÜGITOETUSE PÕHIEESMÄRGID:
MAJANDUSARVESTUS 1. Majandusarvestuse olemus ja koht ettevõtte juhtimissüsteemis. Arvestuse liigid. Finants- arvestus. Juhtimisarvestus. Kuluarvestus. (1, lk. 9-13) Majandusarvestus on maj.info identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga võimald. info kasutajatel langet. juhtimisotsuseid. Maj.arvestus kui infoprotsess hõlmab: · kogumist, identifitseerimist, mõõtmist ja hindamist, · vastava info registreerimist, töötlemist ja kokkuvõtmist, · maj.tegevuse kohta aruandluse koost. (rp. ja e/v sisesed aruanded), · aruannete interpreteerimist anal
lahendus. Ehitusprojekt (construction design)- ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhenditest ning muudest asjakohastest dokumentidest. Vahe seisneb selles, et kavand annab ettekujutuse ainult arhitektuurse lahenduse kohta, kuid projekt sisaldab detailsemaid dokumente, mis annavad informatsiooni selle hoone nii arhitektuuri kui ka ehitamise/ kasutamise kohta. 11. Mis on kogukulud ehituses Kogukulud - kõikide kulurühmade kulude summa. Kulurühm - ehituskavandist või -projektist lähtuv siduskulude rühm. Kogukulud koosnevad kuludest: 1. maatükile (krundile); 2. krundi hõivamisele ja ettevalmistamisele; 3. lammutusele ja muudele töödele krundil; 4. ehitustööle; 5. tasudele konsultantidele seoses eelloetletud tegevustega; 6. möbleerimisele, sisustamisele, seadmetele jm.; 7
KULUDE LIIGITUS FINANTSARVESTUSES Kasumiaruande skeem 1 on esitatud kululiigid, mis on järgmised: Kaubad, toore, materjal, teenused Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Intressikulud Muud finantskulud Olulised käibevara allahindlused Tulumaks Ülaltoodud kulud jaotuvad perioodikuludeks ja varude soetamisega seotud kuludeks. Varude soetamise kulud saab omakorda liigitada ostukuludeks ja tootmiskuludeks (tootmise otsekulud ja tootmise üldkulud). Tootmiskulud (soetuskulud) on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega. Tootmise otsekulud: Otsesed materjalikulud Tootmistööliste töötasud koos töötasuga seotud maksudega jmt Tootmiskulud Tootmise üldkulud:
juhtide otsustada. Kuna juhtidele on oluline info edastamise kiirus, siis koostatakse aruandeid tavaliselt lühemate perioodide kohta ning info edastatakse mingi tegevusharu või allüksuse kohta. Samas on juhtimisarvestuse info väljendamisel rahas mõnevõrra väiksem osa kui finantsarvestuses. Juhtimisarvestuse objektiks on eelkõige ettevõtte poolt tehtud kulude käitumine. • Kuluarvestus – Kuluarvestus on osa juhtimisarvestusest, mis tegeleb ettevõtte ja selle struktuuriüksuste tootmis- ja tegevuskulude kogumise, töötlemise, kontrolli ja analüüsiga, samuti tootekulu kalkuleerimisega. Kuluarvestuse võib jagada kaheks grupiks – raamatupidamise kuluarvestus ja juhtimisinfoks vajalik kuluarvestus. Raamatupidamise kuluarvestus peab tagama kuluarvestuse õigsuse kasumiaruandluse ja bilansi kirjendamiseks
hinnatakse ehitusprojekti alternatiiv-variante tehnilistest lahendustest ja kvaliteedipiirangutest tulenevalt otsustatakse projekteerimise alustamine ja määratakse eelarvepiirang Eelprojekt antakse põhimõtteline lahendus ehitisele prognoositakse detailsemalt ehitusprojekti kulusid võrdlusobjektide ja/või orienteeruvate töömahtude alusel tehakse lõplikud otsused edasise projekteerimishanke või projekteerimis-ehitushanke korraldamiseks Põhiprojekt määratakse ehitise kõik tehnilised parameetrid luuakse võimalus koostada töömahtude loetelu ja
o Igale ettevõttele on inimesed strateegilise tähtsusega ja nad võivad ettevõtet mõjutada mitmel moel (soodsalt või ebasoodsalt). o See mõju võib olla nii ettevõtte sisene kui tulla ka väljastpoolt ettevõtet o Kuid sotsiaalne keskkond on suures osas siiski väljaspool ettevõtte kontrolli. o Selles suhtes on see sarnane makromajanduse keskkonnaga. Tehnoloogia mõjutab ettevõtteid mitmel viisil: o vähendab kulusid, o vähendab vigu („inimfaktori“ asendamisel automaatikaga), o tõstab toodangu kvaliteeti, o tõstab töö efektiivsust, o kiirendab ettevõttes kulgevaid protsesse, 2 o sealhulgas kommunikatsiooniprotsesse seoses infotehnoloogia tormilise arenguga. Rahvusvahelistumisele viivad tegurid võib jagada nn. turutõuke- ja turutõmbe teguriteks
o Igale ettevõttele on inimesed strateegilise tähtsusega ja nad võivad ettevõtet mõjutada mitmel moel (soodsalt või ebasoodsalt). o See mõju võib olla nii ettevõtte sisene kui tulla ka väljastpoolt ettevõtet o Kuid sotsiaalne keskkond on suures osas siiski väljaspool ettevõtte kontrolli. o Selles suhtes on see sarnane makromajanduse keskkonnaga. · Tehnoloogia mõjutab ettevõtteid mitmel viisil: o vähendab kulusid, o vähendab vigu (,,inimfaktori" asendamisel automaatikaga), o tõstab toodangu kvaliteeti, o tõstab töö efektiivsust, o kiirendab ettevõttes kulgevaid protsesse, 2 o sealhulgas kommunikatsiooniprotsesse seoses infotehnoloogia tormilise arenguga. · Rahvusvahelistumisele viivad tegurid võib jagada nn. turutõuke- ja turutõmbe teguriteks.
o Igale ettevõttele on inimesed strateegilise tähtsusega ja nad võivad ettevõtet mõjutada mitmel moel (soodsalt või ebasoodsalt). o See mõju võib olla nii ettevõtte sisene kui tulla ka väljastpoolt ettevõtet o Kuid sotsiaalne keskkond on suures osas siiski väljaspool ettevõtte kontrolli. o Selles suhtes on see sarnane makromajanduse keskkonnaga. · Tehnoloogia mõjutab ettevõtteid mitmel viisil: o vähendab kulusid, o vähendab vigu (,,inimfaktori" asendamisel automaatikaga), o tõstab toodangu kvaliteeti, o tõstab töö efektiivsust, o kiirendab ettevõttes kulgevaid protsesse, 2 o sealhulgas kommunikatsiooniprotsesse seoses infotehnoloogia tormilise arenguga. · Rahvusvahelistumisele viivad tegurid võib jagada nn. turutõuke- ja turutõmbe teguriteks.
annaabi.ee 
