Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuidas vastata raamatu kirjeldusele. Ainult küsimused.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põhjenda, käitus, kujutle, tundsid, põhisündmus, lugedesArvestuse vestlusteemad 1. Võrdle O. Wilde’i ja A. Tšehhovi kirjanikuks kujunemise tingimusi ja eluväärtusi. 2. Võrdle kahe vabalt valitud autori kirjutamisviisi ja mõju tegelikule lugejale. Millise autori looming vastas kõige enam Teie põlvkonna ootustele ja miks? 3. Too üks näide sinu maailma korrastava teksti kohta ja üks näide maailma võõritava teksti kohta. 4. Millisena paistab ühiskond ja inimene A. Tšehhovi novellide põhjal? Põhjenda väiteid näidetega loetud novellidest. 5. Analüüsi vabalt valitud S. Fitzgeraldi „Suur Gatsby“ tegelast neljast eri aspektist ning kirjelda tema suhet iseenda, kaaslaste ja ühiskonnaga. 6. Tõlgenda lugejakeskselt R. Brautigani romaani „Arbuusisuhkrus“ atmosfääri. Mis kujundavad teose meeleolu? Kuidas autor loob tekstilünki? Too näiteid. On see sinu jaoks maailma korrastav või võõritav tekst? 7. Analüüsi F. S
Tegelased. Analüüsi 1-3 olulist tegelast. Kirjelda, iseloomusta ja analüüsi tegelast, tema karakterit. Millised on tema väärtushinnangud ja eesmärgid? Kuidas tegelase iseloomuomadused mõjutavad tema käitumist? 1. Peategelane- nimi jäi lõpuni mainimata ja salapäraseks. Ta oli katkine noormeess, tal polnud isaga soojasid suhteid, tal olid sõbrad, pigem istus ta sõprade juures kui oma kodus.. Kodus läheduse puudumisest otsis ta seda mujalt, oskamatusest alati kas käitus mõtlematult või tegi haiget teistele tahtmatult. Lihtsam oli siis loobuda kui jätkata neid suhteid. 2. Peategelase pärisvajadused on seotud läheduse ja lähisuhetega. Kõige segasema energiaga tegelane „Kehade metsas” on aga hoopis peategelase isa, kes kehastab ühtpidi patriarhaalset karistajat, teistpidi mõjub muul ajal aga ise samuti beeta- mehena, ning igal juhul jääb mulje, et peategelase suhe temaga on suhteliselt jahe. 3
"Kui inimmõtted on nagu taimed, millised siis võiksid olla taimede mõtted?" ! ! sisaldab endas ka kordust, võrdlust, ja retoorilist küsimust. PILTKUJUNDID ! Tähtede ja sõnade erilise paigutuse, mittetäheliste sümbolite tarvituse või kirja ning pildi ühendamisega kunstilise mõju taotlemine. AKROSTIHHON ! värsside algul, sees või lõpus asuvate sõnade esitähtedest moodustatakse teisi sõnu. ! (Sini-Must-Valge luuletus nõuka ajal) PALINDROOM ! Eest taha ja tagant ette lugedes tähendus ei muutu (täpselt sama tähtede järjekord) PILTLUULE ! Kirjapilt ja kujutav pilt liidetakse !! ! ! Hea ! Seen Suur Sirmik... Kirjapildijoonistusi on nimetatud ka konkreetseks luuleks. ! ! "Oi!" --> Oi ja hüüumärgid, mis moodustavad allanoole. LUULE VORM ! Luuletuse rütm saavutatakse sarnaste keeleosakeste- silpide või sõnadesüsteemipärase kordamise ja vastandamisega. ! Silbid (eesi keeles) --> Rõhulised ! |! ! | -> Rõhutud ! |/! |/ lühikesed pikad
Rakvere Eragümnaasium SASS HENNO,,MINA OLIN SIIN ESIMENE AREST" RAAMATU ANALÜÜS Uurimistöö Migelyne Mahlapuu 12A klass Juhendaja: Lena Jaago Rakvere 2011 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................4 1.AUTORI ELULUGU .............................................................................5 1.1. Ülevaade Sass Henno eluloost..................................................................5 1.2.1. Kuidas tekkis idee kirjutada raamat ,,Mina olin siin esimene arest"...................6 1.2.2. Sass Henno tsitaadid raamatust ,,Mina olin siin esimene arest"........................6 1.2.3. Sass Henno ilmunud teosed..
0)Mina lugesin läbi raamatu ,,Lootuste õunakook´´. 1) Raamat on kirjutatud Iiri kirjaniku ja Limericki ülikooli psühholoogiaprofessori Sarah Moore Fitzgeraldi poolt. Raamatut „Lootuse õunakook” peeti mitmel pool üheks paremaks 2014. aastal ilmunud noorteromaaniks. 2)Raamatu peamised tegelased olid Oscar, Meg , Paloma ja Steve ,Barney . Oli ka palju muid tegelasi kuid neist ei räägitud nii palju 3)Peamised sündmus kohad olid Uus-Meremaa kuhu läks reisile Meg, koht kus nad elavad Iirimaa ning Kai ja nende kõrvuti asuvad kodud. 4)Juhtus see ,et Meg pidi oma vanemate pärast minema reisile Uus-Meremaale kuhu ta ei soovimud minna kuid siiski läks.Sel ajal kuni ta seal oli andsid ta vanemad ninde maja rendile ning Megi tuppa kolis Paloma kes sai väga heaks sõbraks Oscariga. Oscar ja Meg olid/on parimad sõbrad ning alles siis kui Meg Uus-Meremaale reisile läks taipas ta ei tegelikult on ta Oscarisse arund ning aru sai ta seda siis kui Oscar kirjtas talle Palomast nin
kirjandusfilosoofiat ) , ülesandeid, väärtushinnanguid uuriv teadus. Uuemas kirjandusteoorias on oluline koht loomingupsühholoogial ja teose kunstilise ehituse ning struktuuri uurimisel. Ilukirjandusele ehk belletristikale on on iseloomilik esteetiline sihiasetus ja piltlik-kujundlik väljendusviis. Väljendudes kujundite kaudu talle eriomases kunstilises vormis, kutsub ilukirjandus lugejas esile sügava kaasaelamise. Seetõttu tunnetatakse teost lugedes tavaliselt hoopis sügavamalt kõiki elunähtusi, mida see peegeldab. Esteetika teadus ilu olemusest looduses ja kunstis, kaunite kunstide seaduspärasustest ja nende mõjust inimesele. Esteetika uurib kunsti ja tegelikkuse suhteid, kunstimaitset, väärtushinnanguid, otsib vastust küsimustele: mis on ilu? Milline peab olema lugejat kaasahaarav kunstiteos? Miks teos lugejale mõjub ja kuidas ta seda teeb?
Sinu nimi Gregor Sibold Kuupäev 17.02.2014 teose pealkiri Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed autor Andrus Kivirähk väljaandmise koht ja aeg 2013, Eesti 1. Teose sisu lühikokkuvõte (100-150 sõna) Ivan Orava mälestused on teos, kus raamatu nimitegelane, Ivan Orav, kirjeldab ilmekalt sündmusi mis leidsid aset Eestis Nõukogude okupatsiooni ajal. Teos algab kirjeldusega Eestist enne Nõukogude aega ning liigub ajaloos edasi. Igas peatükis keskendub nimitegelane mingi ajaloolise sündmuse kirjeldamisele tema vaatepunktist. Suur osa raamatus kirjeldatud sündmusi on tugevalt ülepaisutatud ning esitletud humoorikas toonis, kuid kõigele on aluseks mõni tõeline ajalooline sündmus. Teoses kirjeldatakse Molotovi-Ripentropi pakti sõlmimist, kui ka seda, milline oli metsavendade elu metsas. Teoses külastab nimitegelane ka põrgut, kus ta kohtub mitmete Eesti suurkujudega. 2. Teose koht autori loomingus (lühiülevaade autorist; mida on teose kohta öe
POEETIKA Luule keeleline looming Ilukirjanduslik lüüriline, eepiline, dramaatiline tekst Poeetika luulekunsti, laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Kirjanduslikkus toimib seostes teose, autori, keele, teiste tekstide, maailma ja lugeja vahel kirjandusele võib läheneda mitmeti. Lähilugemine teose tõlgendamine selle struktuurist lähtuvalt. Psühholoogiline vaatlus, elu- ja loomingulooline vaatlus teose tõlgendamine läbi selle autori Ühiskondlikud teooriad teose tõlgendamine läbi selle tähenduse ehk läbi selle seose maailmaga Intertekstuaalne lähenemine teose avamine teiste tekstide taustal Lugejakeskne analüüs teose avamine läbi selle vastuvõtu ehk lugeja reaktsiooni. Sõnakunstis on olulisel kohal kujundid, ilukirjandus ongi kunstilise keelekasutuse tulemus. Ilukirjanduse mõistmine algab kujunditest aru saamisel. Ilukirjandusel on tavaliselt mingi väärtus vaimne, keeleline, moraalne, ajalooline jne Kujundi jõul need vä
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused. 1) Kirjanduse mõiste. 2 tähendust: laiemalt mõeldakse igasuguseid kirjutatud tekste. kitsamalt ilukirjandus, sõnakunst, kunstikirjandus, mis jaotub 3-ks aladistsipliiniks : 1) LUULE, 2) PROOSA 3) DRAAMA (e. LÜÜRIKA, EEPIKA ja DRAMAATIKA) Eesti traditsiooni omapära- ka rahvaluule arvatakse kirjanduse hulka, samuti lastekirjandus ja draama, mis muus maailmas kuulub nt. eraldi valdkonda. KIRJANDUSE MÕISTE tekkis üldse 1,5 SAJ. tagasi, 19.saj-l. Ilukirjandusel on: 1) ESTEETILINE eesmärk, s.t. tegemist on kunstiga, mis peab tekitama emotsioone, tundeid nö. ilusasti kirjutatud kirjandus. 2) Ilukirjandus on KEELE ERILINE KASUTUS s.t., et keel on MITMETÄHENDUSLIK. 3) Oluline koht on väljamõeldisel või fiktsioonil. Faktidega võrdlemine on keeruline e. komplitseeritud. Seal on mingid faktid, mis viitavad tegelikkusele, aga oluline koht on fiktsioonil e. väljamõeldisel.Nt. ,,Poeem Putinile"-paljud in-d võtsid seda kui
,,Carmeni" ainestik pärineb autori sõnade kohaselt Montijo krahvinnalt ning raamat kuulub autori kõige küpsemasse loominguperioodi. Autor on enne raamatu kirjutamist tutvunud hoolega Pürenee poolsaarega ja sealsete rahvastega. Teos sisaladab kohati kõrvalepõikeid ajalukku ja keeleteadvusesse, samas räägib metsikutest kirgedest, mustlastest ja nõidustest, mille omavahel segamine tekitas minus raamatu lõpus suurema kaasahaaratuse tunde. Raamatu viimast, neljandat, peatükki lugedes tekkis tunne nagu ikstuksid loengusaalis ning kuulaksid loengut mustalste ja nende keele kohta. See oli küll huvitav, kuid jäi minu jaoks kuidagi raamatu tegevistikust välja ning tundus samaaegselt vajalikult ning ebavajaliku lisana. Raamatu peamine sõnum on see, et armastusel on suurepärane võime inimesel pea segi ajada. Sa võid küll mõista, et see, millega sa tegeled on vale ning isegi soovida sellest loobuda, kuid
inimest kui geeniust. Tekst on isiku elamuste ja kogemuste eripära, oma elukogemuste ärakasutamine. Hilisem analüüsimine baseerub metafoorses vormis. Teksti analüüsitakse autorist lähtuvalt(aeg, ajastu). Küsimused: Millised on ühe või teise teksti loomise tingimused? Kuidas peegeldub ühes või teises tekstis autori elukäik? Aeg, ajastus esindab suhtumist üldisesse atmosfääri. Moodsam käsitlus räägitakse tekstuaalselt autorist - teksti lugedes tekib pilt sellest, milline on autor. Reaalselt lugeja ei puutu autoriga kokku. Idee autorist on vihjeline lugejal tekkib pilt autorist. Ebamugavus kui autorit pole nimetatud. Autori ülestõusu toonitavad need teooriad, mis tegelevad näiteks mustade kirjandusega, mitte Euroopa kirjandusega, seksuaalvähemuse kirjandusega. Kirjandus on muutunud oluliseks kaubaks. Autori positsioon on oluline. 5. Tekst kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis Kirjandusliku kommunikatsiooni keskne liik.
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused eksamiks (teatriteadus) 1. Millised on teatriteaduse peamised uurimisalad? Peamised uurimismeetodid? Teatriteaduse peamised uurimisalad: · Ajalugu · Etenduse analüüs Peamised uurimismeetodid: · Teatrisemiootika nähakse erinevaid märgisüsteeme, otsitakse nende tähendusi · Teatrifenomenoloogia vastandub semiootikale; nähtuslikud esemed, mida tajutakse kehaliselt (nt atmosfäär, mõjumine) · Teatriantropoloogia näitlejate tehnika uurimine · Teatrisotsioloogia psühholoogia tasandil uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuuringud kuidas publik etenduse vastu võtab 2. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest? Teatri tegemine on etlemiskunst. Kirjandusteos tehakse liikuvaks, näitlejad toovad teksti kehakeele abil vaatajani. Teater on publikust sõltuv kunst. 3. Kuidas suhestuvad draama ja teater omavahel? Draama on näitekirjand
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused eksamiks (teatriteadus) 1. Millised on teatriteaduse peamised uurimisalad? Peamised uurimismeetodid? Teatriteaduse peamised uurimisalad: · Ajalugu · Etenduse analüüs Peamised uurimismeetodid: · Teatrisemiootika nähakse erinevaid märgisüsteeme, otsitakse nende tähendusi · Teatrifenomenoloogia vastandub semiootikale; nähtuslikud esemed, mida tajutakse kehaliselt (nt atmosfäär, mõjumine) · Teatriantropoloogia näitlejate tehnika uurimine · Teatrisotsioloogia psühholoogia tasandil uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuuringud kuidas publik etenduse vastu võtab 2. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest? Teatri tegemine on etlemiskunst. Kirjandusteos tehakse liikuvaks, näitlejad toovad teksti kehakeele abil vaatajani. Teater on publikust sõltuv kunst. 3. Kuidas suhestuvad draama ja teater omavahel? Draama on näitekirjan
Kremer ei olnud omakasu püüdlik, kuna ta ei olnud tõstnud oma piimahinda tükk aega, samas kui teised kogu aeg tõstsid oma hindu. Selle asemel, et ise Mari nõusse rääkida otsustas Kremer hoopis Prillupiga kaupa teha. Ta mõtles, et kui ta Mari endale tahab, siis ta peab Prillupile midagi vastu andma ning nii ta otsustaski loovutada piimaäri. Ma arvan, et Kremer ei olnud omakasupüüdlik, sest raamatut lugedes ei tundunud Kremer kui ahne mõisahärra, kes otsiks ainult võimalusi kuidas oma rikkust veelgi suurendada. Kas Prillup hoolis Marist Prillup hoolis Marist, kuna peale kauba tegemist ei suutnud Tõnu vaadata kuidas Mari käib kogu aeg von Kremeri juures, mis annab märku Prillupi armukadedusest. Lõpuks ikkagi Prillup kahetses, et oli teinud von Kremeriga kauba ning palus Maril koju tagasi tulla, et vanaviisi
." Järelduste tegemine · eeskuju: loe lõik ja too välja, millised järeldused võiks teha - näita ette, milline võiks olla mõttekäik; · teeme järeldused vastavalt meie kogemusele; · õpeta, harjuta, rakenda; · märgista tekstides; · kui..., siis... ; · seosta olemasolevate teadmistega; · küsimuste esitamine - mida sa tead? Mida sa mõtled? Miks?; · ära pidevalt vasta; · väldi hinnangu andmist; · kontrolli, kuidas asjast aru saadakse; · lugedes peab lugeja pidevalt oma mõtlemist kohandama, selleks, et tekstist aru saada. RÄÄKIMINE ON OLULINE! Kuidas esitada oma arvamusi põhjendatult? Küsi: · Oled sa kindel? · Miks sa nii arvad? · Miks? Kuidas? · Mille põhjal jutus sa nii arvad? Tunned? Mõtled? · Kas kellelgi on teistsugune arvamus? - Jaga arvamusi ja põhjendusi. - Julgusta teisi kaaluma ja vaatlema erinevast vaatevinklist, julgusta esitama erinevaid arvamusi. - Nõus? Vastu? Miks
Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18.saj. lõpust – kirjandus kui väljamõeldis fiktsioon. Kasutades tegelikkuse kirjeldamiseks sõnu muudame tegelikkust ja ka sõnu. Teadmisviisi paremaks edastamiseks on suuline väljendusviis. Olles pidevas muutuses, liikudes edasi minevikule toetudes ja olevikku nihestades tulevikule vastu, mistõttu on ka parim eneseteadmise viis muutuv ja nihkuv. 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Poeetiline keel – kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Muudab igapäevast keelekasutust; on selles intensiivsem; erineb/eemaldub sellest; fookus keelel, enamat kui tavatähendus. Väljamõeldis – kujutlusvõime abil loodud. Fiktsiooniline tekst ei oma praktilist väärtust; konstrueeritud kunstireeglite põhjal; väljamõeldislik pole alati kujundlik. Esteetilise väärtusega objekt – ilu teoses/lugeja silmades. Esteetika: ilusa, tõese ja v�
Ülejäänud on kõrvaltegelased: Toomase vanaema, vanaisa, Toomase exnaine Kateriin, sekretär Kaire, taksojuhid, Jürgeni naine Triin ja nende tütar, prostituudid(Liks, Katjusa, Masa jpt.) Tegelaskujude analüüs Tomil on palju tuttavaid ning inimesi, kellega ta kokku puutub on väga palju. Kuid peamiselt on nendeks prostituudid ja parim sõber. Peategelane on sümpaatne noormees(alla 30), kes on tohutult rikas ja kuulus nii kõrgseltskonna kui ka tavainimeste seas(paljud taksojuhid tundsid teda). Teda übritevad narkootikumid, alkohol, kallid riided, luksuslikud autod. Tal on suur ja stiilne korter, kus Tom tunneb end üksikuna. Suhtumine töösse on ükskõikne. Ta ei käi kontoris kohal, pidevalt hilineb. Suhtumine teistesse inimestesse on üleolev. Tomile ei meeldi vaesed ja üleüldse vaesus. Ta ei kannata neid, kelle välimus pole moodne. Tähtsustab neid inimesi, kellest on kasu. See mees on macho, egoist, shovinist, siga, uhke, ülbe, kaastundetu, kohati julm.
Kõige hullem on aga see, et inimene ei tunne iseennast, nagu raamatus oli näitena toodud, et inimene on platvormvagunil kinni ning teraskera peas, kuid ise ta ei tea, et tema olukord on kuidagi erandlik. 21. Lk 97 (103) palub Valencia Billyl sõjast rääkida. Billy küll ei räägi, kuid teeb ajaretke aastasse 1944. milliseid sõjaseiklusi (või „sõjaseiklusi“) kirjeldatakse peatüki järgnevas osas? Kas Valencia ootas, et Billy talle sõjast selliseid asju räägiks? Põhjenda. Billyl ei olnudki otseselt sõjaseiklusi, pigem tal olid ebameeldivad mälestused. Näiteks, see et ameeriklased olid riides nagu paadialused ning nad ei osanud käituda. Vangilaagris pidi päevast päeva mustuse ja hügieeni probleemidega tegelema. Valencia ootas väga, et Billy räägiks oma sõjaseiklustest, kuna ta arvas, et Billyl on palju saladusi sõja kohta, mida ta pole talle rääkinud. Valencia jaoks oli sõda huvitav, kuid Billy
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused. 1. Millega tegelavad draamauuringud (dramatic studies), teatriteadus ja etendusuuringud (performance studies)? Mis on ühist, mis erinevat? Teatriteadus tegeleb teatriga kogu selle mitmekesisuses ja keerukuses. Draamauuringud 2. Millised on teatriteaduse peamised valdkonnad ja nende uurimisprobleemid? Teatriteaduse peamised valdkonnad on nt · teatriajalugu · etenduse analüüs · teatrisemiootika - tegeleb teatrikeele uurimisega · teatriantropoloogia · publiku- ja retseptsiooniuuringud - kuidas publik etenduse vastu võtab 3. Nimetage tuntumaid teatriteoreetikuid ja nende uurimisalasid Konstantin Stanislavski, Bertolt Brecht, · K. Stanislavski - näitleja loomepsühholoogia · B. Brecht · P. Brook · J. Grotowsky · 4. Kuidas teatrit defineeritakse (te
I PILET 1. Teadusharud, mis tegelevad müütide uurimisega; raskused müütide uurimisel 2. Modernistlik luule (valida 2-3 voolu, autorit ja iseloomusta luulet). Sümbolism A. Blok; futurism V. Majakovski; imazism Th.S. Eliot; sürrealism F.G. Lorca; akmeism A. Ahmatova). Vastused: · Etnograafia- kirjeldab rahvuseid ja nende kultuuri, aga ka kombestikku, tavasid jms · Etnoloogia- teadusharu, mis uurib maailma rahvaid, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid, võrdlev kultuuriteadus · Antropoloogia - teadus inimese rassilistest, soolistest, vanuselistest jt. iseärasustest, samuti inimese ning ahvinimeste tekkest ja põlvnemiset Raskused müütide uurimisel: Uurija maailmapilt erineb uuritavate maailmas-olemise kogemusest ja uuritavast oleluskontekstist; uurija ja uuritava vahel on kultuuriline lõhe. Müüdid on läbi aegade edasi kandunud suust-suhu ja selle pärast ka palju muutunud. 2) Akmeism- 20. sajandi ve
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1. Kirjanduse mõiste. · Kirjandus hõlmab erinevatelt aladelt kirja pandud tekste · Ilukirjandus, mis kuulub esteetika või kunsti valdkonda · Kirjandus ehk literatuur kõige üldisemas tähenduses on kirjutatud tekstid, mis reeglina on mõeldud kellelegi ,lugemiseks, mõistmiseks ning kasutamiseks a) Sõltuvalt kontekstist nimetatakse kirjanduseks ka mitmesuguseid kirjandusse liike ja vorme: ilukirjandust, teaduskirjandust, raamatuid jne. · Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahendeid a) Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. i. Üldise kirjaoskuse puudumisel jõuab kirjandus laiemase käibesse ettelugemise, laulude, piltide jm meediate kaudu. · Mõisted kirjanduslik ja literatuurne tähendavad enam
mida jutustada. 6. Mida erilist/omapärast selles teoses leidus? Autori sõnaline väljendusrikkus on suurepärane. Teoses on mitmeid mõtlemapanevaid tsitaate ja osavalt sõnastatud lauseid, mis tegid raamatust võrratu lugemiselamuse. Raamatule on omapärane tõetruu tegevustik - puudus tavapärane ilustamine. Kohati on raamatus palju kirjeldavat teksti ning tegevustik seisis koha peal. 7. Kas soovitaksid seda teost oma sõpradel lugeda? Põhjenda! Mina soovitan teost oma sõpradel lugeda. Teos oli väga hästi kirjutatud ning annab hea lugemiselamuse, kuid mõnel lugejal võib olla raamatusse raske süveneda pikkade kirjeldavate tekstide tõttu. ERLE MAIDO 4 21.02
Proosaanalüüs Knut Hamsun „Nälg“ Knut Hamsuni teose „Nälg“ järgib klassikalist narratiivi, kõik sündmused toimuvad tekstis esitatud järjekorras ning nagu klassikalised narratiivid ikka, siis algab see ka oma sissejuhatusega, kus nimetu peategelane peab endaga sisemonoloogi ning räägib lugejale sellest, kuidas kõik algas, jutt läheb sellega edasi, et kõik hakkab ainult allamäge minema, sest peategelasel pole võimalust maksta renti ning osta süüa endale, ja lõppeb klassikalistele omasena konkreetse lõpuga, milleks on tegelase uue elu algus ning vana jätmine ehk laevaga lahkumine Kristiaaniast. Peale selle on ka igal neljal peatükil oma väike narratiiv, millel on oma algus ning lõpp, näiteks esimesed kaks peatükki ketravad seda lugu, kuidas peategelasel pole raha söögi jaoks ning kindlat ööbimiskohta, aga peatükkide lõpus saab ta mingil viisil raha, et ta mur
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused [Päevaõpe] 1. Kirjanduse mõiste. Laiem tähendus: eri valdkondi hõlmav tekstide kogum, eeskätt 19. Sajandini (nt arstiteaduse alased tekstid jne), kirja pandud tekst Kitsam: eristumine 19. Saj, kirjandus on miski, mis kuulub esteetika valdkonda, sõnakunst, ilukirjandus, belletristika; kunstilise väärtuse saab luule kõrval ka proosa. Liigid eristuvad selgelt (luule, proosa, draama) Nende vahel toimuvad liikumised, nt biograafiad on sattumas kirjanduse kitsama tähenduse alla. 2. Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus Kirjandusteadus on filoloogia haru, mis uurib ilukirjandust. Liigitus: · Kirjandusteooria alusvaldkond, uurib kirjanduse üldisi iseärasusi, töötab välja mõisted ja meetodid, mille kaudu tekstist rohkem aru saada, nt riimi uurimine · Kirjanduse ajalugu uurib kirjandust kronoloogiliselt, ajas muutuvana; uurib voole ja stiile; samas
" Neiu nõustub sellega, ent peab peagi jälle valu käes kannatama. Ka Kulno õpib oma mängimisest, kannatades viimaks väga, kui Aino linnast ära sõidab. Hilda Maasik on Aino hea vanatüdrukust sõbranna, kes kahetseb, et ta kunagi maailma õnne otsima ei läinud. Ta mängib teose juures tähtsat rolli just lõpu poole, kui annab oma raha Ainole, et viimane saaks minna avastama maailma ja elada elu, millest tema ilma jäänud. Hilda veedab oma päevi lugedes vanu kirju, mis on talle ammu saadetud peigmehe poolt, kes ta ootama jättis ning lõpuks teise neiu juurde läks. Hilda on lihtsakoeline tegelane, kes teoses suuremaid muutusi oma siseelus läbi ei tee. Selline tegelane on ka Karl Raismik, kelle juures täheldan läbi aegade sarnaselt kujutatud eesti mehe prototüüpi: tõsine, tubli, mehine. Selline tegelane on Tammsaare teostes korduv tüüp, näiteks ,,Tõe ja õiguse" Andres. See vaene noormees kannatas aga kaua
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused. 1. MILLEGA TEGELAVAD DRAAMAUURINGUD, TEATRITEADUS JA ETENDUSUURINGUD? MIS ON ÜHIST, MIS ERINEVAT? Draamauuringud (dramatic studies) Teatriteadus (theatre studies, Theaterwissenschaft) Etendusuuringud (performance studies) 2. Millised on teatriteaduse peamised valdkonnad ja nende uurimisprobleemid? · Teatriajalugu on teatriteaduse haru, mis tegeleb allikate (alustekstid, reziiraamatud, kostüümid, dekoratsioonikavandid, kavad, fotod-videod, teatrikriitika, mälestused jm) abil uurimisobjekti rekonstrueerimise, kontekstualiseerimise ja periodiseerimisega. · Etenduse analüüs on vaataja subjektiivne arusaamine etendusest (see võib erineda teiste vaatajate arvamusest). Analüüsides on hea teha märkmeid ning kasutada mitmeid allikaid. · Tekstist lavale ülekandeprotsessi uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuur
massihüpnoosi all, lauldes täiesti suvaliste intervallide tagant tuntuid koorilaule. Nüüdseks juba üsnagi mitte ootamatult oli selleks hetkeks, kui raamatupidaja raha üle andma hakkas, tema protfelis olevad rublad asendunud erinevate välisriikide rahaga. Kuigi teoses jõutakse selleni alles teise osa alguses, siis ajalises järjestuses samaaegselt raamatupidaja seiklustele, tuleb tegevustikku sisse Margarita, kes veedab oma hommikupooliku lugedes jäänukeid Meistri romaanist ja meenutades aegu koos autoriga. Ta otsustab võtta ette jalutuskäigu. Samal ajal kui naine on tunnistajaks Berliozi matuserongkäigule ilmub tema juurde Azazello, kes räägib talle Saatana ballist ning sellest, et Margaritat on palutud peoperenaiseks. Enamgi veel: talle antakse lootust saada sealt informatsiooni Meistri kohta. Reede pealelõunal toimus Sadovaja 302-b kortetis 50 mitmesuguseid huvitavaid vahejuhtumeid
Jõhvi Gümnaasium Sofi Oksanen ,,Puhastus" Kirjandusteose analüüs Koostas: Liis Lipp 12.b Juhendas: õp. Dea Proode Jõhvi 2012 Sissejuhatus Sofi Oksanen (sündinud 7. jaanuaril 1977 Jyväskyläs) on ema poolt eesti päritolu soome kirjanik. Oksanen on tegutsenud ka mitme lehe kolumnistina ning avaldanud ajakirjanduses arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Ajakirjanik Leena Hietast ja publitsist Johan Bäckmanit, kes on väitnud, et Eesti liitus Nõukogude Liiduga vabatahtlikult, on Oksanen võrrelnud holokausti eitajatega. Sofi Oksanen kuulub gooti subkultuuri austajate hulka. Sofi Oksanen on õppinud Helsingi Ülikoolis kirjandusteadust ning Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. Nii tema esimene romaan "Stalini lehmad", kui ka kõigepealt näidendina ja hiljem romaanina ilmunud "Puhastus", räägivad Eestist ja eestlastest. Ta on lubanud samal teemal kirjutami
tunnevad ja kasutavad programmide erinevaid funktsioone. 1.5. Ainevaldkonna õppeainete lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega Keele ja kirjanduse valdkonna õppeained toetavad pädevuste saavutamist teistes valdkondades. Keele- jakirjandustundides arendavad õpilased kõikides õppeainetes vajalikku suulist ja kirjalikku väljendus- ning suhtlusoskust, õpivad lugema ja mõistma eri liiki tekste, sh teabe- ja tarbetekste, arendavad kirjandustekste lugedes sõnavara ning avardavad maailmapilti; õpivad kirjutama eri tüüpi tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja õpitud termineid ning sobivat stiili; õpivad koostama ja vormistama uurimistööd, kasutama allikaid ja viitama neile; harjuvad kasutama eri liiki sõna- ja käsiraamatuid. Arutlusoskust ning info hankimise, tõlgendamise ja kasutamise oskusi arendatakse nii keele ja kirjanduse valdkonna kui ka teiste ainete õppes, töötades sisult erinevate tekstidega, samuti
Teatriteaduse alused Tarkust jagas Anneli Saro Draama on verbaalne dialogiseeritud tekst, mis on sobiv etendamiseks teatris. "Draama" kasutamisel "dramaatika" sünonüümina tuleb siiski tähele panna, et esimene käibib ka kitsamas tähenduses, märkides üht näitekirjanduse kolmest klassikalisest anrist (tragöödia - komöödia - draama). Dramatiseering eepilise teose ümbertöötlus näidendiks. Dramaturgiline tekst teistele tekstidele tuginev, teatris esitamiseks mõeldud draamateos (nt luulekava). Alustekstide suhtes on see tõlgendus. Kuuldemäng lugemiseks/kuulamiseks raadios esitamiseks mõeldud draamateos. Liberto muusikalise lavateose lühike sisukirjeldus Stsenaarium filmi või saate kirjanduslik alustekst Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jmt loodud teos. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ette kandmise ajal. Etendus lavastuse 1x esitus. Retsitatiiv lauldes kõnelemine Parateatraalne eksperiment lava ja saali e
Kirjandusteose analüüs ,,Carmen" I. Sissejuhatus Prosper Mérimée romantiline teos räägib metsikust mustlasneiust ja kuulsast röövlist ning nende keerulisest armastusest. Raamatust saab päris palju teada ka üleüldiselt mustlaste elustiilist ja kommetest. II. Teose ajalooline skeem Raamat pärineb 19. sajandist ning täpsemalt ilmus see 1847 aastal. Kirjaniku enda sõnul pärineb teose aines Montjio krahvinnalt. Ühtlasi kuulub teos ka Mérimée kõige küpsemassse loominguperioodi. Teose sündmustik toimub 1830. Aastal. III. Teose tegelaskond Kui välja arvata vähem tähtsad tegelased, siis on teose tegelaskond suhteliselt väike. Probleemistiku keskpunktis on José ja Carmen. Kõige omapärasem tegelane on kindlasti Carmen. Ta oli mustlane, kuid ilusam kui kõik tema rahvusest naised. Carmeni iseloom oli aga keerulin
JOHN FOWLES „LIBLIKAPÜÜDJA“ Referaat Koostaja: Klass: Juhendaja: 2012 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Teose ajalooline skeem........................................................................................... 4 Autori positsioon ajas.......................................................................................... 4 Teose saamislugu................................................................................................ 4 Mõju ilmumisajal................................................................................................. 4 Objektiivne väärtus tänapäeval...........................................................................5 Teose tegelaskond..........
annaabi.ee 
