näha, et läheb üle kaasaegsele rahvastiku tüübile, mis on 2050. aastal juba toimunud. Ning tulevikus hakkab rahvaarv tasakesi langema. 4. Linnastumine Linnades elab umbes 85% rahvastikust. Uruguay on suhteliselt tasapinnaline ala, kus leidub mõned üksikuid kõrgeid (max 514m) kohti. Suhteliselt tihedalt on inimesed üle kogu territooriumi aga kõige rohkem on elanikke on ikka lõunas ja läänes, sest seal on ka põhilised kaubateed ning asuvad ka tähtsamad kultuurikeskused, mis tõmbavad turiste ligi aga on ka mõned üksikud kohad, mis on peaaegu puutumata inimeste poolt. Uruguay linnad on rajatud peamiselt tasasele reljeefile ja tööstus piirkondade ümber, kuhu on kerge rajada hooneid ning teid. Lõpetuseks: Uruguay on väikeriik, kus asub selle riigi pindala kohta üsna palju rahvast (põhiliselt sisserändajad). Ning rahvaarv kasvab edasi, sest loomulik iive on positiivne. Uruguay
Kihelkonna vald pärandkultuuri inventeerimisest Allika 6 d Muistsed põllud on kasutuseta seismise tagajärjel muutunud metsaks või kadastikuks: Allika 7 d Muistsest mõisakeskustest on saanud kohalikud haridus- kultuurikeskused: Kihelkonna 8 mõisad Kihelkonna kirikumõis (Pastorat Kielkond)- kaitse all Loona (Kadwel) rüütlimõis – kaitse all Oju (Ojo) Paju kõrvalmõis - hävinud Paju (Pajomois) rüütlimõis – ei ole kaitse all, ümber ehitatud Pidula (Piddul) rüütlimõis – osaliselt kaitse all Rootsiküla (Rotziküll) rüütlimõis – hävinenud, asukohas koolimaja
1. pakkuda uudislikku ja praktilist teavet; 2. vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti; 3. mõjutada riiklike ja ühiskondlike institutsioonide tegevust; 4. kujundada ühiseid arusaame ning käitumisviise; 5. kujundada avalikku arvamust; 6. vahendada teadmisi; 7. pakkuda meelelahutust. Olulisem: - Infoühiskond on edukas, siis kui ta suudab ühtlustada KOODE. KOOD - leppemärgisüsteem Uute koodide vastuvõtt otsustatakse infovõrkudes.. Infovõrgud: 1. kultuurikeskused (Firenze, Pariis); 2. tehnikakeskused; 3. moekeskused. Informatsioon Sakraalne tekst eeldab: 1. tekstide väga karmi filtreerimist; 2. olulise eristamist ebaolulisest. Tänapäevase maailmas ringlev info on peaaegu ühekoodiline. PALJU JA KIIRESTI! Uut informatsiooni iseloomustab: - informatsiooniga seotud töö; - suur infovoog; - suhete interaktiivsus; - võrgustiku kasv ja omavaheline suhtlemine; Kollane meedia on ajakirjandus, mille alla kuuluvad: 1. tabloid 2. kõmu 3
1.Keskaja üldiseloomustus.Mis eriti huvitavat juhtus kirjanduses? Varakeskajal valitses ladinakeelne kirjasõna, klassikalise keskajal loodi kirjandust põhiliselt rahvakeeles ja kujunesid välja keskajale iseloomulikud kirjandusliigid ja zanrid. Varakeskajal puudus peaaegu täiesti ilmalik kirjandus, peaaegu ainuke raamat, mida loeti oli piibel. 2. Munkade tegevus kirjanduse vallas. Tähtis roll oli kloostritel, millest said omamoodi kultuurikeskused. Munkade kaudu kandus antiikajast nii mõndagi edasi (näiteks näidend), koostati ka pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest. 3. Boccaccio 'Dekameron'. Teose üldiseloomustus. Milline on sisu? Tähtsus. Boccaccio peateos on 'Dekameron' (raamjutustus, mis koosneb sajast novellist). Kümnel päeval räägiti kümme lugu, kokku 100 lugu. Põhiteemaks on armastus ja erootika, räägib
o Poisid võtsid osa väeteenistusest 3. Rõivastus ja toit o Igapäevane rõivas tuunika o Pidulik pealisrõivas tooga o Toit leib, puder, kala, puu- ja juurvili; rikkamatel lihatoidud o Jook veega lahjendatud vein 4. Rooma linnapilt o Nelinurksed kivimajad aatriumiga o Forum Romanum Rooma foorum o Templid, panteon o Veejuhtmed akveduktid o Termid saunad, kultuurikeskused o Amfiteatrid, hipodroomid o Teatrid 5. Rooma kõnekunst ja kirjasõna o Suur Kreeka mõju ja eeskuju o Kõnekunst, kohtukõned, Cicero madal stiil seisukohtade põhjendamine keskmine stiil naudingu pakkumine kuulajale kõrge stiil kuulajate innustamiseks o Maecenas ( > metseen) kultuurisoosija o Vergiliuse "Aeneis" Rooma rahvuseepos
aasta suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile allv kirik. Munk- Jumala teenmisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud mees, elab kloostris. Nunn- Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldanud naine, elab kloostris. Abt- mungakloostri ülem Abtiss- nunnakloostri ülem misjon- ristiusu levitamine paganate hulgas klooster-munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamiselt kultuurikeskused Lääne-Euroopas Kirikuriik- paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin lään ehk feood- maavaldus, mille feodaal sai kasutamiseks oma isandalt (senjöörilt), andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma. Feodaal (läänimees, vasall)- feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale (senjöörile) truudusvande, kohustudes seega isanda kutsel väesalga eesotsas
Monarhidel olid uhked lossid ja toredad õukonnad. Hellenismiperioodi linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused. Linnriikides jätkus samasugune formaalne valitsuse kord (nõukogud, rahvakoosolekud, ametnikud jms). Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Aleksandriasse rajati muusade (apollonit saatvate ja kaitsvate haldjate) tempel - Museion, millest sai suur kultuuri ja teaduskeskus, mille juurde rajati ka raamatukogu, mis sisaldas peaaegu kõiki kreeka teoseid. Teised kultuurikeskused: Ateena (esiplaanil) ja Pergamon (kogus kuulsust). Teater kaotas oma tähtsuse. Kirjutati vaid komöödiaid teemadel: armastus, perekonnaelu jms. Taas tõusis esile luule, mida tunti sel ajajärgul nime all Aleksandria luule, kuna Aleksandria oli tähtsaim luulekeskus. Luulelt oodati elegantset stiili ja naudingut. Mitte midagi enamat (mõtteid, lahendusi probleemidele, midagi lahti mõtestada jne.). Filosoofias pandi rõhku inimese voorustele
näite/argumendiga)? Pidada jumalateenistust, levitada ristiusku paganate seas, käsikirju kirjutati ümber 9.Milles väljendus Briti kloostrikultuuri silmapaistvus võrreldes ülejäänud Euroopaga (2 näidet/argumenti)? Sealsed mungad-õpetlased huvitusid ühtaegu nii ladinakeelsest kristlikust kultuurist kui ka keldi keeles talletatud kohalikust pärimusest ja püüdsid neid ühtseks tervikuks lõimida. Iirimaal tekkis keldi kirjakeel. Nad olid oma aja kõige suuremad kultuurikeskused. 10.Iseloomustage katoliikliku misjonitegevuse käiku Euroopas (2 näite/tunnusega). Misjonitegevus sai alguse Iirimaal. Patric rajas sinna palju kloostreid. VI oli Iirimaa valdavalt kristlik piirkond. Iiri mungad hakkasid misjonit levitama Inglismaal VII saj lõpuks oli Inglismaa suuremalt jaolt ristiusustatud. Frangi riiki ehitati kloostrid. Valitsejad nägid ristiusu levitamises vahendit oma võimu laiendamiseks. Aasttuhandevahetuseks olid ka germaani rahvad ristiusku pööratud.
Zanririkkusega kaasnes stiililine ja emotsionaalne värvirohkus. Keskaegset kirjandust ei iseloomusta ainult sünkjad toonid, vaid seal on küllalt ka elulusti. Eristatakse kaht ajajärku: · VARAKESKAEG (476a- 10s) Sugukondliku korra lagunemise ja feodaalsuhte kujunemise aeg. Esimene vaimne taassünd leidis aset 8saj Karl Suure ajal, mil rajati koole, koguti ja kirjutati ümber antiikkirjandust jne. Eriti tähysa rolli omandasid varakeskajal kloostrid, millest said omamoodi kultuurikeskused. Nii riikide kui ka riikliku korralduse väljakujunematuse tõttu ei soodustanud varakeskaeg rahvustunde teket, teiselt poolt takistas rahvuskultuuride arenemist rahvuskeelte arenematus. Ladina keel oli kasutusel nii suulise kui ka kirjaliku suhtlemise vahendina, märkides ühtlasi piiri n-ö kultuurmaailma ja barbarite vahel · KLASSIKALINE KESKAEG (11-15s) Feodaalühiskonna õitseng, linnade kiire kasv, nende muutumine poliitiliseks jõuks seda aega
inimene *humanistlik mõtlemine, iluideaal üldistab inimest ja elu ennast *itaalia on renessansi sünnimaa *perioodid: 1)varasrenessanss 2)kõrgrenessanss 3) hilisrenessanss *arhitektuur: antiigi eeskujul eelistati kiriku arhitektuuris kuppelehitisi *hakati rõhku panema ilmalikele ehitistele( palazzod) *maailikunst: michelangelo, Leonardo da vinci, raffael * VARARENESSANSS 14 saj *prantsusmaa: *suurimad muusika kultuurikeskused olid pariisis Avigon *tekkis uus muusikastiil ARSNOVA *lõplikult kujunes välja ordinaariumi osadest Missa tsükkel *keskaegse kirikliku tarbemissa asendab nüüd konstertmissa *kohe tagsi *kõige esindlikumaks zanriks sai motett- renessansi ajastul ühes keeles ja kõikides häältes sama tekstiga *heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul *peamised luulevormid on tuletatud luulevormidest- ballaad, rondo, virelau *Guillame de Machaut- esimene tervikteosena loodud
Linn Keskajal Esialgu oli linn kaubanduslik sõlmpunkt, turg. Igal linnal oli oma isand ehk maahärra, kes oli linna asutaja. Keskajal rajati Euroopas tuhandeid uusi linnu. Linnad olid tähtsad kaubanduskeskused, seal tekkisid uued käsitööharud. Linnadest kujunesid ka tähtsad kultuurikeskused, kus töötasid koolit ja tegutsesid teatrid. 11.-12. sajandul haarasid linnakodanikud ehk bürgerid kontrolli linna üle maahärra käest enda kätte, ning ametisse astus linnakodanike omavalitsusorgan raad. Üldjuhul valiti rae liikmed ehk raehärrad linna kaupmeeste ja käsitööliste seast. Raad esindas linna ja juhtis selle välispoliitikat. Veelgi tähtsam ülesande oli hoida kontrolli all linna väljaminekud ja leida vajaduse korral uusi sissetulekuid
· Nunn Jumala teenimisele pühendanud naine · Abt mungakloostri ülem · Abtiss nunnakloostri ülem · Misjon ristiusu levitamine paganate hulgas · Klooster munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamised kultuurikeskused Lääne-Euroopas · Kirikuriik paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin · Lään ehk feood maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt(senjöörilt), andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma
Raad – Linna valitsev linnakodanike omavalitsusorgan keskajal. Liikmeteks olid raehärrad, kes olid enamasti jõukamad linnakodanikud. Hansa Liit – Läänemere ääres kujunenud tugev kaubalinnade organisatsioon. 9. Piiskop – Katoliku kiriku ülemvaimulik, kirikupea. Paavst – Rooma piiskop, kirikupea. Paavstid pidasid end Püha Peetruse järglasteks. Klooster - Rajatised, kus elasid ilmalikust elust eralduda soovijad ehk mungad. Tähtsad usu-, haridus- ja kultuurikeskused. Ketser – Katoliku kiriku poolt kuulutati teisitimõtlejad ketseriteks. Neid sunniti oma vaadetest lahti ütlema või vastasel korral määrati talle karistus.
Prantsusmaa. Uute pillidena võeti kasutusele lauto, klavessiin, Viola da Gamba,krummhorn tsink. Mitmehäälne muusika levis tänu nooditrüki tehnika leiutamisele. Endiselt peeti muusikaõpetust väga oluliseks ja tavaline oli 3-4 pilli mängimise oskus. Renessanss jaotub sajandite kaupa: 14saj vararenessanss, 15saj kõrgrenesanss,16saj hilisrenessanss. Vararenessanss-sellel ajal(14saj) paistsid kõige rohkem silma kaks maad: Prantsusmaa ja Itaalia. Prantsusmaal olid kultuurikeskused: Avignon, Pariis. Tarbemissast(jumalateenistus) kasvas välja kontsertmissa. Missa: 1.Kyrie Ellison(issand halasta),2.gloria(au),3.credo(mina usun)4.sanctus(püha),5.agnus dei(jumalatall). Üha rohkem hakati kirjutama polüfoonilist muusikat ja kõige esinduslikumaks zanriks motett. Seda perioodi nim Prantsuse muusikas Ars Novaks. Selle aja kuulsaim helilooja oli Guillume de Machant. Itaalia-itaalias nimetati sama perioodi Trecentoks. Kui Prantusmaallevis vaimulik
paganausuliste riiklik tagakiusamine. 3)Peale ristiusu legaliseerimsit olid peaaegu kõik järgnevad keisrid kristlased. 7. Miks kujunesid välja kloostrid, milline oli nende positiivne, milline negatiivne roll ühiskonnas? Kloostrid kujunesid välja eremiitide ja munkade kogukondade tekkimisel ja tarvidusel munkade ühiskonnaelu reguleerida. Positiivne oli see, et kloostrid olid antiikaja lõpuks olulised hariduse-ja kultuurikeskused. Negatiivne oli see, et kloostrikogukonnas olid ilmaelust eraldunud inimesed, kes pidi järgima kindlaks määratud eeskirju
patuks. Korraldati lauluvõistluseid, kujunes välja omapärane feodaalne daamikultus, mis andis tunnistust ka ühiskonnaelus toimunud muutustest: varem õigusteta naised võtsid provanssaali kultuuri õitseajal juba innukalt osa seltskonnaelust, mõned isegi luuletasid. Paraku katkes see areng 1209. aastal alanud ristisõjaga Lõuna-Prantsusmaal ketserluse vastu. Paavst Innocentius III üleskutsel laastas rüütlivägi maa ja hävitas kultuurikeskused. Ellujäänud trubaduurid pagesid maadesse, kus tekkisid uued rüütliluule keskused. Lisa: Saksamaal nimetati laulikuid: MINNESINGERITEKS (teatud umbes 200 nime). Neist kuulsaim Tannhäuser (13.sajandi keskpaik) kelle on kuulsaks teinud ka Richard Wagneri ooper ,,Tannhäuser".
maksude maks- sõdi- mine mine lossid Ümber linnad, Majandus ja Losside üm-bert Seis- Kodaniku Kõik puudusid labürinditaolised kultuurikeskused puudusid linnad, und õigused õigused suured müürid linnad Knossos Olid olemas Mükeene kunst Naite Kõrgel sõjateemalised domineerimi tasemel ne usund Peamine Paljude Ehitati eraldi templeid ohvirloom jumalate usk härg
Keskaeg- Hõlmab 5saj. Kuni 15.saj. oli ristiusk ehk kristlus. Ühisnimetaja oli katolik kirik. Ehitati suuri katedraale, käidi ristiretkedel. Oli feodalism ehk läänikord. Saavutsed teaduses(prillid,aurumasin, tuuleveskid.) Tehnika hakkas arenema, arenes pangandus. Keskajal oli kapitalistlik ühiskond ning majandus. Sel ajal oli kiire linnade kasv, arenes rüütlikirjandus ja rahakirjandus. Kloostritest said kultuurikeskused. Ristiusk hävis euroopas , jäi ainult iirimaale ja islandile. Kirjutati kangelaseeposeid. Renessanss- Sai alguse itaaliast, sealt levis edasi teistesse maadesse. 14 saj-17.saj. hakkati uuesti uurima kunsti, kirjandust, filosoofiat, igapäevaelu. Maailmavaate keskmeks humanism. inimesel olid vabad ja julged valikud, sel ajal rõhutatigi vabadust. Inimesel oli õigus oma maisele õnnele, nad said aru, et neil on piiramatu arenguvõime. Sel ajal oli
· Egiptuse riik oli tsentraliseeritum kui Mesopotaamia Vana-Babüoonia kuninga Hammurapi seadused: 3 õiguslikku seadust: · Vabad kodanikud · Sõltlased · Orjad ,,Silm silma ja hammas hamba vastu" Mehel võis olla mitu naist, aga naisel mitte. Kaasavara kuulus naisele Mesopotaamia tsivilisatsioon, linnatsivilisatsioon · Linnad olid poliitlised, majanduslikud ja kultuurikeskused · Põletamata lamedakatulised majad · Marduki tempel (Babüloni jumala tempel) · Semiramise rippuvad aiad Religioon Mesopotaamias: · Polüteism · Anu-taevajumal, tark ja lugupeetud · Enlil-Anu poeg, jumalate kuningas. Käsutas tuult, tormi, vihma ja pikset ning edendas viljakust. · Ea-maa-aluste vete ja sügavuse valitseja. Õpetas niisutuspõllundust, valdas maagiat ja oli kaval. · Istar- taeva kuninganna, armastuse kehastaja, aga sõjakas
Hera Juno Poseidon Neptunus Hestia Vesta Ares Mars Aphrodite Venus 8. Mis otstarve oli järgmistel Rooma ehitistel? 5p Colosseum Amfiteater Termid sauna-ja kultuurikeskused Circus Maximus - Hipodroom Akvedukt sildveejuhe, mis on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Cloaca Maxima Esimene maailma üks varaseimatest kanalisatsiooni süsteemidest.
seiklused - kõik see, mida kirik pidas patuks. Korraldati lauluvõistlusi ning kujunes välja omapärane feodaalne daamikultus, mis andis tunnistust ka ühiskonnaelus toimunud muutustest: varem õiguseta naised võtsid provanssaali kultuuri õitseajal juba innukalt osa seltskonnaelust, mõned isegi luuletasid. Paraku katkes see areng 1209 alanud ristsõjaga Lõuna-Prantsusmaa ketserluse vastu. Paavst Innocentius III üleskutsel laastas rüütlivägi maa ja hävitas kultuurikeskused. Tegevust alustas inkvisitsioon. Ellujäänud trubaduurid pagesid teistesse maadesse, kus tekkisid uued rüütliluule keskused. Truväärid XIII sajandi alguseskeskel puhkes rüütlikirjandus õitsele Põhja-Prantsusmaal, kus luuletajaid nimetati truväärideks (ning Saksamaal minnesingeriteks). Nende peamiseks loominguzzanriks kujunes romaan, mis algselt tähendas igasugust romaanikeelset, see on rahvakeelset teost vastandina ladinakeelseile. Truvääride esimesed romaanid olid
venda, Romulus ja Remus, kasvasid emahundiga. Skulptuur ,,Kapitooliumi emahunt". Roomlased olid edukad arhitektuuris: võtsid kasutusele sideaine, hakati ehitama kaari ja võlve ning kupleid. Suur peatempel Panteon, pühendatud kõigile jumalatele, ehitatud 118-128 pKr. Ees on sambad, kaunistatud marmoriga, laes kassetid. Colosseum Rooma südalinnas, peeti võitlusi, koosolekuid, tehti teatrit. Kaarteridu nim. arkaadideks. Termid e. saunad . kuulsaimad Caracalla termid. Saunad olid kultuurikeskused olemas pesuruumid, basseinid, raamatukogud, koosoleku ja vestlusruumid ning kanalisatsioon. Ansamblid kuulsaim Foorum. Triumfikaared monumendid mingi sündmuse auks. Toimusid väljakaevamised vesuuvi jalamil, kus asusid kaks linna: Pompeij (peale vulkaanipurset tuhasadu looduslik betoneerimine inimkujujäljendid) ja Herculaneum. Skulptuur. Domineerisid Kreeka meistrid, jäljendati Kreeka skulptuure. Oluline
Poliste õitseaeg Hellenismiperiood (338-30 eKr) Algus: 338 eKr Aleksander suure vallutustega/Makedoonia kuningas vallutas Kreeka. Lõpp: 30 eKr Viimase hellenismliku riigi Egiptuse vallutamine Roomlaste poolt. Võimule tuli Aleksander suur Vallutas Pärsia Sõdalasteks olid kodanikud Kreeka keel ja kultuur õitseb väljaspool Kreekat Aleksandri impeeriumis Tähtsamad kultuurikeskused asuvad väljaspool Kreekat Teaduskeskused – Museion (kultuuri ja teaduse keskus) Aleksandrias Ehitati Kreeka templeid Kreeklased juhtpositsioonidel Aleksander suur surem 320 eKr Babüloni rippaedades Peale Aleksandri surma jaguneb impeerium kolmeks Kreeka Nn Seleukiidide riik Egiptus
Kujunes kiriku hierarhia, mille kohaselt kirikupeaks oli paavst Kiriku kui. organisatsiooni aluseks olid piiskopkondade võrgustik ja paavstivõim. . Suuremate piirkondade usuelu juhtisid peapiiskopid, kellele allusid piiskopid. Kirikupeaks oli Rooma piiskop ehk paavst. Paavste peeti esimese Rooma piiskopi, Püha Peetruse järglasteks. Keskaja usuelus ja ühiskonnas olid tähtsal kohal kloostrid, kus elasid mungad. Kloostrid olid mitte ainult tähtsad usuelu vaid ka haridus- ning kultuurikeskused, kus säilitati vanu käsikirju ning tegeldi nende kopeerimisega. Tähtsaim kirikureform toimus 11.- 12. Sajandi vahetusel, mille eesmärk oli suurendada kiriku sõltumatust ilmalikest valitsejatest.
Selleaegse linnakirjanduse heaks näiteks on prantsuse eepos ,,Rebaseromaan". Hinnatumateks uurimisvaldkondadeks olid kõrgkeskajal usuteadus ja filosoofia. Kuna kultuur kõrgkeskaja linnades arenes kiiresti ning segunesid erinevad tavad ja kultuurid, kuna linnadesse tulid elama ka inimesi teistest riikidest ning segunesid erinevad tavad ja kombed, võib märgata seal ka esimesi multikultuursuse märke. Linnal oli kõrgkeskajal väga tähtis roll. Linnad olid kaubanduskeskused, elukohad ja kultuurikeskused. Kõrgkeskaega võib lugeda tänapäevaste linnade tekke alguseks.
seda võimsust ja lühikeseks ajaks see ka õnnestus, kuid kõik selle rikkusid moslemid 7. Sajandil, kes selle riigi pühkisid maailmakaartilt minema. Traagilisemad murdepunktid: 3 Alexander Suure sõjakäik itta (330-320 eKr). Just Alexander Suur oli see, kes hävitas ahhemeniidide riigi ehk tolleks ajaks maailma kõige võimsama riigi. Alexander hävitas ka paljud ahhemeniidide kultuurikeskused, hävisid suurimad linnad ning Alexander üritas hävitada ka iraani religiooni. Väidetavalt hävitati Alexanderi käsul püha raamat Avesta (sellest oli ainult 1% säilinud). See sõjakäik muutis väga paljut. Araablaste vallutused 7. Sajandil (633-650-ndad). Selle käigus hävines järgnev riiklik moodustis ehk sassaniidide riik. Sassaniidide hävinguga hävis kogu Iraani aristokraatia, hävisid
vandunud ja kes vastutasuks kinnitas linna õigused, kuid linn oli oma õiguste piires sisuliselt iseseisev • - Linna juhtis linnavalitsus ehk magistraat, mida saksa keeleruumis nimetati raeks (sks Rat – nõukogu) • -Linnakodanikud olid tegevusalade kaupa organiseeritud kutseühinguisse (tsunftidesse), mis omakorda moodustasid gildid - See osutab kaubanduse määravale osale linnade elus ja toimimises - Ehkki linnad olid ka olulised käsitöö- ja kultuurikeskused, põhines linnade jõukus ja positsioon siiski esmajoones kaubandusel - Kaup liikus linnast linna ja iga linna kaupmehed said ostust-müügist oma vaheltkasu - Linnade puhul oli tähelepandav, et säilis antiikajast pärit kodaniku mõiste ja institutsioon, mis talupoja, vasalli ja senjööri suhetest täielikult kadunud oli (sellel õiguslikul raamistikul hiljem rajati uusaegne (kodanlik) Euroopa . - Linnaelanikud ei olnud otseselt kellegi alamad, nad olid vabad inimesed -
Lossid kindlustamata, ladudega. Kreeta kultuuris puuduvad sõjakad jooned. Kultusloom härg. Naiste suhteline domineerimine. Mükeene kultuuri algus - 1600 eKr. Kreeklased kasutasid tõenäoliselt hobukaarikuid. Lineaarkiri B, mida osatakse lugeda. Kreeta kaotas tähtsust, Kreeka tõusis esile. Majandus- ja kultuurikeskused lossid, tuntum Mükeene, puudusid linnad, ladudega, kultusepaigad. Losside ümber müürid vägivald. Tähtsal kohal sõjakus. Lossi eesotsas valitseja ja sõjapealik. Sõjalised kaaskondlased. Loss majapidamise keskus. Tõenäoliselt iga loss oli omaette riik. Elanikel sidemed Egiptuse ja Ees-Aasiaga, kust saadi olulisi mõjutusi, aga ei jäädud arengult maha.
(Kreeka vallutanud türklased kasutasid Parthenoni 17. sajandil püssirohulaona. Järgijäänud skulptuurid viis inglane lord Elgin 19. sajandil Inglismaale, originaalid praegu Briti Muuseumis). Akropolil seisis Parthenoni ees veel üks Pheidiase valmistatud Athena kuju. 4. sajandil e. Kr., hellenismi ajal levis Kreeka kunst kaugele väljapoole Kreeka piire. Senisest enam pandi rõhku toredusele, ehitati rohkem losse, teatreid jm avalikke hooneid. Tähtsad kultuurikeskused olid Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike-Aasia poolsaarel. * Mausolose hauamonument Halikarnassoses kõrgel nelinurksel alusel seisev sammastest ümbritsetud hauakamber, katuseks astmeline püramiid, mille tipus on skulptuurigrupp neljahobuse-vankri ja Mausolose figuuriga. Oli 7 maailmaime hulgas. Siit tuleb sõna mausoleum. (Mausolos oli Pärsia ülik, satraap Kaarias). * Zeusi altar Pergamonis kuulus oma suurepäraste reljeefide poolest, mis kujutab jumalate võitlust gigantidega
territoriaalseteks kogudusteks mida teenisid preestrid 34. Vana-Liiivimaa haridus keskajal. Toomkoolid. Toomkoolid rajati uute vaimulike väljaõpetamiseks, aga seal said õppida ka linnalapsed. Eesti esimesed haridusasutused Tallinna Toomkool 13. sajand 1939 Ka Haapsalus oli heal tasemel toomkool 35. Kloostrid vana-Liivimaal keskajal. Dominiiklased, frantsiskaanid, tsistertslased. Kloostrikoolid. Kloostrid olid olulised kultuurikeskused, seal tegutsesid kloostrikoolid ja raamatukogud Dominiiklased kerjusmungad, rikkaim ja mõjuvõimsaim klooster Tallinnas, nende jaoks oli haridus väga oluline ning tänu neile tekkis esimene ilmalik kool Frantsiskaanid - kerjusmungad, kloostrid Tallinnas ja Tartus Tsistertslased esimene mungaordu Eestis, tähtis roll külade rajamisel, aiakultuuride, maaharimisviiside ja kalakasvatuse levimisel 36. Keskaegne kristlus ja eestlased.
Koorimeelika viljakaimad luuletajad olid Pindaros ja Simonides. Tragöödia mõiste - Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend. Varakeskaeg (476. a. 10. s.). Sugukondliku korra lagunemine ja feodaalsuhete kujunemise aeg. Esimene vaimne taassünd leidis aset 8. Sajandil Karl Suure ajal, mil rajati koole, koguti ja kirjutati ümber antiikkirjandust jne. Eriti tähtsa rolli omandasid varakeskajal kloostrid, millest said omamoodi kultuurikeskused. Nii riikide kui ka riikliku korralduse väljakujunematuse tõttu ei soodustanud varakeskaeg rahvustunde teket, teiselt poolt takistas rahvuskultuuride arenemist rahvuskeelte arenematus. Ladina keel oli kasutusel nii suulise kui ka kirjaliku suhtlemise vahendina, märkides ühtlasi piiri n-ö kultuurimaailma ja barbarite vahel. Klassikaline keskaeg (11. 15. s.). Feodaalühiskonna õitseng, linnade kiire kasv, nende muutumine poliitiliseks jõuks. Seda aga
korraldusel. Ida-Rooma territoorium hõlvas poole Vahemere poolt idapoole jäävad alad, Balkani poolsaar, Väike Aasia, Vahemere idarannik ja Põhja-Aafrika. Kui 476a. Lääne-Rooma langes, siis Ida-Rooma jäi püsima, selle arengu iseärasusteks olid:1)Asend- paiknes kolmes maailmajaos(Euroopa,Aasia,Aafrika) 2)Asus kaubateede ristumiskohas. 3)Oli sulam erimaade rahvastekultuurist. Bütsantsis olid linnad, mis olid suured kaubandus- ja kultuurikeskused. Põhilise koha elanikkonnast moodustasid vabad talupojad, mis omakorda soodustas riigi majanduse arengut. Bütsantsi õukond oli tekkivatele Euroopa riikidele eeskujuks. Bütsants hoidis ja säilitas antiikkultuuri pärandit. Bütsantsi riigi aluse moodustas Rooma riigi kultuur ja halduskorraldus, aga riigi keeleks oli kreeka keel.1) Riigi eestotsas oli keiser ehk basileus, kelle võim oli piiramatu.2) Senat kuulus ülikutest ja oli ainult nõuande organ
pärisorjuse kriitilised noodid) Johann Georg Eisen: · Torma pastor · Pärisorjuse vastu · Vabade Saksa talupoegade koloniseerimise plaan eesti aladel · Puuviljade kasvatamine ja kuivatamine · Rõugete kaitsepookimine August Wilhelm Hupel: · Põltsamaa pastor · Topograafilisi teateid Eesti ja Liivimaast · Moodustas lugemisseltse · Esimene Eesti keelne ajakiri " Lühike õpetus" Tähtsamad kultuurikeskused: · Riia toomkool Johann Gottfried von Herder · Tallinna akadeemiline gümnaasium, kus oli trükikoda · Esimene teatritrupp Eestis August von Kotz Ebue Rahvaharidus: · Algselt jääb haridus aktiivselt pastorite pärusmaaks. · 1739 Liivimaal esimene koolikorralduskava : 7-12. a. , kui koolis selgeks ei saanud. · 1765 uus koolikorralduskava Liivimaal - Kool kõikide suuremate mõisate juures. ( Kui kodus selgeks ei saa)
elektrikaahi. Sidepidamisvahenditest elektriline telegraaf. 5) Mil viisil mõjutas industrialiseerimine põllumajanduse arengut? Masinate kasutuselevõtt aitas põllumajanduseski paljut edasi, töö maht suurenes ja tootlikus rohkenes. Inimesed jäid küll maal tööta. 6) Kuidas mõjutas majanduse ja tehnika areng elu linnades? Enamik inimesi kogunesidki linnadesse elama, kus elu aja jooksul ainult paremaks läks. Linna kogunesid kultuurikeskused, teatrid ja raamatukogud. Teid valgustati ja inimesed said sõita näiteks trammiga. Korteritesse tuli elekter ja veevärk, olemas olid vannitoad ja wc-d. 7) Kes kuulusid töölisaristokraatia hulka? Oskustöölised. 8) Mida tähendab imperialism? Tööstuse saavutustele tuginev ühiskonda. 28. Poliitilised õpetused. Konservatiivne partei tegutsenud Inglismaal 1830.aastatest kuni tänapäevani
Martin Klein võitis Stockholmi olümpiamängudel 1912 esijmese eestlasena höbemedali kl. Maadluses. Eestist maailmakuulsad elukutselised sportlased Al. Aberg, Georg Lurich. Külaelu muutus. Ühistud majanduselus ja kultuuriseltsid – soodus pind kodanikuavalikkusele ja politiseeritusele. Seltsid aitasid kaasa rahvuslikule iseolemisele. Vanemuine ja Estonia. Vanemuine 1906 (Armas Lindgren) ja Estonia (Armas Lindgren ja Wiwi Lönn) 1913. Neist hooneist said rahvuslikud sümbolid, kultuurikeskused, oma aja kohta luksuslikud. Venelastele pinnuks silmas – suurusehullustus! Eesti kutselise teatri sünd. Karl Menning Vanemuises. 5 1907 asutati Eesti Kirjanduse Selts – korraldama eesti keele konverentse, avaldama sõnaraamatuid ja aastaraamatuid, arendama eesti rahvaluule, kirjanduse ja ajaloo harrastamist. Muutus eesti kultuurielu keskuseks. Samade ringkondade aktivistid rajasid rahvusliku sümboli
seeneniidistiku ja viljakehade poolt kaetud ka kivipinnad. Kivikonstruktsioonidest vamm siiski toitaineid ei leia ja kasutab neid vaid levikuks ning paljunemiseks (viljakehade moodustamiseks). Hoone kasutusotstarvete lõikes võib harilikku majavammi leida enim suvilates, mis on ümber ehitatud elumajadeks ning renoveeritud elumajades (kokku ca 80% hariliku majavammi juhtudest) . Samuti on suurema majavammi riskiga puidust (põranda)konstruktsioonidega üldkasutatavad hooned (kirikud, kultuurikeskused, koolid jms.). Väga kiire kahjustusulatusega majaseeneks teeb majavammi asjaolu, et ta on suuteline oma elutegevuseks vajalikku niiskust seeneniidistiku kaudu transportima pikkade vahemaade taha. 2. MAJAVAMMI ARENGUKS VAJALIKUD TINGIMUSED Temperatuur - Optimaalne 18-20°C, kasv jätkub -2°C kuni 28°C. Seeneniidistik ja viljakehad hävivad 45°C kuumuse juures, eosed 70-80°C juures. Niiskus Optimaalne puidu absoluutne niiskus eoste idanemiseks on 20-30%. Puidu absoluutse
Kivikonstruktsioonidest vamm siiski toitaineid ei leia ja kasutab neid vaid levikuks ning paljunemiseks (viljakehade moodustamiseks). Hoone kasutusotstarvete lõikes võib harilikku majavammi leida enim suvilates, mis on ümber ehitatud elumajadeks ning renoveeritud elumajades (kokku ca 80% hariliku majavammi juhtudest) . Samuti on suurema majavammi riskiga puidust (põranda)konstruktsioonidega üldkasutatavad hooned (kirikud, kultuurikeskused, koolid jms.). Väga kiire kahjustusulatusega majaseeneks teeb majavammi asjaolu, et ta on suuteline oma elutegevuseks vajalikku niiskust seeneniidistiku kaudu transportima pikkade vahemaade taha. MAJAVAMMI ARENGUKS VAJALIKUD TINGIMUSED Temperatuur - Optimaalne 18-20°C, kasv jätkub -2°C kuni 28°C. Seeneniidistik ja viljakehad hävivad 45°C kuumuse juures, eosed 70-80°C juures. Niiskus Optimaalne puidu absoluutne niiskus eoste idanemiseks on 20-30%. Puidu
majanduse ja ühiskonnakorra ning kultuuri vastastikune mõjustamine ja põimumine. Hellenistlikule kultuurile oli omane kosmopolitism ja individualism. Aleksandria oli hellenistliku kultuuri ja teaduse keskus. Makedoonia Aleksander (Suur) (356-323 eKr) Museioni (muusade asupaik) – selle juurde loodi raamatukogu A.Suure käsul. Museion oli midagi ülikoolilaadset, kus olid astronoomia vaatlusriistad, meditsiinilaborid ja auditooriumid. Rooma riigi teadus- ja kultuurikeskused olid : Aleksandria; Sürakuusa; Konstantinoopol Teadus jõudis tagasi Euroopasse kahel viisil: araablaste vallutustega I aastatuhande keskel; Bütsantsi põgenikega pärast seda, kui türklased olid vallutanud Konstantinoopoli, parasjagu renessansiajaks. RENESANSS Leonardo da Vinci(1452-1519) - kõrgrenessansi kunstnik. Tema maali Madonna kaljukoopas loetakse kõrg-renessansi alguseks. Tema uuendus oli itaalia keele kasutamine teaduslikes käsitlustes ladina keele asemel.
Piibli järgi raske mõista. Kuj. välja õige, ortodoksne usk. Ägedad vaidlused Kristuse olemuse pihta - ariaanlus(Kristus pole igavene ega jumalik) - keelati, monofüsiitlus (Kristusel ainult jumalik loomus) - samuti keelati; loomused üh. Pidi hülgama kõik maise - lihasuretamine e askees. Tagakiusamise ajal põgeneti kõrbetesse - eremiidid (erakud), mungad. Meeldis teistele - tekkisid kloostrid - muut. popiks ka rikaste hulgas. Haridus-, kultuurikeskused. Augustinus - haritud, pärispatuõpetus - inimene patune, sõltub Jumala armust osalt. "Jumalariigist" - germaanlaste rüüstest Roomale 410. a - Jumala hoolimatus keisri suhtes. Inimeste valik taeva ja põrgu vahel.
20. ROOMA. Geograafiline: Apenniini ps, paljud piirkonnad mägised, põlluharimiseks kõlblik, paremad eeldused ühtseks riigiks, itaallased foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju all, 8-6saj eKr rajasid kreeklased palju linnu: nt Tarentum itaalias ja Sürakuusa sitsiilias. Itaalia keskosas Lakoonia maakonnas 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2.Varane vabariik 509-265eKr: *senat ja 2 konsulit riigiametnike seast* 5saj sõjad etruskidega* 390a gallid tungisid Rooma* roomlased maksavad lunaraha, kuid sõdivad palju ja lõpuks võidavad tagasi* 265aastaks terve Itaalia R...
Kirikupea oli Rooma piiskop ehk paavst. Paavstid pidasid end esimese Rooma piiskopi, Püha Peetruse järglaseks. Paavstide autoriteet hakkas kasvama alles pärast Frangi riigi valitsejatega sõlmitud liite. Keskajal usuelus ja ühiskonnas olid tähtsal kohal kloostrid, kus elasid ilmalikust elust eralduda soovijad ehk mungad. Euroopas aga kloostrite massiline rajamine 5-6 sajandil. Kloostrid olid tähtsad usu, haridus ja kultuurikeskused, kus säilitati vanu käsikirju. Paljud kloostrid omandasid järjest suuremaid maavaldusi. Enamasti rajatigi kloostrid maale ja nendelevik viis ristiusu ka talupegadeni. Kloostrid olid iseseisvad majandusüksused, mis varustasid oma elanikke kõige eluks vajalikuga. Klostrite juurde kuulusid põllu ja arjamaad, käsi ja pagaritöökojad, veski, kalatiigid. Kloostrid
SOTSIOLOOGIA Kontrollgrupp etalon või standard, millega saab mõõta inimese staatust ja rollikäitumist, olles või olemata ise selle grupi liige. Kontsentrilise tsooni mudel kirjeldab linna kui seeriat ringe, mis on ehitatud keskse südamiku ümber, kus asuvad kultuurikeskused ja ärirajoon. Konventsionaalne hulk koosneb inimestest, kes on ettekavatsetult kogunenud sündmusele, mida viiakse läbi väljakujunenud normidele vastavalt. Koopteerimine lahkarvamusel oleva grupi liikmete liitmine endaga domineeriva grupi poolt. Korilus toidu hankimine, korjates seda säilitamiseks valmiskujul. Korporatiivsed linnad arenesid välja, kui tootmine oli detsentraliseeritud ja
Saksa kirjandusruum sajandi vahetusel. Saksamaa ja Austria. Sel ajal suured erinevused geograafilises mõttes. Saksamaa: :Aufbruchsstimmung (meie oleme tegijad ja meie ees on maailm lahti): industrialisierung, techn. Fortschritte (autod, mehhaniseerumine, liinitöö vabrikutes, see tõi kaasa linnastumine), Städte (sinna koondusid rikkad, aga ka palju vaesust, õudust); Adel (mängib tollal just eriti suurt rolli, määrasid poliitilist elu); Kulturelle Zentren (linnadest said kultuurikeskused. Berliin kasvas tollal väga: Berlin, München u.a.; Literatur: Realismus, Naturalismus Austria: Untergangsstimmung: (allakäigumeeleolu, mis me enam pingutame. Austria oli tollal ikka agraarühiskond. Agrargesellschaft Landadel, Landleben. Suuri linnu palju pole. Regierung saksamaal oli siiski edumeelne süsteem, Kanzler Bismark otsustas kõike. Austrias otsustas kõike monarh. (ein Staatswesen ohne Zukunft), kõik pärandatakse suursugust vereliini pidi edasi
Kultuur sai nimetuse Mandri-Kreekas paikneva Mükeene linn järgi. Kultuuri kandjateks olid kreeklaste esivanemad ahhailased. Kreetalased kasutasid lineaarkirja A, mida pole teadlased veel desifeerinud. Lossid olid majandus- ja kultuurikeskused. Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest nn kükloopilised müürid. Linnatsivilisatsioon Freskodel domineeris sõjatemaatika On oletatud, et losside eesotsas seisid preesterkuningad.
1. Riigikorralduses: Suurriikide valitsejateks said piiramatu vöimuga makodoonlastest monarhid. Linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused. Ulatuslik orjapidamine. Pöhimötteliselt säilis vana poliitiline korraldus, kuid tähtsamad asjad otsustas ikkagi monarh. 2. Söjaväekorralduses: Söjvägi ei koosnenud enab vabatahtlikest linnakodanikest, vaid värvatud palgasöduritest, kes elasid omaette söjaväeasulas. 3. Kultuurielus: Teadus- ja kultuurikeskused oli Aleksandria (Museioni raamatukogu Apolloni haldjatele pühendatud tempel), Pergamon, Ateena. 4. Kirjanduses: Tragöödiad asendusid komöödiatega (stereotüüpsed karekterid ja süzeed), kuid teatri tähtsus vähenes. Esile kerkis Aleksandria luule, mis oli suunatud erudeeritud inimestele, selles polnud sügavat sisu, pakkus ainult naudingut. 5. Filosoofias: Filosoofia tähelapanu pöördus ühiskondlikelt probleemidelt inimeste isiklikele hingevajadustele
armu kirik. Sakramendid olid: ristimine, armulaud, pihtimine, abielu, leeritamine, ordinatsioon ja viimne võidmine. Seega oli õndsakssaamine ilma katoliku kirikuta vältimatu. Pärast surma läksid inimesed kas paradiisi või põrgusse. Aktuaalne teema oli Viimne kohtupäev – Kristuse kohus inimeste üle. Levinud oli purgatooriumi mõiste, kus patused vabanesid oma pattudest. Kloostrite Kloostritest domineerisid benediktiinide kloostrid. Kloostritest said uued majapidamis- ja kultuurikeskused. Uued ordud loodi lähtuvalt Benedictuse põhimõtetest, kuna tootva töö osakaal oli kadunud. Võimsamaks benediktiini kloostriks sai Cluny. 12. saj-l tekkis Tsitertslaste ordu Citeaux' kloostri järgi. Tsistertslaste siht oli pöörduda apostelliku lihtsuse juurde ning vähendasid talupoegade abi tööde tegemisel. Kloostreid rajati tsivilisatsioonist eemale ning elati kasinat elu.
omandist, palvetama 7 korda ööpäevas (lad k opus Dei – Jumala töö), eralduma muust maailmast, kuuletuma kloostri ülemale (mungakloostris abt, nunnakloostris abtiss; aramea k aba – isa), paastuma, üksteise eest hoolitsema ja tegema vaimset või füüsilist tööd. Kloostrite tähtsus: a) Majanduselu keskused (suurmaaomanikest nn kollektiivsed mõisnikud; tegeleti aianduse ja sordiaretusega, omad käsitöökojad ja veskid). b) Kultuurikeskused (säilitasid vanu käsikirju ja tegelesid nende paljundamisega, seal tegutsesid kloostrikoolid, mungad olid varakeskaegses ühiskonnas ainsad kirjaoskuse elushoidjad). c) Vaeste hoolekanne (kerjuste toitmine, palverändurite majutamine, viljatagavarade jagamine näljahädade ajal). Kõrgkeskajal hakati looma uusi vaimulikke ordusid, mille liikmed pidasid benediktlaste ordu järjest materiaalsemat elulaadi liialt kaugenenuks
Tähtsamates asjades pidid nad alluma valitseja tahtele. Oluline muudatus leidis aset sõjaväekorralduses: hakati värbaama mitmelt poolt pärit palgasõdureid, kes elasid tihti linnast väljas sõjaväeasulates. Hellenistlikud riigid ja kultuurielu Kultuur edenes tänu valitsejate soosingule. Aleksandria rajati muusade tempel Museion, millest sai suur riiklikult ülalpeetav kultuuri.- ja teaduskeskus. Sinna rajati ka raamatukogu, mis sisaldas enamvähem kogu kreeka kirjasõna. Kultuurikeskused olid ka Pergamon ja Ateena Hellenistlik kirjandus Teater kaotas oma tähenduse. Komöödiate kirjutamine jätkus, käsitleti armastust, pereelu ja olustikulisi teemasid; tragöödiates piirduti klassika ettekandmisega. Esiplaanile tõusis luule. Hellenistlikud poeedid teadsid kreeka kirjandusest kõike, ka tähtsusetumaid müüte. Moraalile ja ühiskonnaelu puudutavatele teemadele rõhku ei pandud; ülistati valitseja perekonnaliikmeid, kirjutasid armastusest. Oluline ei olnud
Lahingus hukkus kokku üle 14 tuhande Ungari sõduri. maa jagunes kolmeks (1541): keskosa vallutasid 150 aastaks türklased , Transilvaaniast sai Türgi ülemvõimu tunnistav vürstiriik suhteliselt iseseisev maaosa; maa lääne- ja põhjaosa läks Ferdinánd Habsburgile; sellest peale võitlesid ungarlased 400 aastat Habsburgide vastu Kirjanduselu 16 sajandil Mátyási õukonnas õitsenud renessansi levikuks puudusid Ungaris tingimused (jõukad linnakodanikud, linnade arenenud eluviis ja kultuurikeskused) pärast Mátyási surma levis renessanss ainult ungari kõrgaadli hulgas reformatsiooni (ja vastureformatsiooni) mõju: Uue testamendi tõlge (1541, János Sylvester), protestantliku piibli ja katoliku piibli ilmumine, trükikunsti levik , oluline teema oli võitlus türklaste vastu. Sebestyén Tinódi Lantos rändas Ungaris ringi ja kirjutas värsimõõdulisi jutustusi aktuaalsetest sündmustest, näiteks Egeri kindluse kaitsmisest türklaste vastu , kroonika
1794-1799 Seadusandlik Vabariik uusrikkad Uus põhiseadus (1795) Korpus Direktoorium Kuidas mõjutas Prantsuse revolutsioon kultuuri? 1) Religioon positiivsed: ristiusu pealesundimise kaotamine, usuvabadus, kirikult võeti ära ühiskondlikud funktsioonid, uued austamine objektid, kontroll hariduse üle läks kirikult riigile negatiivsed: kloostreid suleti (olid olnud kultuurikeskused), dekristianiseeriminekultuste loomine (Mõistuse/Kõrgema Olevuse) 9 10 2) Kultuuriväärtuste hävitamine positiivsed: 1793. aastal avati Louvre´is kunstimuuseum, avalike raamatukogude võrk, Rahvusliku Arhiivi loomine, komisjon kultuuriväärtuste kaitseks (monumentide komisjon), Bastille´i vallutamine
annaabi.ee 
