1951 Koostaja: Katariina Keerd 11. Klass Võru kesklinna gümnaasium Elulugu HARIDUS: - Reola valakool - Tartu linnakool - Tartu Ülikoolis klassikalist filoloogiat - Narva gümnaasiumi juures: algkooli õpetaja kutseeksam · TÖÖTAS: - Õpetajana, ajakirjanikuna "Teataja" - Kultuurinõunikuna, vabakutselise kirjanikuna · 1919-1920. a Vabadussõjas Looming - Sensuaalsete ja intiimsete armastus- ja looduselamuste kujutaja - Ajaluule ja ajastu vastuolude kajastaja 1908. a esimesed värsid 1917. a "Siuru" liikmena laiemalt tuntuks - Esimene luulekogu "Amores" Luule iseloomulikud jooned Musikaalsus Riim Lõuna-Eesti murde sugemed 4 armastust: * Naine Ing- Ingi tsükkel "Kümme kirja Ingile" * Kaasinimene, kannatav inimene- "Ärge tapke inimest" * Jumal- kõiksus, ülistus kõrvuti pilkega "Kõnelused issandaga" * Kodumaa- "Tõmbtuul" Kasutatud allikad: 20.sajandi I poole Eesti kirjandus
· Tõi sisse idamaade teema o ,,Araabia naised" Vabadusvõitlus · ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele" allegooriline Vabaduse figuur Inglismaa William Turner (1775-1851) · marinist meremaalija · suur rõhk värvidel o ,,,,Temeraire`i" viimane sõit" · pintsli kõrval kasutas ka värvilabidat o ,,Hannibal Alpe ületamas" · kaotas kontuurid - eeskujuks impressionistidele · suurepärane atmosfäärinähtuste kujutaja o ,,Lumetorm" Saksamaa Caspar David Friedrich (1774-1840) · Maastikumaalija (kloostrivaremed, metsatihnikud, kõrgmäestikud, merejää kuhjumine) o ,,Rügeni kriidikaljud" · Enamasti maalil kuni 3 maastikuimetlejat o ,,Rändur udumere kohal" · Tundeküllased o ,,Eluastmed" Hispaania Francisco Jose de Goya (1746-1828) · Realistlikud portreed kuningakoja liikmetest
aastaselt oli veendunud oma oskustes ja hakkas kirjutama. Esimene teos oli "Cromwll". Ta kirjutas väga palju, u 16h päevas. Esimene Balzaci nime kandev teos oli suaanis, ennem kirjutas varjunimede all. Merimeé Tuntud kui novellikirjanik. Töötas pikalt muinsuskaitse inspektorina. Joonistas ja kirjutas palju. 1829 ilmus "mateo Falcone" Ta on palju kirjutanud psühholoogilisi novelle, inimese ja ühiskonna suhetest. Peab novellis oluliseks sündmust . ta oli väga hea kujutaja(kõiges) ja ka väga hea psühholoog. Puskin on tõlkinud palju Merimee ballaade. "Kuninga nägemus", "Vanja" Merimee ise on aga kirjutanud Puskinist, Gogolist, Durgenjevist. 1863 valiti ta venemaa kirjanduse sõprade seltsi liikmeks. 1845 "Carmen" üks olulisemaid ja tuntumaid teoseid, mis sai eelkõige tuntuks ooperina. Charles Dickens. Sündis kaarikut ajal, kuid küpsiseikka jõudes olid kohal rongid. Vb selle pärast
Colleoni monument Veneetsias. 1480ndad. Maalikunst Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut Lähtuti loodusest, õpiti õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist jpm Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu Selle ajastu tuntuimad maalikunstnikud on Massacio, Piero della Francesca ja Sandro Botticelli Massacio (14011429) Ta oli meisterlik elutruude figuuride, liikumise ja kolmemõõtmelisuse kujutaja Masaccio värvid on tumedad ja sügavad Inimesed ta freskodel on tugevamad ja tüsedamad kui gootiaegsetel maalidel, nii et nende kehade kumerus tundub olevat lausa kombatav Hoolimata oma lühikesest elust ja karjäärist mõjutas ta tugevalt mitmeid teisi kunstnikke. Masaccio teoseid Püha Kolmainsus (14251428) Paradiisist väljaajamine 1427. Pearaha 1427. Piero della Francesca (1412 1492) Piero oli oma eluajal kuulus kunstnik ja temalt tellis töid enamik Itaalia
ajastule omane uue ja kangelasliku ootus. Seepärast lubab Turgenev oma lemmik naiskangelastel mõista kohut romaani peategelase üle. Turgenevi tostes on loodus mitte ainult tegevuse fooniks, vaid ka üks tähtis vahend tegelaste iseloomustamisel. Loodusfilosoofia annab suurima täiuslikkusega edasi autori maailmavaate ja kunstilise süsteemi eripära. Turgenev on pooltoonide ja dünaamilise ning läbinisti lüürilise looduse meisterlik kujutaja. Psühholoogilise ja satiirilise portree kujutamisel on Turgenev Puskini ja Gogoli järglane. Turgnevi poolt loodud kunstiline süsteem avaldas tuntavat mõju mitte ainult Vene poeesiale, vaid ka Lääne-Euroopa romaanile 19. sajandi teisel poolel. Tema teosed moodustavad lahutamatu osa teatrite repertuaarist. Paljud Turgenevi teosed on ka ekraniseeritud.
Gabrielle avatud pluusiga 2. Aerutajate eine 5. Näitlejanna Jeanne Senory portree 3. Kiigel 6. Suplejad Edgar Degas (1834 1917) Prantsuse impressionistlik maalikunstnik ja skulptor. Ise ennast impressionistiks ei pidanud, kuid värvib siiski heledate toonidega. Kuigi ei viljele vabaõhumaali, pöörab suurt tähelepanu õhule ja valgusele (eriti kunstlikule valgusele). On suurepärane liikumise kujutaja. Lemmikteemadeks olid ratsutamisvõistlused ja ballett. 1. Ratsutamisvõistlused 4. 14-aastane tantsijanna (skulptuur) 2. Tantsuklass 5. Juukseid kammiv naine 3. Helesinised tantsijannad Neoimpressionism Saab alguse Prantsusmaal 1880-ndate teisel poolel. See ei ole iseseisev kunstistiil, vaid teda loetakse impressionismi järellainetuseks
1. Sissejuhatus 3 2. Sisu 4 3. Kokkuvõte 5 4. Kirjandus 6 5. Lisa 7-8 Sissejuhatus Bernini ületas paljusid oma ajastu portreekunstnikke, ja lõi büstitüübi 1, mida tema järeltulijad pidasid üldkehtivaks. Temast sai julge eluliste karakterite ja veidi liialdatud tunnete väljendusrikas kujutaja. Ta tajus hästi irooniat ning see võimaldas tal vormida modelli inetus kunstiliselt mõjuvaks kujundiks. Bernini võttis marmori ja muutis selle painduvaks vahaks, kuna nii ta lähendas skulptuuri maalikunstile. Berninit paelusid röövimissteenid, et näidata jõulisi kehasi ja pinges lihaseid. Tema skulptuurid on alati liikuvas, otsekui juhuslikus poosis. Neile on iseloomulikud võimsad parukad ja energilised peapöörded (vaata pilt nr 1). Bernini
saj Inglismaa elust. Esimene osa "Teekond Lilliputti" - kriitikat saab see, et need tegelased seal saarel on ka hingelt väikesed. II osa "teekond (hiiglaste juurde) seal on hiiglased hingelt suured ja Gulliver tunneb ennast väiksena. III osa ta jõuab Hiihnhmide juurde ja seal on ka jähuud. Esimesed on hobused..need käituvad nagu inimesed. Jähuud on siis inimeste asemel.Gullivere ainus soov on jääda nende juurde elama. Moliere (1622 1673) Prantsuse kõige ausam inimeste kujutaja. Prantsuse Shakespeare. Tema isa oli tapitsiir sisustaja. Sai hea hariduse, õppides jesuiitide ordus. Mis loodi katoliku võimu taastamiseks. Jesuiidid toetusid tunnetele. Paljud piiblilood õpetati selgeks läbi teatri. Tal jäi kool lõpetamatta. Juura õppimise asemel tahtis liituda ühe näitetrupiga, kes olid sel ajal väga põlatud. Asutas 1643 asutas oma teatri, kuid läks siis pankrotti, ning ta põgenes ja rändas 10-15a. Esitasid näidendeid Comedia dell`arte
staatusesse. - 1665. aprillis, olles juba väga tunnustatud skulptor, läks Bernini Pariisi. Väljendamaks Berninile imetlust, kogunes rahvas tänavatele, et suurmeistrit oma silmaga näha. - Bernini suri 28.november 1680. aastal Roomas. Loomingu iseloomustus Bernini ületas paljusid oma ajastu portreekunstnikke, ja lõi büstitüübi, mida tema järeltulijad pidasid üldkehtivaks. Temast sai julge eluliste karakterite ja veidi liialdatud tunnete väljendusrikas kujutaja. - Hea irooniataju tõttu suutis ta vormida modelli inetust kunstiliselt mõjuvaks. Bernini on öelnud: ,,Ma võtsin marmori ja muutsin selle painduvaks vahaks, nii sain ma lähendada skulptuuri maalikunstile." Bernini võttis marmori ja muutis selle painduvaks vahaks, kuna nii ta lähendas skulptuuri maalikunstile. - Berninit paelusid röövimissteenid, et näidata jõulisi kehasi ja pinges lihaseid. - Tema kujutatud iskute poosid on liikuvad ja otsekui juhuslikud. Neile on iseloomulikud
oli väga sündmusterohke ning kirju. Kõige selle saavutamiseks nägi ta kõvasti vaeva. Tarkust kogus ta mitmes erinevas koolis ja akadeemias. Oma suhteliselt lühikese elu jooksul jõudis K. Mägi külastada Soomet, Norrat, Itaaliat, Prantsusmaad ja veel teisigi riike. Loomingu koha pealt võib K. Mägi pidada üheks huvitavaimaks kunstnikuks Eestis. Tema lemmikvärviks oli kaadiumpunane. K. Mägi teostest torkavad silma imeilusad maastikumaalid, eriti rannamaastikud. Ta oli osav looduse kujutaja ning pani alati maalidele ka taevast. K. Mägi oli ka osav portreemaalija. Referaadi koostamine Konrad Mägi kohta oli huvitav. 13 KASUTATUD MATERJAL Internetiallikad 1. Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki // Konrad_M%C3%A4gi 20.10.2006 2. Vikipeedia http://et.wikipedia.org/org/wiki // Konrad_M%C3%A4e_medal 20.10.2006 3. Tartu kunstimuuseum http://www.virtuaalmuuseum.ee // KONRADMGI/docDesc_pub 20.10.2006 4
täis kirge. - "Natüürmort maskidega"; "Prohvet" graafiline leht, puulõige; "Tantsijad küünalde vahel"; "Risti löödud"; "Ärritatud inimesed" Oskar Kokoschka (1886-1980) - Austria kunstnik. - Väändunud ja lagunenud motiivid. Teosed olid liikuvad ja rahutud. - "Autoportree"; "Kaks armastajat" Otto Dix (1891-1969) - Süngete sõjanähtuset äärmuslik kujutaja. - "Kuunaine". Eduard Viiralt (1898-1954) - Eesti ekspressionist. - Õppis Tallinna kunstitööstuskoolid ja Pallased (1924). Lõpetas Pallase graafika ja skulptori erialal. Jätkas töötamist professorina Pallases. Villu - Pärast sõda elas Prantsusmaa ja natuke ka Marokos(vist, midagi ta seal igastahes tegi).
Kreeka skulptuuri teine õitseaeg oli 4. sajandil e. Kr. , nn kaunis stiil. Rohkem rõhutatakse tundeid, inimese siseelu, individuaalsust. Samas on tähtis ka ilu, täiuslikkus. (Poliitiline taust: valitseb poliitiline killustatus, isiksuse roll suureneb; kaob naiivne usk jumalatesse, nad pole enam nii kauged ja kättesaamatud, on rohkem inimeste moodi) Selle aja kuulsamaid skulptoreid oli Praxiteles. Lemmikmaterjal marmor. Oli meisterlik nooruslike figuuride kujutaja. Tuntuim töö: * Hermes (jumalate käskjalg). Säilinud on heas seisukorras originaal. Ühes käes viinamarjakobar, teises Dionysos-lapsuke. Ilusad on peened üksikasjad. Väga viljaka skulptori Lysippose tähtsaim töö on: * Kaapija kujutab sportlast, kes peale võistlust end kaaperauaga puhastab. Säilinud koopia. Elav, liikuv üldmulje. Varem olid skulptuurid mõeldud rohkem eestpoolt vaatamiseks, Lysippose omad juba igast küljest.
Aila Meriluoto (1924-..) modernist Väinö Linna (1920—1992) realist • töölistomaan+rahvaelukujutlus, realism, kriitiline hoiak, terviklik kompositsioon • Oli pärit Tamperest • Eesmärk, Tuntematon sotilas, Pohjan tähden trilogia 59, 60 62, Manillakäysi • Sõjaromaan ja triloogi olid nii suur pingutus, et pärast seda ta enam romaane ei kirjutanud Antti Hyry (s. 1931) • hyryism, tõdev proosa • tegelikkuse kujutaja, selle sündmuste tõdeja nii rahulikul ja enesestmõistetaval moel, et on tekkinud petlik probleemituse ja lihtsuse mulje • Maanteelt ta läks, Lauri Viita (1916—1965) modernist Eeva-Liisa Manner (1921—1995) • filosofeeris surma ja üksinduse teemadel • “See teekond”, “Uusaasta öö”, “Maikuine lumi”, “Põletatud oranž, “Kamala kissa” Paavo Haavikko - luuletaja Paavo Rintala - “Pojat” Veikko Huovinen - “Hirri”
*Sabiinitarid *Napoleoni kroonimine *Leonidas *Venus võtab Marsilt relvad *portreed: auto, abikaasa, Ingres *Madame Recamier kanapeel *Napoleon FRANCOIS PASCAL SIMON GERARD (1770 Rooma - 1837) vaimustus antiigist, Napoleoni ajal elegantne ja romantiline *Josephine *Amor ja Psyche *Charles X kroonimine *Joachim Murat *Madame Recamier ANTOINE JEAN GROS (1771-1835) parun, pr. maalikunstnik, Davidi õpilane, romantikute eelkäija, Napoleoni-aja kujutaja, batalist. * Abukiri lahing1806 * Napoleon Jaffa katkuhaigete juures * Eylau lahing PIERRE PAUL PRUD`HON (1750-1823) truu 18.saj. vaimule, naiselik ja mahe, lüüriline, heletumedus, allegoorilised ja mütoloogilised maalid, portreed ja joonistused. *Kättemaks ja Õiglus ajavad taga Kuritegu *Napoleoni poeg *Poiss valib rikkuse asemel tüdruku *Josephine JEAN AUGUSTE DOMINIQUE INGRES (1780-1867) 19.saj
Suurlinna inimese üksindus Tsehhov oli taas esimesi, kes selle teema vene kirjandusse tõi. Seda illustreerivad · Novell "Kurbus". · Jutustus "Stepp". Stepp, mis lummab poisikest, väliselt väga ilus. Stepis kohtavad vaeseid (vaimult ja materiaalselt). Stepp kui Venemaa võrdkuju. 1880. aastate keskpaigus ei väljenda Tsehhov oma suhtumist enam nii selgelt arvab, et lugeja peab ise tegema oma järeldused. Tõstatab tõsiseid küsimusi ja probleeme. Püüab olla objektiivne kujutaja, ei mõista kohut. Unistab harmoonilisest inimesest, aga ei anna retsepte, teid selle jaoks igaüks leidku ise. 1890. aastal sõitis Sahhalini saarele (kurjategijate väljasaatmiskoht) kolmeks kuuks uurima, eluga tutvuma. Tutvus peamiselt sunnitöölt vabanenud asunikega. Selle põhjal kirjutas · Olustikukirjeldus "Sahhalini saar". Periood 1890-1899. Saarel käimine ajendas Tsehhovit reaalsetele tegudele rahva elu parandamiseks. Ostis
"Lumetorm" CASPAR DAVID FRIEDRICH, kelle maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised). Friedrich eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. "Naine hommikuvalguses" ; "Kahekesi kuuvalgel" KARL SPITZWEG väikelinna elu kujutaja; "Kirjutaja" JOHANN HEINTICH FÜSSLI "Luupainaja" WiILLIAM BLAKE mütoloogia SKULPTUUR Skulptuuris toimusid muutused aeglasemalt, sest skulptuuri omahind on palju kõrgem kui maalikunstil ja see ala sõltub peaaegu alati tellimustest. Klassitsismi traditsioonid püsisid kaua, eriti monumendikunstis. FRANCOIS RUDE. Tema kuulsaim teos on "Sõttamineku laul" e "Marseljees". Kõrgreljeef kujutab sõtta sammuvaid mehi ja
printsiibiks. Kareva luule teisenes taas natuke 1980. aastate lõpus. Ei kadunud müstikahuvi, ei kadunud armastuseteema, aga liikuvamaks oli muutunud keel: lisandunud oli kõlamänge ja sõnade kuhjamisi. Aina julgemini kirjutab Kareva ka vabavärssi. Huvitamates luuletustes (kogus „Maailma asemel,“ 1992 jm.) on Kareva endiselt suurte teemade sõnastaja, aga seejuures ka suurejooneliste mütoloogiliste maailmade kujutaja – seesuguste maailmade, kus julgelt segunevad uni ja reaalsus. Sakraalsus omab Kareval ka kaalukamat tähendust: paljusid tema tekste on võimalik lugeda otseselt religioosse ilmutuse väljendusena või selle poole püüdlemisena. See ilmutuslikkus erineb reeglina panteistlikust hoiakust: Jumal on siin asjadetagune, sealpoolne valgus, ainus tõeliselt olev, keda võib tunda vaid vihjamisi või siis ekstaasi kaudu (Väljataga 1991).
Prerafaeliidid · Nende maale iseloomustavad säravad värvid, teravalt toonitatud kontuurid ja piinlikult täpne tähelepanu detailidele. · 1850-ndate aastate alguses tiirles prerafaeliitide teemadering keskaegsete legendide fantaasia maailmas, (Malory poeem "Morte d`Arthur", Dante "Jumaliku komöödia") · Hiljem oli inspiratsiooniallikaks paganlik mütoloogia ja kaasaegsed moodsa elu teemad, kõige järjekindlam kaasaja kujutaja oli Ford Madox Brown (1821 1893). · Sellal, kui vennaskond hakkas lagunema, kohtas Rossetti Oxfordis kaht noort tudengit : Edward Burne- Jones (1833 1898) ja William Morris (1834 1896). · Mõlemad õppisid religiooni, kuid nad said kiiresti teadlikuks, et nende kutsumus asub kusagil mujal. · Kunsti ja arhitektuuri reisil Prantsusmaale suvel 1855 Burne-Jones ja Morris (kus nad nägid
koondunud antud ajastule omane uue ja kangelasliku ootus. Seepärast lubab Turgenev oma lemmik naiskangelastel mõista kohut romaani peategelase üle. Turgenevi tostes on loodus mitte ainult tegevuse fooniks, vaid ka üks tähtis vahend tegelaste iseloomustamisel. Loodusfilosoofia annab suurima täiuslikkusega edasi autori maailmavaate ja kunstilise süsteemi eripära. Turgenev on pooltoonide ja dünaamilise ning läbinisti lüürilise looduse meisterlik kujutaja. Psühholoogilise ja satiirilise portree kujutamisel on Turgenev Puskini ja Gogoli järglane. Turgnevi poolt loodud kunstiline süsteem avaldas tuntavat mõju mitte ainult Vene poeesiale, vaid ka Lääne-Euroopa romaanile 19. sajandi teisel poolel. Tema teosed moodustavad lahutamatu osa teatrite repertuaarist. Paljud Turgenevi teosed on ka ekraniseeritud. "Sõda ja rahu" on Lev Tolstoi romaan, mida peetakse tema peateoseks. "Sõjast ja rahust"
korrastavast eetiliseks printsiibiks. Kareva luule teisenes taas natuke 1980. aastate lõpus. Ei kadunud müstikahuvi, ei kadunud armastuseteema, aga liikuvamaks oli muutunud keel: lisandunud oli kõlamänge ja sõnade kuhjamisi. Aina julgemini kirjutab Kareva ka vabavärssi. Huvitamates luuletustes (kogus ,,Maailma asemel," 1992 jm.) on Kareva endiselt suurte teemade sõnastaja, aga seejuures ka suurejooneliste mütoloogiliste maailmade kujutaja seesuguste maailmade, kus julgelt segunevad uni ja reaalsus. Sakraalsus omab Kareval ka kaalukamat tähendust: paljusid tema tekste on võimalik lugeda otseselt religioosse ilmutuse väljendusena või selle poole püüdlemisena. See ilmutuslikkus erineb reeglina panteistlikust hoiakust: Jumal on siin asjadetagune, sealpoolne valgus, ainus tõeliselt olev, keda võib tunda vaid vihjamisi või siis ekstaasi kaudu (Väljataga 1991). Religioosne püüdlus avaldub
Sel taustal tuli aastatel 19621967 kirjandusse uus, nn. kassetipõlvkond, mida nõnda nimetati pappkarpides mitmekaupa välja antud esikkogude järgi. Kassetipõlvkonna tuumiku moodustasid tänaseni täies loomejõus kirjanikud: esimestes luulekogudes lapsemeelne maailmaavastaja Paul-Eerik Rummo, ida usundeist ja loodusest inspiratsiooni saanud Jaan Kaplinski, rahvalik ja laulupärane, eelkõige aga isamaalik Hando Runnel, loodusluulega alustanud ja hilisem urbaniseerunud maastike kujutaja Viivi Luik, end kandilise maapoisina esitlenud Mats Traat ja I. Laabani kõrval teine järjekindel sürrealist Andres Ehin. Nende loomingus on tajutav sisuline avardumine ja vastuvõtlikkus maailmakultuurile, juurdumine ühtaegu nii eesti luule varasemas traditsioonis kui ka innustumine modernismist ja vormiline mitmekesisus. 1960. aastate lõpus ja eriti Praha kevadest alanud stagnatsiooni mõjul kulges see maailma
Suurlinna inimese üksindus Tsehhov oli taas esimesi, kes selle teema vene kirjandusse tõi. Seda illustreerivad · Novell "Kurbus". · Jutustus "Stepp". Stepp, mis lummab poisikest, väliselt väga ilus. Stepis kohtavad vaeseid (vaimult ja materiaalselt). Stepp kui Venemaa võrdkuju. 1880. aastate keskpaigus ei väljenda Tsehhov oma suhtumist enam nii selgelt arvab, et lugeja peab ise tegema oma järeldused. Tõstatab tõsiseid küsimusi ja probleeme. Püüab olla objektiivne kujutaja, ei mõista kohut. Unistab harmoonilisest inimesest, aga ei anna retsepte, teid selle jaoks igaüks leidku ise. 1890. aastal sõitis Sahhalini saarele (kurjategijate väljasaatmiskoht) kolmeks kuuks uurima, eluga tutvuma. Tutvus peamiselt sunnitöölt vabanenud asunikega. Selle põhjal kirjutas · Olustikukirjeldus "Sahhalini saar". Periood 1890-1899. Saarel käimine ajendas Tsehhovit reaalsetele tegudele rahva elu parandamiseks. Ostis mõisa, seadis
meteoriitide intensiivse pommitamise alla. Siseenergia mõjul tekkis palju vulkaanilist tegevust, mille tagajärjel tekkisid rifid, praod, vallid ja vulkaankoonused. Meteoriidi sadu on suurelt mõjutanud Marsi maastiku kujunemist. Meteoriitide sajust on jälgi näha tänu hiiglaslike orude olemasolule. (Noorkõiv, E; Universum 1997: 220) 6 Teine planeedi kujutaja on tektooniline liikumine. Selle protsessi käigus kujuneb äsja tahkunud ja tasasest planeedist taevakeha. Marsil on tuhandetesse kilomeetritesse ulatuvad grandioossed rifid ning mitme kilomeetri sügavused alamikud. Taolisi asju maal ei leia. (Universum 1997: 220) Kolmas kujundav faktor on tuuleerosioon. Efektsed on kilpvulkaanid, mida ei leia mujalt Päikesesüsteemist. Polaaralade igijääkatted on üsna omapärased. Need koosnevad peamiselt süsihappelumest
Värvid kirkad, jõulised ja eriti palju kasutatakse puhast punast. 6. Pintslitöö hoogne ja andis edasi kunstniku emotsioone. 7. Oluline ei ole lõuendi korralik katmine värviga, jäetakse nähtavale krunditud lõuendi laike. KUNSTNIKUD: Henri Matisse (18691954) liikumise juht, eraldas maali plaanid erinevate punaste toonidega. Hiljem hülgas visandava stiili ja tegeles peente värvikombinatsioonidega. Georges Rouault (18711958) sünge värvivalikuga inimliku viletsuse kujutaja Albert Marquet (18751947) kasutas alates 1897. puhtaid värve, alates 1907 liikus nüansirikka maalimise suunas Maurice de Vlaminick (18761958) kasutas nooruses intensiivseid toone, hilisemates töödes lai pintslilöök Georges Braque (18821963) ühines rühmitusega viimasena 1906, maalidel on tasakaalus vormikorraldus värvikasutusega 2. EKSPRESSIONISM täiendus TAUST: Tekkis Saksamaal, umbes samal ajal fovismiga.
Autorid: Peet Vallak aka Peeter Pedajas kõige klassikalisem novelliautoripositsioon. Pärit Mulgimaa piirilt, loomingu põhiosa 1920-30ndate vahel. 1920 aastate romaanides rohkem eksperssiivsust, teatav äärmuslikkus, mingid tumedad tunded. Hiljem värvikam, ekspressiivsem. 1925 Epp Pillarpardi Punjaba potitehas, eriline detailitaju, suudab väikses tekstis olla nii mõjukas tähendab suurt detailitaju. Psühholoogia meisterlik kujutaja, tajub klassikalise novellizanri piire ja võimalusi. 12. Eesti näitekirjandus 191744 (Hugo Raudsepp jt) Eesti draama käekäik seotud teatriga. 1920ndatel võime rääkida ekspressionistlikust või sümbolistlikust teatrist, aga see piir pole selge. Tundub, et pärast Kitzbergi lainet n-ö kuklakratsimine, hiljem tuleb realism ja rahvakomöödia. August Aleksander Antson ''Sophia Vardi'' impressionistliku kallakuga teater. Sümbolistlikus
19. saj tegutsesid vaikeelu- ja maastikumaalijad vennad von Wrightid (Magnus, Vilhelm ja Ferdinand). Werner Holmbergi mõju 19. saj keskel väga suur. Tema lüüriline realism oli sillaks soome romantismi ja realismi vahel. Naiskuntnikest on huvitav Fanny Churbergi dramaatiline maalimisviis. Adolf von Becker oli 19. saj väga oluline kunstiajaloo uuendaja ja õpetaja. Tema töödes on näha prantsuse realismi vaimu ja koloriidiõpetuse mõju. Kuulsaim vabaõhumaalija ja rahvaelu kujutaja Albert Edelfelt. Tema loomingus peegelduvad kodumaa aatelised eesmärgid ja Pariisi kunstielu mõjutused. See iseloomustaski 19. saj lõpu soome kunsti. Naturalistlik Düsseldorfi maalikool neid enam ei rahuldanud, paljud siirdusid Prantsusmaale õppima. Kuulsad realistlikud laadis maalijad olid Gunnar Berndtson ja Eero Järnefelt. 19. saj kuulsaimad naismaalijad: Helene Schjerfbeck, Maria Wiik, Ellen Thesleff (sümbolist), F. Churberg. Eelnevad realistid
19. saj tegutsesid vaikeelu- ja maastikumaalijad vennad von Wrightid (Magnus, Vilhelm ja Ferdinand). Werner Holmbergi mõju 19. saj keskel väga suur. Tema lüüriline realism oli sillaks soome romantismi ja realismi vahel. Naiskuntnikest on huvitav Fanny Churbergi dramaatiline maalimisviis. Adolf von Becker oli 19. saj väga oluline kunstiajaloo uuendaja ja õpetaja. Tema töödes on näha prantsuse realismi vaimu ja koloriidiõpetuse mõju. Kuulsaim vabaõhumaalija ja rahvaelu kujutaja Albert Edelfelt. Tema loomingus peegelduvad kodumaa aatelised eesmärgid ja Pariisi kunstielu mõjutused. See iseloomustaski 19. saj lõpu soome kunsti. Naturalistlik Düsseldorfi maalikool neid enam ei rahuldanud, paljud siirdusid Prantsusmaale õppima. Kuulsad realistlikud laadis maalijad olid Gunnar Berndtson ja Eero Järnefelt. 19. saj kuulsaimad naismaalijad: Helene Schjerfbeck, Maria Wiik, Ellen Thesleff (sümbolist), F. Churberg. Eelnevad realistid
Novellid ,,Valge maja" 1898 ja ,,Hall maja" 1901. Tema teised tuntud teosed on: ,,Lootusetud suguvõsad" (1978, eesti k. 1912), ,,Vaiksed eksistentsid" (1886), ,,Teine" (1889), ,,Mikael" (1904), ,,Isamaatud" (1906). Teised osalt stilistiliste ja süvenenud kunstiliste huvidega, osalt naturalismi ja positivismi jätkavad kirjanikud sellest põlvest on Karl Larsen (1860-1931)- ,,kunst kunsti pärast" kalduvustega esseist ja jutustaja; Peter Nansen (1861-1918)- dekatentsne Kopenhaageni kujutaja; Carl Ewald (1856-1908)- tuntud oma romaanide ja juttudega ning eriti evolutsiooniõpetusele rajatud muinasjuttudega; satiirik Gustav Wied (1858-1914) ja esteetiliselt häälestatud Sophus Michaèlis (1865- 1932), kelle tuntumad teosed on draamad ,,Revolutsioonipulm" (1906, eesti laval 1920/21) ja ,,Igavene uni" /1912, eesti k. 1912). Suurim realist sellest põlvest on Henrik Pontoppidan (1857- 1943), kes erineb oma käsitluslaadilt varematest naturalismiaja kirjanikest
1966). Undi koolinoorte elu kujutavat esikteost "Hüvasti, kollane kass" (1963) on oma aja kulrus- raamatuna võrreldud J. D. Salingcri romaaniga "Kuristik rukkis". Rahvusvaheliselt raskekaalulisemaks kujunes eesti romaanikunst siiski tänu pisut vanema põlvkonna meistrile, poeedina tuntust kogunud Jaan Krossile, kellest küpses eas 1970. aastatel kujunes eesti proosa hiiglane, rahva mälu siil iraja ja oma maa minevikust leitud põnevamate ja erandlike isiksuste kujutaja. Tema sulg joonistas osavalt isiku ja ajastu pildi nii 16. sajandil elanud eesti päritolu pastorist ja kroonikakirjutajast Balthasar Russowist ("Kolme katku vahel", 1970-1980) kui ka 19. sajandi alguse Liivimaa aadlimehest Timotheus von Bockist ("Keisri hull". 1978), 19. ja 20. sajandi vahetuse juuraprofessorist Friedrich von Martensist ("Professor Marcensi ärasõit", 1984) ja iseseisva Eesti eest võidelnud Jüri Viimsist ("Tabamatus", 1993). Autobiograafilised on "Wikmani poisid" (1988) ja
Egiptuse templil oli sissepääsu juures kahe torniga väravehitis püool, Mesopotaamia templil see puudus. Egiptuse templil polnud eraldi jumala elukohta, vaid pühamu, kuhu võisid minna ainult preestrid. Mesopotaamia templil oli eraldi jumala elukoht tsikuraadi tipus. 3.Mida on ühist ja mida erinevat Mesopotaamia reljeefidel ning egiptuse pinnakunstil? Erinev: Mesopotaamia kunstnikud asetasid eespoolse õla kulgvaatesse. Kuid juukseid ja habet ei osatud kujutaja toetruult- need olid stiliseeritud ja mõjusid pigem mustrina. Ühine: perspektiiv puudus, figuuri suurus olenes objekti jumalikust või ühiskondlikust positsioonist. Mõlemad reljeefid madalad, Egiptuse reljeef vaga madal. 11.Peatukk.Indo-Euroopa Rahvad: Hetiidid ja Pärsia Suurriik. 1.Milliste Egiptuse ja Mesopotaamia ajaloo perioodidega langeb kokku hetiitide riigi õitseaeg? Egiptuse Uue riigi perioodiga ja Mesopotaamia Vana-Babüloonia ajajärguga. 2
Egiptuse templil oli sissepääsu juures kahe torniga väravehitis püool, Mesopotaamia templil see puudus. Egiptuse templil polnud eraldi jumala elukohta, vaid pühamu, kuhu võisid minna ainult preestrid. Mesopotaamia templil oli eraldi jumala elukoht tsikuraadi tipus. 3.Mida on ühist ja mida erinevat Mesopotaamia reljeefidel ning egiptuse pinnakunstil? Erinev: Mesopotaamia kunstnikud asetasid eespoolse õla kulgvaatesse. Kuid juukseid ja habet ei osatud kujutaja toetruult- need olid stiliseeritud ja mõjusid pigem mustrina. Ühine: perspektiiv puudus, figuuri suurus olenes objekti jumalikust või ühiskondlikust positsioonist. Mõlemad reljeefid madalad, Egiptuse reljeef vaga madal. 11.Peatukk.Indo-Euroopa Rahvad: Hetiidid ja Pärsia Suurriik. 1.Milliste Egiptuse ja Mesopotaamia ajaloo perioodidega langeb kokku hetiitide riigi õitseaeg? Egiptuse Uue riigi perioodiga ja Mesopotaamia Vana-Babüloonia ajajärguga. 2
,,Pinocchio" peamine idee on see, et kui sa ei kuula oma vanemaid, siis on sinu lõpp väga halb ja kurb. 10. Inglise lastekirjanduse ,,kuldajastust". Perioodi üldiseloomustus. (19.saj teine pool, kuni 20.saj 20ndad 30ndad aastad) Inglise lastekirjanduse klassika on soodustanud fantaasiarikkuse, mõttetiheda mängu ja lastepärase sõnastuse kõrgemat väärtustamist kogu maailma lastekirjanduses. Animalistid : animal-loom, animaalne- loomadele omane,loomne, animalist-kunstnik, loomade kujutaja. Kolm võimalust : · Loom kui muinasjutuline olend · Loom käitub inimpsüühikast lähtuvalt · Loom käitub liigiomaselt Inglise lastekirjanduse klassika on soodustanud: fantaasiarikkuse, mõttetiheda mängu ja lastepärase sõnastuse kõrgema väärtustamise kogu maailma lastekirjanduses. NB! Sel ajal lapse mängust lähtuv kirjutuslaad! Kuldajastu lastekirjandus juhatatakse sisse Alice'iga ning lõpetatakse A.A. Milne'i Winnie
tegevusest ja eesti rahvamuusikast. Tulemustest võib järeldada, et eesti noored on vähe informeeritud rahvamuusika tähtsusest meie kultuurile. 28 KOKKUVÕTE Üks kolmandik M. Mart Saar oli peamiselt vokaalkomponist. Tervelt kolm neljandikku ta loomingust kuulub koori- ja soololauludele. Koorilaule omakorda on peaaegu kaks korda rohkem kui soololaule. Lauludes ja hilisemais instrumentaalteoseis on Saar järjekindel rahva elu-olu kujutaja, kes taotleb rahvuslikku kõlakoloriiti. Saare laululoomingust on kirjutatud rahvaluulele. Ülejäänud lauludele on helilooja otsinud sisukaid ja kunstilisteks üldistusteks sobivaid tekste ja leidnud neid umbkaudu seitsmekümne luuletaja loomingust. Eelistanud on ta kolme oma kaasaegse- Juhan Liivi, Anna Haava ja K. E. Söödi luulet. Loodus- ja armastuslüürika olid põhilised luuletuste teemad, mida M. Saar kasutas.
ekspressiivsust, teatavat äärmuslikkust, mingeid tumedaid möllab seal rohkem. Olgu tume jõud. 1920ndate novellides on Vallak värvikam ja ekspressiivsem. Retseptsioonis on üsna selgelt näha, et on pikemaid asju (romaan "Hulgus"), aga keskmesse jääb pigem lühiproosa. Novellidest tõuseb esile "Epp Pillarpardi Punjaba potitehas" (1925). + Eriline detailitaju see et ta suudab väikeses tekstis olla nii mõjukas, tähendab suurt detailitaju + psühholoogia meisterlik kujutaja + üsna hästi tajub klassikalise novellizanri võimalusi ja kompositsioonilisi mängureegleid August Jakobson Problemaatiliseks teeb selle, et ta mitte ei lähe üksnes Nõuk võimuga kaasa, vaid läheb seda suhteliselt küünilisel viisil ja hilislooming on stalinismi musternäide. Selle kõige juures on näha, et ta oskab kirjutada ja see on kirjaniku puhul esmatähtis. See on näha ka stalinistlikus kirjanduses. 1927 "Vaeste-Patuste alev". Zola romaanide innustusel
Ta on veel kirjutanud romaani ,,Charles 9-nda ajastu kroonika'' ning ,,Tamango'' , mis on sihitud orjuse ning valgete orjapealike vastu. Tamango on neegripealik. Raamatu põhiteema on kriitika kodaniku orjakaubanduse vastu. Merimee on palju kirjutanud psühholoogilisi novelle. Käsitleb oma teosest inimest ja ühiskonda. Peab oluliseks sündmust, sest see määrab peategelase sisemise konflikti. Enamus dramaatilised. Merimee oli ka hea lavastaja ning hea inimhinge tundja. Oli väga detailne kujutaja. Tema teostes on tegevuskohad eksootilised: Korsika, Hispaania jne. Puskin on tõlkinud palju Merimeed ning Merimee ise on tõlkinud vene kirjanikest samuti Puskinit, Gogolit ning Turgenevit. Merimee avaldas palju töid vene kirjanike kohta. Oli Venemaa kirjanduse sõpradeseltsi liige. Tema tähtsaim teos on ,,Carmen,, (1845), selle teose põhjas on ta romantik ja realist. Carmeni kohta tehti ka esietendus mis saavutas väga suure edu. Teose tegelased: don Jose, Carmen ja Escamilla
toetub ühele jalale, teine jalg vabalt. Kasutas vaid pronksi. Te ma tuntuim töö:* Odakandja tugev, madal, jõuline. Ajastule tüüpiliselt ideaalkuju, puudub isikupära, hingestatus. Kreeka skulptuuri teine õitseaeg oli 4. sajandil e. Kr. , nn kaunis stiil. Rohke m rõhutatakse tundeid, ini mese siseelu, individuaalsust. Sa mas on tähtis ka ilu, täiuslikkus. Selle aja kuulsamaid skulptoreid oli Praxiteles. Le m mik materjal mar mor. Oli m eisterlik nooruslike figuuride kujutaja. Tuntui m töö: * Hermes. Säilinud on heas seisukorras originaal. Ühes käes viinamarjakobar, teises Dionysoslapsuke. Ilusad on peened üksikasjad. Väga viljaka skulptori Lysippose tähtsai m töö on: * Kaapija kujutab sportlast, kes peale võistlust end kaaperauaga puhastab. Säilinud koopia. Elav, liikuv üld mulje. Vare m olid skulptuurid m õ eldud rohke m e estpoolt vaatamiseks, Lysippose o mad juba igast k üljest.
ühine ka see, et neid tõmbas ligi suurlinnaelu madalam pool, kabareed, teater ja tsirkus. Ka Lautrecki vaatlus on sardooniline ja ebasentimentaalne, oma karakteritele andis ta elava individuaalsuse ning ilmekalt deformeeritud vormid teenivad nii väljenduse kui ka vormikeele huve. Veelgi suurem mõju tema loomingule on jaapani värvilisel puulõikel, art noveau’l ning Gauguini loomingul. Toulouse-Lautrecist sai kaasaegsete Montmatre’i inimtüüpide kujutaja. Inimesi kujutades näitab Toulouse-Lautrec nende ühiskondllikku kuuluvust ja rõhutab nende omapäraseid jooni karikatuursuseni. 1892. aastast hakkas ta tegelema värvilise litograafiaga ning selle tehnikas plakatitega sai ta kuulsaks. Tema plakatid on jaapani graafika mõjudega – oma teravmeelse ökonoomse joonekõvera, selgete värvuste ja tugevalt rõhutatud tasapinnaliste kujutistega ning ristkülikukujulise formaadi, kujutise ja kirja harmoonilise tasakaaluga
Väga palju tegevusliine. Põhiprobleem: Kas headus on alati hea? "Sortsid" Suure viha raamat, negatiivne suhtumine revolutsiooni. "Nooruk" Noore inimese elulugu, ei leia oma kohta. "Vennad Karamasovid" jääb pooleli. Vastandab 2 poega (headuse ja kurjuse). See lõpetab tema karjääri (võtab kokku) Aktsioon (inimene on saladus). F. MÄNGUR, mänguri elu (võita või kaotada). Põdes epilepsiat(lange tõbi). Tema väljund on see, kui kogu keha on värinates. F. Psuhaoloogilise inimhinge kujutaja. Eelkõige võtab ta vaatluse alla vene inimese. D. jagas inimesed kahta gruppi: 1) Leplikud, kõike andestavad, väga ohvri meelsed, usklikud, alandlikud, väga vastu võtlikud ühiskonna ahvatlustele. (väga venelik). N: Sonja Marmeladova(,,Kuritöö ja karistus"). Malbe, alandlik, habras, vaene. Samas usklik, ja saab aru, et inimene on loomulikult hea. Ilmne poole hoid on vaestele inimestele. D
Degas'ga oli ühine ka see, et neid tõmbas ligi suurlinnaelu madalam pool, kabareed, teater ja tsirkus. Ka Lautrecki vaatlus on sardooniline ja ebasentimentaalne, oma karakteritele andis ta elava individuaalsuse ning ilmekalt deformeeritud vormid teenivad nii väljenduse kui ka vormikeele huve. Veelgi suurem mõju tema loomingule on jaapani värvilisel puulõikel, art noveau'l ning Gauguini loomingul. Toulouse-Lautrecist sai kaasaegsete Montmatre'i inimtüüpide kujutaja. Inimesi kujutades näitab Toulouse-Lautrec nende ühiskondllikku kuuluvust ja rõhutab nende omapäraseid jooni karikatuursuseni. 1892. aastast hakkas ta tegelema värvilise litograafiaga ning selle tehnikas plakatitega sai ta kuulsaks. Tema plakatid on jaapani graafika mõjudega oma teravmeelse ökonoomse joonekõvera, selgete värvuste ja tugevalt rõhutatud tasapinnaliste kujutistega ning ristkülikukujulise formaadi, kujutise ja kirja harmoonilise tasakaaluga
kõik selleks ajaks kõrghariduse omandanud eestlased. Jätkati Hurda rahvaluule kogumisea aktsioon. 1909. aastal asutati J.Hurda mälestuseks Eesti Rahva Muuseum. Noor-Eesti sai hoo sisse alles pärast 1905. aastat. N-E eesotsas seisid eelkõige Gustav Suits, Friedebert Tuglas. Ants Ruusmann ja 17 Otto Karma ajaloolane parim Eesti tööstusajaloo kujutaja "Tööstuslikult revolutsioonilt sotsialistliku revolutsioonini" Eesti majandusajalugu. 1900-1903 Venemaal majanduskriis. 1907-1908 algas uus majanduslik tõus. 1910-1914 majandusliku arengu aastad Venemaal tervikuna, sh Eestis. Põllumaj jagunes 2 lahte suurmaapidamised e mõisad, väikemaapidamised e talud. Mõisate roll 20. sajandi aluses Eesti põllumajanduses: kaks äärmuslikku vaadet 1) tänu mõisatele eesti põllumajandus üldse arenes
annaabi.ee 
