Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuivõrd maksupoliitika kaudu saab mõjutada majandusedu ja indiviidi toimetulekut?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maksupoliitika, rahapoliitika, fiskaalpoliitika, majanduspoliitika, inflatsioon, maksud, keskpank, progresseeruv, suutma, majanduskasv, intressid, andmiseks, veidike, luues, resursse, oskuseid, alandab, maksukoormus, kätlinVahe kaetakse riigi või munitsipaaleelarvest. Ühishüvede loomine nõuab suuri kulutusi, mis on jõukohased ainult kogu ühiskonnale tervikuna. Neid pakubki riik kogudes selleks makse. MAJANDUSPOLIITIKA PEAMISED EESMÄRGID Makromajanduse järgi iseloomustavad arenenud rahvamajandust kõrge tootmistase ja tööhõive, hindade stabiilsus ning väliskaubanduse positiivne bilanss Sellest lähtuvalt on iga nüüdisühiskonna majanduspoliitika peamiseks eesmärkideks: · Püsiv majanduskasv (kõige kõrgem majanduskasv on olnud 11%, majanduslangus on olnud 15%. Kõige suurem palgatõus oli ehituses) · Täistööhõive et töötuid oleks võimalikult vähe) · Stabiilsed hinnad (inflatsioon oleks võimalikult madal) Kuidas riik majanduspoliitikat teostab Rahapoliitika(teostab keskpank) tegeleb raha väärtuse säilitamine ehk raha stabiilsuse tagamisega, milleks on hinna stabiilsus ehk madal inflatsioon. Rahapoliitika teostamine on
Sissejuhatus....................................................................................................3 Ressursid ........................................................................................................4 Erinevad majandussüsteemid.........................................................................5 Valitsuse roll majandustegevuses...................................................................6 Maksusüsteem ja maksud................................................................................7 Sisemajanduse kogutoodang............................................................................8 Inflatsioon........................................................................................................9 Majanduspoliitika......................................................................................10-11 Rahanduspoliitika.........................................................................
MÕSITED /TEOORIA MAKROÖKONOOMIKA KONTROLLTÖÖ SÜGIS 2010: 1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär. 2.Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki. 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon); 2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus); 3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta); 4) stabiilne maksebilanss. 2. J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes phjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema phitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus
Fiskaalpoliitika Valitsuse rollid majanduses: 1. ressursside paigutamine 2. ümberjaotav roll 3. regulatiivne roll 4. stabiliseeriv roll-makroökonoomiline roll Majandusliku stabiilsuse tagamiseks mõjutab valitsus makroökonoomilist keskkonda maksude ja avaliku sektori kulutuste kaudu. Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks,et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Maksud: maksud sissetulekutelt-tulumaks maksud kulutustelt-käibemaks maksud omandilt-maamaks Maksud: 1. otsesed maksud-isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid. 2. kaudsed maksud-kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist. Maksusüsteemid: Regressiivne maksusüsteem-kõrgema sissetulekuga isikud maksvad oma sissetulekust proportsionaalselt vähem kui madalama sissetulekuga inimesed.
1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse üks osa, mis uurib rahvamajandust terviklikult. Makroökonoomik proovib mõista tähtsaid trende majanduses, näiteks nagu inflatsioon,SKP, töötuse määr, investeeringud ja rahvusvaheline kaubandus. Makroökonoomika vastand on mikroökonoomika, mis tegeleb toodete ja hinnaga seotud teemadega, nagupakkumine, nõudlus ja ressursid. 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki - 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon);2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus);3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta);4) stabiilne maksebilanss 3. J.M. Keynes ja Tema roll J.M. Keynes ja Tema roll. J.M
o ettevõtete ühinemisi ja ülevõtmisi Avalik sektor - valitsuse tegevus ja selle tagajärg. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaülekannetega. Valitsus mõjutab majandust kontrollifunktsiooni kaudu, mida ta teostab raha- ja fiskaalpoliitikat kasutades. Wagneri seadus: koos riigi arenguga ehk majanduskasvuga on kalduvus kasvada ka riigikuludel, seda nii absoluutväärtuses kui ka suhtena kogu majandusse. Majanduskasvu teooriad viitavad sellele, et majanduspoliitika ja riigi sekkumine võivad mõjutada majanduskasvu, samas ei saa üheselt väita, kuidas riigi sekkumine majandusse majanduskasvu mõjutab. Avaliku sektori ülesanded riigieelarve seisukohalt: · Traditsioonilised riigi ülesanded, kuhu kuuluvad riigivalitsemine, õiguskaitse, turvalisus ja riigikaitse · Riigi heaoluülesanded, kuhu kuuluvad haridus, teadus, kultuur, sotsiaalhoolekanne ja tervishoid
SKP mõõtmise kolm meetodit: SKP sissetulekute meetodil SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod SKP sissetulekute meetod SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod Töötajate palgad ja Lisandväärtused: Eratarbimine sotsiaalkindlustusmaksed + avaliku sektori tarbimine + amortisatsioon Põllumajanduses + investeeringud + kaudsed maksud Tööstuses + eksport -Dotatsioonid Teeninduses -import Valitsussektoris + netomaksud toodetele (kõige rohkem kasutab majandusanalüüs) Tarbimise meetodi komponendid SKP= C + I + G (X-M) C- kodumajapidamiste eratarbimine (kui me suudame rohkem tarbida, siis suurendab see
Põlvkondade vaheline mobiilsus - lapsed ei pea valima vanemate elukutset. Sotsiaalne staatus - inimese staatus(seisukoht) ühiskonnas. Omistatud staatus - sugu, rass, päritolu. Omantatud staatus - saavutatud, inimese enda valikute tulemus(amet, haridustase, perekonnaseis) Oodatakse teatud käitumismudelit. Sotsiaalne sidusus - ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. 2) Maksu- ja rahapoliitika kui majanduse reguleerimise vahendid Majanduspoliitika riigi sekkumine majandusse. Üks võimalus riigil majandusse sekkumiseks on maksude kehtestamine ja nende kogumine. Makse maksavad nii eraisikud kui ka ettevõtted, sissetulekute ja ka tarbimise pealt. Maksude tõstmise-langetamise kaudu on võimalik mõjutada tarbimist ja tootmist. Otsesed maksud - lähevad palgast otse maha: tulumaks(20%), töötuskindlustus(töötaja 1,6%, tööandja 0,8%), pensionikindlustus(2%), sotsiaalmaks.
Inflatsiooni võib tekitada olukord, kus nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine. Samuti ka tootmiskulude kasv. Majandusarengu planeerimine makromajanduspoliitika Riik kehtestab seadused või reeglid, mis määravad ettevõtete ja majapidamiste käitumiskeskkonna. Majanduspoliitikal on neli peamist eesmärki: · Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega · Hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga · Kõrge ja püsiv majanduskasv · Õiglane sissetulekute jaotus Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säilitamisega ehk rahalise stabiilsuse tagamisega. Raha stabiilsusena käsitatakse enamasti hinnataseme stabiilsust ehk madalat inflatsiooni. Riigi keskpanga majanduspoliitiline ülesanne on madala inflatsioonitaseme hoidmine. Keskpank reguleerib raha pakkumist või raha hinda ehk intresse. Rahapoliitika soodustab riigi majanduse kasvu. Keskpank mõjutab intresse( kui intressid on madalad võetakse rohkem laenu)
..............................................2 LOENG 10 SISEMAJANDUSLIK KOGUTOODANG.....................................................4 LOENG 11 MAKROMAJANDUSLIKUD MUDELID......................................................6 LOENG 12 INVESTEERINGUD.............................................................................. 11 LOENG 13 RAHATEOORIA................................................................................... 12 LOENG 14 INFLATSIOON..................................................................................... 16 LOENG 15 FISKAAL JA MONETAARPOLIITIKIA......................................................18 LOENG 16 MAKSEBILANSS................................................................................. 19 LOENG 17 TÖÖTURG JA TÖÖPUUDUS.................................................................19 LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE
- intressid s.o tasu raha kasutamise eest - kasum s.o ettevõtte omanike tulu Lisaks nimetatud sissetuleku komponentidele sisaldab SKP veel kahte komponenti: Amortisatsioon on osa kaupade tootmiskulust; see on summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes om väärtust kaotavad. Amortisatsioon näitab, kui palju on vaja toodangut, et majanduse kapitalivaru oleks muutumatu. Kogus, mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb, on amortisatsiooni mõõduks. Kaudsed maksud on seotud spetsiifilise majandusliku aktiivsusega. Eestis on olulistemaks kaudseteks maksudeks käibemaks ja aktsiisimaks. Kaudsedmaksud sisalduvad kaupade ja teenuste hindades ning nad ei kuulu ühegi ülalnimetatud tulunäitaja koostisesse. Et SKP koguväärtust leida, lisatakse nad sissetulekutele, kuid mitte osa toodangu väärtusest. 8. Kogunõudlus ja kogupakkumine Kogunõudlus (AD) näitab reaalslt kogutoodangu kogust, mida majapidamised, firmad,
väärtusi. SKP ei arvesta kodanike välismaal teenitud tulu. Inflatsioon e. ostujõu langus. Mõõdetakse inflatsiooni määraga. Keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes. THI e. tarbijahinna indeks-tarbekaupade ja teenuste hindade muutumine teatud perioodi jooksul, arvestamise aluseks võetakse ostukorv, mis kajastab keskmist tarbimist. Hinna tõusu põhjused: · Tooraine hinna tõus/tootmis kulude kasv · Riigipoliitika(maksutõusud, aktsiis) · Inflatsioon, raha väärtus vähendab ja hindu tõstetakse · Kui nõudlus kasvab tootmisest kiiremini Majanduspoliitika · Riik kehtestab seadused · Riik edendab majandust üldiselt · Riik jagab sissetulekuid ümber · Riik toodab sotsiaal heaolu tagamiseks (ühishüvised) Eesmärgid: 1. kõrge tööhõive saavutamine 2. kõrge majanduskasv 3. hindade stabiilsus 4. õiglane sissetulekute jaotus Majanduspoliitika on üks osa on fiskaalpoliitika e. rahapoliitika
Pakkumise muutus väljendub pakkumiskõvera nihkena – NB! Pakkumise muutus ei ole sama, mis pakutava koguse muutus. – Pakkumise muutus tähendab terve pakkumiskõvera nihkumist (või selle kuju muutumist): seda põhjustab mingi pakkumise mõjuri muutus. Pakkumise mõjuriteks on: • Tehnoloogia tase • Hüvise tootmiseks vajalike ressursside hinnad • Alternatiivsete hüviste hinnad • Tootjate ootused • Tootjate arv • Maksud ja subsiidiumid 7. Elastsus Nõudluse hinnaelastsus näitab nõutava koguse suhtelist muutust hinna suhtelise muutuse suhtes Pakkumise hinnaelastsus näitab pakutava koguse suhtelist muutust hinna suhtelise muutuse suhtes • PS on olemas sissetuleku elastsus, kaupade ristelastsus 8.Nõudluse ja pakkumise elastsus, ja nende omavahelised kombinatsioonid kuidas muutub turu tasakaal erinevate nõudluse või pakkumise muutudes. Hüvise nõudluse hinnaelastsus sõltub:
Tüüpiline negatiivne välismõju on suurenev keskkonnasaaste, positiivse välismõjuna võib nimetada inimeste tõusvat haridustaset, tervislikumat toitu jm. Ühishüvede loomine nõuab suuri kulutusi, mis on jõukohased ainult kogu ühiskonnale. Neid pakubki riik. Majandusarengu planeerimine liberaalses ühiskonnas majanduspoliitika Majanduse riiklikku pikaajalist plaanimist nimetatakse majanduspoliitikaks. Riigisiseses arengus kuuluvad majanduspoliitika valdkonda järgmised küsimused: 1) majanduse struktuuri valik ning vajaduse korral restruktureerimine; 2) majandussfääri tagamine kvalifitseeritud tööjõuga; 3) regioonide majandusarengu tasakaalustamine; 4) õigusliku baasi loomine efektiivseks majandustegevuseks; 5) stabiilse raha ja pangasüsteemi hoidmine; 6) majanduslikult ja sotsiaalselt õigustatud maksusüsteemi loomine; 7) kontroll majandustegevuse tulemuste üle;
Avaliku sektori ökonoomika osa kordamisküsimused kontrolltööks ettevalmistamisel 1. Selgita liberaalse majanduspoliitika kujunemislugu ja peamisi seisukohti. Liberaalne majanduspoliitika tekkis esialgu vastukaaluks feodaalsele absoluutsele monarhiale, kaitsmaks demokraatlikke vabadusi. Liberaalid käsitlesid vabaturgu kui sotsiaalse koordineerimise mehhanismi, kui spontaanset korda, kus inimene, tegutsedes isiklikes huvides, tegutseb samal ajal ja ühiskonna kui terviku huvides. Majandusteoreetiliselt on liberaalne majanduspoliitika merkantilismi (15.-18.saj valitsenud majandusteoreetiline ja –poliitiline suund) vastu. Merkantilistid pidasid rikkuse allikaks
Ettevõtted: Ettevõtted muudavad tootmistegurid kaupadeks ja teenusteks ning müüvad neid kodumajapidamistele. Teenuste ja kaupade müügist saadav raha moodustab ettevõtte tulu. Ringkäigus osalevad ka teguri- ja toodete turg. Ringkäik ei ole kunagi täiesti suletud süsteem. Kodumajapidamised ei kuluta kogu oma sissetulekut tarbimiseks, ning ettevõtted ei pruugi kulutada toodangu müügist saadud tulu täies ulatuses tootmistegurite ostmiseks. Maksud ja säästud kujutavad endast väljavoogu tuluvoost. Väljavoog vähendab kodumajapidamiste ja ettevõtete tuluastet. Ringkäigule tuleb lisada ka investeeringud ja avaliku sektori kulutused. Tulu mis lisandub ringkäigu mudelisse, on sissevoog tuluvoogu. Kui sisse- ja väljavoog toimuvad üheaegselt, sõltub nende mõju tulu ringkäigule mõlema suhtelisest suurusest. Kui sisse- ja väljavoog on ühesuurused on ka majandus tasakaalus. SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT
Makroökonoomika- kogumajanduses toimuvate protsesside analüüs ja süsteemide käsitlus (majanduskasv, inflatsioon, tööpuudus jne) Põhiraamistik: • Majandusprotsessid on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist • Protsesse saab juhtida majanduspoliitika kaudu • Majandust mõjutabad ette prognoositavad majandusšokid • Majandusobjektide käitumine on seotud ootustega SKP mõõtmise olulisus • SKP suuruse muutust käsitletakse kui majanduskasvu/langust • Peamine ühiskonna majandustegevuse ulatuse näitaja • Peamine ühiskonna jõukuse näitaja • Majanduskasvu elementide analüüs • Võimaldab võrrelda pikaajalisi trende • Majanduspoliitika alus SKP arvestuse alus: Tulude-kulude ringkäik Tulud=kulud
Seminar 11 Fiskaal- ja monetaarpoliitika Fiskaal Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 1.Miks on struktuurne defitsiit fiskaalpoliitika parem näitaja kui tegelik defitsiit? Iseloomustab eelarve defitsiiti täieliku tööhõive korral. Struktuurse defitsiidi põhjuste hulgast on kõrvaldatud automaatsete stabilisaatorite toime ning saab hinnata, ata, kas as fiskaalpoliitika s aa po t a o on to toiminud ud majandusele aja duse e pos positiivselt t vse t võ või mitte. tte. 2
turutõrgeteks Turutõrgete olemasolul võib valitsuse sekkumine parandada majanduse tulemuslikkus TURUTÕRKED Täielik turutõrge, turg ei suuda kaupa toota avalik kaup Osaline turutõrge, turg toodab kaupa, kuid kogus ei ole optimaalne konkurentsitõrked Välismõjud informatsioonitõrked sh mittetäielikud turud Makroökonoomilised häired töötus inflatsioon Valitsuse sekkumise 1. põhjus Turud ei suuda tagada Pareto efektiivset ressursside paigutust majanduses, seega esinevad turutõrked Valitsus turuvälise jõuna sekkub ja paigutab ümber tootmisressursse o Tööjõud, Kapital,Loodusressurss Heaoluökonoomika teine teoreem Pareto efektiivsus näitab seda, et ühiskonnas ei toimu ressursside raiskamist, kuid
M1 ehk kitsam rahaagregaat · Sularaha majanduses + residentide nõudmiseni hoiused M2 ehk laiem rahaagregaat · M1 + residentide tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused · Rahapakkumine (MS) Edaspidi mõistame rahapakkumise MS all kitsamat rahaagregaati M1 (sularaha ringluses + nõudmiseni hoiused) · Kuidas rahapakkumine kujuneb? Rahapakkumist majanduses kontrollib keskpank. · Keskpank · Reguleerib otseselt ringluses oleva raha hulka majanduses · Kontrollib kaudselt pangakontodel hoiustatava raha hulka Rahanõudluse kujunemine. Risk, likviidsus, intressimäär. · Kolm tegurit, mis raha nõudlust mõjutavad: · Oodatav tootlus Intressimäär mõõdab raha hoidmise alternatiivkulu
seadusandlik institutsioon. Igast riigis üks minister, vastavalt arutatavale valdkonnale kutsutakse igast riigist vastav minister. Ministrite häälte arv sõltub tema riigis elavast rahvaarvust. Valitakse eesistuja riik, kes vastutab nõukogu töö eest (hetkel Ungari, siis tuleb Poola), valitakse iga 6 kuu järel. Ülesanded: · ELi õigusaktide vastuvõtmine (osaliselt koos ELi parlamendiga) · ELi eelarve kinnitamine (koos EL parlamendiga) · Ühtse majanduspoliitika kordineerimine · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine · Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Kaasotsustusmenetlus Euroopa parlament ja ELi nõukogu jagavad seadusandlikku võimu. Euroopa komisjon täidesaatev organ ehk valitsus. Igast riigist üks volinik, ehk 27 volinikku. Kandidaadi nimetab riigivalitsus ja Euroopa parlament peab sellega nõus olema. Seda juhib Euroopa komisjoni president (hetkel Jose Manuel Barroso)
7. Euroopa Liit: institutsioonid: Parlament, Kohus, Komisjon 8. Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik 9. Rahvusvaheline suhtlemine, postmodernne ühiskond 10. Rahvusvaheline suhtlemine: globaliseerumine, põhjused ja tagajärjed 11. Rahvusvaheline suhtlemine: globaalprobleemid ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II2 12. Rahvusvaheline suhtlemine: inimõigused 13. Majanduspoliitika: riigi peamised majandusnäitajad 14. Raha- ja fiskaalpoliitika 15. Otsesed ja kaudsed maksud 16. Riiklikud ja kohalikud maksud 17. Üldised ja sihtotstarbelised maksud 18. Hariduspoliitika 19. Sotsiaal- ja tööhõivepoliitika 20. Euroopa Nõukogu ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II3 1
ajaarvamist Hiinas, Babüloonias, Pärsias, Vana-Kreekas, Roomas jm. Maksustati enamasti omandit (maad) ja isikuid. Eriti levinud oli isikumaks nn. Pearaha kujul. Alguses tasuti makse valdavalt natuuras. Kuna maksude kogumine oli küllaltki tülikas, siis müüsid valitsejad tihti oma maksuvõtmisõiguse maksurentnikule, kes tasus valitsejale korraga mingi kindla summa ja korraldas seejärel maksude sissenõudmist oma äranägemise järgi. Majandussuhete areenile ilmusid maksud kohe riigi tekkimisel. Riik vajas oma ülesannete täitmiseks raha. Karl Marx on väga tabavalt öelnud: ,,Maks on emarind, mis toidab valitsust". Pikka aega peeti makse ainult riigi erakorraliseks tuluks. Feodaalriigi peamised tulud laekusid valitseja maavaldustest domeenidest (maavalduse osa, mida feodaal ise majandab) ja regaalidest. Regaaliks nimetati valitseja ainuõigust mõnest majandusharust tulu saada. Tuntumad olid müntimis-, jahi-, kalapüügi- ja kaevandamisregaal jt.
heaolu tagamise kohustused riigi, tööandja, mittetulundussektori ja kodanike vahel. Liberaalne heaolumudel Riik sekkub ainult siis, kui väga vaja; inimesed on ise peamised vastutajad heaolu eest. Näiteriigid: Jaapan ja USA. Korporatiivne (konservatiivne) heaolumudel Heaolu keskseks kandjaks on eelkõige töölisühendused ning ka perekonnad. Oluline on inimese enda tööpanus. Näiteriigid: Saksamaa, Belgia. Sotsiaaldemokraatlik heaoluriik Kehtivad väga kõrged maksud, kuid selles süsteemis on keskseks heaolu eest vastutajaks riik ise. Näiteriigid: Soome, Rootsi. Jätkusuutlikkus Ühildada majanduskasv ja keskkonnahoid. Jätkusuutlik areng rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesti jätkusuutlikkuse neli komponenti: eesti kultuuri elujõulisus, heaolu kasv, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus. Hea valitsemine: legitiimne, efektiivne, läbipaistev, kodanikke kaasav.
3. Raha kui akumulatsioonivahend – kuna raha on suhteliset püsiva väärtusega, siis võib raha koguda ehk akumuleerida teadmises, et seda saab kasutada tulevikus mingite suuremate kulutuste tegemiseks. Kui raha ei täida eelnevaid funktsioone,siis akumulatsiooni funktsioonist pole mõtet rääkida. 4. Raha kui tulevikuväärtuse mõõt – majandustoimingutes tuleb arvesse võtta raha väärtuse muutumine ajas, kuna tänapäeva tehingute väärtused on oluliselt suurenenud, inflatsioon on muutlikum ja tehingud võivad olla pikaajalised. Raha loomise protsess Kommertspangad peavad keskpanka panema 10% oma kogurahast iga dekaadi järel, siis keskpank teab kui palju raha saab kommertspank laenata. Dekaad – 10 päeva. Aktiva Passiva ArveldusKonto: 100 Hoius:100 Arvelduskonto: 90 Hoius:100 Laen : 90 H:100 Kohustuslik Reserv : KohustuslikRes. : 10 H:90 10
8. RAHVAMAJANDUSE KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE (IX nädal) 8.1.Sisemajanduse koguprodukt (SKP) 8.2.SKP mõõtmine 9. TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE (XI, XII nädal) 9.1.Tarbimine ja säästmine 9.2.Investeerimine 9.3.Tasakaal lihtsas majandusmudelis 10. RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE (XII, XIII nädal) 10.1. Avaliku sektori kulutused, netoeksport 10.2. Rahvamajanduse kogutulu tasakaalutase 10.3. Multiplikaator 11. FISKAALPOLIITIKA (XIV nädal) 11.1. Fiskaalpoliitika olemus 11.2. Automaatne ja situatsioonikohane fiskaalpoliitika 12. TÖÖTUS JA INFLATSIOON (XV nädal) 12.1.Töötuse olemus ja mõõtmine 12.2.Töötuse liigid 12.3.Inflatsioon ja selle mõõtmine 13. MAJANDUSPOLIITIKA AVATUD MAJANDUSE TINGIMUSTES (XVI nädal) 13.1.Maksebilanss 13.2.Valuutakursi kujunemine 13.3.Euroopa Liidu majanduspoliitika
5.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 6.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised riigi võlakirjad Rikaajalised riigi võlakirjad 7.Raha ajalugu Eestis. 1918 võeti kasutusele Eesti Mark 1928 Eesti kroon (esimene Eesti kroon) 1940 Vene rubla 1941 Idamark 1944 Vene rubla 1992 Eesti kroon 2011 Euro 8.Eesti Panga ülesanded Osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises Osaleb finantsstabiilsuse tagamises Hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme Korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises Hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid Kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi
INDREK SAAR MAKROÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE JA MAJANDUSKASV................................3 1.1. SKP olemus .....................................................................................................3 1.2. SKP arvutamise meetodid................................................................................3 1.3. SKP puudused .................................................................................................6 1.4. Reaalne ja nominaalne SKP ..................................
Vale. SKT arvestusest ei jäeta välja a. Riiklikke toetusi lastega peredele b. Kasutatud asjade müüki c. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud kaupade väärtust d. Pankade laenuandmist erainvestoritele SKP arvestus tarbimismeetodil on tavaliselt suurem kui sissetulekumeetodil. - Vale SKP arvestuses elaniku kohta ei arvestata a. renditulud, mis on deklareeritud b. pension pensionid on tulusiirded ja seega SKP arvestusse ei kuulu c. tulud ettevõttete poolt maksud dividendidelt d. töötasu Mida suurem on SKP tase inimese kohta, seda ebavõrdsem on ka tulude jaotus ühiskonnas. - Vale Uue elumaja valmimist käsitletakse SKP arvestuses kui a. Eratarbimist b. Investeeringut c. Renti d. Omanikutulu SKP arvestuse puhul on vahetoote kogusumma suurem kui loodud lisandväärtuse summa. SKP arvestuse puhul a. mida väiksem on valitsussektori osakaal, seda suurem SKP tase per capita b
Tehakse enamasti tootmise arendamiseks.Valitsuse lõpptarbimine-valitsuse kulutused annavad ülevaate sellest,kui suur osa on riigil majanduses.Mida kõrgem on valitsuse kulutuste osakaal,seda rohkem sekkub riik majandusellu.PUHASEKSPORT-ekspordist lahutatakse import ja saadakse puhaseksport,mis lülitatakse SKP koosseisu.Kui puhaseksport on negatiivne,siis näitab see,et osa SKPst kasut väljaspool koduriiki loodud väärtuste tarbimiseks 5.3 Inflatsioon on riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil.Deflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus.Hinnataseme stabiilsus on inflatsiooni ja deflatsiooni vahepealne olukord, mille puhul hinnad ei muutu v muutuvad minimaalselt.Hinna indeks ei kasva üle 2% aastas.Inflatsiooni mõõdetakse inflatsioonimääraga.Inflatsioonimääraks nim keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga võrreldes.Hinnataseme
majanduse üldiseid seaduspärasusi. Eeldatakse, et eksisteerib ,,keskmine" MP ja EV. Makroökonoomika tegeleb nende tegurite olemuse analüüsimisega, mida mikroökonoomikas vaadeldakse etteantutena ja muutumatutena (ceteris paribus). 1.2. Struktuuriökonoomikat iseloomustab tegeleb turule orienteeritud ettevõtete tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustamine). Püütakse selgitada, millistes situatsioonides peaks riik majandusse sekkuma (soodustama konkurentsi, maksud, jne) Institutsiooniökonoomikat iseloomustab teooria loomisel püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid, nagu konkurents (turg), normid, heategevus ja bürokraatia. (turumajandus arvestab vaid konkurentsi ja plaanimajandus bürokraatia kadu avalduvat avalikku võimu). 1.3. Majandusteoorias on vaja lihtsustavaid eeldusi, sest tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, arvestatakse vaid väikest kõige tähtsamat osa tegelikkusest (majandusmudel)
Riik muudab ka sissetulekute jaotust ühiskonnas, maksustades ühtesid majandussubjekte, kuid samal ajal makstes toetusi teistele. Majanduspoliitika abil suunab riik majanduse kui ka terviku edendamist, toetades majanduse arengut või vältides sotsiaalselt ebasoovitavaid nähtusi, alandades tööpuudust ja inflatsiooni. Majanduspoliitika eesmärgid: - kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega - hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga - kõrge ja püsiv majanduskasv - õiglane sissetulekute jaotus. Nende täitmiseks tuleb kujundada järjepidev majanduspoliitika. 3.Riigi institutsioonid ja riigiasutuste iseloomulikud tunnused Tänapäeva riigile tunnuslik valitsemisinstitutsioonide süsteem on kujunenud sajanditepikkuse arengu tulemusel. Ühiskonnas ja valitsemises toimub tööjaotus, s.t ülesannete jaotamist institutsioonide vahel. Juba Rooma Vabariigis kujunes välja iseseisev kohus seaduslikkuse järelevalve institutsioon
54-56 - konseravtiiv-korporatiivne - see ongi Bismarcki loodud saksa variant, mis on orienteeritud palgatöötajaile ja soosib just kõrge kvalifikatsiooni ja pika staaziga töötajaid. - sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - Skandinaavia-tüüpi heaoluriik. Rõhutab solidaarsust ja pakub hüvesid kõigile kodanikele, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. Eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas, mis toob kaasa kõrged maksud. - liberaalne heaolumudel USA, Jaapan, Eesti? - minimaalriik, tagada kõrge tööhõive ja inimeste valikuvabadus ning konkurents kõigis valdkondades. Heaoluriigi suhe heaoluühiskonda Majanduskriisi tingimustes on riigi võimalused oma kodanike heaolu tagada piiratud. Et taolisest eesmärgist siiski mitte loobuda, on vaja jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandjate, mittetulundussektori ja kodanike vahel ära. Taoline vastutuse laiendamine tähendakski üleminekut h.- riigilt h
annaabi.ee 
