Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Äriplaan (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Priit Loo
Äriplaan
Korraldan Türi kultuurimajas kontserdi (väikelinn Türi asub Tallinnast 100 km. kaugusel ), esinejaks tuntud laulja ja pillimees Uuno Loop . Esineja honorariks sai kokku lepitud 3000 kr ülekandega, mis sisaldab ka sotsmaksu, kuna tegemist on FIE-ga. Transpordi eest hoolitseb sõber autoga , kellele maksan kinni 25l bensiini hinnaga 16 kr/l, see sisaldab transporti Tallinn –Türi -Tallinn ,mis kokku läheb 400 krooni. Türi kultuurimaja üürin ma hinnaga 150 kr/h, sest selliseid üritusi toimub seal harva ja maja toetab sellisel algatusel ürituste korraldamist, lisaks olen maja juhtkonnaga tuttav juba varasemast ajast. Vajaliku helitehnika rendin Türi lähedalt Paidest , kokku koos transpordiga läheb helitehnika ja helindamine maksma 1200 krooni. Tegemist on samuti ülekandekroonidega , sest teenuse osutaja on FIEga. Peale helitehnika on üheks suuremaks kuluartikliks, reklaamikulu. Väikelinnas on üldkasutatavaid reklaamikanaleid veidi vähem, kui suures linnas ja need on ürituste korraldajatele ka paremini teada. Selles väikelinnas on kombeks kasutada reklaamiks müürilehti ,trükimeedia reklaamiks linnalehte Türi Rahvaleht ja maakonnalehte Järva teataja .Ainuke kogu maakonnas leviv kuulatav raadiojaam on Kuma Raadio. Müürilehtede trükkimise kuluks Kuma trükikojas on 300 krooni. Raadioreklaami valmistamine maksab 500 krooni. Raadioreklaami eetrisse laskmine kahel korral päevas ,kahe nädala jooksul enne kontserti maksab 500 krooni. Ajalehes Järva Teataja avaldan reakuulutusi kolmel korral nädalas ,mis toob ära kõige olulisema info kontserdi kohta kõige lühemal kujul. Enne kontserdi toimumist tellin ka suurema reklaamipinna, kus on toodud ära juba suurem kujundatud reklaam koos Uno Loobi pildiga. Türi Rahvaleht on nädalaleht. Seal tellin kaks reklaamipinda, kahe nädala jooksul. Türi Rahvalehes läheb see maksma 300 krooni ja Järva Teatajas 500 krooni. Järva Teatajas on mul tuttav ajakirjanik, kes enne kontserti avaldab tasuta juubeliintervjuu Uuno Loobiga, pikema artiklina. Pileteid kontserdi tarbeks ostan nelisada, kuna just niipalju kohti on kultuurimaja saalis. Seega vajan neli piletiraamatut, milles igaühes on sada piletit. Kulu piletitele 4X 150 =600EEK Pileteid kavatsen müüa ise ja ainult 1h enne kontserdi algust. Kokku tuleb siis kulusid 7600 krooni eest.
Eeldades, et Uuno Loop on Järvamaal väga populaarne ja aeg laupäeva õhtu on enamus inimestel vaba eeldan, et tuleb vähemalt 300 inimest, kes igaüks ostab 50 kroonise pileti. Türi kontserdikülastaja on suhteliselt hinnatundlik , seetõttu on pileti hinnaks 50 krooni, sest selle jõuab isegi praegusel hetkel pea iga inimene osta. Aga omades eelnevaid sarnaste ürituste korraldamise andmeid eeldan siiski, et saal tuleb täis, ehk 400 inimest.
Selleks, et mitte kahjumit teenida peab mulle tulema 7600/50=152 inimest, mis on minu äratasuvuspunkt. Aga, ma siiski eeldan, et tuleb vähemalt paarsada inimest. Projekti korraldamiseks kasutan 8000 kr, mis on mul olemas eelmisest projektist. See annab mulle kindluse , et ka täieliku ebaõnnestumise korral suudan tasuda kõik kulud. Täna on ju nii päevakohane epideemiaoht ja muud ettenägematud ohud.
Eeldades, et kontserdile tuleb 300 inimest , kes kõik ostavad 50 kroonise pileti, siis jääb peale kulude mahaarvutamist järele 7400 kr. See on summa, mis tuleb juhul, kui saali täituvus on ainult kolm neljandikku. Täis saali puhul on puhaskasum 12 400 krooni.
Esineja honorar 3000kr
Piletitulu täis saali korral 20 000
Transport Tallinn-Türi-Tallinn 400kr
Piletituli 30 inimese korral 7400
Kultuurimaja üür 2*150=300 kr
Äratasuvuspunkt 152 piletit
Helitehnika 1200kr
Müürilehtede trükkimine 300kr
Raadioreklaami valmistamine 500kr
Piletiraamatud 600 kr
Raadioreklaam 500kr
Reklaam Järv Teatajas 500 kr
Reklaam Türi Rahvalehes 300kr
Äriplaan #1 Äriplaan #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Muidumees669 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele ­ suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

Turismiettevõtlus
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine ­ kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead

Sotsiaalteadused



Kommentaarid (1)

varbuse profiilipilt
varbuse: rehkenduste tegemiseks ühe kontserdi korraldamiseks , või ühe toote kirjeldamiseks kontsertkorraldusega tegelejale. Väga põhjalikult läbimõeldud väikelinna kultuurimajas korraldatava ürituse plaan.
13:23 08-12-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun