Tavainimese faktiline inkulturatsioon toimub perekonnas, koolieelsetes asutustes ja koolis. Lõpptulemuseks on kultuuris, keeles, rituaalides, väärtustes kompetentne inimene. Sotsialiseerumise ja inkulturatsiooni protsessid toimuvad korraga ning kultuuri sisenemata ei saaks inimene eksisteerida ühiskonna liikmena (Herskovits, 1967). Eriti oluliseks peetakse inkulturatsiooni esimest etappi lapsepõlve, kus algab tutvumine keele, normide ja väärtustega. 3.1 KULTUURIDEVAHELISED ERINEVUSED Kultuuride võrdlus algab sageli erinevuste rõhutamisega inimeste sotsiaalses käitumises. Näiteks, prantslased kastavad küpsist kohvi sisse, noolivad taldriku leivatüki abil puhtaks ja annavad kätt võhivõõrale. Jaapanlastel ei ole kombeks tervitades kätt anda ja avalikus kohas ei nuuska nad kunagi nina. Britid söövad herneid, kahvel tagurpidi käes ja mängivad vihmasajus golfi. Brasiillased moodustavad korratuid järjekordi ja saabuvad peole kahetunnise hilinemisega.
SISSEJUHATUS Kuna rahvusvaheline kaubandus ja teaduslik ning poliitiline koostöö tihenevad, teevad akadeemikud, rahvusvahelised organisatsioonid ning koguni rahvad ja valitsused järjest suuremaid pingutusi, et parandada omavahelisi suhtlemisvõimalusi ja dialoogi. Üha enam saab selgeks, et selle eesmärgi saavutamiseks on lisaks võõrkeelte õppimisele senisest märksa laiemas ulatuses soovitatav ka heatahtliku, mõistva suhtumise kujundamine teiste rahvaste tavadesse, nende ühiskonna ja kultuuri eripäradesse. (Lewis, 2003, lk 24) Kuna Eesti ettevõtted on hakanud ja hakkavad tõenäoliselt ka edaspidi järjest rohkem
positiivseid omadusi, mida tal aga üldse ei pruugi olla (nt. arvad, et rõõmsameelne inimene on ühtlasi tark, armastusväärne ja edukas, kuigi sa pole iial näinud tema juures mingeid märke neist omadustest) · ,,sarvede efekt" - negatiivsete omaduste ülevõimendamine (nt. eeldad, et kui kaastudeng on sageli rahulolematu ja kaebleb, siis on ta tüütu, suhtlemisvõimetu ja nõrk) Suhtlusprotsessi esimesel kohtumisel võib mõjutada see: · kuidas sa ennast tunned - kohtudes ja kontakti luues uute inimestega panete esmajärjekorras tähele omaenda tundeid: kas tunnete end mugavalt, energiliselt, tüdinenult, närviliselt, hirmunult jne. See on normaalne, paratamatu ja loomulik protsess, mis juhatab sind märkama kuidas sa suhtled, missuguseid olukord sa eelistad ja kellega soovid suhelda (nt. kui sa tajud, et sinu kursusekaaslane suhtub läbi kehakeele sinusse üleolevalt, püüad temaga edasisi kontakte vältida)
vaatame, aga ei näe, kuuleme aga ei kuule. Tuttavate puhul ei taju me enam tema erisusi. Ka seda, et firma töötajad vannuvad valju häälega kliendi juuresolekul, ruum on koristamata vms. ei tajuta tuttavate inimeste ja situatsioonide puhul. Alati on kasulik saada teada võõra kujutlust või arvamust, et vabaneda korduvtaju stambist. Olles tükk aega firma tavalistest ruumidest eemal, märkame taas sinna saabudes hoopis teisi asju kui iga päev kohapeal viibides. Näeme nagu värske pilguga. Kirjuta üles mõne oma igapäevase sõbra tunnused, omadused (lähtu käitumisest, välimusest ja kõneviisist). Lase teda kirjeldada ka inimesel, kes on temaga kohtunud vaid ühe korra. Mis on kirjeldustes erinev? Võõristusefekt esineb juhul kui tajute tuttavat inimest võõras situatsioonis, ekstreemolukorras , mitte tavapärase välimusega.
selle suhtega. Selleks et ennustada rahulolu kõrvutab inimene neid tasusid mis ta suhtest saab nende kulutustega, mis suhte säilitamine talt eeldab. Seda resultaati kõrvutatakse omakorda nende tulemitega, mis tal on olnud eelnevatest suhetest. Kui see võrdlus on positiivne - kui tasud kaaluvad üles kulutusi ja mis on vähemalt võrdne sellega, mida inimene on oodanud (oma eelnevate suhete baasilt võetuna), siis ta on rahul. Tasuks võib selles suhtes olla ka nt see, et partner on ilus ja intelligentne, et seksuaalsuhe on meeldiv jne. Kulutuste alla lähevad aga nt majanduslikud kulutused, aeg, vabaduse puudumine, ebamugavused jne. See mudel määrab ära, et rahulolu suureneb kui 1) tasud suurenevad 2) kulutused vähenevad 3) ootused (mis baseeruvad eelnevatel suhetel) langevad. 30. SUHETE LAGUNEMISE MUDEL I - Interpsüühiline faas "ma ei suuda seda enam välja kannatada". * keskendutakse teise
Psühholoogia arvestus Kordamisküsimused 1. Enesehinnang 2. Johari aken 3. Prosoodia 4. Polükrooniline ja monokrooniline ajakäsitlus 5. Puudutuste funktsioonid 6. Võimukad poosid 7. Pilkude funktsioonid (5 – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtl
tema tuleku üle tuntakse heameelt. Teretulnud on stambist. Olles tükk aega firma klientidepoolsed ettepanekud, mille abil saab firma edasi areneda. Klient peaks tundma oma väärtust ja oma raha tavalistest ruumidest eemal, märkame väärtust, mille ta teenindusasutusse jätab. taas sinna saabudes hoopis teisi asju kui iga päev kohapeal viibides. Näeme nagu värske pilguga. Võõristusefekt esineb juhul kui tajute tuttavat inimest võõras situatsioonis, ekstreemolukorras , mitte tavapärase välimusega. Võõristusefekt põhjustab kõigepealt üllatuse. Seejärel tekib äratundmine. Inimest hakatakse nagu uuesti märkama ,tähele pannes ka sellised tunnused, mida varem ei märgatud. 16 Lahkumismulje efekt on seotud lahkumisrituaaliga. Meeldiv lahkumismulje loob aluse järgmiseks meeldivaks suhtlemiseks
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
Z61.6 Probleemid seoses väidetava füüsilise vägivallaga lapsepõlves Z61.7 Hirmuelamised lapsepõlves Füüsiline ja vaimne vägivald Füüsiline vägivald 4 Lapse vastu suunatud füüsiline vägivald ilmneb mitmes vormis. Sellesse kuuluvad nn. kasvatuslikud meetmed, kehaline karistus, mida mõned rahvad veel praegugi õigustatuks peavad. Soomes on kehaline karistamine seadusega keelatud. Kehalise karistuse vormid varieeruvad otsaette nipsu laskmisest rihmagapeksmiseni. Peale selle nn. kasvatusliku vägivalla esineb mitmesugust muud laste või noorte vastu suunatud vägivalda, nagu käega või kõva esemega löömine, viskamine või maha pillamine, põletamine või lämmatamine. Vigastuste päritolu ei saa sel juhul seletada õnnetusega. Vigastuse iseloomu ja selle tekkimise
Charles Darwin täheldas oma "Inimese põlvnemises": "Ei ole võimalik nimetada ühtegi suurt maad polaarpiirkondadest põhjas kuni Uus-Meremaani lõunas, kus pärismaalased end ei 9 tätoveeriks." Kuigi nende sõnade kirjapanekust on möödas üle sajandi, kõlavad nad tõesemalt kui eales varem, leides tuge uurimustest, ajaloost ja tõlgendustest. Näib, et nii iidsed kul ka tänapäeva rahvad kõikjal maailmas on kasutanud tätoveeringuid abinõuna lõputult arvukate eesmärkide saavutamiseks. 10 1.2. Tätoveeringu tegemine Tätoveeringu tegemine algab kavandist - selleks sobib iga foto, postkaart või omajoonistatud kavand. Enamik salongides on olemas ka kataloogid, kust saab valida omale sobiva pildi.
on peasüüdlane noorte ärapöördumises kristlusest. Kindlasti pidas paavst Paul silmas LaVeyd kui ta 1974. aastal ühel oma proklamatsioonil kuulutas, et Saatan on elus ning kehastunud ühes inimeses elavas, tuld purskavas ja kurjust levitavas karakteris. LaVey tuletas meelde, et inglise keeles on kurjus (evil) tagurpidi lugedes elu(live) ning et elu peab nautima ja oma harjumustele anduma. Ta vastas paavstile ning teistele religioossetele gruppidele nii: ,,Inimesed, organiseeritud ja rahvad teenivad meie pealt miljoneid. Mida nad teeksid ilma meieta? Ilma Saatanakirikuta poleks neil kelle kallal õiendada, poleks kedagi, kes võtaks enda peale süü kõige halva eest, mis siin maailmas juhtub. Kui paavst tõesti mõtleb nii, nagu ta räägib, siis poleks tohtinud asju nii suureks puhuda. Mida sa tõeliselt peaksid uskuma on see, et jumalamehed on petturid ning neil on tõeliselt hea mee, et me olemas oleme, et nad saaksid oma äranägemise järgi meid ära kasutada
Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid Autor: Søren Kristensen, PhD Õpiränne on: Teadmiste ja oskuste omandamine välismaiste õpingute kaudu, mille kaudu suurendada enda karjäärivõimalusi ning isiklikku arengut läbi silmaringi laienemise ning multikultuurilise aspekti. Üldiselt saab õpirände mõju jagada kolme rühma: Kognitiivse loomuga teadmised, oskused ja pädevused on tihti otseselt nähtavad ning seega mõõdetavad. Nende hulka kuuluvad võõrkeele- ja kutseoskused. Saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Mitmel juhul on võimalik neid tulemusi arvestada formaalse õppe osana. Keerulisemate õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus jt, hindamine on palju keerulisem. Selliste õpiväljundite määratlused on ebamäärased ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mitme
kanda, kuna veel mõnel miljonil inimesel on samal ajal sama kombinatsioon. Jälgi selle mõju ajakirjandusest. Neptuun-Põhjasõlm oma vaimse tee leidmine, kunstilise grupi või kogukonna leidmine, paranemine, narkootikumide ülekasutus; metafüüsiline muutus, mis annab elule teise suuna. Neptuun-Lõunasõlm hõimust kaob vana tark naine, hõimus kerkib esile uus vaimne juht või perekonnas visionäär, kohtumine inimesega minevikust, kellega tunned vaimset sidet. Neptuun-Tõusumärk inimese poolt maailmale jäetava näo kadumine, väljastpoolt paistev isiksuse muutumine. Neid muutusi võib algatada meeleheide, või reisimine põgenemismentaliteedi läbi. Neptuun-Langusmärk suhete lagunemine. Kaotus, noorena vaematest lahutamine; esile tahavad kerkida uut tüüpi suhted. B.Brady: Predictive Astrology
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia algused Kultuuri määratlus ajalooliselt Kuni 19. sajandini seostus kultuuri määratlus eelkõige kõrgekultuuriga: kujutav kunst, muusika, kirjandus jne. Kultuur on eliidi privileeg, see pole kõigile kättesaadav. Kultuur on vaid osa inimese tegevusest. Levib arusaam, et on rahvaid, kus kultuuri ei olegi. Neid rahvaid peeti metsikuse reservuaariks, kust arenenud rahvad said ammutada inspiratsiooni. Distsipliinid etnoloogia ning kultuuriantropoloogia arenesid välja 19. sajandi teisel poolel. 1871. aastal esitas Edward Tylor esimese etnol/kultatrop kultuuridefinitsiooni: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab ühiskonna liikmena omandatud teadmisi, uskumusi, kunste, moraali, seadusi jne. Seega on kultuur kogu inimtegevus, nii kõrgkultuur kui ka igapäevased tegevused. Sellest tulenevalt hakatakse ka teadlaste poolt rõhku panema inimeksistentsi
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
õpetajad. Aasta oli siis 1962 ja kooliaasta lõpuni oli jäänud veel kaks päeva. Olin selle maali jauras ja jauras). Nägin taamal rohelisi põlde ja puid ja Hertfordshire ümaraid madalaid künkaid. peale palju aega kulutanud – õlivärvides, hästi suur lõuend, Salvador Dali stiilis maalitud näod – Aken näis ütlevat: „Tule!“ Mina ei saanud. õpetajate näod „voolamas“, tumedamasse keeriselisse tausta sulandumas. Olin sel konkreetsel Lõpuks – hulga aastaid hiljem – sai minust õpetaja. Vähemalt olid mõned neist endistest päeval varem kooli tulnud, signeerimata maal kokkurullitult pintsaku all peidus. See oli minu õpetajatest mulle õpetanud, kuidas ei tohi distsiplineerida: kuidas ei tohi lapsi piinlikku olukorda sõnum, minu avaldus; hüvastijättev coup de grâce. Korrapidaja jälgis mind, kui ma vargsi oma seada, neid kritiseerida ega häbistada
Kuid Tomi energial ei olnud pikka püsi. Ta hakkas mõtlema, missuguseid lõbustusi ta oli kavatsenud selleks päevaks, ja tema mured mitmekordistusid. Varsti mööduvad siit vabad poisid kergejalgselt igasugustele veetlevatele retkedele ja nad heidavad palju nalja tema kulul sellepärast, et ta peab töötama, -- juba see mõte põletas Tomi tulena. Ta kraamis välja oma maise vara ja silmitses seda -- mänguasju, kuulikesi, igasugust rämpsu. Sellest piisas võib-olla tasuks mõne töövahetuse eest, kuid seda oli vähe isegi pooletunnilise täieliku vabaduse ostmiseks. Niisiis pani Tom oma varanatukese tasku tagasi ja loobus mõttest poisse ära osta. Sel süngel ja lootusetul hetkel tuli talle äkki hea mõte, lausa inspiratsioon. Ta võttis pintsli ja hakkas rahulikult töötama. Varsti ilmus nähtavale Ben Rogers, just see poiss, kelle pilget ta oli kartnud. Beni kõnnak oli hüplev ning tantsisklev
-- Oo, nende lugudega kasvasin ma üles. Ei teagi, kui eakohased need jutud lapsele olid, aga... -- Mõni on öelnud, et seal raamatus on kurjust, aga minu arvates ei ole. Kui muinasjutt räägib karust, kes paneb endale naisenaha ümber ja uhkeldab sellega, siis see tundub inimesele kolekole. Aga mille poolest on parem, kui naine paneb karu, naaritsa või mõne teise naha endale uhkeldamiseks ümber? Looduse ees on võrdsed nii putukas, karu kui ka inimene. Kas sa tunned, et said sellest raamatust kuidagi rikutud? -- Ei. Arvan aga, et sellise hulga raamatute teil on ilmunud juba 13 köidet kogutud teoseid ja lisa on tulemas kirjutamiseks on kindlasti vaja palju distsipliini ja keskendumist. -- Erilist distsipliini ei ole ollagi, mulle lihtsalt meeldib kirjutada. Tõusen küll sageli hommikul kell viis, sest uni läheb lihtsalt ära, aga see ei tähenda, et ma tingimata tööd teeksin. Enda sundimist ei pea ma põhimõtteliselt õigeks
13 Haridusliku komponendi ja põgenemise puhul mõjutab osaleja protsessi osaledes selles aktiivselt. (Pine ja Gilmore 1999: 30) Vertikaaltelg näitab elamuse mõõdet, mis kirjeldab ühendust osaleja ja sündmuse vahel ning suhet keskkonnaga. Meelelahutuse ja hariduse puhul inimene süveneb teemasse meeled ja tähelepanu on toimuvast täielikult haaratud. Esteetilist komponenti ja põgenemist iseloomustab sukeldumine viibides vastavas keskkonnas saab inimene füüsiliselt osaks kogemusest. (Pine ja Gilmore 1999: 31) Ihaldusväärsus on tugevalt seotud emotsioonide ja elamusega, tekitades kliendis soovi teenust tarbida ning sellest rääkida. Clatworthy (2010: 87) toob välja kolm põhilist elementi, millest koosneb pakutava ihaldusväärsus: Kasulikkus mida teenus pakub kliendile funktsionaalsel tasandil. Kasutajasõbralikkus kui lihtne on teenust kasutada.
7.1. Noorel on õigus: 7.1.1 osaleda kõikidel laagri poolt korraldatavatel üritustel; 7.1.2 kasutada ürituste ja ettevõtmiste läbiviimiseks laagri territooriumil asuvaid hooneid ja rajatisi; 7.1.3 teha ettepanekuid laagrielu paremaks korraldamiseks; 7.1.4 arusaamatuse korral kasvatajatega pöörduda laagri juhataja poole. 7.2. Noorel on kohustus: 7.2.1 järgida laagri kodukorda; 7.2.2 mitte lahkuda ilma kasvatajata laagri territooriumilt; 7.2.3 matkal ja veekogu juures viibides täita kasvataja erinõudeid. 8. Finantseerimise alused 8.1. Laagri finantseerimine toimub järgmistest allikatest: 8.1.1 sihtotstarbelised eraldised; 8.1.2 annetused; 8.1.3 tuusikute müük; 8.1.4 lepingu alusel laagris viibivate noorte osamaksud. 9. Laagris osalemise tasu määra arvutamise alused 9.1. Laagris osalemise tasu määra arvutamise aluseks on ühele noorele ühe päeva lõikes tehtavad eelarvelised kulutused (toitlustamine, majutamine, laagri personali
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
gruppide puhul. Fred Greenstein pakub kahte kriitilist kriteeriumi hindamaks isikukeskse lähenemise kasulikkust käsitlevaid teooriaid: 1. Kas inimeste tegevusel võib olla tugev mõju poliitilisele fenomenile, mida seletatakse? 2. Kas erinevad isikud käituvad erinevalt sarnastel tingimustel? 8 9 KOLMAS OSA POLIITILISED SÜSTEEMID 5. PEATÜKK Riigid ja rahvad RIIK Riigist võime me rääkida siis, kui: On olemas kindlalt välja kujunenud valitseja(d) Ühiskondlikes / inimestevehelistes suhetes valitsevad mingid reeglid On olemas teatav organisatoorne korraldus teenimaks kollektiivseid vajadusi. Riigi õiguslik definitsioon Riik on territoriaalselt piiratud suveräänne üksus. Suveräänsus on eeldus, et iga riik saaks komplekteerida oma võimuinstantsid, samuti on see õiguse peamine allikas riigi enda piirides.
Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5 2. Matmiskombestik.......................................................
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
MIS ON MUST KASVATUS? Musta kasvatuse mõiste jõudis pedagoogikasse Saksamaal elava psühhoanalüütiku Alice Milleri kirjutistega. Pole olemas valget kasvatust, vaid igasugune kasvatus on must, last kahjustav ja muserdav. Ärge segage vahele, laske lastel kasvada nende endi loomulikus rütmis ja loomulikus küpsemises! Kasvatusega, ükskõik mis head me selle all ka ei mõtle, teeme lapsele vaid halba. Mõistmaks sellist arusaama, tuleb teada laiemat tausta - must kasvatus on lapsekeskse kasvatuse üks äärmuslikest suundadest. Lapsekeskse kasvatuse esimene laine 20. sajandil algas pedagoogikas revolutsioon. Selle avalöögiks sai Ellen Key bestseller "Lapse sajand", mis tõlgiti kiiresti peaaegu kõigisse Euroopa keeltesse. Inimene, kes polnud päevagi koolis käinud (tal olid koduõpetajad), kellel endal polnud lapsi ja kes oli ajakirjanik, mitte pedagoog, pööras pea peale kõik senised arusaamad lapsest ja lapse kasvatamisest. Ellen Key
randustest argisuhtluses kuni institutsionaliseeritud keelekorralduseni kitsamas mõttes. Nagu eelnevates peatükkides, üritame ka siin kõigepealt leida tegevusele teoreetilisi põhjendusi ja seejärel loetleda leitud põhjendustest tulenevaid järeldusi praktika jaoks. Peatükid lõppevad kokkuvõtte, mõtlemisküsimuste ja lisalugemise soovitustega. Küsimustele enamasti üht õiget vastust ei ole; raamatu lõpust leiate küsimuse numbri järgi kommentaarid, mida tasuks ehk vaadata alles pärast küsimuse üle juurdlemist. Õpiku teemadest on tõlke uurimine Marju Taukari ja ülejäänu Arvi Tavasti kirjutatud. 1.2 Sihtrühm ja eesmärk Eeskätt on see raamat mõeldud keeleala magistrantidele ning katab peamised teemad, mida oleme alates 2002 käsitlenud terminoloogia, kirjaliku tõlke aluste, tõlketehnika, keelekorralduse ja empiiriliste uurimismeetodite kursustel. Üritame mitte eeldada eriti põhjalikke
TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITEET............................................
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
antropoloogias ja see on siis kultuuri kõige avaram ja ühtlasi väärtushinnanguliselt kõige neutraalsem määratlus (ei eristada kultuuri ja mitte kultuuri hulka kuuluvat inimühiskonnas). Kultuuridefinitsioonide tüpoloogiast Erinevad kultuuri uurivad distsipliinid ja teooriad rõhutavad kultuuri määratledes ja uurides erinevaid mõiste kultuur tähendusi. Neid kultuuri määratlemise viise uurides saame omakorda teada nii mõndagi vastava distsipliini teoreetilise tausta, valitseva paradigma ja huvide kohta. 1952 aastal avaldavad USA antopoloogid Alfred L. Kroeber ja Clyde Kluckhohn uurimuse Culture: A Critical Review of Concepts and Definitions milles nad loetlevad 164 erinevat kultuuridefinitsiooni. (Tänaseks on neid umbes 400 ringis.) Siinkohal pole muidugi mõtet neid kõiki üles lugema hakata, küll aga võib neid definitsioone omavahel võrreldes ja koondades välja tuua 6 peamist kultuuri mõistmise viisi: 1
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
1) Sissejuhatus Sotsioloogiline vaatekoht - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 1 1.1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi. Sotsioloogia uurib teaduslikult ja süstemaatiliselt inimühiskonna ja inimeste sotsiaalset käitumist tema suhetes grupi ja sotsiaalse struktuuriga. 1.2. Mille poolest sarnaneb ja erineb sotsioloogia teistest sotsiaalteadustest? Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata neid nähtuseid võimalikult erinevatest vaatekohtades. Sotsioloogia pöörab vähem tähelepanu ühiskonna ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile (nagu teevad ajalugu, majandusteadus ja politoloogia). Jälgib rohkem kollektiivset kogemust ning struktuure ja muutuseid. Uurib produkte: uskumused, väärtused, elureeglid, haridus, tervishoid, muusika, kunst, näitekunst. Sotsioloogia rõhutab kollektiivs
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
