Muusikaõpetuse konspekt (0)

Renesanss -hakati huvi tundma looduse ja inimese vastu. Ehitati kuppelehitisi. Kunstis kasutati puhtaid värvitoone. Renessansi aja inimese käsistlust iseloomustab humanism(lähtumine inimesest). Kui keskajal oli tähelepanu keskpunktiks jumal siis nüüd sai selleks inimene. Piiblit hakati tõlkima rahvuskeeltesse. Tõlkes tähendab renessanss taassündi. Antiikkultuuri hakati taasväärtustama. Toimus ilmalikustamine. Muusikas olid tooniandvaks madalmaad: Belgia, Holland , Põhja-Prantsusmaa. Uute pillidena võeti kasutusele lauto, klavessiin , Viola da Gamba ,krummhorn tsink . Mitmehäälne muusika levis tänu nooditrüki tehnika leiutamisele. Endiselt peeti muusikaõpetust väga oluliseks ja tavaline oli 3-4 pilli mängimise oskus. Renessanss jaotub sajandite kaupa: 14saj vararenessanss , 15saj kõrgrenesanss,16saj hilisrenessanss . Vararenessanss-sellel ajal(14saj) paistsid kõige rohkem silma kaks maad: Prantsusmaa ja Itaalia. Prantsusmaal olid kultuurikeskused: Avignon, Pariis. Tarbemissast(jumalateenistus) kasvas välja kontsertmissa. Missa : 1. Kyrie Ellison( issand halasta),2. gloria (au),3. credo (mina usun)4. sanctus (püha),5. agnus dei(jumalatall). Üha rohkem hakati kirjutama polüfoonilist muusikat ja kõige esinduslikumaks žanriks motett . Seda perioodi nim Prantsuse muusikas Ars Novaks. Selle aja kuulsaim helilooja oli Guillume de Machant. Itaalia-itaalias nimetati sama perioodi Trecentoks. Kui Prantusmaallevis vaimulik muusika siis Itaalias ilmalik muusika. Enamasti lauldi madrigali, mis jutustas tavaliselt karjuste elust ja armastusest. Väljapaistev helilooja oli Fransesco Landino. Ta oli luuletaja ja muusika teoreetik , kes ei kirjutanud mitte ühtegi vaimulikku teost. Kõrgrenessanss-15 sajandil oli madalamaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg. See on mitmehäälsus milles lauldakse. Keskuseks sai Burgundia hertsogiliit, kuhu koondusid muusikud ja kultuuriinimesed. Kujunes välja uus kõlaideaal. Kvardi(4) ja kvindi (5) asemele tulid terts(3) ja sekst (6). Muusika hakkas lähtuma sõnade rütmist. Tähtsaimaks sai laulev meloodia. Kõige esinduslikum zanr oli jätkuvalt missa. Motett muutus lihtsamaks. Tekkis polüfoonia kõige lihtsam näide ehk kaanon . Sellest ajast teame me heliloojat nimega Jacobus non Papa . Orlando di Lasso -Peetakse madalmaade viimaseks esindajaks . Tema rahvus on tekitanud palju küsimusi, sest ta sündis Prantsusmaa ja Belgia piirialal. Oma loomingus ühendas parimad jooned saksa, itaalia ning prantsuse muusikast. On kirjutanud vaimulikku muusikat (missad,passioonid). Noorusajast on pärit ka umbes 450 ilmalikku laulu, hiljem pöördus vaimuliku muusika poole.Hilisrenessanss- Giovanni Pierluigi Da Palestrina sündis väikeses Itaalia asulas nagu Palestrina. Sündis 1525 või 1526. Paljud tema perekonnaliikmed surid ja pärast seda astus kiriku rüppe. Ta oli valmis oma elu kirikule pühendama. Hiljem abiellus siiski uuesti. Pidevalt olid tal intriigid kirikuga. Kõige kummalisem oli see, et kirik oli tema tööandjaks. Enamik oma elust veetis Roomas, kus ta ka suri 1594 aastal. Kogu tema looming on seotud kirikuga. Isegi madrigalid olid tal vaimuliku sisuga. Tänapäevani hinnatakse Palestrina loomingut ja kirjaviisi, kui väärika, puhta ja reeglipärase eeskujuga. Saksammal mõjutas muusika elu kirikutegelane Martin Luther. Tema järgi on kirikulaulu hakatud nimetama lutheri koraaliks. Luther vallandas protestilaine, mille ainsaks peamiseks eesmärgiks oli rahvuskeelne jumalateenistus. Ise kirjutas Luther umbes 30 koraaliviisi ja 20 koraaliteksti.