Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kultuuripärandi aasta 2013". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
traditsioon, kultuuripärand, traditsioone, väärtustata, minevikku, tänapäevaga, seotus, sissetung, vormides, legendid, rajatis, tantsupidu, liidab, vanusest, seisust, lauljad, tantsijad, pillimängijad, uhked, ehitisi, allikaid, kultuuripärandil, suurendatud1878.a. arYklis “Sõnakene luuldest”, Sakala lisaleht, nr. 3 folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel; pärimus < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega; populaarne alates 1990. aastatest; vt nt lastepärimus, kohapärimus; aga ka pärimusmuusika, pärimustants; vaimne kultuuripärand < ingl. intangible cultural heritage; kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katustermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta; 2. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. minevik vs tänapäev “vanad” vs “noored” rahvas vs pärimusrühm territoorium vs tegevus objekt vs subjekt “asi” vs protsess staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus
kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel; Rahvaluule eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis "Sõnakene luuldest", Sakala lisaleht, nr. 3 Pärimus < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega; populaarne alates 1990. aastatest; vt nt lastepärimus, kohapärimus; aga ka pärimusmuusika, pärimustants; Vaimne kultuuripärand < ingl. intangible cultural heritage; kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katustermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta; 2. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Minevik vs tänapäev 1990. aastatel tekkis vajadus uue folkloori definitsiooni järele. Tänapäeva folkloori klassikalise rahvaluule kõrval: peale regilaulude jt klassikaliste rahvaluule tüüpide kõrvalt hakati eristama ka nt sõdurifolkloori, jutte UFO-dest jne. (Rahvaluule definitsioon peab
eelda spetsiifilisi eelteadmisi. Printsiip- igale maitsele midagi. Kommertslik ja suunatud kasumi teenimisele. • Rahvakultuur- tavaliselt kunsti looming, eneseteostus, mille eesmärgiks ei ole kasumi teenimine. Pakutakse võimalust osaleda pärimuskultuuris ning eesmärk on pärimuskultuuri propageerimine. • Pärimuskultuur on rahva eelnevate põlvkondade poolt loodud ja mineviku tänapäevaga ühendavate aineliste ja vaimsete väärtuste kogum(folkloor, keel, traditsioonid, rahvatants). • Subkultuuriks nimetatakse erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimestega gruppi, mis eksisteerib suuremas kultuuris nn dominantkultuuris(klubi,- hip- hop kultuur, ärikultuur jne). • Kultuure saab jagada veel arheoloogiliseks kultuuriks. • Arheoloogiline kultuur on selline kultuur, mille kohta on meil arheoloogilised
5)Miks just õuesõppe pedagoogika? Kes on mõistnud õuekeskkonna võimalusi õpikeskkonnana, esitab enesele omakorda uued nõudmised mõttepaindlikkusele ja tööle, valmisolekule muutuda. Tänapäeva kooli õppetöö peaks olema rohkem tegelikkusega seotud, õppeaineülesem ning elamuspõhisem. Keskseks teesiks on, et õppeprotsessis ühendatakse käsi, pea ja süda. Oleme ökoloogilises sõltuvuses elavad sotsiaalsed olevused, keda mõjutab mee kultuuripärand. Teadmised inimesest kui looduslikust olevusest, mis imandatakse looduse isiklike muljete ja arusaamade kaudu, peaksid kaasa aitama võõrandumistunde vähendamisele põlvkondade ja erinevate kultuuride vahel. RAAMATUHARIDUSEST JA MEELELISEST KOGEMUSEST (Lars Owe Dahlgren) Õppimise ja tegevuse lõimumine ja eraldatus Aasta 1842 võttis parlament vastu otsuse üldise koolihariduse kohta, mis tähendas rahvakoolide algust. Enne seda, agraarühiskonna tingimustes laiale elanikonnale mõeldud
tegelikkuseks. Inimese arengut ja õppimist ei tohi taandada erinevate psühholoogiliste mehhanismide uurimisele. Valik ei seisne mitte selles, kas inimesed õpivad või mitte, vaid mida nad õpivad olukordadest, kuhu nad satuvad. 2.Kultuur, kommunikatsioon ja artefaktid Ehkki inimene on bioloogiline, piiratud olevus, võib ta oma eeldusi nii heas, kui halvas ületada, arendades ja rakendades füüsilisi ja keelelisitööriistu ning organiseerudes erinevates ühistegevuse vormides. Ühisnimetajana neile ressurssidele, mis peituvad osaliselt indiviidis, osaliselt sotsiaalses koostoimes ja osaliselt materiaalses keskkonnas võib kasutada mõistet kultuur. Kultuuri kuuluvad ka kõik füüsilised tööriistad artefaktid mida on täis meie argipäev. Nii intellektuaalsed, kui füüsilised tööriistad on märk inimese võimest omandada kogemusi ja rakendada neid oma eesmärgi saavutamiseks. Kultuur on inimese poolt loodud ja eksisteerib
jooksul väljakujunenud üldise olukorra, mida kirjeldavad paljud religioonisotsioloogid.1 Seda olukorda iseloomustab vajaduse vähenemine religiooni institutsionaalse vormi järgi, eriti kajastub see just protestantlike kirikute puhul. Eesti ja EELK kontekstis väljendub see kõige paremini konkreetsemalt liikmeskonna jätkuvas kahanemises, millele omakorda sekundeerib sekulariseerumine oma erinevates vormides ja etappides. Teisalt aga on inimestel jätkuvalt kõrge huvi vaimsuse ja religioossusega seonduva vastu. Kirikute poolt vaadatuna võib selliseid arenguid iseloomustada kriisi mõistega, mis kerkib esile Eesti kontekstis juba 1990ndate algul ja on sealtpeale jooksvalt kasutusel vastavates aruteludes, mis kirjeldavad kiriku olukorda. See tähendab samas aga ka arutlemist oma identiteedi ja kiriku rolli üle ühiskonnas. Uurimisülesanne ja -küsimused
Haridus seob inimesi. Saame paremaks, tehes koostööd teiste riikidega, omandades uusi kogemusi. Iga kohtumine rikastab: saab uusi mõtteid, julgust ja energiat ettevõetu ka ellu viia. 25. Soomes Poris 15.-17. juulini peetud Soome Eesti ühislaulupeol osales ka sadakond lauljat Jõgevamaalt. Esimene Soomes peetud Soome Eesti ühislaulupidu, mis kujutas endast järge 2000. aastal Tallinnas korraldatud Eesti Soome laulupeole, kandis nime ,,Südamete laulusild". Soome laulupidude traditsioon sai omal ajal alguse paarkümmend aastat meie esimesest laulupeost. Jõgevamaad ja Mustveed said soomlastele tutvustada päris palju Mustvee naislauljad, kelle särkidele oli kirjutatud ,,Mustvee Meeliko" ja nende tähenduste vastu tunti suurt huvi.[---] Oleme oma Tallinna laulupidudega harjunud. Soomlastel pole niisugust suurejoonelisust. Meie laulupidu on selline üldrahvaline. Tänavaääred on rahvast täis rongkäigu ajal. Seal laulupeost suurt numbrit ei tehta (Käosaar: 2007).
2) rahvaluule muutuvust väljendavad mõisted: variant, versioon (tekstide ühine algupära), redaktsioon(regionaalne lugude erinevus), improvisatsioon, kontaminatsioon (tervikteemade liitmine), variatsioon (kõrvalepõige võrdluseks valitud tekstist). Erinevused tulenevad tahtlikest muutustest nagu kontaminatsioon, improvisatsioon ja funktsioonimuutused ning tahtmatutest nagu unustamine. 1) traditsioon "traditio" lad. k. Üle, edasiandmine, põlvest põlve edasi andmine, jutustamine. 1. aspekt: põlvest põlve vahendatava pärimusilmingute väärtustamine. 2. aspekt: uue pärimuskultuuri loomine (heuristiline lähenemine traditsiooni mõistele: nn vanast kujundatakse uus, mis omakorda kujundatakse normist. ) ,,Rahvaluule on kunstipärane kommunikatsioon väikerühma raames" Dan BenAmos = rahvaluule ei pea olema traditsiooniline.
goods, of constitutional charters for the various social groupings, of human ideas and crafts, beliefs and customs. Malinowski järgib siin Tylor'i definitsiooni rõhutades kõikehõlmavat totaalsust, loetleb terve rea kultuuri kuuluvaid nähtusi, nende hulgas reegleid, mida ta nimetab "constituonal charters". 2. Ajaloolised definitsioonid näevad kultuuri kui pärandit, mida edastatakse aja kulgedes põlvest põlve. Olulisel kohal on mõisted traditsioon ja mustrid. Ameerika sotsioloogid Robert E. Park ja Edward W. Burgess 1921. Introduction to the Science of Sociology. Grupi kultuur on sotsiaalse pärandi korrastatud kogum, mis on omandanud sotsiaalse tähenduse vastava grupi rassiliste eripärade (racial temperament) ja ajaloolise arengu tulemusena. The culture of a group is the sum total and organization of the social heritages which have aquired a social meaning because of racial temperament and of the historical life of the group.
Individuaalne Konsultatsioon Vestlus 23. Meedia ja avalik huvi Mõiste väljendab massikommunikatsiooni kontekstis mõtet, et ootusi massimeedia suhtes ja nõudeid massimeediale, mis põhinevad ühiskonna laiapinnalisel ja pikaajalisel hüvangul, saab seaduslikult väljendada ning selle tulemuseks võivad olla teatavad piirangud meedia struktuuri või tegevuse suhtes. Avalik huvi võib esineda erinevates vormides. Minimaalne tõlgendus on see, et meedia peaks vastama oma auditooriumi nõuetele, kuid eetilised ideoloogilised, poliitilised ja legaalsed kaalutlused võivad tulemuseks anda palju nõudlikumaid määratlusi. Avaliku huvi väljendamine leiab aset mitmel viisil, hõlmates avalikku arvamust, poliitikuid, kriitikuid ja mitmeid huvigruppem keda avalik kommunikatsioon puudutab. Avalik huvi tähendab seda, et meedia täidab kaasaegses ühiskonnas teatavadt arvu tähtsaid, isegi
tunnus. Essentsialistid on üksmeelel selles, et religioonile olemuslik ei ole empiiriline (nähtav, katsutav), vaid seda peab isiklikult kogema. Religiooni mõiste on vaieldamatult üks retoorika elemente, mille abil määratletakse rühma identiteeti. RELIGIOONI PÕHITUNNUSED Usk ja uskumused, käitumisnormid, müüdid ja rituaalid, pühad ajad ja paigad, õpetus ja filosoofia, väljendumine kultuuris ja ühiskonnaelu vormides. Järjekindel ateism on samuti religioon usk jumalata olemisse. Usundites on alati arusaam üleloomulikust olendist, -maailmast, või tegevusest, mis mõjutab sündmusi ja tingimusi siin maailmas. Islamistlikus traditsioonis leitakse, et religioon koosneb praktikast, usust ja meelsusest ning need on tugevalt omavahel seotud. Nt millegis osalemise ja millegi tegemisel tekib usk. Religioon on seega: Uskumused ja tavad Filosoofia ja praktika, nt ,,mis on elu eesmärk?"
ajaloo uurijad süüdistavad kultuuriajaloolasi ebaolulise ja frivoolsega tegelemises, siis viimased heidavad poliitilisele ajaloole ette üksikule ja pinnapealsele keskendumist. Kaks konkureerivad kultuurikäsitlust 19 saj Kultuur rahvakultuur, argielu, folkloor vms Kultuur kõrgkultuur, filosoofia, kirjandus, kunst JACOB BURCKHARDT (1818-1897) Üldised vaated ajaloole Ajalugu aitab mõista tänapäeva; meie olevik on välja kasvanud minevikust, uurida tasub ainult seda minevikku, mis kõnetab olevikku ja tulevikku. Ajaloos valitseb järjepidevus, ent puudub progress. Ajaloost tuleb otsida tüüpilist, seda, mis kordub. Huvitavaimad ajalooperioodid on üleminekud ühest ajastust teise: üleminek kristlusele, üleminek uusaega jne. Ajalugu pakub lohutust olevikule, võimaldab leida minevikust eeskujusid. Ajaloost tuleb otsida sisemist terviklikkust, harmooniat. Kultuuriajaloo käsitlus
kvaliteedipõhimõtteid ja -suuniseid. Euroopa Liidu liikmesriikides on need liigid välja kujunenud sisuliselt ühises ajaloolises protsessis, mis on määratletud nii kultuuriliselt kui 11 ka õiguslikult eesmärgiga hallata kultuuripärandit selle mõiste kõige laiemas tähenduses. Vaadeldavad pärandiliigid on järgmised: · Arhiivid · Raamatukogud · Maa-alal hajutatud kultuuripärand · Muuseumid · Haldus- ja kaitseasutused · Uurimis- ja hariduskeskused · Ajutised näitused · Kultuuriprojektid Kultuuriüksus Kultuuripärand Liikuv Liikumatu Arhii- Biblio- Arheo- Mitte- Arheo- Arheo- Arhitek- Maastik viline graafiline loogiline aineline loogiline loogiline tuuriline etno-
- Soti iseseisvumisliikumine 1750. aastatel - viikingiaegsete (8.-10. saj.) soti laulude aktualiseerumine - James Macpherson (1736-1796): "Ossiani laulud" (1765): o et see on keldi bardide luule 8. sajandist o laulud pärit Iiri alaldelt o Ossian on keldi sõjapealiku Fingali poeg James Macpherson ,,Ossiani laulud" (1765) varasem, kuid 18. sajandil aktualiseerunud rahvatraditsioon - kirjanduslik traditsioon - kristliku perioodi rahvapärimus - J. M. enda looming - klassikaline kirjandus - 1720ndail avaldati ingliskeelses tõlkes "Ilias" ja "Odüsseia" ,,kultuur" ja ,,rahvas" Metsik Rahvas Tsiviliseeritud inimesed Primitiivne (ARHAILINE) Talupojad Eliit - Suuline=kirjakeelne Kirjaoskamatud Kirjaoskaja, haritud - Kirjaoskuseta
kombetalituste komisjonid, kokku neli: lapse sünni tähistamise komisjon, noorte täisealiseks saamise tähistamise komisjon, pulmakomisjon ning matusekomisjon. Järgmisel aastal ilmus komisjonide töö tulemusena brosüür "Nõuandeid ilmalike kombetalituste kohta", mida jagati tasuta. Komisjonide moodustamist põhjendati asjaoluga, et hoolimata aktiivsele kommunistlikule kasvatustööle ei olnud suudetud välja juurida kiriku mõju. Aegapidi hakkas kaduma traditsioon, mille järgi kõigepealt toimus registreerimine, seejärel laulatus ja pulmapidu. Laulatus jäi sageli ainult perekeskseks sündmuseks ja vahel seda toimetatigi kodus ja mitte avalikult kirikus. Ettevaatuse mõttes ei kandnud mõned kirikuõpetajad laulatusi ka kirikuraamatusse. Üheks põhjuseks olid kindlasti poliitiline surve 20 ja kardetavad repressioonid. Laulatuste arvu kahanemise teiseks põhjuseks oli see, et noored
Mõrsjaitke esitati eeslaulja ja kooriga, nende värsiehitus ja viis on kindlama kujuga. Eeslaulja oli mõrsja ise; kui ta ei osanud itkeda, võis seda tema asemel teha mõni teine naine. Mõrsja pidi alates kosjadest kuni vanematekodust lahkumiseni itkema palju kordi, sealhulgas kõigile sugulastele ja lähematele tuttavatele. Koori moodustasid mõrsja vallalised sõbrannad podruskid. Eestis on mäletataval ajal itketud ainult Setumaal. Vanim traditsioon on kauem püsinud Põhja-Setumaal. Võimalik, et vanasti olid itkud tuntud mujalgi Eestis, kuid kadusid kristliku kiriku mõjul. Arvatavasti ei hävinud need jäljetult, vaid mõjutasid regilaulu, muutudes pulmalauludeks, abielust kõnelevateks lauludeks jm. Võib oletada, et naiste elust rääkivate regilaulude kurvavõitu toon on pärit osaliselt itkudest. 4.7. Lastelaulud Lastelaul eristub muudest laulurühmadest eelkõige oma kasutuse poolest
loobus tulusast tööst väga ebakindla kunstnikuelu kasuks. Erinevalt van Goghist oli ta üsna egoistlik ja kõrge enesehinnanguga kunstnik. Tema eesmärgiks oli seinamaal või seinamaalitaoline tahvelmaal, mis kujutaks mingit müsteeriumi või vihjaks sellele. Sellise eesmärgi saavutamiseks vähendas ta oma piltides tsentraalperspektiive ja varjude kasutamist, millega muutis kujutise peaaegu tasapinnaliseks ja siluetitaoliseks. Ta uskus, et lihtsates, arhailistes vormides sisaldub püsivaid, igavesi vaimseid tähendusi. Paul Cezanne alustas tumedate pastoossete piltidega, millel oli tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. Sai kriitikute käest veel rohkem mõnitada kui tema rühmakaaslased, sest tema piltide joonistuses näis olevat rohkem moonutusi ja ruumikujutus tundus kohmakas. Oma töid õnnestus tal ainult harva eksponeerida. Aegamööda eemaldus ta impressionismist, kuid jäi tunnustama selle mitmeid saavutusi,
kalmistuarhitektuuri jaoks nagu loodud. Nõustuda tuleb seisukohaga, et Liiva kalmistu kabel on sõdadevahelise perioodi arhitektuuri parim näide. Paraku pole see rangeilmeline, kuid väga harmooniline arhitektuuriteos erinevaltMetsakalmistu kabelist riiklik arhitektuurimälestis. Metsakalmistu kabel (193637) jääb vormides ja kompositsioonis küll eklektiliseks, kuid peaks olema maiuspalaks metafüüsilise arhitektuuri huvilistele. Südalinnas on paearhitektuuri manifestiks tuletõrjehoone (Raua 2, 193639), eriti selle torn, kust õhkub nii vormielegantsi kui ka uue arhitektuuri optimistlikkust. Paearhitektuuri suurim monument, praeguse Viru hotelli kohale kunagi plaanitud 12-korruseline raekoda
1) Sissejuhatus Sotsioloogiline vaatekoht - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 1 1.1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi. Sotsioloogia uurib teaduslikult ja süstemaatiliselt inimühiskonna ja inimeste sotsiaalset käitumist tema suhetes grupi ja sotsiaalse struktuuriga. 1.2. Mille poolest sarnaneb ja erineb sotsioloogia teistest sotsiaalteadustest? Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata neid nähtuseid võimalikult erinevatest vaatekohtades. Sotsioloogia pöörab vähem tähelepanu ühiskonna ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile (nagu teevad ajalugu, majandusteadus ja politoloogia). Jälgib rohkem kollektiivset kogemust ning struktuure ja muutuseid. Uurib produkte: uskumused, väärtused, elureeglid, haridus, tervishoid, muusika, kunst, näitekunst. Sotsioloogia rõhutab kollektiivs
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täp
rohkem mõelda elanikkonna tervisele, propageerides erinevaid vaba aja veetmise võimalusi, seal hulgas jahipidamist kui aktiivset elustiili. Käesoleva töö eesmärgiks on uurida erinevate riikide jahimeeste staatust, ühiskonna suhtumist jahimeestesse ning mõjutavaid tegureid. Töö on jagatud kolmeks peatükiks. Esimeses peatükis antakse ülevaade jahinduse ajaloost üldiselt ja eraldi vaadeldakse Eesti jahinduse minevikku. Töö teises osas vaadeldakse jahindust tänapäeval üldiselt ning lisaks 6 Eestis. Lõpuks esitatakse jahindust puudutavaid üldsuse ja erinevate huvigruppide arvamusi ja uuringuid. Peamiseks meetodiks oli teema uurimine internetist, jahindusalastest ajakirjadest, raamatutest ja artiklitest ning nendest refereeringute ning kokkuvõtete tegemine. Töös
kasvatud; sotsiaalne kapital tutvused; ja sümboolne kapital. Habitus inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide komplekt. Interaktsionistlik paradigma. Tegeleb eelkõige vahetult inimestega uurimisega, mitte tervikult ühiskonna. Selle alla paigutuvad mitmed voolud, teooriad. Nt: Sümboliline interaktsionism Valitses USA sotsioloogias 20.saj esimesel poolel. Seotus ka Chicago koolkond Ameerika sotsioloogia algus. Põhiesindajaks George Herbert Mead (1863-1931). Uuris inimese isiksuse kujunemist. Lõi teooria isiksuse kujunemise kohta: rollide proovimine (role taking) mõttes ettekujutamine, kuidas teine inimene näeb; olulised teised (significant others), üldistatud teine (generalized other). Tähistavad isiksuse sotsialiseerumise protsessi.
uskumus). Ristimärkide uuristamine puutüvesse seal elava hinge kaitseks kurja eest. Pühakivide austamine põhineb viljakusmaagial või on lahkunud hingedega seotud (lohukivid). Lohukivi lohust võetud vesi usutakse olevat meditsiinilise toimega. Soome-Ugri kajastused folklooris: Rahvalaulud müütilised Kombekäitumine käitumine seotud religiooniga Kohapärimus miks on mingi koht püha Muistendid tekkelood, katkumuistendid Müüdid Legendid Memoraadid Kroonikaadid inimeste jutustused enda elust, kus avalduvad ka religioossed kombes ja uskumused Katoliiklikud s-u usundid Külakatoliiklus on ristiusk, mis seguneb kohaliku eelkristliku usundiga; säilitatakse oma usk ja võetakse üle ka katolikud, tavad, kombed, uskumused. Külakatoliikluses on ohverdamiskomme, mille kohaselt pühadesse kohtadesse ja ikoonidele viiakse ande.
Inimeste ja jumalate vahelised suhted põhinesid kokkulepetel. Inimene pidi neid väga täpselt täitma, et oodata jumalate abi ja toetust. Rituaal muutus ülitähtsaks. Preestrid-pontifeksid olid pidevalt valitsejate nõuandjad. Rikkaliku mütoloogia puudumine, religioosse tegevuse omanäoline rituaalsus ilma reflektiivse mõtestamiseta ja preestrite mõju tingisid spetsiifilise suhtumisetraditsiooni üldse. Traditsioon ei kuulunud Roomas vaidlustamisele. Põhiväärtuste hulka kuulusid: kogukonna tähtsus ja ühtsus,rahvavõimu ülimus, vaba- dus ja sõltumatus nii linna kui ka üksikisiku seisukohalt, kogukonna, jumalate ja kangelaste seotus. Rooma kodaniku väärtushinnangutes oli kõige kõrgemal kohal kogukond. Kõrgeim seadusandlik organ oli rahvakoosolek. Ohverdada end kogukonna nimel oli kõrgeim au ja kohustus.
Inimeste ja jumalate vahelised suhted põhinesid kokkulepetel. Inimene pidi neid väga täpselt täitma, et oodata jumalate abi ja toetust. Rituaal muutus ülitähtsaks. Preestrid-pontifeksid olid pidevalt valitsejate nõuandjad. Rikkaliku mütoloogia puudumine, religioosse tegevuse omanäoline rituaalsus ilma reflektiivse mõtestamiseta ja preestrite mõju tingisid spetsiifilise suhtumisetraditsiooni üldse. Traditsioon ei kuulunud Roomas vaidlustamisele. Põhiväärtuste hulka kuulusid: kogukonna tähtsus ja ühtsus,rahvavõimu ülimus, vaba- dus ja sõltumatus nii linna kui ka üksikisiku seisukohalt, kogukonna, jumalate ja kangelaste seotus. Rooma kodaniku väärtushinnangutes oli kõige kõrgemal kohal kogukond. Kõrgeim seadusandlik organ oli rahvakoosolek. Ohverdada end kogukonna nimel oli kõrgeim au ja kohustus.
Konkreetselt analüüsib selliseid oma osalejate poolt pikaajaliseks ja iidseks peetuid praktikaid ja näitab, et tegelikult võib nende ajalugu olla väga lühike osalejate enda teadmata. Tegemist võib olla väga lühikeste traditsioonidega, kuid need suudavad sellegipoolest tugevat identiteeti pakkuda. Kui inimesed ise kogevad suhet tähenduslikuna, see nende endi jaoks on oluline, siis on see reaalne. See et traditsioon on leiutatud ei tee teda vähem traditsiooniks. Võime öelda, et ehkki iga individuaalne identiteet ongi individuaalne ja kultuuri piirid on hägused, siis meie identiteet on siiski moodustunud nende kogukondade kaudu kuhu me kuulume. Siin on ajalooliselt toimunud selge areng. Kui vanasti enne moderniseerumist oli kogukondi kuhu kuuluti vähe, kui inimene määratles enda lähedaste ja vahetult kogetu suhete
KINDLA AJALOOLISE JA KULTUURILISE KONTEKSTIGA, NORMIDE JA STANDARDITEGA NING ARUSAAMAGA SELLEST, MIDA PEETAKSE NORMIDEKOHASEKS KÄITUMISEKS JA KUIDAS PEAKS NORMIDE RIKKUMISELE REAGEERIMA. 71. Miks võib hälve olla ühiskonnale kasulik, mis on hälbe funktsioonid? (Emile Durkheim) Durkheim: hälbelisus pole tegelikult ühiskonda hävitav, vaid suisa vajalik: Kuritegevus liidab ühiskonda liitumine kuritegevuse vastu, seesmine seotus või nn üldine tuju, mis grupikonsensuse kaudu tugevdab sotsiaalset korda Piiride märkimine protsess, mille abil kujundatakse sotsiaalses grupis kehtivad normid ja väärtused. Piiridega märgitakse kuhumaani aktsepteeritakse inimese tegevust ning kusmaalt muutuvad need hälbivaks. Nii muudetakse inimeste käitumine suhteliselt stabiilseks ja ettearvatavaks. Hälbiv käitumine väljendab rahulolematust kehtivate väärtuste ja normidega.
Vaesed kliendid andsid end patrooni kaitse alla samas nende ees koormisi kandes ning sõjaretkedel käies. Valdav oli talupojaühiskond. Igaüks pidi täitma sõjaväekohustust ning varustus selleks tuli muretseda endal. Nii klassifitseeriti ka väeüksused: ratsaväes või jalaväes. Vaeseimad olid sellest kohustusest priid (ainus varandus neil olid lapsed: proles proletariaat). Roomlaste maailmavaade kujunes läbi elu: tähtsaks peeti kodumaa-armastust, traditsioone ning riigivõimu austamist; hiljem ka vaprust, enesedistsipliini ning kohustuste täitmist. ROOMA VABARIIK Daatum: 510-30 eKr Vabariigi ajal valitseid senat, mille kõrgeimad liikmed olid 2 konsulit. Vabariigi algusaastatel ei paistnud Rooma eriti silma, kuid 5. saj lõpuks oli see Kesk-Itaalia tugevaim riik. Ootamatult tungisid 378. a-l sisse gallid. Lunaraha eest saadi vabadus. Mõni aeg hiljem mingi sõjaretkele
ideoloogia. 1.5 Poliitiliste teooriate tekkimine XIX sajandil Konservatiivne ideoloogia: Mõiste "konservatiivne" tuleneb ladinakeelsest sõnast "conservare" ja tähendab säilitama. Alguse sai termin Prantsusmaal toimuvatest sündmustest 19.sajandil. Konservatiivideks nimetati neid, kes kaitses ja väärtustas Suure Prantsuse revolutsiooni eelset ühiskonda, riiklikke struktuure, ajaloolist järjepidevust ning traditsioone. Konservatiivse ideoloogia lähtepunktiks võib pidada seisukohta, et inimese olemus on muutumatu ja inimestevaheline ebavõrdsus paratamatu, aga igasugused järsud muutused ja revolutsioonid rikuvad arengu järjepidevust ning viivad selle umbteele.Inimühiskonna kultuur on sajanditepikkuse sihipärase arengu tulemus ja seda ei saa, ei või ohustada läbimõtlematute reformidega. Ühiskonna ja üksikisiku vabaduse kindlamaks garantiiks on seaduslikkuse ja korra säilitamine
Kui ta sõitis lossipargis, oli antud korraldus, et keegi ei tohi teda vaadata. Teatrimetafoorid: lava & lavatagune, ,,maskide" kasutamine igapäevases interaktsioonis (varajane Goffman). Keegi ei taha paljastada mängu, kõik on nõus. Kätteõpitud ,,käsikiri". Valvurid (gatekeepers). Tõlgendamine/raamistamine (frame). Rollide, muljete kontrolli jm olulisus eriti suur kaubanduslikes situatsioonides, nt uuringud stjuuardessidest (Hochschild 1983), Disney poest (Kraft 1994). Inimese seotus oma rolliga võib olla erinev. Nt teenindajad 13. Kuidas mõjutavad rühmad meie käitumist? Palun kirjeldage vähemalt kahte näidet kasutades kahte järgnevast kolmest mõistest: "peegelpildimina", "referentgrupp", "kaheastmeline kommunikatsioon". 1) Charles Horton Cooley (1864-1929) - Peegel-mina (looking-glass self) a. Me kujutleme, kuidas me teistele paistame b. Me kujutleme ja reageerime sellele, kuidas me arvame, et teised
vaimne missioon muudetakse ilmalikuks organisatsiooniks. Selle tagajärjeks on bürokraatia. 4. Uskumuste süsteemide funktsioonid ja düsfunktsioonid, süsteemide struktuur Avalikud ja varjatud funktsioonid- uskumustel ja rituaalidel on nii avalikke (väljendatud, kavatsuslikke) kui ka varjatud (tunnustamata, sageli ootamatuid) funktsioone. Varjatud funktsioonid, mis tugevdavad traditsioone ja annavad inimestele grupiühtsuse vahetu kogemuse. Nt vihmatants ei pruugi tuua äikest, ent vabastab pikaaajalisest põuast tingitud isiklikust sotsiaalsest stressist. Uskumussüsteemide düsfunktsioonid- erinevate uskude vahel on alati olemas potentsiaalne konfliktivõimalus. Kuna siin on vähe lootusi kompromissi saavutada, on ususõjad maailmas olnud ühed kõige verisemad ja kauakestvamad. Kui ühiskonnas on
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
Majanduses tähistab see aktiivset kaubavahetust: tooraine hangitakse ühest ja valmistoodang tarnitakse teise riiki. Väliskapitali kohalolekust ja väliskaubanduse tasakaalust on saanud riigi majanduse oluline mõõdupuu. Internatsionaliseerumine ilmneb ka hariduses. Üha enam noori õpib välisriikides, ülikoolid kasutavad külalislektoreid ja osalevad ühistes teadusprojektides. Sellise akadeemilise mobiilsuse üks põhjus on soov kogeda erinevaid õpetamis- ja teadustöö traditsioone, omandada mõne teise riigi või kultuuri teavet. Kui Oxfordi, Harvardi ja Tokyo ülikool kaotaksid oma rahvusliku näo, ei oleks nad rahvusvahelisele tudengkonnale enam sugugi nii köitvad. 5 Tänapäeva maailm 1.4 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mõju maailma arengule Kolmandaks trendiks, mis mõjutab kõikide ja iga riigi arengut, on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasvav mõju. IKT arengutaseme ja selle
annaabi.ee 
