1950. te keskel vaimne surutis leevendus. Algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine uus põlvkond haritlasi taastasid eesti professionaalse kultuuri järjepidevuse. Lõplik läbimurre 1960.ndatel: 1) Vabam loomeõhkkond 2) isikupärased ja uudsed vormikatsetused 3) uued väärtushinnangud ja ideaalid. 4) püüdsid hoida positiivset programmi NK korra tingimustes Kultuuritarbimine ja massiteave Tegevusharrastus jätkati omariikluse ajal rahva ja seltsimajades koos käinud pilli ja näitemängu ning laulukooride traditsiooni Massiline isetegevusharrastus taandus kõrgkultuuri ees : põhjuseks linnastumine , rahva haridustaseme üldine tõus ja materiaalsete võimaluste avardumine Kasvas massiteabevahendite osatähtsus Suurenes Eesti Raadio saatemaht, 1967 lisandus Vikerraadio ja seejärel Stereoraadio 1955
Nõukogude kultuuripoliitika olemus Kultuuripoliitika peamine eesmärk oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine Infosulg Sundorienteeritus vene kultuurile Propaganda Haritlaskonna uus põlvkond Nõukogude võimu kartuses põgenesid haritlased Läände Paguluses loodud vaimupärand eelkõige kirjanduses kuulub meie kultuurilukku Kodumaale jäänud iseseisvusaegne haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks Osaline enesetaastumine Kultuuritarbimine ja massiteave Sõda ja sellel järgnenud vaimse surutise aastad rängaks löögiks eelkõige kõrgkultuurile Isetegevusharrastus Professionaalne kõrgkultuur Massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises Eesti raadio saatemaht, Eesti televisioon, ajakirjandusväljaanded Maakultuuri hääbumine Elujärje paranemine Suurenes linlik eluviis Väikestemaakoolide, klubide ja raamatukogude sulgemine Rahvakultuuri hääbumine Kiriku koht ühiskonnas Usuvabadus
Tehnoloogiline progress lhendas ka INIMESTE ELUSTIILE. Tstushiskonda iseloomustas maa ja linna, proletaarlase ja kodanlase elustiilide suur erinevus. 20. sajandi keskpaiku aga inimeste eluolu ja tarbimine htlustus. Selle majanduslikuks eelduseks oli elatustaseme ldine tus, kuid erilist rolli mngis MASSTOOTMINE JA MASSIKULTUUR. Raadio, televiisor, telefon ja klmkapp polnud eurooplastele ning ameeriklastele enam mingid luksuskaubad. Nende omamine oli jukohane enamikule. Ka kultuuritarbimine htlustus tnu heli- ja videotehnika kiirele arengule. MASSIMEEDIA kujunes postindustriaalse hiskonna lahutamatuks tunnusjooneks. Raadio- ja televisioonisaadetel oli ks auditoorium, kuhu kuulusid peaaegu kik, lihttlisest juka rimeheni.
Maailm XX sajandi algul Ülevaade tähtsamatest riikidest Mõned iseloomustavad märksõnad Kiiruse kasv Üleilmastumine Masstootmine ja tarbimiskultuuri algus Naiste iseseisvumine Linnastumine Närvilisus, duellid, militaarsuse kummardamine Kasvav kultuuritarbimine 18./19.saj tööline mängis kaarte, vestles, levitas kuulujutte, jõi ja käis kirikus 19./20 saj. tööline luges ajalehte või raamatut, käis kinos või staadionil, kuulas raadiot või heliplaate, külastas näitusi Põhimõisted impeerium monarhistlik suurriik; maailmariik, suur koloniaalriik koloonia asumaad (nt Briti koloonia) asundus (nt eestlaste koloonia Austraalias) alaealiste parandusmaja imperialism
Semper, Hendrik Toompere, Uku Uusberg ja Elmo Nüganen. Näitlejatele on tavapäraseks muutunud tuntuse kogumine televisioonis. Eesti nüüdiskirjanduses on edukaimaks proosaautoriks Andrus Kivirähk. Kirjanduses puudub selge stiil ja iseloomulik on uussiirus (kui keegi küsib, siis uussiirus on: püüdlus elulähedusele, realismile ja sotsiaalsusele). (kultuuri tarbiminine) Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti inimeste kultuuritarbimine keskmisest kõrgem ja sarnaneb sellega Põhjamaade vastavate näitajatega. 2013. aasta Eurobaromeetri uuringus leiti, et võrreldes Euroopa keskmisega käiakse Eestis oluliselt rohkem kontsertidel ja teatris. Samuti tähendati, et Eestis harrastatakse palju rohkem käsitööd ja tantsimist ning lisaks eelnevale on Eesti elanikud aktiivsemad interneti kasutamisel kultuuri tarbimiseks.
teistega jagada on olemas ka kultuuripärand. Vaimse kultuuripärandi alla käivad ka teadmised loodusest ja aastaaegadest, saunaskäigud, vanaema õpetuste järgi süüa tegemine, talgud. Eesti vaimne kultuuripärand on vägagi rikas ja levinud, jätkusuutlikuse poolt vaadatuna ei ole see just super hea, sest alati on võimalik veelgi paremini teha. Kultuuri jätkusuutlikuss on Eestis hea, kultuur edeneb, kuigi on asju mis vajuvad unustusehõlma tõuseb eestlaste kultuuritarbimine ja sellest osavõtt. Majanduslik heaolu: Majandusliku heaolu jätkusuutlikkust näitavad mitmed tegurid, näiteks tööpuudus. Majanduskriisi tõttu kasvas töötute arv kiiresti. Nüüdseks, mil majanduskriis on ammu läbi ja ühiskond on sellest üle saanud on töötute arv ikkagi väga suur. Kõige rohkem teeb muret pikaajaliste töötute osakaalu kasvamine. See näitab, et on inimesi, kes oma haridustasemega lihtsalt
jäävad sots. Arengus järjest rohkem maha. Riskiühiskond-nüüdisaegne globaliseeruv maailm. Tänapäeva ühiskonnad peavad valmis olema jagama riske ja probleeme. Bumerangiefekt. Globaliseerumise mõõdud: 1) majanduslik üleilmastumine- tekivad riigiülesed ehk korporatsioonid (põhja-ameerik suurkorporatsioonide rajatud tehased vähemarenenud maadesse) 2) kultuuriline üleil.-kujunevad ühtsed kultuurisümbolid, ühtlustuvad kultuuritarbimine ja -väärtused 3) poliitiline üleil.-tugevnevad rahvusvahelised organisatsioonid, mis kujundavad üleilmset valitsemist, vähendades samas rahvusriikide rolli. Neokolonism- nüüdisaegne kolonialismi vorm, mis tähendab välisriikide mõjuvõimu mitte otseselt valitsemises, vaid sotsiaal-majanduslikult. nt. Endiste FRA kolooniate Kameruni, Tsaadi ja Sengeli majandus sõltub FRAst. Ülemaailmselt on tunnuseks arengumaade tohutu välisvõlg arenenud maadele.
sunniti sellest loobuma. Nõuti varasema loomingu ümberhindamist, edasi võis kirjutada üksnes sotsialistlikust realismist. 1950a. keskpaigas algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine, milles hakkas olulist rolli mängima uus põlvkond haritlasi. Uue põlvkonna lõplik läbimurre toimus 1960. aastatel. Uut kultuurielu ilmestasid vabam loomeõhkkond, isikupärased ja uudsed vormikatsetused, uued väärtushinnangud ja ideaalid. KULTUURITARBIMINE JA MASSITEAVE: Sõda ja sellele järgnevad aastad olid rängaks löögis kõrgkultuurile. Seevastu rahvakultuuri tasemel jätkasid eestlased ka sel perioodil kultuurielu korraldamist, selle ilmekamaks väljendiks oli isetegevusharrastus: jätkati rahva- ja seltsimajas käimist ning näitemängude ja laulukooride traditsiooni. Mida aeg edasi seda rohkem kasvas massiteabevahendite ning ka raamatute osatähtsus. Suurenes Eesti Raadio saatemaht [Vikerraadio,
See väljendub kas või massikultuuris, mida levitatakse ja tarbitakse kõikjal maailmas. Suureneb ka ühiskondade vastastikune sõltuvus. Sündmus, mis toimub ühes riigis, mõjutab ka teisi, ning mitte ainult naaberriike. Kõige üldisemalt räägitakse globaliseerumise kolmest mõõtmest: · majanduslik üleilmastumine tekivad riigiülesed ehk rahvusvahelised korporatsioonid; · kultuuriline üleilmastumine kujunevad ühtsed kultuurisümbolid, ühtlustuvad kultuuritarbimine ja väärtused; · poliitiline üleilmastumine tugevnevad rahvusvahelised organisatsioonid, mis kujundavad üleilmset valitsemist, vähendades samas rahvusriikide rolli. Rahvusvahelise suhtluse tihenemine Globaliseerumine pole päris internatsionaliseerumise ehk rahvusvahelistumisega. Internatsionaliseerumine tähendab tihedamat läbikäimist riikide ja rahvaste vahel. Internatsionaliseerumine ilmneb ka hariduses. Üha enam noori õpib välisriikides,
,,Baltoscandal", mida peetakse Rakveres. Eesti nüüdisteater suhtleb aktiivselt muu maailma teatriga. 2.1 TEATER JA ÜHISKOND Nüüdisteatrit on mõjutanud hüpe tehnoloogias. Paljudes teatrites on kasutusele võetud moodne heli- ja valgustehnika, mis lubab luua uhkeid lavaefekte. Arvuti- ja videotehnika on teatrikeelde toonud põhjapanevaid uuendusi, räägitakse isegi nn tehnoloogilise teatri esteetikast. Oluliselt on muutnud inimeste elulaad ning kultuuritarbimine. Teatril tuleb võistelda filmide, kontsertide, klubiürituste, reiside ja muude ettevõtmistega, millega inimesed oma vaba aega sisustavad. Pärast 1990ndate alguse madalseisu on publiku hulk tasahaaval kasvanud, ent pole saavutanud nõukogudeaegset taset, kuna takistuseks on tihti kõrged piletihinnad. Teatrid reageerisid publiku vähenemisele uuslavastuste väljatoomisega tihedamas rütmis. Praegu
teke panid aluse kriitilise avalikkuse tekkele. Avalikkuse ideaaltüüp on 19. saj poliitiline avalikkus: eraisikute sfäär, kes moodustavad publiku ning kes astuvad avalikku, kriitilis-ratsionaalsesse arutellu erasfääri suhete üle. See on sageli opositsioonis valitsuse tegevusega, piirab riigi võimuliialdusi, aga ka legitimeerib riigi tegevust. 4. toodetud avalikkus. Kriitilise debati vahetas välja kultuuritarbimine, see muutus apoliitiliseks. Massikultuur, mis asendas salongikultuuri, kohanes vähemharitud publiku vajadustele ajakirjanduse asemele tulid raadio, TV, film, mille puhul auditooriumi reaktsioon on piiratud. Massimeedia on ainult näiliselt avalikkus, see on võltsavalikkus. Poliitiline debatt kommertsialiseerub, otsused võetakse vastu tagatubades, riigiaparaat kujundas avalikku arvamust, et oma otsuseid ,,müüa" kui ühishuve.
4. Kultuuritarbimise erinevused piirkonniti Kultuurielamused, lugemus ja harrastused moodustavad inimese kultuurilise pagasi, mis saab osaks inimese identiteedist, seob teda ühiskonnaga, aitab nii sotsiaalsetes suhetes kui ka tööelus edukamalt toime tulla.(Rosenberg, 2007). Kultuuritarbmine kihistus perioodil 1993-2003 suurelmääral, süvenesid lõhed linna ja maa piirkondade vahel, kui ka Tallinna ja ülejäänud Eesti vahel.(Hansson, 2004). Kultuuritarbimine on otseselt seotud nii vaesuse määraga, sissetulekute suurusega ning ka tööpuudusega. Paremini toimetulevad inimesed osalevad kultuurielus rohkem ja ka väärtustavad seda paremini.(Rosenberg, 2007). Lisaks muudab kultuuritarbimine ka eluväärtusi ning muudab inimeste põhimõtteid ja ellusuhtumist. Tallinna elanikele on teistest piirkondadest olulisemaks saanud omaloominguga tegelemine ja hoolitsemine oma füüsilise
Nõukogude kultuuripoliitika tõttu toimus ulatuslik raamatukogude puhastamine ,,kodanliku ühiskonna pärandist". Kogu ebasoovitav kirjasõna pandi erifondi. Haritlaskonna uus põlvkond. Teise maailmasõja lõpuaastatel pagesid eesti haritlaskonna esindajad Läände. Kodumaale jäänud haritlaskond langes ideloogilise terrori ohvriks, mis tähendas nende aktiivse loometegevuse piiramist. 1950. aastate keskpaigas vaimne surutis mõnevõrra leevendus. Algas rahvuskultuuri osaline taastumine Kultuuritarbimine ja massiteave. Rahva kultuuriaktiivsuse kõige ilmekamaks väljundiks oli isetegevusharrastus: jätkati rahvamajades koos käinud pilli- ja näitemängu ning laulukooride traditsiooni. Taastus laulupidude traditsioon. Kasvas massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises. Suurenes Eesti Raadio saatemaht. Kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile. ER ja ETV tõid koju kätte uudiseid Eestist ja mujalt, laiendasid silmaringi ja olid kultuurivahendajateks. Maakultuur hakkas hääbuma
Kompensatsioon riski ja seikluse abil peaks kompenseerima argirutiini. Postmodernism Nõustub modernismiga vaid ühes väärtuste suhtelisuse osas. Muus vastandub, seejuures suhtelisusest kujuneb kultuurilise pessimismi tugi (nt ÜRO inimõiguste deklaratsiooni universaalsus nonsenss). Inimkäitumise pidamist irratsionaalseks viib sotsiaalse nihilismini. Valitsejad peaksid kuulma heidikuid ja äärerühmi, mitte rahulolevat keskklassi. Tohutu valiku tõttu kultuur fragmentaarne ja kultuuritarbimine eklektiline. Tarbimise totaalsuse tõttu ähmastuvad piirid töö- ja puhkeaja vahel, argielus ähmastuvad ka piirid reaalsuse ja ebareaalsuse vahel, kujuneb virtuaalne reaalsus (nt Jean Baudrillard). Anthony Giddens´i mõõdukam teooria nüüdisühiskond kätkeb endas nelja tõsist riski: võimu totalitaarsuse süvenemine, militarismi tugevnemine, kasvule orienteeritud majanduse kollaps ja sellele järgnev looduskatastroof. Klassikalised maailmareligioonid
süvenemine, kogu maailmale ühiste arengutendentside ja ohtude ilmnemine. Üleilmastumisega suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. Sündmus, mis toimub ühes riigis, mõjutab ka teisi. Üleilmastumist käsitletakse kolmes mõõtmes: 1) majanduslik üleilmastumine tekivad riigiülesed ehk rahvusvahelised korporatsioonid ehk nn multinatsionaalsed ettevõtted; 2) kultuuriline üleilmastumine kujunevad ühtsed kultuurisümbolid, ühtlustuvad kultuuritarbimine ja väärtused; 3) poliitiline üleilmastumine tugevnevad rahvusvahelised organisatsioonid, mis kujundavad üleilmset valitsemist, vähendades samal ajal rahvusriikide rolli. Üleilmastumisest eristatakse rahvusvahelistumist (internatsionaliseerumist), mille all mõistetakse lihtsalt riikide ja rahvaste tihedamat suhtlust (kaubavahetus, hariduse omandamise võimalused välisriigis, väliskapitali kohaolek jms.).
jäänud haritlased langesid ideoloogilise terrori ohvriks: nende tegevust piirati, sunniti sellest isegi loobuma. Poliitiline umbusk aina kasvas ning EKP võitles nn kodanliku natsionalismi vastu. Teadlased pidid senised tööd maha salgama ja edaspidi kinni pidama vaid NL sotsialistlikust realismist. 1950. aastatel algas osaline enesetaastumine vaimukultuuris. 1960. aastatel oli kultuurielus vabam loomeõhkkond, isikupärased ja uudsed vormikatsetused, uued väärtushinnangud ja ideaalid. Kultuuritarbimine ja massiteave Vaimne surutis avaldas suurimat mõju kõrgkultuurile. Rahvakultuuri aktiivsus aga püsis stabiilsena, ilmekamaks väljuniks oli isetegevusharrastus: jätkati pilli- ja näitemängu ning laulukooride traditsiooni. 1950. aastatel hakkas isetegevusharrastus taanduma professionaalse kõrgkultuuri ees: toimus linnastumine ja rahva haridustaseme tõus ning materiaalsete võimaluste avardumine. Aina tähtsamaks muutusid massiteabevahendid ja raamatud. Suurenes Eesti Raadio saatemaht
Lisandus ka propaganda, mis pidi aitama allutada vaimset elusfääri valitseva re?iimi kontrollile. Haritlaskonna uus põlvkond- haritlaskond langes suures osas ideoloogilise terrori ohvriks: loometegevust piirati või sunniti sellest aastakümneteks loobuma. 1950.a keskpaigas vaimne surutis mõnevõrra leevendus. Algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine, milles järjest olulisemat rolli hakkasid etendama uus põlvkond haritlasi. Kultuuritarbimine ja massiteave- Isetegevusharrastus: jätkati omariikluse ajal rahva- ja seltsimajades koos käinud pilli- ja näitemängu- ning laulukooride traditsiooni. 1950.aastate teisel poolel hakkas tekkima kõrgkultuur. Loovharitlased astusid kultuuriellu, toimus linnastumine ja rahva haridustaseme üldine tõus, samas ka materiaalsete võimaluste avardumine. Kasvas ka massiteabevahendite (ajakirjanduse, raadiolevi ja televisioon) ning ka raamatute osatähtsus kultuuritarbimises.
tegevust piirati, sunniti sellest isegi loobuma. Poliitiline umbusk aina kasvas ning EKP võitles nn kodanliku natsionalismi vastu. Teadlased pidid senised tööd maha salgama ja edaspidi kinni pidama vaid NL sotsialistlikust realismist. 1950. aastatel algas osaline enesetaastumine vaimukultuuris. 1960. aastatel oli kultuurielus vabam loomeõhkkond, isikupärased ja uudsed vormikatsetused, uued väärtushinnangud ja ideaalid. Kultuuritarbimine ja massiteave Vaimne surutis avaldas suurimat mõju kõrgkultuurile. Rahvakultuuri aktiivsus aga püsis stabiilsena, ilmekamaks väljuniks oli isetegevusharrastus: jätkati pilli- ja näitemängu ning laulukooride traditsiooni. 1950. aastatel hakkas isetegevusharrastus taanduma professionaalse kõrgkultuuri ees: toimus linnastumine ja rahva haridustaseme tõus ning materiaalsete võimaluste avardumine. Aina tähtsamaks muutusid massiteabevahendid ja raamatud. Suurenes Eesti Raadio saatemaht
...................................................... 12 xxviii. Nõukoguliku kultuuripoliitika olemus............................................................................... 12 2 xxix. Haritlaskonna uus põlvkond................................................................................................ 13 xxx. Kultuuritarbimine ja massiteave........................................................................................... 13 xxxi. Maakultuuri hääbumine....................................................................................................... 13 xxxii. Kiriku koht ühiskonnas....................................................................................................... 13 xxxiii. Haridusolud..............................................................................
1 Kultuurielu põhijooned 1918–1940 Riiklik kultuuripoliitika ja Kultuurkapital. Kultuuri professionaliseerumine ja kaasajastumine. Kultuuriloome ja kultuuritarbimine. Haridus ja teadus: üldhariduskool, kutseharidus, kõrgharidus; ülikoolide osa teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia. Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus. Riiklik kultuuripoliitika Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia jm)
Tollast kultuurielu uuenemist ilmestasid senisest märgatavalt vabam loomeõhkkond, isikupärased ja uudsed vormikatsetused. ,,Kasvatamaks uut põlvkonda haritlasi, pidime käima koolis. Kooli läksin ma seitsmeaastaselt. Kool oli kaugel ja kuna bussiliiklust ei olnud, pidin viibima internaadis. Koju saime ainult suurematel pühadel. Meie käisime koolis ka laupäeviti. Põhikool kestis seitse aastat ja keskkool neli aastat." Kultuuritarbimine ja massiteave Sõda ja sellele järgnenud vaimse surutise aastad olid rängaks löögiks eelkõige kõrgkultuurile. Seevastu rahvakultuuri tasemel jätkus ka sel perioodil eestlastele omane aktiivsus oma kultuurielu korraldamisel. Rahva kultuuriaktiivsuse kõige ilmekamaks väljundiks oli isetegevusharrastus. Taastus ka laulupidude traditsioon. 1950. aastate teisel poolel hakkas massiline isetegevusharrastus taanduma professionaalse kõrgkultuuri ees.
Kodumaale jäänud vana kooli haritlaskond langes suures osas ideoloogilise terrori ohvriks, kuna nende aktiivset loometegevust piirati või neid sunniti sellest aastakümneteks loobuma. Nõukogude kultuuri vaenlasteks olid eelkõige iseseisvusajal tegutsenud teadlased, kirjanikud jt loovharitlased. Kui 1950.aastate keskpaigas vaimne surutis mõnevõrra leevenes, said vanema põlvkonna haritlase taas loometöö juurde tagasi tulla. Algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine. Kultuuritarbimine ja massiteave Rahvakultuuri tasemel jätkus eestlastele omane aktiivsus oma kultuurielu korraldamisel, selle kõige ilmekamaks väljundiks oli isetegevusharrastus: jätkati omariikluse ajal rahva- ja seltsimajades koos käinud pilli- ja näitemängu- ning laulukooride traditsiooni. 1950.aastate teisel poole taandus isetegevusharrastus kõrgkultuuri ees. Järjest kasvas massiteabevahendite ning ka raamatute osatähtsus kultuuritarbimises. Suurenes Eesti raadio maht, 1955
Rahvusvahelise Kohtuga, mis on ÜRO kõrgeim kohtuorgan. Rahvusvaheline suhtlemine ja kaasaja maailma mitmepalgelisus Globaliseerumine ehk üleilmastumine viitab sellele, et ühiskonnad on ühtlustumas. Maailm on üks ja terviklik koht ning ükski riik ei saa end teiste suhtes isoleerida, ühiskonnad on üksteisega sõltuvuses. Globaliseerumise kolm mõõdet on majanduslik (tekivad rahvusvahelised korporatsioonid), kultuuriline (kultuuritarbimine ja väärtused ühtlustuvad, kujunevad ühesugused kultuurisümbolid) ja poliitiline (rahvusvahelised organisatsioonid tugevnevad ning kujundavad senisest enam üleilmset valitsemist, paralleelselt väheneb rahvusriikide mõju). Toimub ka internatsionaliseerumine ehk rahvusvahelistumine, mis tähendab tihedamat läbikäimist riikide ja rahvaste vahel majanduslikus mõttes kaubavahetus (tooraine hangitakse ühes kohas, valmistoodant tarnitakse teise) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
Kultuuripoliitika kui kultuuri kaudu sekkumine poliitikasse. 14 36. Kuidas erinevad kultuuriuuringute kontekstis kulturalism ja strukturalism? [Kultuuriuuringud, lk 241-242] Kulturalistlikus paradigmas uuritakse kultuuri kui inimeste kogemsute summat. Uuritakse kultuuri, mida elatakse, läbi inimeste kogemuste. Keskmes on inimeste teovõime, inimeste enda tootlikkus, mitte ainult kultuuritarbimine. Strukturalistlikus käsitluses uuritakse struktuure, kehtivaid ideoloogiaid, võimusuhteid, tekstuaalset kultuuri. Eelduseks on, et struktuur determineerib kogemuse, kõikide inimeste kogemused on filtreeritud läbi kultuuriliste struktuuride. Kogemus on kultuuri produkt, mitte lähtekoht. Inimeste teovõimet vormivad võimustruktuurid ja vastupanu neile (tarbides kultuuriobjekte nö mitteametlikult moel). 37. Kuidas mõistab „hegemooniat“ Antonio Gramsci?
Tööstusühiskonda iseloomustas maa ja linna, proletaarlase ja kodanlase elustiilide suur erinevus. 20. sajandi keskpaiku aga inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustus. Selle majanduslikuks eelduseks oli elatustaseme üldine tõus, kuid erilist rolli mängis masstootmine ja massikultuur. Raadio, televiisor, telefon ja külmkapp polnud eurooplastele ning ameeriklastele enam mingid luksuskaubad. Nende omamine oli jõukohane enamikule. Ka kultuuritarbimine ühtlustus tänu heli- ja videotehnika kiirele arengule. Massimeedia kujunes postindustriaalse ühiskonna lahutamatuks tunnusjooneks. Raadio- ja televisioonisaadetel oli üks auditoorium, kuhu kuulusid peaaegu kõik, lihttöölisest jõuka ärimeheni. 1.3 Teadmusühiskonna kujunemine Postindustriaalne majandus arenes tänu uue tehnoloogia ulatuslikule kasutusele kiiresti, ettevõtted uuendasid pidevalt toodangut ja tegelesid innovatsiooniga. Senisest olulisemaks
Tehnoloogiline progress lähendas ka inimeste elustiile. Tööstusühiskonda iseloomustas maa ja linna, proletaarlase ja kodanlase elustiilide suur erinevus. 20. sajandi keskpaiku aga inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustus. Selle majanduslikuks eelduseks oli elatustaseme üldine tõus, kuid erilist rolli mängis masstootmine ja massikultuur. Raadio, televiisor, telefon ja külmkapp polnud eurooplastele ning ameeriklastele enam mingid luksuskaubad. Nende omamine oli jõukohane enamikule. Ka kultuuritarbimine ühtlustus tänu heli- ja videotehnika kiirele arengule. Massimeedia kujunes postindustriaalse ühiskonna lahutamatuks tunnusjooneks. Raadio- ja televisioonisaadetel oli üks auditoorium, kuhu kuulusid peaaegu kõik, lihttöölisest jõuka ärimeheni. teadmusühiskond - Postindustriaalne majandus arenes tänu uue tehnoloogia ulatuslikule kasutusele kiiresti, ettevõtted uuendasid pidevalt toodangut ja tegelesid innovatsiooniga
epideemia tõttu vähenes Skandinaavia lennufirmade kasum ja paljud inimesed muutsid puhkuseplaane. Niisiis mõjutab globaliseerumisprotsess nii üksikindiviide kui ka firmasid ja valitsusi. Kõige üldisemalt räägitakse globaliseerumise kolmest mõõtmest: • majanduslik üleilmastumine – tekivad riigiülesed ehk rahvusvahelised korporatsioonid (nn multinatsionaalsed suurettevõtted); • kultuuriline üleilmastumine – kujunevad ühtsed kultuurisümbolid, ühtlustuvad kultuuritarbimine ja - väärtused; • poliitiline üleilmastumine – tugevnevad rahvusvahelised organisatsioonid, mis kujundavad üleilmset valitsemist, vähendades samas rahvusriikide rolli. 4 Tänapäeva maailm Algselt, 1970.–1980. aastatel seostatigi üleilmastumist peamiselt majandusega, pidades silmas lääne kapitali ja firmade levikut üle kogu maailma. Jõukad Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika
Suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus.Sündmus ,mis toimub ühes riigis mõjutab ka teisi,ning mitte ainult naaberriike.Globaliseerumisprotsess mõjutab nii üksikindiviide kui ka firmasid ja valitsusi.Globaliseerumise kolm mõõdet: Majanduslik üleilmastgumine-tekivad riigiülesed e. Rahvusvahelised korporatsioonid(nn. Multinatsionaalsed suurettevõtted) Kultuuriline üleilmastumine- kujunevad ühtsed kultuurisümbolid ,ühtlustuvad kultuuritarbimine ja- väärtused Poliitiline üleilmastumine tugevnevad rahvusvahelised organisatsioonid ,mis kujundavad üleilmset valitsemist, vähendades samas rahvusriikide rolli. 1970.-1980 a. Seostati üleilmastumist peamiselt majandusega,pidades silmas lääne kapitali ja firmade levikut üle kogu maailma.Jõukad Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika juurtega suurkorporatsioonid rajasid oma tehaseid vähemarenenud maadesse ,lõigates kasumit sealse odava tööjõu ja tooreaine arvelt
eeslinnas kõrgeim. Kirjeldades eeslinna eluviisi, ei suudetud näidata eeslinna mõju indiviidile. S.t. nad tõid oma eluviisi kaasa, mitte eeslinn ei kujundanud seda. Teise laine uuringud: Berger (1960/68) Working-Class Suburb. Eeslinn ei muutnud töölisklassi indiviidide käitumist. Liikudes linnast eeslinna muutusid nad üürnikest omanikeks. Kuid nende elustiil ei muutunud (70% ei osalenud klubides vm organisatsioonides, passiivne kultuuritarbimine). Naiste suhtlus naabruskonnaga varasemast aktiivsem Gans (1967) The Levittowners. Beebibuumi perekonnad, alam-keskklassi esindajad. Oluline eluviisi muutus. Uus keskkond toetas nende soovitud eluviisi. Sotsiaalne kuuluvus on tähtsam eluviisi kujundaja kui eeslinna keskkond Eeslinna valiku põhjused: Ameeriklaste elukoha ja eluaseme valiku eelistused – pigem väikelinn või eeslinn, pigem üksikelamu
keskkonnakaitses ja metsanduses, mis on üheks tänapäeva olulisemaks arengutrendiks. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige liikumisvõimaluste/transpordi ja kommunikatsiooni kiire areng. Globaliseerumise kolm mõõdet: Majanduslik üleilmastumine tekivad rahvusvahelised korporatsioonid, suurettevõtted Kultuuriline üleilmastumine kujunevad ühtsed kultuurisümbolid, ühtlustuvad kultuuritarbimine ja väärtused Poliitiline üleilmastumine tugevnevad rahvusvahelised organisatsioonid, mis kujundavad üleilmset valitsemist, vähendades samas rahvusriikide rolli 1 Möödunud kümnendil ületas kaubanduse aastane kasv vähemalt kahekordselt tootmise aastakasvu, mis tähendab, et maailmamajandus lõimub erakordselt kiiresti. Kuid kaubandusest veelgi enam
o Globaliseerumine kui protsess Globaliseerumine on üleilmastumine ehk erinevad ühiskonnad on ühtlustumas, suureneb ka ühiskondade vastastikune sõltuvus. Nt massikultuur, haiguste (linnugripp, seagripp) levik. Globaliseerumise kolm mõõdet: · Majanduslik üleilmastumine tekivad riigiülesed ehk rahvusvahelised korporatsioonid. · Kultuuriline üleilmastumine kujunevad ühtsed kultuurisümbolid, ühtlustuvad kultuuritarbimine ja väärtused. · Poliitiline üleilmastumine tugevnevad rahvusvahelised organisatsioonid, mis kujundavad üleilmset valitsemist, vähendades samas rahvusriikide rolli. Algselt seostati üleilmastumist peamiselt majandusega (70'-80'), lääne kapital ja firmad viisid tootmise vähemarenenud riikidesse, lõigates kasumit odava tööjõu ja tooraine arvelt toodetud rikkus läks tagasi tuumikriikidesse, vähemarenenud kiratsesid edasi. Koos
kasutamine olulisem kui üksikute inimeste ja pensionäride seas, keda on rohkem järgmistes sissetulekurühmades. Eesti internetikasutajate hulgas kõige levinumad internetis tehtavad toimingud on järgmised: netipanga kasutamine, suhtlemine sõprade ja tuttavatega ning praktilise info otsimine. Kõige vähem iseloomustavad Eesti elanike internetikasutust kodanikualgatustes osalemine, kultuuritarbimine ning osalemine foorumites, blogides, küsitlustes ja kommentaaride kirjutamine. Tegelik digitaalne kihistumine ei toimu seega mitte internetikasutajate ja mittekasutajate vahel, vaid tuleneb paljuski ka erinevatest kasutusvõimalustest ja nende rakendamisest. Eriti selgelt näeme tegevuste erinevusi, võrreldes erinevas vanuses internetikasutajaid. Kui nooremate inimeste internetikasutust iseloomustab kõige enam suhtlemine sõprade ja
kogu maailmale ühiste arengutendentside ja ohtude ilmnemine. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. Sündmus, mis toimub ühes riigis, mõjutab ka teisi. Globaliseerumist käsitletakse kolmes mõõtmes: 1) majanduslik üleilmastumine tekivad riigiülesed ehk rahvusvahelised korporatsioonid ehk nn multinatsionaalsed ettevõtted; 2) kultuuriline üleilmastumine kujunevad ühtsed kultuurisümbolid, ühtlustuvad kultuuritarbimine ja väärtused. 3) poliitiline üleilmastumine tugevnevad rahvusvahelised organisatsioonid, mis kujundavad üleilmset valitsemist, vähendades samas rahvusriikide rolli. Globaliseerumisest eristatakse internatsionaliseerumist ehk rahvusvahelistumist, mille all mõistetakse lihtsalt tihedamat läbikäimist riikide ja rahvaste vahel (kaubavahetus,hariduse omandamise võimalused välisriigis,väliskapitali kohalolek jms). 6. RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE NB! vt power-point esitlusi
kogu maailmale ühiste arengutendentside ja ohtude ilmnemine. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. Sündmus, mis toimub ühes riigis, mõjutab ka teisi. Globaliseerumist käsitletakse kolmes mõõtmes: majanduslik üleilmastumine tekivad riigiülesed ehk rahvusvahelised korporatsioonid ehk nn multinatsionaalsed ettevõtted; kultuuriline üleilmastumine kujunevad ühtsed kultuurisümbolid, ühtlustuvad kultuuritarbimine ja väärtused; poliitiline üleilmastumine tugevnevad rahvusvahelised organisatsioonid, mis kujundavad üleilmset valitsemist, vähendades samas rahvusriikide rolli. Globaliseerumisest eristatakse internatsionaliseerumist ehk rahvusvahelistumist, mille all mõistetakse lihtsalt tihedamat läbikäimist riikide ja rahvaste vahel (kaubavahetus,hariduse omandamise võimalused välisriigis,väliskapitali kohalolek jms). 6. RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE
maailmale ühiste arengutendentside ja ohtude ilmnemine. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. Sündmus, mis toimub ühes riigis, mõjutab ka teisi. Globaliseerumist käsitletakse kolmes mõõtmes: majanduslik üleilmastumine tekivad riigiülesed ehk rahvusvahelised korporatsioonid ehk nn multinatsionaalsed ettevõtted; kultuuriline üleilmastumine kujunevad ühtsed kultuurisümbolid, ühtlustuvad kultuuritarbimine ja väärtused; poliitiline üleilmastumine tugevnevad rahvusvahelised organisatsioonid, mis kujundavad üleilmset valitsemist, vähendades samas rahvusriikide rolli. Globaliseerumisest eristatakse internatsionaliseerimist ehk rahvusvahelistumist, mille all mõistetakse lihtsalt tihedamat läbikäimist riikide ja rahvaste vahel (kaubavahetus,hariduse omandamise võimalused välisriigis,väliskapitali kohalolek jms). 6. RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE
Tammsaarele) 1930 olid paljud kirjanikud avalikul seisukohal, et demokraatiat tuleb kaitsta, paljud neist toetasid hiljem Pätsi. Ei puudunud ka skeptikud. Kirjandus reageeris üldse poliitilistele muutustele kohesel, reaalajas, mitte tagantjärgi. Rõhk impressionismil ja ekspressionismil alguses, hiljem mingi lääne trendidega kaasa. Väga oluliseks sai „Pallas” ja seal õppimine. Kultuuriloome ja kultuuritarbimine. Rahvas armastas rahvusromatikat, ajaloolisi romaane. Kriisiaastatel kuivas igasugune kultuuri tarbimine kokku. Kunstnikud, kirjanikud jm üritasid oma tegevusi populiseerida. Muusikal oli aga tugev seos rahvuskultuuriga. Jätkusid laulupeaod, laulupäevad. Muusikaelu mõjutajaks sai Riigi Ringhääling, eriti kui seal hakkas esinema koor „Estonia”. Teatris oli populaarne realistlik mängumaneer. Eelistati rahvatükke. Näideldi ka omaette rahvamajades.
annaabi.ee 
