parandamiseks. + Leeris õpetati lugemist ja kirjutamist (sunniviisiliselt), et inimesed täitsa lollid ei oleks. Tänu kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Leerist ei saanud läbi kui puudus lugemis ja kirjutus oskus. + Esimesed eesti keelsed grammatikad. H.Stahl koostas esimese eesti keele grammatika 1637. aastal, mis oli saksa keele reeglitele kohandatud. J.Hornung avaldas piiblikonverentside alusel 1693. aastal ladinakeelse eesti keele grammatika (vana kirjaviis). Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi lihtsuse keele õppimiseks ja arusaamiseks. Arvan, et isegi ilma Rootsi ajata oleks loodud grammatika raamatuid, kuid hoopis hiljem (vene ajal tohtis ju ainult vene keelt rääkida ja vene keelseid teoseid avaldada). + Ajakirjanduse algus. 1675. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung".
kroonumõisaid, erakätesse jäänud mõiste talupoegade seisund ei muutunud. Õiguslik olukord oli talupoegadel hea, talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi. Tänu Rootsi ajale paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud. Tekkisid esimesed eesti keelsed grammatikad. H. Stahl koostas esimese eesti keele grammatika 1637. aastal, mis oli saksa keele reeglitele kohandatud. J. Hornung avaldas piiblikonverentside alusel 1693. aastal ladinakeelse eesti keele grammatika (vana kirjaviis). Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi lihtsuse keele õppimiseks ja arusaamiseks. Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Arusaam ,et inimene saab õndsaks tänu usule ,seadis eesmärgiks õpetada iga talupoeg piiblit lugema. Suurimaks probleemiks osutus ,aga sobilike koolmeistrite puudumine. Selle lahendamiseks asutati Tartu lähedale Piiskopimõisasse 1684
vabaks saada. Reduktsiooni läbiviimisest ja mõisate rendile andmisest sai Rootsi raha, mis läks haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Leeris õpetati lugemist ja kirjutamist. Tänu kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. 1637. aastal koostas Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika, mis oli saksa keele reeglitele kohandatud. Johan Hornung avaldas piiblikonverentside alusel 1693. aastal ladinakeelse eesti keele grammatika. Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel. 1630. aastal loodi Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis muudeti ümber Tartu ülikooliks. Rootsi ajal arenes haridus küll jõutalt, kuid siiski takistati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnikule vajalik. Tekib küsimus: "Kellele, peale rootslaste muidugi, oli siis hea?" Kahtlemata oli sel perioodil positiivseid külgi
Tänu kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Leerist ei saanud läbi kui puudus lugemis ja kirjutus oskus. + Esimesed eesti keelsed grammatikad. H.Stahl koostas esimese eesti keele grammatika 1637. aastal, mis oli saksa keele reeglitele kohandatud. J.Hornung avaldas piiblikonverentside alusel 1693. aastal ladinakeelse eesti keele grammatika (vana kirjaviis). Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi lihtsuse keele õppimiseks ja arusaamiseks. Arvan, et isegi ilma Rootsi ajata oleks loodud grammatika raamatuid, kuid hoopis hiljem (vene ajal tohtis ju ainult vene keelt rääkida ja vene keelseid teoseid avaldada). + Ajakirjanduse algus. 1675
Stahli ja B.G.Forseliuse kirjaviis. H. Stahli kirjaviis Forseliuse kirjaviis Eeskujuks saksa keel Eeskujuks rahva kõnekeel e foneetiline keel Eesti keel peab lähenema saksakeelele (metz, Eesti keel peab jääma eesti keeleks, mistõttu tuleks palck, lesck) tähestikust välja jätta c, f, x, y, lühend ch k, v w 4. Nn. piiblikonverentside kokkukutsumise põhjus ja tulemus. Erinevate arusaamade tõttu kutsuti 1686 -1687 kokku nn piiblikonverentsid, et jõuda selgusele, kumba kirjaviisi kasutada piibli tõlkimisel. Lisaks sellele oli vaja piibli keelele leida vastsed eesti keelest, sageli tuli luua uued sõnad. Seda sisuliselt oli tegemist keelekonverentsidega, kuid üksmeelele ei jõutud - piibel jäigi tõlkimata. Omamoodi raskendas olukorda veel ka asjaolu, et Eestis eksisteeris kaks kirjakeelt - Lõuna-Eesti ja Põhja-Eesti.
5. H.Stahli ja B.G.Forseliuse kirjaviis 17.sajandil hakati pöörama tähelepanu eesti keele grammatikale, sest kavatseti tõlkida eesti keelde piiblit. Sel ajal levis kaks kirjaviisi : *Heinrich Stahli kirjaviis, eeskujuks saksa keel, see tähendab eesti keele grammatika pidi lähtuma saksa grammatikast nt : metz,lesck *Forseliuse kirjaviis, eeskujuks talurahva kõnekeel ehk foneetiline keel, mistõttu tuleb tähestikust välja tähed, mida eestlane ei häälda . nt : x, y w 6. Nn. piiblikonverentside kokkukutsumise põhjus ja tulemus. Erinevate arusaamade tõttu kutsuti 1686.-1687. aastal kokku nn piibli konverentsid, et jõuda selgusele kumba kirjaviisi kasutada piibli tõlkimisel. Lisaks sellele oli vaja piiblikeelele vasteid eesti keelest. Sageli tuli lausa uued sõnad luua, aga sisuliselt oli tegu keelekonverentsidega, kuid üksmeelele ei jõutud. Piibel jäigi tõlkimata. Omamoodi raskendas olukorda kahe kirjakeele olemasolu : *Lõuna-Eesti
kirjutada. Inimesi küll õpetati, kuid polnud neil õigeid õppevahendeid, mille järgi õppida. Ning kuna osati juba piisavalt kirjutada ning sisserännanud mõistsid juba piisavalt siinset keelt, siis hakati ka trükkima raamatuid, millest esimesed ilmusid juba Gustav Adolfi ajal, kuid need olid väga raskesti arusaadavad. Nii kohandaski Heinrich Stahl eesti keele grammatika saksa keele reeglite järgi, need aga erinesid väga rahvakeelest. Hiljem avaldas ka Johan Hornung piiblikonverentside tarbeks eesti keele grammatika, mida tuntakse kui vana kirjaviisi ning, mis kehtis 19.sajandi keskpaigani. Piibel küll ei antud välja täismahus. Kuid Virginiused andsid välja lõunaeestikeelse Uue Testamenti (Wastne Testament), mis oli esimene läbinisti eestikeelne trükis. Rootsi aja lõppu jääb ka Eesti ajakirjanduse algus, nimelt hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht. Ka trükiste kohapealt oli Rootsi aeg väga edukas ning
17. Pühajõe mäss. ?Minul pole seda? 18. Rahvakoolide õpetajate seminari asutamine, tegevus ja tähtsus, kuulsamad õpilased. Forselius. 19. H. Stahli ja B.G. Forseliuse kirjaviisid. H.Stahli kirjaviis – eeskujuks saksa keel, see tähendab eesti keele grammatika pidi lähtuma saksa keele grammatikast (mets – metz, lesk – lesck) Forseliuse kirjaviis – eeskujuks talurahva kõnekeel, mistõttu tuleb tähestikust välja jätta tähed, mida eestlane ei häälda 20. Nn piiblikonverentside kokku tulemise põhjus ja tulemus. Piiblikonverentsidele (1686-1687) tuldi kokku selleks, et otsustada, millise kirjaviisiga piibel Eestimaal välja anda. Lisaks sellele oli vaja piibli keelele leida vasteid eesti keelest ja luua lausa uusi sõnu. Tulemus oli see, et ei jõutud kokkuleppele ning piibel jäi tõlkimata. 21. Näited eestikeelse kirjasõna arengust 17. sajandil. 22. Millega läksid kultuuri ajalukku J. Hornung, A. ja A. Virginius, J. Skytte, Gustav II Adolf, J
+ Leeris õpetati lugemist ja kirjutamist (sunniviisiliselt), et inimesed täitsa lollid ei oleks. Tänu kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Leerist ei saanud läbi kui puudus lugemis ja kirjutus oskus. + Esimesed eesti keelsed grammatikad. H.Stahl koostas esimese eesti keele grammatika 1637. aastal, mis oli saksa keele reeglitele kohandatud. J.Hornung avaldas piiblikonverentside alusel 1693. aastal ladinakeelse eesti keele grammatika (vana kirjaviis). Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi lihtsuse keele õppimiseks ja arusaamiseks. Arvan, et isegi ilma Rootsi ajata oleks loodud grammatika raamatuid, kuid hoopis hiljem (vene ajal tohtis ju ainult vene keelt rääkida ja vene keelseid teoseid avaldada). + Ajakirjanduse algus. 1675. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht
tõlkida Piibel. Sel ajal levisid kaks kirjaviisi: 1) Heinrich Stahli kirjaviis eeskujuks saksa keel, see tähendab eesti keele grammatika pidi lähtuma saksa keele grammatikast. (nt. mets-metz; lesk-lesck) 2) Forseliuse kirjaviis eeskujuks talurahva kõnekeel, mistõttu tuleb tähestikust välja jätta tähed, mida eestlane ei häälda (v,c,x,z,y,f). 18. Nn piiblikonverentside kokku tulemise põhjus ja tulemus. Erinevate arusaamade tõttu kutsuti 1686.-1687.aastal kokku nn piiblikonverents, et jõuda selgusele kumba kirjaviisi kasutada Piibli tõlkimisel. Lisaks sellele oli vaja Piibli keelele leida vasteid eesti keelest, sageli tuli lausa uued sõnad luua. Konverentside tulemuseks oli see, et Piibel jäi tõlkimata, kuna üksmeelele ei jõutud. 19. Näited eestikeelse kirjasõna arengust 17. sajandil. Lk 117-118 17
ei saanud läbi kui puudus lugemis ja kirjutusoskus. rohkem saaki saada. 8) Esimesed eesti keelsed grammatikad. H. Stahl koostas esimese eesti keele grammatika 1637. aastal, 9) Eitav suhtumine mistahes mis oli saksa keele reeglitele kohandatud. J.Hornung usuvooludesse ja sektidesse, kui avaldas piiblikonverentside alusel 1693. aastal need kaldusid kõrvale ortodokssest ladinakeelse eesti keele grammatika (vana kirjaviis). luterlikust õpetusest. Pastoritel ja Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi mõisnikel oli kindlaks veendumuseks, lihtsuse keele õppimiseks ja arusaamiseks. Arvan, et et talupojad peavad kirikus käima ja isegi ilma Rootsi ajata oleks loodud grammatika õiget jumalat uskuma.
Rahvahariduse edendamise kõrval omas luteri kiriku jaoks olulist tähtsust piibli tõlkimine rahvuskeelde Esimesed eestikeelsed trükised olid täiesti suvalise kirjapildiga 1637. aastal koostas Tallinna toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika (väga saksapärane, palju võõrtähti, jäi rahvakeelest kaugele) Kirjaviisi üle vaieldi nn piiblikonverentsidel, kuid üksmeelele ei jõutud 1639. aastal avaldas Johan Hornung piiblikonverentside vaidluste alusel ladinakeelse eesti keele grammatika (põhjaeesti õigekirja reeglid, nn vana kirjaviis) 1686. aastal andsid Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian välja lõunaeestikeelse Uue (Vastse) Testamendi (esimene läbinisti eestikeelne raamat) Koos vaimulike lauludega sai alguse ka ilmalik eestikeelne luule 1631. 1710. aastatel ilmus kokku vähemalt 45 eestikeelset raamatut, lisaks veel väiketrükiseid
annaabi.ee 
