Adorno, Theodor - saksa sotsioloog, marksistlik filosoof, muusikateoreetik ja helilooja. Peab massimeediat ja popkultuuri negatiivseks. Valgustatus muudab mõistuse instrumentaalseks, standardiseerituks, keskendutakse eesmärgi saavutamisele, mitte selle väärtusele, institutsioonid kontrollivad isiksuse moodustustumist ja hoiavad teda oma piires. Massikultuur lämmatab kõrgkultuuri: popkultuuris standardiseerimine ja võlts-isikupära Althusser, Louis - prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigiideoloogilised aparaadid" institutsioonid hoolitsevad selle eest, et inimestel valesid mõtteid ei tekiks, teenib juhtivat klassi taastootes hegemoonia aluseks olevat ideoloogiat läbi praktikate (koolipäev, matused), milles inimene osaleb mittevabatahtlikult, määratledes end subjektina Anderson, Benedict konstruktivistliku koolkonna teadlane, kes peab rahvust uue eliidi loodud kujuteldavaks
Sissejuhatus üldisse kultuuriteooriasse Eksamiküsimused ja eksami toimumise kord Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks positiivsele hindele on vajalik vähemalt 6 õiget vastust. Kirjalikul eksamil esitatakse kolm küsimust, millest tuleb vastata kahele. Vastustes on soovitav osutada läbitöötatud kirjandusele ja esitada ka oma isiklik seisukoht. (1) Nime- ja terminitesti küsimused A. Kes on ja mille poolest on kultuuriteooria jaoks tähtis: Adorno, Theodor Althusser, Louis Anderson, Benedict Arendt, Hanna Barthes, Roland Baudrillard, Jean Benedict, Ruth Benjamin, Walther Boas, Franz Bourdieu, Pierre Chomsky, Noam Comte, Auguste Durkheim, Émile Eco, Umberto Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung, Carl G. Kristeva, Julia Lévi-Stra
Rahvakultuur- ületab otseseid ja vahetuid vajadusi. ühendab meid ajaloolise traditsiooniga. Nt. rahvalaulud ja tantsud. Olmekultuur- on igapäevaelu iseloomustav. Näiteks kas me sööme kahvli ja noaga, või pulkadega. Ja selle põhjal saab ka öelda, kas inimene on kultuurne- käitub korralikult. Või on ta kultuuritu- et käitu vastavalt meie normidele. Tegelikult kultuuritut inimest polegi olemas. Kõrgkultuur võib võtta rahvakultuuri elemente, rahvakultuur samas võib järele aimata kõrgkultuuri tendentse ja moode. Kõik määratlused on üksteist täiendavad, aga samas ka üksteisega vastuolus. 3. Mis on kognitiivne adekvaatsus? Kognitiivne adekvaatsus ehk see, kuidas me oma maailma kirjeldame ja kuidas me tähendusi edasi anname, oleks selle maailma struktuuri toimimisega kooskõlas. 4. Mille poolest erinevad omavahel bioloogilised, sotsiaalsed ja kultuurilised konstandid?
Võib olla peaks kul. mõistest loobuma. Kui rääkida kul. kui millesti stabiilsest diskreetsest tervikust, siis on seda võimalik ära kasutada poliitlist eesmärkid saavutamiseks. Meie riik, meie kultuur, kõik mis kokku ei sobi sellega ei ole meie ühiskonnas vajadust. Suur hulk teoreetikuid leiavad, et kui kult. ei sobitada totaliseerivat rolli on definitsioonist siiski abi. Meie oma kul.definitsioonid: · kõrgkultuur- kirjandus, kontserdid, filmid, mida keegi ei vaata. · Rahvakultuur - tantsud, laulud, ühendab ajaloolise traditsiooniga. Kõrg ja rahva kul eksisteerivad küll koos, aga ühisosa on väike. · Olmekultuur - Kultuur kui olmeline ja igapäevast elu iseloomustav nähtuda kogum. Keegi on kultuurne, keegi on kultuuritu. Kultuur kui enese-määratlemise alus: see on meie kultuur, meie harjumused. See eristab meid kõikidest teistest. Kõrg, rahva, olme-kultuur, enesemääratluse alus, eristavad märgid (kultuuri sokk).
Eristati kultuurseid rahvaid kultuuritusest. 18.sajandil andsid saksa valgustajad (eeskätt Johann Gottfried Herder) mõistele tänapäevasele lähedase sisu. Herderi töö on kultuurirelativism. Kultuurid on omanäolised, kordumatud individuaalsed üksused, mida on palju ja neid ei saa hinnata universaalse mõõdupuuga. Kultuur kui suurte inimgruppide elukorralduse viis ja seda elukorralduse viisi määrav, struktureeriv kollektiivsete uskumuste ja ettekujutuste tervik. 19. sajandil on antropoloog Edward Tylor defineerinud kultuuri nii: “kultuur on see keeruline tervik, mis hõlmab teadmist, usku, kunsti, kõlblust, kombeid ning kõiki muid oskusi ja 1 harjumusi, mida inimene ühiskonna liikmena omandab.” Paralleelselt antropoloogilisele kultuurikäsitlusele tähistas kultuur ka inimvaimu kõrgemaid, täiuslikuks ja peeneks peetud saavutusi
SEMIOOTIKA AJALUGU II Strukturalism. Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Erinevad humanitaarsed uurimused, mis valivad oma uurimisobjektiks invariantsete suhete (struktuuride) kogumi erinevate süsteemide dünaamikas. Struktuuri defineeritakse kui mudelit, mis vastab kolmele tingimusele: 1
diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. - epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe. - Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid). - William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud). - John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale. CHARLES SANDERS PEIRCE 1839 - 1914 Ameerika filosoof, keemik ja semiootik. Keskendus keskaegsele terviklikule maailmapildile, hindas skolastikuid kui esmaklassilisi mõtlejaid (nad ei üritanud teadusi eristada, üritas kõike korraga haarata). Tema märgiteooria on semeiootika (substitutiivne semiootika). Käsitles märke kui teadmise aluseid. Jumal lõi maailma ja lasi inimesel asjadele nimed panna. See oli ühtlasi maailma valitsemise akt. Eristas kaks tüüpi märke - asendaja ja universaalne asendaja. Üks tähistab ükskõik mida, teine ei saa
Peircel: märktriaad – märk, tõlgend, objekt. Märk on suhtes objektiga, siis tekib automaatne tõlgendus. Saussurel: tähistatav ja tähistaja - Miski on märk ainult seetõttu, et seda interpreteeritakse interpreteerija poolt kui millegi märki Märke võib kasutada erineval moel (liiklusmärk, aga kui annad sellega vastu pead, siis kasutad teisel moel seda) Märk peab olema alati süsteemis, ta ei eksisteeri iseseisvalt ilma süsteemita enda ümber. Struktuur ja strukturalism: Struktuur on kõigi reaalselt eksisteerivate süsteemide lahutamatu osa. Struktuur on süsteem, mida juhib seaduspärane seos. On süsteemi see osa, mis muudab süsteemi seaduspäraseks ja loogiliseks. Struktuur on süsteemi seaduspärane siseehitus (by E. Suursaar). Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Semiootika on strukturalismi vorm — me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid
Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. - epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe. - Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid). - William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud). - John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale. CHARLES SANDERS PEIRCE 1839 - 1914 Ameerika filosoof, keemik ja semiootik. Keskendus keskaegsele terviklikule maailmapildile, hindas skolastikuid kui esmaklassilisi mõtlejaid (nad ei üritanud teadusi eristada, üritas kõike korraga haarata). Tema märgiteooria on semeiootika (substitutiivne semiootika). Käsitles märke kui teadmise aluseid. Jumal lõi maailma ja lasi inimesel asjadele nimed panna. See oli ühtlasi maailma valitsemise akt. Eristas kaks tüüpi märke - asendaja ja universaalne asendaja. Üks tähistab ükskõik mida, teine ei saa midagi
Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. - epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe. - Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid). - William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud). - John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale. CHARLES SANDERS PEIRCE 1839 - 1914 Ameerika filosoof, keemik ja semiootik. Keskendus keskaegsele terviklikule maailmapildile, hindas skolastikuid kui esmaklassilisi mõtlejaid (nad ei üritanud teadusi eristada, üritas kõike korraga haarata). Tema märgiteooria on semeiootika (substitutiivne semiootika). Käsitles märke kui teadmise aluseid. Jumal lõi maailma ja lasi inimesel asjadele nimed panna. See oli ühtlasi maailma valitsemise akt. Eristas kaks tüüpi märke - asendaja ja universaalne asendaja. Üks tähistab ükskõik mida, teine ei saa midagi
* assertiivne - kõneleja teatab mingist faktist, informeerib. See öö on pikk. * komissiivne - kõneleja võtab endale kohustusi (informeerida Ma luban, et see öö saab olema pikk * direktiivne - kohustus antakse kuulajale. Too mulle kohvi. * ekspressiivne - kõneleja väljendab seisukohta, suhtumist seoses mingi faktiga See kohvi on vastik. * deklaratiivne - midagi kuulutatske välja või nimetatakse. Ma nimetan sind värdjaks. Kohtuotsused 18. Märk ja tekst. Tekst ja diskursus. Tekstil on keelest sõltumatud seaduspärad: * fikseeritud algus ja lõpp * tekstil on kompositsioon (sisu tuleb teksti sisse mahutada) * tekstil on erinev iseloom ja tähendus saatja ning vastuvõtja puhul. Redundantne tekst on tekst, milles on palju ülearust, kuid redundantsus varieerub tekstides - mõnes on ainult oluline info, mõnes peaaegu üldse mitte (teismeliste tüdrukute jutt). Kõige informatiivsemad on kirjanduslikud tekstid, eriti luuletused, kus pea
Paradigmaatilised reeglid määravad millist vormi peab antud juhul kasutama (käände- ja pöördelõpud)Paradigmaatiliseks riimiks nimet sõnade lõppude kordusi.. Paradigmaatilised reeglid on süntagmaatika aluseks. Näide: Poiss jookseb. Ei saa õelda poisid jookseb, vaid peab ütlema poisid jooksevad. Kui üks on mitmus, siis peab ka teine olema mitmus. Iga valik mõjutab teist. Fredrich Ludwig Gottlob Frege(1848-1925) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika ja analüütilise filosoofia rajajaks.Kui me tahame midagi teada saada, siis peame selgitama välja põhjuse. Kui tahame tuumani jõudma, siis peame põhjusest aru saama. Igal asjal on põhjus ehk kausaalusus: Kausaalsuse põhimõte- Põhjuslikkus ehk kausaalsus on selline nähtustevaheline paratamatu seos, kus üks neist nähtustest (nimetatakse põhjuseks) tingib teist (nim. tagajärjeks). Põhjus tingib tagajärje.
häälega, et neid karile ajada *Odysseus laseb enda aheldada end laeva külge, madrused pidid kõrvad kinni toppima * t õlgendus p ääsemise lugu on võimas, aga lugu nõuab ohvreid, sa pead suretama instinktid *Odysseus valgustusaja inimene, kes kasutab oma mõistust, aga peab vastu vaid siis, kuid ta on ahelais, vangistatud (ainult siis suudab ellu jääda) inimese saatus pärast valgustusaega inimsed, kes on k üll valgustatud, aga neil puudb vabadus *valgustusest progressi idee *valgustusaja kangelane Prometheus *autorid ei näe teoses progressiideed *näevad hoopis inimest on n üüd parem kontrollida *1.totalitarismi võimuletulek Euroopas (Hitler, (Stalin)) *2.massikultuuri pealetung KULTUURITÖÖSTUS *pessimistlik hoiak marksismist taandumine *fasism kui ka stalinism jumala kaotamise re ziimid valgustuse tagaj ärjg * maapeal on v õimalik luua paradiis * humanistlikud (inimesekesksed, inimesed ise valitsevad) re ziimid *kuhu peab pöörduma
Shannon lähtus sellest, et info on seotud valikuga ning selle valiku aluseks on 1 bit = infoühik juhul, kui meil on valida kahest. Jakobson lähtub aga informatsiooni sisust: Keel (kood) Saatja vastuvõtja adressant tekst (sõnum) Kontekst Funktsioonid ei ole eksklusiivsed. Tavaliselt on tekst orienteeritud mitme funktsiooni täitmisele. Teaduslikul tekstil on ka oma poeetiline funktsioon. Jakobsoni skeemi peetakse kõige adekvaatsemaks. 14. Märk ja tekst. Tekst ja diskursus. Süntaktika küsib kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega, näiteks sõnade järjekorraga lauses. Barthes' diskursuse vaatlemine: *vaatleme keelt tegevuses, kasutatuna kõneleva subjekti poolt. kasutatav, kasutatud keel. *diskursuse maht: diskursusena võime vaadelda igasugust lausungit, mis ületab mahult fraasi ja omab tähendustervikut. peab leidma analüüsiviisi, millega oskaksime omavahel
Näide selle kohta, et kõrgkultuuri eristatakse madalast: KÕRGKULTUUR: klassikalise muusika kontserdil pole nauding kõige tähtsam. Naudingut tuleb edasi lükata. MADALKULTUUR: Kui minna klubisse tantsima, siis on nauding kohe kätte saadav. Prantsuse sotsioloog Bourdiey väitis, et kõrge ja madala jaotus pole midagi absoluutselt, üle aegade kestvat. // Kuid kui me vaatame enda ümber, siis see jaotus on väga kehtiv, seda on näha. NT: Haridussüsteemis on ka jaotus olemas. 3. Populaarkutluuri samastetakse massikultuuri
1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus - seotud religiooniga. 16
* deklaratiivne - midagi kuulutatske välja või nimetatakse. Ma nimetan sind värdjaks. Kohtuotsused Kaudsed illokutiivsed aktid - pinnapealne sõnum on otseselt ära tuntav, ent selle taga on varjatud ütlus. Ega te ei saa ulata mulle soolatopsi? - reaalselt on tegemist direktiivse ütlusega, millega tahetakse saavutada soolatopsi saamist, mitte ei oodata ei/ja vastust. 14. Märk ja tekst. Tekst ja diskursus. Tekstil on keelest sõltumatud seaduspärad: * fikseeritud algus ja lõpp * tekstil on kompositsioon (sisu tuleb teksti sisse mahutada) * tekstil on erinev iseloom ja tähendus saatja (determineeriv) ning vastuvõtja puhul. Redundantne tekst on tekst, milles on palju ülearust, kuid redundantsus varieerub tekstides - mõnes on ainult oluline info, mõnes peaaegu üldse mitte (teismeliste tüdrukute jutt). Kõige informatiivsemad on
turuuuringud, mis müüdi Am-sse. · Noorte gruppidele sai midagi maha müüa · Saksam noorte seas midagi sellist ei toimunud sellepärast kasutati neid sõdades. · Inglis noored tahtsid olla rohkem vabamad, mobiilsemad · Radikaalne islam, toimub terror, kuna puudub popult Uuringu tulemus väitis, et noorte kult käitub imelikult, kummaliselt. Puberteedid: eelmistel sajanditel läks laps otse täiskasvanuks. · Jean Rousseau Sveitsi Filosoof (1712-1778) ,,ÉMILE: OR, ON EDUCATION" - filosoofia laste harimisest, vaimsed muutused kasvatuses. Määratleti puberteediaeg, mida tuleks tema arvates pikendada, siis on maandumine pehmem. Haridust võiks pikendada asjade õpetamine. Inimene kui kompleksne areng ja kuidas ühisk käitub. 18 saj II p võimendus idee puberteedi ajast. · Friedrich von Klinger
* assertiivne kõneleja teatab mingist faktist, informeerib. See öö on pikk. * komissiivne kõneleja võtab endale kohustusi (informeerida Ma luban, et see öö saab olema pikk * direktiivne kohustus antakse kuulajale. Too mulle kohvi. * ekspressiivne kõneleja väljendab seisukohta, suhtumist seoses mingi faktiga. See kohvi on vastik. * deklaratiivne midagi kuulutatske välja või nimetatakse. Ma nimetan sind värdjaks. Kohtuotsused 14. Märk ja tekst. Tekst ja diskursus. Tekst koosneb märkidest. Las diskursus koosneb ka märkidest... Süntaktika küsib kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega, näiteks sõnade järjekorraga lauses. Tekstil on keelest sõltumatud seaduspärad: * fikseeritud algus ja lõpp * tekstil on kompositsioon (sisu tuleb teksti sisse mahutada) * tekstil on erinev iseloom ja tähendus saatja ning vastuvõtja puhul. Redundantne tekst on tekst, milles on
kogemusfaktidest, mida saadakse teada vaatluse või eksperimendi käigus.Isiklikul arvamusel, eelistusel ega spekulatiivsetel kujutlustel pole teaduses kohta.Teadus on objektiivne. See arusaam hakkas levima pärast teaduslikku revolutsiooni, mis leidis aset peamiselt 17. Saj jooksul ja mille põhjustasid eelkõige suured teadlsed Galilei ja Newton. Toonitades,et kui me tahame mõista loodust, tuleb uuridagi loodust mitte Aristotelese teoseid, võtsid tollase suhtumise teadusse kokku filosoof F.Bacon ja paljud ta kaasaegsed.Nad hakkasid teaduslike teadmiste allikaks pidama kogemust. Bacon paneb aluse arusaamale teadusest: teadus on midagi, mida tehakse läbi induktsiooni meetodi (üksikult üldisele). Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon.
Levinumad on loomismüüdid ja kangelasmüüdid. Kirjanduses kuni 18.saj. lõpuni nn. müüdiperiood. Müüdid olid Vanakreeka tragöödiates, Vanas Testamendis, kangelaseepostes (rahvuseepos - rahvapärimus + ajalooline sündmus), rüütliromaanid võtsid ainese antiigist, Kuningas Arturi romaanid kasutasid keldi müüte ja pärimusi, ka Tolkieni „Sõrmuste isand“ on anglosaksi mütoloogia põhjal loodud. Kirjandusteooria koolkonnad Strukturalism. Põhialused, struktuuri mõiste. Strukturalistlik lingvistika (Saussure). Strukturalistlik antropoloogia. Semiootika. Märgisüsteemi mõiste. Märgitüübid: indeks, ikoon ja sümbol. Strukturalism ja kirjandusteadus. Strukturalistlikke kirjandusteooriaid (narratoloogia, G. Genette, J. Culleri strukturalistlik retseptsiooniteooria). Strutrualism Strukturalism on meetod, mille eesmärgiks on süstemaatilisel viisil mõista põhistruktuure, millele toetub looming
Antropoloogiline lingvistika interdistsiplinaarne uuring, kuidas keel mõjutab ühiskonda. Antropoloogiline lingvistika uurib, kuidas keel kujundab kommunikatsiooni, moodustab sotsiaalse identideedi ja erinevad grupid, organiseerib suuremahulised kultuurilised uskumused ja ideoloogiad ning arendab ühise kultuurilise esindamise looduses ja sotsiaalses maailmas. Auguste Comte (1798-1857) - oli prantsuse filosoof, sotsioloogilise distsipliini rajaja ja positivismi õpetlane. Teda võib pidada esimeseks kaasaegseks filosoofiks. Vomte poolt välja pakutud uus sotsiaalne paradigma põhines teadusel. Comte ideed olid 19 sajandil märkimisväärselt suure mõjuga. Tema tööd mõjutasid ka Karl Marxi ja John Stuart Milli. Tema versioon sotsioloogiast ja sotsiaalsest evolutsioonist avaldasid mõju sotsiaal-teoreetikutele ja antropoloogidele nt Herbert Spencer
audentsus ei ole ei ega ja. Aura- mõõdabki selle audentsuse määra suurust. Aura muutub ajajooksul täpselt nii nagu inimesed seda mõtestavad. Aura ei ole igavene, see muutub ajas. Midagi unikaalset luuakse ümber et seda saaks taas toota. Benjamin ütleb- kunstiteos vabastaub rituaalist. Demüstifikatsioon- kunstnikult võetakse müstiline rituaal. Aura kui midagi autoriteetset. Ideoloogia- Althusser- ta katsus marxismi käsitleda kui teadust. Strukturalism... individuaalsus on tema jaoks kahtlane. Foucault. Ideoloogia on osa pealisehitusest. Ideoloogia peab legitimeerima kõike seda mis toimub baasis. Majandus suhted on fundamentaalsed, aga selleks et see saaks toimida on vaja midagi veel ehk midagi mis toimub seal pealisehituses. Ideoloogia on teatav praktika mis aitab inimestel elada nendes realsetes tingimustes milles nad elavad- õppetus elamiseks. Lecture symptomale ehk
Me peame seda korrastama. Ta püüdis leida sellist teed, kus mõistete tähendus oleks optimaalne. Keeles (tavakeeles) on olemas sünonüümid ja homonüümid. T T M T M T T T Matemaatika keele aluseks pidas ta loogikat. Hiljem ta sai aru, et loogika ei ole kõige elementaarsem asi ,,Tähendusest ja osutusest" (Sisust ja tähendusest) Ch.S. Peirce Ühist on selles, et ta oli ebaõnnestuja. Ta oli semiootika ja filosoof. Erinevalt Fregest, Peirce kirjutas kogu oma elu ühte ja sama asja. ,,Collected papers..." köide 2 lõik 228 Peirce'le viide. F. de Saussure ,,Üldkeeleteaduse kursus" avaldasid tema õpilased. Keeleteadus on vaid üks osa sellest teadusest, mida tuleks luua semioloogia. Baudelaire kirjutas samal ajal Peirce'ga semiootilise teose ,,Vastavused". Peirce oli pragmatism. Ameeriklased teda ei hinnanud. Peirce'l oli korraga uus loogika ja uus metodoloogia selline, mis
· Teaduslik tõde on sotiaalsete tingimuste ja praktikate tulem (Kuhn, Feyerbend, Rorty) · Kriitiline realism (Bhaskar) vastuväide: et peamine eksperiment oleks võimalik, peame eeldama, et o Tegelikkust ei loo mitte üksnes konkreetne kogemus ja sündmuste aktuaalne käik; o Vaid ka struktuuride, jõud, mehhanismide arengu tendentside ehk siis sellised tegelikkuse aspektid, mis tekitavad neid aktuaalseid fenomene. ainult diskursus ei loo tegelikkust. Sotsiaal- ja loodusteaduse vahekord Teadustulemuste ennustamise/korratavuse probleem. Miks on sotsiaalteadustes eksperimendid ja ennustatavused tunduvalt väiksemad kui loodusteadustes? Positivistlik lähenemine rakendatuna sotsiaalteadustele otsib seaduspäraseid (tõenäolisi) seletusi põhjus-tagajärje mõistetes ja eeldab, et igale probleemile on ka ,,lahendus". lahendus peab olema üks ja õige ja seda lahendust on võimalik tuvastada. eksisteerib kindlate
morals, custom, and any other capabilities and habits acquired by man as a member of society. Tylor oli evolutsionistliku kultuurikäsitluse esindaja, mis darvinismi mõjul lähtus kultuuri pideva arengu ideest. Pange tähele, et see definitsioon sisaldab nii ideid e mentaalset aspekti kultuuris (teadmised, uskumused, seadused) kui 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 4 ka tegevusi e kultuuripraktikaid (kombed). Saksa päritolu Ameerika antropoloog Franz Boas 1930. Anthropology. Encyclopedia of the Social Sciences. Kultuur hõlmab endas kõiki kogukonna sotsiaalsete harjumuste manifestatsioone, indiviidi reaktsioone selle grupi harjumustele, mille liige ta on, ja inimtegevuse produkte, mis on kujundatud nende harjumuste poolt. Culture embraces all the manifestations of social habits of a community, the reactions of the individual as affected by the habits of the group in which he
Tähenduse loomine toimub läbi lugeja osaluse (ootused, nendes pettumine või mitte, suhestumine tekstiga jne.) Kirjandusteosel on kunstiline ja esteetiline poolus. Esimene on seotud autoriga ja teine lugejaga. ,,Teos on enam kui tekst, sest tekst saab elavaks siis, kui ta on konkretiseeritud (lugeja poolt), konkretiseering sõltub lugejast. Teos tekib teksti ja lugeja ühildumisel." (Iser, 1990) J. Culler: Prantsuse strukturalism + retseptsiooniteooria. Kirjanduslikud normid, konvetsioonid ja koodid struktureerivad lugemiskogemust, teevad võimalikuks ja samas piiravad tõlgendamist. S. Fish: AFFEKTIIVNE STILISTIKA: lugemine muudab trükitud sõnade ruumilise jälgimise kogemuse ajaliseks kulgemiseks. Järgides trükitud teksti, mõtestab lugeja enda jaoks seda, mida ta on juba lugenud ja selle põhjal loob ootused tuleva jaoks. Tekst ei täida alati ootusi, vead (e.
ja kultuuritraditsioonide säilitamisel vähimatki mõtet. Ta leidis, et just progressiivse ja teadusliku modernsuse hoogne edasikäik pakub kõigile inimestele tohutuid võimalusi. (Strinati raamatust) 3) Raymond Williams-- > kultuurimääratlused+ tasandid. Tundestruktuuri mõiste. Marxi sõnul oli majandus baasiks, kõige aluseks ja kultuur ning sotsiaalsed aspektid olid pealisehituses. Williams oli sellele vastu. Samuti oli talle vastumeelne strukturalism, mis usub, et keel paneb kokku meile reaalsuse ja see reaalsus konstrueeritakse meile teatud märgisüsteemide kaudu. Williams ei nõustu, arvab, et reaalsus on isegi olemas, eksisteerib iseseisvana. Kultuuri kolm määratlust: 1) kultuur kui dokumentatsioon. 2) kultuur kui ideaal, mingite universaalsete väärtuste kogum. 3) kultuuri sotsiaalne väärtus: kuidas inimesed elavad, teatud elamisprintsiip.
kohta, teadmine on pärit minu enda uurimusest, teadmine on pärit kellegi teise uurimusest. Tavainimese kriitika sotsiaalteaduste suhtes. Teadust on vaja, et tõestada midagi, vahest ka asju, mis on inimestele intuitiivselt juba teada.. või siis see hoopis ümber lükata. Peamised teoreetilised vastuolud sotsioloogias. Positiivne vs normatiivne vastuolu. Milline on teadlase roll? Positiivne: teadlase ülesanne on uurida, kuidas asjad tegelikult on; milline on tõde. Sotsioloog peab jääma kõrvaltvaatajaks, piirduma ühiskonna kirjeldamise ja seletamisega. Normatiivne: teadlase ülesanne on öelda, kuidas asjad peavad olema; kuidas oleks hea anda hinnanguid. Sotsioloog peab ühiskonna ellu aktiivselt sekkuma inimesi õpetama, kui vaja siis kritiseerima. Loodusteaduslik lähenemine vs vaimuteaduslik lähenemine. Kas sotsiaalteadused peavad eeskuju võtma loodusteadustest? Loodusteaduslik lähenemine: sotsiaalteadused peavad
ja mõnda jutud, ka esimesed ajakirjad 19. s. I pool - esimesed ajalehed, kooliraamatud, kohalike autorite kirjutatud ja mugandatud rahvajutud 19. saj. II pool - eestikeelse kõrgkirjanduse sünd, rahva- ja tarbekirjandus kaob Kirjandusajaloo kirjutamine kui rahvuslik projekt, - A) alus saksa klassikalisele kultuuriajaloole, kultuur = kõrgkultuuri vaimsed ja kunstialased saavutused - B) rahvakultuur kui ‘oma’ kõrgkultuuri aseaine, kehastab rahvuse vaimu. Probleeme: Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskne lähenemine, 1930-ndad - positivism ja tekstikesksus 1960-1970-ndad - põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika) 1990-ndad - kirjanduse uurimise mitmekesistumine, kaasaegsete teooriate kaasamine (psühhoanalüüs,
eristus aitab ka biosemiootikat mõista. Loogika on lihtsalt teine nimi semiootikale. Peirce’i jaoks oluline triaadilisus. Pani aluse filosoofilisele suunale nimega pragmatism. 4) Charles Morris (1901-1979) – tahtis arendada märgiõpetust bioloogilisel ja eriti käitumisõpetuslikul alusel. Püüdis luua läbi loogilise positivismi ja pragmaatilise sotsiaalpsühholoogia märgiteaduse aluseid. Morris oli vahendamise ja sünteesi filosoof. Morris oli üks esimesi, kes mõistis, et selle aja juhtivad filosoofilised liikumised pragmatism, empirism ja loogiline positivism polnud antieetilised, vaid teineteist täiendavad teaduse meelelaadi faasid. Morris nimetas teaduse, mille ta lõi läbi emipirimsi, loogilise positivsmi ja prgamatistliku uuringu sünteesi, semiootiliseks. Kolm semioosise dimensiooni – süntaktiline, semantiline ja pragmaatiline. Ta leidis, et märgid
18. s. - eestikeelne juhuluule, hernhuutlaste laulude ja didaktliste vagajuttude tõlked, kalendrid, Maailm ja mõnda jutud, ka esimesed ajakirjad 19. s. I pool - esimesed ajalehed, kooliraamatud, kohalike autorite kirjutatud ja mugandatud rahvajutud 19. saj. II pool - eestikeelse kõrgkirjanduse sünd, rahva- ja tarbekirjandus kaob Kirjandusajaloo kirjutamine kui rahvuslik projekt, A) alus saksa klassikalisele kultuuriajaloole, kultuur = kõrgkultuuri vaimsed ja kunstialased saavutused B) rahvakultuur kui `oma' kõrgkultuuri aseaine, kehastab rahvuse vaimu. 13 Probleeme: Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskne lähenemine, 1930-ndad - positivism ja tekstikesksus 1960-1970-ndad - põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika) 1990-ndad - kirjanduse uurimise mitmekesistumine, kaasaegsete teooriate kaasamine (psühhoanalüüs, poststrukturalism, narratoloogia, feminism,