Järvamaa Järvamaa on üks Eesti vanemaid maakondi. Järvamaa kujunes välja juba enne 13. sajandit ning oli üks Kesk-Eesti tähtsamaid. Pindala: 2459,59 km² Rahvaarv: 35060(2009) Keskus: Paide Maavanem: Üllar Vahtramäe Jagunemine Järvamaa jaguneb 11 maakonnaks Albu, Ambla, Järva-Jaani, Paide vald, Roosna-Alliku, Kareda, Koeru, Väätsa, Koigi, Imavere, Türi Asend Järvamaast kirdes asub Lääne-Virumaa, idas on jõgevamaa, lõunas on Viljandimaa, edelas Pärnu, läänes on Rapla ja loodes Harjumaa Järva-Jaani Vald Järva-Jaani vald on vald Järva maakonnas. Pindala: 126 km² Rahvaarv: 1643 (2008) Keskus: Järva-Jaani Vallavanem: Toomas Põldma Asustus Järva-Jaani vallas on Järva-Jaani alev ja 9 küla:
Suure-Jaani vald Suure-Jaani vald asub Viljandi maakonna põhjaosas. Valla keskuse kaugus maakonna keskusest Viljandist on ligikaudu 25 km ja Tallinnast 150 km. Valla territoorium kattub suurelt osalt ajaloolise Suure-Jaani kirikukihelkonna maadega. Valla keskuseks on Suure- Jaani vallasisene linn. Suure-Jaani sai linna staatuse 1938. aastal ja muutus vallasiseseks linnaks 22. oktoobril 2005. aastal, kui Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla, Olustvere valla ja
Tartu Ülikool Loodus-ja tehnoloogiateaduskond Geograafia osakond Referaat inimgeograafias Emmaste vald Tartu 2010 Sisukord 1.Sissejuhatus.....................................................................................................................lk 3 2.Asend ja loodus..............................................................................................................lk 3 2.1.Pinnamood..................................................................................................................
pankrannik, kus asub ka Eesti (kuri)kuulsaim pank Türisalu pank. Mulle meeldib ka luiteline rand Harku vallas Vääna-Jõesuul. Rohkem ma eriti Harku valla loodusgeograafiaga tutvunud pole, kuid seda viga ma üritan siin uurimistöös parandada. Minu käes küll väga palju infot Harku valla kohta raamatute näol pole, kuid ma proovin suurema osa tööst teha Interneti abil. 1. Harku valla loodusgeograafia 1.1 Asend, suurus, piirnemine teiste asukohtadega Harku vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harjumaal. See on mereäärne vald Lääne-Harjumaal, Tallinna, Keila ja Saue valla vahel. Valla keskus on umbes 3000 elanikuga Tabasalu alevik, mis asub Tallinna kesklinnast vaid 13 kilomeetri kaugusel. Harku valla külad on Adra, Harkujärve, Humala, Ilmandu, Kumna, Kütke, Laabi, Liikva, Muraste, Naage, Rannamõisa, Suurupi, Sõrve, Tiskre, Tutermaa, Türisalu, Vahi, Vaila, Viti, Vääna, Vääna-Jõesuu ning alevikud on Tabasalu ja Harku.
3% 1940 7,722,152 13.1% 2001 10,355,824 5.0% Suurlinnad Alates 2001 aastast oli Portugalis kaks suuremat linnastut: Lissaboni pealinn (3,34 miljonit elanikku) ja Põhja-Littoral linna-pealinn (või Porto Metropolitan Linnastu) on 2.99 miljonit inimest. Koos omavad 58% kogu elanikkonnast. Lissabon 34 Linnastu: 3.34 million Pealinna piirkond: 2,641,006 Core vald: 564,657 35 Porto Linnastu:2.99 million Pealinna piirkond: 1,551,950 Core vald: 238,954 Suurimad linnapiirkonnad Kümme suurimat linnapiirkonda: 36 1.Lissabon ja tema ümbrus Lissaboni Pealinna piirkond 2.Porto ja tema ümbrus 37 3.Braga 38 4.Coimbra 39 5.Funchal 40 6.Setúbal 41 7.Póvoa de Varzim-Vila
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Maaturismi teenindus I Liisa Mäger JÕGEVAMAA Vaatamisväärsused Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2009 Üldinfo: · Jõgeva maakonna pindala on 2604 km² · Maakond piirneb Ida-Viru, Lääne-Viru, Järva, Viljandi ja Tartu maakonnaga ning Peipsi järvega. · Jõgevamaa elanike arv on 01.01.2009 elab Jõgevamaal 35737 · Maakonnas on 13 omavalitsust 10 valda ja kolm linna · Jõgeva maavanem on Viktor Svjatõsev, kes nimetati ametisse 1.septembril 2009. a. · Mandri-Eesti keskpunktist Peipsi järveni ulatuva Jõgevamaa maastik on mitmekesine. Kesk-Eesti tasandikul vahelduvad metsad rabadega, siin leidub põlislaasi
Metsakivi, Mustametsa, Papiaru, Pilpaküla, Praaga, Põdra, Põldmaa, Põrgu, Rehemetsa, Selgise, Sookalduse, Särgla, Tähemaa, Undi, Vara, Vanaussaia, Välgi ja Ätte. Aga ka valla territoorium on tunduvalt laienenud, see on Tartu maakonnas suurim, 33304 ha. Elanike arv seisuga 01. juuni 2002 oli 2113, rahvuse järgi enam vahet ei tehta.5 Valla ja ühtlasi kirikupiirkonna keskuseks on Vara küla, millest esmateateid on juba 1496. aastast (Warral). Külalt ja mõisalt on vald ka nime saanud.6 Küla keskuses asuvad praegu koolimaja, vallamaja, lasteaed, korterelamud, poed jm. Tähelepanuväärsed on põlised tammed ja lehised Vara pargis. Pargi juurde kuulub kilomeetripikkune allee, kus asus Vara mõis. Orduajal omas mõisat Zoege, rootsiajal v. Tiesenhausen´i perekond. Naispärijate kaudu sai mõis Wrangell'i ja hiljemini, 1836. aastal Sievers'i perekonnale. 7 Viimane mõisahoone ehitati 1809. aastal, ümber- ja juurdeehitised olid aastast 1851 8.
põhjalikumalt uuritud. Endla on omamoodi mudeliks kõigi ülejäänud rabade mõistmisel. Viktor Masingu sõnul pole raba ei vähemat ega rohkemat kui suur elus keha, mis elab oma seaduspärasuste järgi. Eesti giid. Endla Looduskaitseala [http://www.eestigiid.ee/?SCat=48&CatID=0&ItemID=1490]05.10.10 3 Asukoht Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis, Pandivere kõrgustiku lõunaosas. Kaitseala piirneb kolme maakonnaga: Järva (Koeru vald), Jõgeva (Jõgeva ja Pajusi vald) ning Lääne-Virumaa(Rakke vald). Kaitseala suurus on 10 110 hektarit. Wikipedia. Endla Looduskaitseala [http://et.wikipedia.org/wiki/Endla_looduskaitseala]16.09.10 Kaitseala valitsejad on Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon, osaliselt ka Keskkonnameti Harju-Järva-Rapla regioon ja Viru regioon. 4 Endla Looduskaitseala rabad Endla looduskaitseala ilme määravad rabad
Kõik kommentaarid