tuntakse kui väga mitmekesise looduse ja puhta elukeskkonna poolest. Tänu keskkonnaministeeriumile on meil kestlik jahindus, kalandus kui ka metsandus. Ministeerium püüab inimesi teavitada ja harida, kuidas peaks käituma, et selline keskkond säiliks ka meie tulevastele põlvkondadele. Suurt rõhku pannakse jäätmete sorteerimisele, et loodus vähem reostuks ja saastuks. Riik toetab kaudselt ka maavarade kaevandmist, kuna põlevkivist pärineb elekter. Kui riik tõstaks makse, oleks küll riigieelarve korras, kuid teatud tarbimine väheneks (inimeste rahapuuduse tõttu). Samuti läheksid väikefirmad pankrotti, kuna nad ei suudaks konkureerida suurfirmadega, kes lubavad endale hindade langetamist. Sellel juhul suureneks kindlasti konkurents eri suurfirmade vahel, mis tooks kaasa suured massid sooduspäevadel. Kui riik langetaks makse, tähendaks see seda, et riigieelarvet ei pruugi kokku saada. Selleks, et riigil oleks raha, tuleks tulusid tõsta erinevate toetuste nt. töötuabiraha,
Kuivõrd riiklik maksupoliitika mõjutab majanduselu ning üksikisiku toimetulekut? Riigi eelarvepoliitika peamised vahendid on riigieelarve ja maksusüsteem, mille kaudu mõjutatakse majandustegevust. Valitsus kujundab maksusüsteemi selleks, et tagada rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse. Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksupoliitikal on väga suur roll mõjutamaks majandust ning üksikisikut. Maksupoliitika struktuuride osakaalu - kaudsete ja otseseste maksude suuruse - mõju majandusele ja indiviidile on erinevad. Otsesed maksud arvestatakse tarbimiselt ning mõjutavad suuremal määral vaesemat elanikkonda, kui käibemaksu protsent on kõrge, siis see mõjutab väikse sissetulekuga tarbijat, sest ta kulutab valdava osa oma sissetulekust. Kaudsed maksud mõjutavad
maksu kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole üle kandma. - Maksukohustus seaduses sätestatud teokoosseisu saabumisel vahetult tekkiv kohustus. - Maksukohuslane isik, kes maksuseaduse kohaselt on kohustatud maksma maksu. - Maksukoormus näitaja, mis arvutatakse eelarveaastal riigis tasutud maksude kogusumma suhtena rahvamajanduse kogutoodangusse. - Maksukorraldus maksusüsteem, maksuseadustele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja, garandi ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutus ning maksuvaidluste lahendamise kord. - Maksukuritegu maksudeklaratsiooni esitamisest või maksude tasumisest kõrvalehoidumine, maksuobjekti varjamine vms kriminaalseaduses ettenähtud tegu. - Maksumaksja isik, kes maksuseaduses sätestatud tingimustel ja korras on
SISSEJUHATUS- ETTEVÕTLUS MAJANDUSE KONTEKSTIS 1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Ettevõtlusest arusaamiseks ja õigete valikute tegemiseks on vaja mõista meid ümbritsevat majanduselu. Ettevõtluse ja majanduse põhimõistete ja seoste tundmaõppimine on nagu uue keele, majandusliku kirjaoskuse omandamine. Ülesanne 1. Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul. Millised on erinevad valikuvõimalused nende tegevuste sooritamiseks? Milline on Sinu valik? Hinda, kui mitmeid majanduslikke otsuseid päevas teed. Täida järgnev tabel. aeg tegevus Valikuvõimalused valik valiku põhjendus
EESTI MAKSUSÜSTEEM Maksusüsteemid..................................................................................................................... 1 Kas jõukam inimene ohverdab maksumaksmisega vähem või rohkem kui vaesem?........4 Eesti maksusüsteem................................................................................................................5 Eesti maksud.......................................................................................................................5 Maksustamise üldised põhimõtted......................................................................................... 6 Maksusüsteemi stabiilsus...................................................................................................7 Maksukoormus................................................................................................................
Sissejuhatus....................................................................................................3 Ressursid ........................................................................................................4 Erinevad majandussüsteemid.........................................................................5 Valitsuse roll majandustegevuses...................................................................6 Maksusüsteem ja maksud................................................................................7 Sisemajanduse kogutoodang............................................................................8 Inflatsioon........................................................................................................9 Majanduspoliitika......................................................................................10-11 Rahanduspoliitika.........................................................................
Heaoluteooria teisest teoreemist tuleneb, et konkureerivad firmad, püüdes oma kasumeid suurendada, saavutavad sama ja valdavalt isegi parema tulemuse kui keskne planeerija. Selle teoreemi kohaselt teeb otsuseid, mida ja kui palju toota ning kes kui palju saab, lugematu arv firmasid ja üksikisikuid, kellest majandus koosneb. Detsentraliseeritud turumehhanism. 5. Selgita avalike hüviste mõistet ja iseloomulikke tunnuseid. Avalikud kaubad on näiteks riigikaitse, seadusandlus, maksusüsteem ja teadus. Majakas (kõik saavad selle valguse järgi orienteeruda) Avalikele kaupadele on iseloomulikud 2 põhilist omadust: • Kui on kättesaadav ühele, saab neid tarbida igaüks • Neid saab tarbida konkurentsitult ehk kui tarbib üks, siis see ei vähenda teise võimalusi sama kaupa tarbida Uue tarbija lisandumine ei too kaasa täiendavaid kulutusi. Nende tootmisega või nendega varustamisega peab tegelema riik. Need on ühiselt tarbitavad kaubad/hüvised. 6
koolkonna esindajatel õigus. Meie ülesandeks siinkohal on uurida põhjuseid, mis võivad anda aluse valitsuse sekkumiseks majandusellu. Kas aga valitsuse sekkumise määr on liiga suur või liiga väike jäägu lugeja otsustada ja tulevaste õpikute pärusmaaks. Missuguseid kaupu ja teenuseid peaks avalik sektor pakkuma ja missuguses koguses? Kui suures ulatuses peaks valitsus tulusid ümber jaotama? Need probleemid on ka eelarvevaidluste põhiküsimusteks. Nende vaidluste tulemuseks on riigieelarve, mis kujutab endast plaani, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarvesse on kirja pandud kõik riigi tulud ja kulud. Eelarvet koostades tulude tegelikku laekumist veel ei teata. Sellisel juhul tehakse tulevaste kulutuste planeerimisel prognoose majanduse tulevase arengu suhtes. Valitsuse otsust valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas nimetatakse eelarvepoliitikaks. Muutes kulutusi ja maksumäärasid mõjutab valitsus majanduses toimuvaid protsesse. Planeerides kulutusi võib
Valitsussektori ülevalpidamine.Valitsus saab igal tasandil osa oma sissetulekuid otseste maksude näol- ettevõtte ja üksikisiku tulumaks. Eksport ja import. 42. Milline on majapidamiste roll tulude-kulude ringkäigus? 43. Kuidas mõjutab valitsussektor tulude-kulude ringkäiku? Valitsuse kulutused-valitsuse ostud, toetused e tulusiirded. Valitsus ja ettevõtted on seotud valitsuse ostude kaudu. Tulud- otsesed ja kaudsed maksud. Toetuste ehk tulusiirete kaudu on seotud majapidamised ja valitsus. 44. Kuidas leitakse ja kuidas on omavahel seotud SKP väärtus lähtudes (a) tuludest, (b) toodangust ja (c) kuludest? SKP tuludest lähtuvalt saame, kui liidame kõik palgad, rendid, intressid ja kasumid ning lisame veel amortisatsiooni ja kaudsed maksud. Rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide teenitud kogutulu. SKP kulude alusel saame, kui summeerime erinevate majandussubjektide poolt
Majanduse konspekt Tööturg. Aktiivne ja passiivne tööhõive poliitika; aktiivne ja passiivne elanikond Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.)
majanduse üldiseid seaduspärasusi. Eeldatakse, et eksisteerib ,,keskmine" MP ja EV. Makroökonoomika tegeleb nende tegurite olemuse analüüsimisega, mida mikroökonoomikas vaadeldakse etteantutena ja muutumatutena (ceteris paribus). 1.2. Struktuuriökonoomikat iseloomustab tegeleb turule orienteeritud ettevõtete tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustamine). Püütakse selgitada, millistes situatsioonides peaks riik majandusse sekkuma (soodustama konkurentsi, maksud, jne) Institutsiooniökonoomikat iseloomustab teooria loomisel püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid, nagu konkurents (turg), normid, heategevus ja bürokraatia. (turumajandus arvestab vaid konkurentsi ja plaanimajandus bürokraatia kadu avalduvat avalikku võimu). 1.3. Majandusteoorias on vaja lihtsustavaid eeldusi, sest tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, arvestatakse vaid väikest kõige tähtsamat osa tegelikkusest (majandusmudel)
Kulude jaotus: Säästev kasv konkurentsivõime suurendamiseks, ühtekuuluvuspoliitika arendamiseks (erinevad struktuurifondid) Otsetoetused põllumajandustootjatele Maaelu areng maapiirkondade arenguks suunatud vahendid Kodakondsus, vabadus, turvalisus nt immigrantide toetuseks, varjupaigad, kodanike osaluse edendamine EL kui ülemaailmne partner EL osalemine erinevates rahvusvahelistes programmides Haldus EL haldusaparaadi ülalpidamiskulud, töötasud 37. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, mis on nende sisu. Täielikkus tulud ja kulud peavad olema kajastatud täies ulatuses. Selgus tulude ja kulude läbipaistvus. Ühtsus rahandusoperatsioonide tulemused oleksid kajastatud ning tulude ja kulude klassifikatsioon oleks sarnane erinevatel perioodidel. Täpsus tulud ja kulud võetud sellise täpsusega, et eelarveperioodil need kujunevadki selliseks. Eelnevus eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks.
Aasta lõpuks on 1050 eurot. Teisel aastal teenid intressi 5%. Kui suureks on hoius kasvanud kahe aasta lõpuks? 1102,5euri Likviidsus Kui kiiresti on võimalik sinu tehtud investeering rahaks muuta, mida kergem on raha välja võtta, seda suurem on likviidsus. Likviidsusel on ka oma hind odav. Kõige likviidsem on hoida sularaha pangakontol, sealt teenid kõige vähem. Vaba raha arvelduskontol- pole eriti tulus. Tähtajaline hoius Vaba raha hoidmiseks kindlaks tähtajaks. Tähtajalise hoiuse intress võrreldes kasutushoiusega kõrgem Intress- Raha laenaja e. Võlgniku poolt võlausaldajale viimase raha kasutamise eest makstav tasu. Väljendatakse portsentides. Investeerimishoius- Tähtajaline hoius, mis sobib pikemaajaliseks hoiustamiseks, kõrgema tulu eesmärgil. Kasutushoius saab raha juurde panna ja vajadusel ka osaliselt või täielikult välja võtta, kaotamata seejuures teenitud intresse.
huvides ära. 3. Rahapakkumine peab mõõdukalt ja stabiilselt kasvama. 4. Riiklik sektor peab olema nii väike kui võimalik. Esindajaks on ka nn. Austria koolkond- soovitavad loobuda matemaatilistest mudelitest, mis võimaldavad arvestada olulisi faktoreid, mis nende arvates eeldatavasti majandust ei mõjuta. Lähtuda tuleks ratsionaalsusest ja loogikast (nn. ,,talupojamõistusest"). Peavad oluliseks hinnamehhanismi. Keinsialism - John Maynard Keynesi ideede pooldajad 1.Isereguleeruvad jõud majanduses on nõrgad. 2. Majandus on oma olemuselt põhiliselt ebastabiilne. 3. Valitsuse sekkumine majandustegevusse on vajalik. Keynes'i arvates võib majanduslanguse tekkimist selgitada: Raha ja tööjõuturu abil Neokeinslikud majandusteadlased: 1. Majandussüsteemidel on kalduvus ebastabiilsusele. 2. Valitsuse sekkumine on sageli vajalik. 3. Majandussüsteemi isekorrigeerumine on majanduslike languste puhul võimalik 4. Tööpuudus on põhiprobleemiks ühiskonnas.
6. Rahvamajanduslik ringkäik. SKP arvestus Makroökonoomika majandusteooria üks osa, mis uurib majanduse kui terviku käitumist, agregeerimine ühetaoliste majandussubjektide koondamine sektoriteks, majapidamine - tarbija, teguritulu tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmistegurite eest (tööjõud, tootmisvahendid), tulusiirded - e toetused, rahalised vahendid, mis tekivad tulude ümberjaotumisel riigi eelarve kaudu, otsesed maksud ettevõtte ja üksikisiku tulumaks, kaudsed maksud - aktsiis, säästud osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade või teenuste soetamiseks ja mida kasutatakse finantsturul kas väärtpaberite või raha näol, investeeringud kapitali kasvatamine ühiskonnas, koguprodukt, leke raha irdumine riigi raharinglusest: import, säästud, kaudsed maksud, mis lähevad otse valitsusele, süst raha lisandumine
6. Rahvamajanduslik ringkäik. SKP arvestus Makroökonoomika – majandusteooria üks osa, mis uurib majanduse kui terviku käitumist, agregeerimine – ühetaoliste majandussubjektide koondamine sektoriteks, majapidamine - tarbija, teguritulu – tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmistegurite eest (tööjõud, tootmisvahendid), tulusiirded - e toetused, rahalised vahendid, mis tekivad tulude ümberjaotumisel riigi eelarve kaudu, otsesed maksud – ettevõtte ja üksikisiku tulumaks, kaudsed maksud - aktsiis, säästud – osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade või teenuste soetamiseks ja mida kasutatakse finantsturul kas väärtpaberite või raha näol, investeeringud – kapitali kasvatamine ühiskonnas, koguprodukt, leke – raha irdumine riigi raharinglusest: import, säästud, kaudsed maksud, mis lähevad otse valitsusele, süst – raha lisandumine
USD odavnemise miinused: 1)toob kaasa Eesti ekspordinõudluse alanemise; 2)Idaturgudele eksportivate ja/või idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb. See võib kaasa tuua töötajate vallandamist; 3)Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt aga kaubandusbilanss aga paraneb. 41. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, kui palju on suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest. 42. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, mis on nende sisu. täielikkus kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves (kirjutatakse täielikult lahti); selgus tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud (klassifikaatorid) tulude ja kulude läbipaistvus; ühtsus kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kõik kulud tehakse riigikassa kaudu. Eeldab
Iga teooria kehtib vaid tehtud eeldustel. Ei ole olemas ühte, ainuõiget ja üldkehtivat majandusteooriat. Traditsiooniline (neoklassikaline) mikroökonoomika eeldab majandussubjektide täielikku iseseisvust ja sõltumatust, nende egoistlikku tegutsemist oma eesmärkide saavutamisel ja ratsionaalset käitumist. Saab näidata, et kui riigi poolt on loodud vajalikud seadusandlikud raamid, osutub sellistel eeldustel põhiliseks majanduselu reguleerivaks institutsiooniks turg ja regulaatoriks konkurents. Ühtlasi tagab konkurents nappide ressursside parima (tehnilise efektiivsuse mõttes) kasutamise. Küsimustele, milline peaks olema optimaalne ressursijaotus ja kuidas seda tagada, otsibki vastust struktuuriökonoomika (industrial economics). Struktuuriökonoomika tegeleb turule orienteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustrateegia).
SKP mõõtmise kolm meetodit: SKP sissetulekute meetodil SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod SKP sissetulekute meetod SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod Töötajate palgad ja Lisandväärtused: Eratarbimine sotsiaalkindlustusmaksed + avaliku sektori tarbimine + amortisatsioon Põllumajanduses + investeeringud + kaudsed maksud Tööstuses + eksport -Dotatsioonid Teeninduses -import Valitsussektoris + netomaksud toodetele (kõige rohkem kasutab majandusanalüüs) Tarbimise meetodi komponendid SKP= C + I + G (X-M) C- kodumajapidamiste eratarbimine (kui me suudame rohkem tarbida, siis suurendab see
Nõudluse elastsust mõjutavad: ·Kauba või teenuse asenduskaupade olemasolu ·Hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus ·Asjaolu, kui suurt osa oma sissetulekutest kauba või teenuse ostmiseks tarbija kulutab ·Esmatarbekaupade nõudlus on tavaliselt mitteelastne, luksuskaupade nõudlus elastne II LOENG I OSA. Firma roll majanduses. Konkurents Turumajandusteooriate kohaselt on turgpeamiseks majanduselu reguleerivaks institutsiooniks, kus toimivaks regulaatoriks on konkurents Turul pakuvad samalaadseid kaupu tavaliselt mitmed ettevõtted, kes kõik omavahel konkureerivad. Ettevõtted soovivad müüa oma toodangut võimalikult kallilt, kuid turul olevad tarbijad on tavaliselt hästi informeeritud ja ei ole nõus maksma kallimat hinda. Ettevõte on tootmisüksus, mis kasutab erinevaid tootmistegureid kaupade ja teenuste tootmiseks ja müümiseks.
Turu areng Konkurentsis püsimise - Firma professionaalsus neli eeldust - Efektiivne teenindus - Õigete tehnoloogiate valik - Müügi- ja hooldusvõrgu rajamine Ettevõtte Ainuomaniku firma ehk sooloettevõte organisatsioonivormid Partnerettevõte Aktsiaseltsid Ainuomaniku firma ehk + Kasumid sooloettevõtte eelised ja + Maksud puudused + Isiklikud saavutused - Piiramatu vastutus - Piiratud fondid - Piiratud potentsiaal Partnerettevõtte eelised + Lisafondid ja puudused + Võimed + Organisatsioon - Piiramatu vastutus - Piiratud eluiga - Piiratud fondid
mõtlev, tundetu, sõltumatu, egoistlik, omakasust lähtuv olend. Ceteris Paribus printsiip (muutuvad kaks asja mida uurime, kuid teised asjad on püsivad). Nt hinna tõustes nõutav kogus väheneb ceteris paribus. Protsesside pidevus Majpr seotus Tasakaalukäsitlus majandusteoorias Tasakaal on süsteemi rahulik seisund: • bilansiline tasakaal (nõudlus ja pakkumine on võrdse suurusega, riigieelarve tulud ja kulud on võrdsed); • Pareto-efektiivne tasakaal (ühe osaleja seisundi paranemine toimub ainult teise osaleja arvel). Stabiilne tasakaal taastub pärast kõrvaltoime lakkamist. RESSURSID: olemus, jaotus, kasutamine. Millest saab midagi teha ? Tööjõud Toomisvahendid (kapitalikaubad) Loodusvarad Ettevõtlikkus Informatsioon Raha ? (ei käsitle antud kontekstis ressursina, see on pigem vahend mis vahendab)
rahanduse tulemusi mõjutada? Kuidas institutsioonid mõjutavad riigi rahanduse alaseid valikuid? Riigi sekkumine on õigustatud ka peale seda, kui riik on loonud turu toimimiseks vajaliku institutsionaalse raamistiku, sest ükski turg ei vii alati efektiivsete tulemusteni. RIIGI RAHANDUSE AJALUGU Wagneri ’seadus’ riigi kulude kasvamise kohta: majanduse arenguga kasvad valitsuskulude osakaal SKPst. Wagner: Riigi sissetuleku allikad: maksud (ajalooliselt domineerivamad) ja äritegevus. Maa, vara ja ettevõtete omamine on kaotanud tähtsuse. Riigi tegevused laienesid, järelikult vaja rohkem tulu. Eramajandus vs riigimajandus. Riigil on võim, mida eraettevõtetel pole. Ettevõtetel on eesmärk kasumit teenida, kuid riik pakub hüvesid. Personalisüsteemi erinevus riigi ja erasektori vahel. Mittemateriaalsed vs materiaalsed hüved. Mittemateriaalseid pakub riik,
milles solidaarse finantseerimise põhimõtteid kasutatakse. Paternalismiga seoses esitatav küsimus on järgmine: kui aksepteerida statistilist seost suitsetamise ja teatud haigustesse haigestumise sageduse ning nende ravimisega seotud avalike kulutuste vahel, millised on need meetmed, millega antud probleemi puhul sekkuda? Teisiti öeldes, kuhu maale võib ulatuda riigi paternalistlik hoolitsus? Paternalistliku seisukoha äärmuslikud pooldajad väidavad, et suitsetamine tuleks ära keelata isegi kodus, sest kui seda tehakse ainult ühiskondlikes kohtades, on mõju suhteliselt tühine. Arvestatava osa ööpäevast veedab inimene privaatses sfääris. Samas, inimesele ettekirjutuste tegemine selle kohta, kuidas ta peaks käituma oma kodus, on väljaspool kaasaegset oksidentsiaalset nägemust vastuvõetava paternalistliku sekkumise ulatuse kohta.
saajaid maksustatakse erineva maksuga. c) regressiivne maksumäär- on erijuht, kus tulude suurenedes maksumäär alaneb. Seda võib märgata näiteks tarbimise maksustamisel. Vaene inimene kulutab suhteliselt suurema osa oma sissetulekust tarbimisele ning maksab protsentuaalselt suurema osa oma sissetulekutest maksuna kui rikas inimene. 17 Riigieelarve tulud ja kulud %-s ( 2001 aasta näitel) Kulud % kogukuludest Tulud % kogutuludest Sotsiaalne kaitse 31 Sotsiaalmaks 39 Tervishoid 16 Käibemaks 28 Haridus 11 Aktsiisid 11 Transport, side 6 Füüsilise isiku 10
analüüsiosakonna juht Erki Kert. «Esiteks sõltub see globaalse likviidsuskriisi lahenemise kiirusest ehk siis sellest, kui kiiresti taastub pankade valmidus taas laene väljastada ning sellega reaalmajandust elavdada. Teise tegurina saab oluliseks meie peamiste ekspordipartnerite käekäik eesotsas Euroopa Liiduga.» Kert viitas ka sellele, et kuna eelmise aasta lõpukuude arvulised näitajad on madalad, tuleb taastumine arvudes varem, kui kosub tegelik majanduselu. Töötute armee kasvab «Päris karm aasta tuleb,» kommenteeris East Capitali Balti esinduse juht Gert Tiivas. «Pankadest on laenu keeruline saada ja riskimarginaali tõus on suurem Euribori langusest.» Tiivas märkis, et riigieelarvet tuleb veelgi kärpida, riik peab laenu võtma, kuid see ei pruugi olla nii lihtne, nagu arvatakse. «Kui Eestis vaadatakse fikseeritud valuutakurssi jätkuvalt justkui püha lehma, siis reaalmajanduses toimub
suureneb pakutav kogus ja hinna alanedes pakutav kogus väheneb. St. et toote hinna ja koguse vahel on võrdeline seos mida kõrgem on hind, seda suurem on pakkumine ja vastupidi. 7 Erinevalt nõudmise kõverast tõuseb pakkumise kõver reeglina vertikaaltelje suhtes paremale. PAKKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID: 1. tootmisressursside hinnad; 2. tehnoloogia tase; 3. tootjate ootused; 4. tootjate arv; 5. maksud. Vaatleme joonisel tootmiskulude muutusest tingitud pakkumiskõvera nihet: 2.3 TURU TASAKAAL Nõudmine ja pakkumine on kaks turu osapoolt. Kui ostjate ja müüjate soovid kattuvad, saabub turul tasakaal. Kandes nõudmise ja pakkumise kõverad ühele joonisele, saame turu tasakaalu esitada ka graafiliselt. Punktis T asubki turu tasakaal. Tasakaaluhind (TH) on hind, mille korral ostjate poolt nõutav ja müüjate poolt pakutav kaubakogus on võrdne
.....................................................................................................21 3.2. Inflatsioon .....................................................................................................23 3.3. Inflatsiooni ja tööpuuduse vaheline komproiss AD-AS mudelis .....................26 3.4. Phillipis kõver ...............................................................................................28 4. RIIGIEELARVE JA FISKAALPOLIITIKA ...................................................30 4.1. Fiskaalpoliitika olemus ..................................................................................30 4.2. Nõudluspoolne fiskaalpoliitika.......................................................................30 4.3. Situatsioonikohase fiskaalpoliitika puudused ja võimalikud alternatiivid........31 4.4. Riigieelarve .......................................
Sularahata arveldamine – kviitung ehk lihtveksel (1. Nimeline väärtpaber) - esitajaveksel (nimetu väärtpaber) Raha – üldine maksevahend ; selle vastu saab vahetada mistahes kaupu . Kaupraha – kasutatakse kaupa nagu raha Kaupa esindav raha – väärismetallid Usaldusraha – puudub materiaalne tagatis(kuid mitte täielikult), raha, mille ringlus baseerub ainult või osaliselt usalduses(nt.10% usaldus ja 90% kuld- usaldusraha). Puudub täielikult või osaliselt väärismetalli või valuuta kate. Tekkisid laeunandmiskohad. Tekkisid pangad, kuna nemad andsid laenu ja võtsid hoiusele ka. Inflatsioon – liigse raha ringlus(üleliigne) Formuleeritakse raha omadused : Raha aktsepteeritavus – raha peab olema kõigis majandustehingutes kõikide poolt vastuvõetav. Raharinglus toimub normaalselt vaid siis, kui tehinguosalised võivad olla kindlad,et saavad seda raha kasutada ka järgnevates tehingutes. Homogeensus – kõik ühesugused rahaühikud peak
amortisatsioon + kaudsed maksed Amortisatsioon on teatud osa kaupade tootmiskulust, see on rahasumma , mille võrra tootmisvahendid vananedes oma väärtust kaotavad. Amortisatsioon näitab, kui palju tuleb igal aastal vähemalt uut toodangut juurde toota, et majanduse kapitalikogus jääks endiseks, et ta ei väheneks. Kogust, mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb, nimetatakse kapitali tarbimiskuluks ja sellega mõõdetakse amortisatsiooni. Kaudsed maksud sisalduvad kaupade ja teenuste hindades. Eestis on olulisemateks käibe- ja aktsiisimaks. Kaudsed maksud ei kuulu eelnimetatud tulunäitaja koostisse. Nad lisatakse sissetulekutele SKP õige koguväärtuse arvestamise eesmärgil. Samas subsiidiumid lahutatakse, kuna nad on osa sissetulekutest, kuid mitte osa toodangu väärusest. 18 3.3.Tootmismeetod
heaolu tagamise kohustused riigi, tööandja, mittetulundussektori ja kodanike vahel. Liberaalne heaolumudel Riik sekkub ainult siis, kui väga vaja; inimesed on ise peamised vastutajad heaolu eest. Näiteriigid: Jaapan ja USA. Korporatiivne (konservatiivne) heaolumudel Heaolu keskseks kandjaks on eelkõige töölisühendused ning ka perekonnad. Oluline on inimese enda tööpanus. Näiteriigid: Saksamaa, Belgia. Sotsiaaldemokraatlik heaoluriik Kehtivad väga kõrged maksud, kuid selles süsteemis on keskseks heaolu eest vastutajaks riik ise. Näiteriigid: Soome, Rootsi. Jätkusuutlikkus Ühildada majanduskasv ja keskkonnahoid. Jätkusuutlik areng rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesti jätkusuutlikkuse neli komponenti: eesti kultuuri elujõulisus, heaolu kasv, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus. Hea valitsemine: legitiimne, efektiivne, läbipaistev, kodanikke kaasav.
Kaupade ja teenuste realiseerimise küsimustega tegeleb majandusteaduse haru, mida nimetatakse turunduseks. Riigi seisukohast võttes on oluline, kellele kaupu ja teenuseid toodetakse ja kuidas neid jaotatakse. Kas on vaja ühistransporti või sõidab enamik inimesi oma isiklike autodega? Kas me laseme osal inimestel "karistamatult" ülirikkaks muutuda, nagu see on USA-s, Ladina- Ameerikas, või kehtestame rikastele kõrged maksud, nii nagu see on Põhjamaades? 1.3 Ressursside piiratus ühiskonnas Ükskõik millise hüvise tootmiseks vajatakse erinevaid ressursse. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest (tööst) ja ainelistest ressurssidest. Töö on inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ja teenuste osutamisel. Kaubad ja teenused kokku moodustavad hüvised. Ainelised ressursid jagunevad omakorda looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks
tasakaalust · maksebilanss dokument, mis fikseerib mingil perioodil riiki sisse tulnud ja riigist välja läinud rahavood · maksebilanss statistiliseks kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul tehtud majandustehingud ülejäänud maailmaga · maksukoormus näitab kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks · maksumäär maksudeks mineva suhteline osa kogutuludest · maksupoliitika maksustamise printsiipide kehtestamine, maksusüsteemi ülesehitamine ja maksude kogumiseks vajaliku süsteemi loomine · maksusüsteem tagab piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse · malthuse rahvastiku doktriin Th. R. Malthuse poolt välja arendatud käsitlus mille kohaselt rahvastik kasvab kiiremini kui toiduainete pakkumine tuues kaasa vaesuse ja viletsuse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
