Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuidas väärtustada vabatahtlikku tööd?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vabatahtliku, vabatahtlikkus, tasustatud, stereotüüp, soovime, motivatsioon, kelles, sisemisest, minevik, sügavamalt, loobuda, autoliising, vabast, niisiis, tooma, valima, olukordades, vabatahtlikuna, hindab, unustama, jookseb, vabatahtlikud, irooniline, rooma, andmisrõõm, toidab, miljoneid, parendada, idealism, inimkond, lihtsustatult, liikumisiErinevalt Eestist puudub neil vabatahtlike eristamiseks spetsiaalne sümboolika. Hollandis saavad vabatahtlikud politseinikud teha politseis karjääri, see tähendab et neil on töökogemuse ja õppimise abil võimalik omandada erinevaid auastmeid valveohvitser, politseiametnik ja vanempolitseiametnik, kuid samas on võimalik tõusta ka seersandi ja inspektori auastmesse. Hollandis reguleerib politseiametnike auastmeid spetsiaalne seadus - Besluit rangen politie7, mille järgi on vabatahtliku võimalik tõsise pühendumise ja hariduse 5 PolitieConditie sportapp, leitav arvutivõrgust: https://play.google.com/store/apps/details? id=nl.politieacademie.conditie 6 Allikas: Abipolitseiniku seadus (APolS) § 8 lg 1 7 Allikas: Besluit rangen politie, Arvutivõrgus: http://wetten.overheid.nl/BWBR0006981/2013-12-05 11 omandamise korral tõusta lausa kommisari auastmesse, mis on Hollandi politseis tähtsuselt kolmas auaste.
kaks perekonna liiget töötavad firmas või on seda varem teinud. Mis on omandiliselt ühe perekonna liikmete kontrolli all, sellele lisaks domineerivad pereliikmed ettevõtte juhatuses. Plussid Miinused · Omanike ja pereliikmetest võtmetöötajate · Töö ja kodune elu segunevad ringis on usaldus suur ·Tööga seotud konfliktid ja eriarvamused · Motivatsioon ja pühendumine ettevõttele kanduvad üle peresse on tugevad ·Pereliikmeid on vahel raske kritiseerida, · Mõningaid oskusi ja ärisaladusi saab rääkimata vallandamisest hoida perekonnaringis · Lahutuse võimalus · Pereliikmetest töötajad on paindlikumad · Kõik on asetatud ühele kaardile
kuna ta ei kannata tehtu pärast. Ükski rikutud loomusega inimene ei tea mida oleks õige teha ja millest hoiduda. Purjus või vihane inimene teeb asju teadmatusest, mitte et ta ei teaks. Valik on tihedalt seotud loomutäiusega Valik paistab vabatahtlikuna, kuid on tegelikult laiem mõiste. Valik ei tulene tunnetest, valik tuleneb mõttest „Nii lastele kui loomadelegi on vabatahtlikkus ühiseks omaduseks, valik aga mitte. Tegutsemist hetke mõjul võime nimetada küll vabatahtlikuks, kuid mitte valikust tulenevaks“. Aristoteles eristab soovi ja valikut. Soov võib osutuda võimatuks, kuid valik on eesmärgipärane tegevus. Kaalutleda saab inimene ainult selle üle, mis on teostatav ja temasse puutuv. Kaalutleda ei saa asjade üle mis meisse ei puutu, näiteks öö ja päeva vaheldumine. Valik saab eelistuse kaalutluse läbi
Voldemar Kolga: ,,Kellel on adekvaatne Küllap see on nii ka tänapäeval, enesetunnetus, see enamasti ei lase sest me ju igatseme nii vabadust kui ka ennast sõpradest, iidolitest, autoriteetidest, armastust. Aga ilmselt oli vabaduse reklaamist, poliitikast mõjutada." algne ja konkreetne tähendus selline: ta laskis mind vabaks, sest ta armastab ,,Haridus teeb vabaks" see sentents mind. Kui õpetaja armastab õpilasi, on omistatakse Vana-Kreeka filosoofile õpilased vabad, ja vastupidi, kui õpetaja Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsimootorisse juhtumisi ei armasta õpilasi, siis on nad only educated are free (ainult orjad. haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof HARIDUS TEEB VABAKS Epictetus (55 ca 135), k
,,Inimesed saavad olla õnnelikud vaid siis, kui nad ei eelda, et elu eesmärk on õnn." George Orwell Õnne kontseptsiooni üle on alati vaieldud. Ei saa leida ühest vastust nii abstraktsele mõistele nagu ÕNN, mida võib käsitleda kui materiaalset heaolu, kuid enam tõstatab küsimusi hoopis õnn kui vaimne seisund. Tegelikult on õnnel tuhat nägu, igaühe jaoks on õnn erineva tähenduse ning varjundiga kõik siin elus on suhteline. Mõnele inimesele piisab õnneks leivatükist, teist teeb ülikooli lõpetamine õnnelikuks. Tihti arvatakse, et õnne jaoks, mis koosneb tegelikult ju (hinge)rahust ja rõõmust, pole käesoleval hetkel aega. Seni, kuni vähegi tervist on, tuleb jäägitult mammonajumalat teenida. Küll pensionipõlves on aega õnnelik olla! Kui tihti aga nii kaua ei elatagi... Jääb mulje, nagu poleks inimestel AEGA õnnelik olla. Ent kas oskame oma õnne alati ära
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder NOORSOOTÖÖ RISKIRÜHMA KUULUVATE NOORTEGA Ainetöö Juhendaja: Ilona – Evelyn Rannala Tallinn 2014 Töötan igapäevaselt noorsoopolitseinikuna ja seetõttu paelus mind artikkel „Noorsootöö riskirühma kuuluvate noortega“, mida oleks oma tööga seonduvalt huvitav edasi uurida ja analüüsida. Olen enne noorsootööd 4 aastat töötanud patrullpolitseinikuna, kust sain kaasa suurte teadmiste pagasi, mida nüüd oma igapäevatööd tehes väga väärtustan. Sain palju teadmisi ja oskusi, mida poleks tööle asudes osanud oodatagi. Nähes elu pahupoolt, negatiivsust, vägivalda, mõistsin, kui palju on meie ümber probleeme ja probleemseid perekondi. Probleemide ja probleemsete alla liigitaksin ka riskirühma kuuluvad noored, kellega nüüd praktiliselt igapäevaselt tegelen ja eelnevat tööd tehes
mitmekesisusele. Globaliseeruva majanduse vastukaaluks tekkinud liikumist saab nimetada postmodernseteks kogukondadeks, sest nad ühendavad endas traditsiooniliste kogukondade ja põlisrahvaste tarkuse, vaimsuse, ökoinnovaatiliste tehnoloogiate ja sotsiaalsete praktikatega, mida kasutatakse ka moodsates juhtimisteadustes. Ökokülad on väikse ökoloogilise jalajäljega, jätkusuutlikud ja inimestele rahulolu pakkuvad inimkogukonnad. Oma jalajälge vähendavad nad läbi vabatahtliku lihtsuse ja ökoloogilise disaini põhimõtete rakendamise. (GEN Europe 2010). GEN International’i endine president Jonathan Dawson toob välja, et ökokülad on ilmselt üheks parimaks ravimiks tänapäeva modernse ühiskonna üksilduse ja teineteisest võõrandumise ravimiseks. „Need [külad] vastavad inimeste näljale tulla taas teiste inimestega kokku tähenduslikuks kogukonnaks; olla inimliku tasandi ühenduste kasulikud ja hinnatud liikmed.“ (Dawson 2006, 34).
· ignoreerida ja teha oma tööd edasi või · mitte külastada seda lehekülge, mis meile ei meeldi. Aga nõuta, et reklaami üldse ei oleks, meil ei ole õigust. Reklaami blokeerimise pooldajad väidavad veel, et kuna arvuti kuulub kasutajale, peab kasutajal olema õigus kontrollida seda, mida arvuti ekraanil kuvatakse. Kas meil on siiski võimalik sellist üldistust teha? Näiteks meie maja või korter ka kuulub meil, aga me ei saa ju nõida seda, mida meie soovime vaadata aknast. Reklaami abil me saame levitada infot, mida korraga saavad vaadata ja lugeda erinevad inimesed, erineva mõtteviisiga ja erineva vanusega. Rahvusvaheline uurimisvõrgustik juhib tähelepanu laste riskikäitumisele internetis Rahvusvaheline teadlastevõrgustik EU Kids Online viib läbi ulatuslikku rahvusvahelist uuringut, mille esialgsetest tulemustest selgub, et üha suurem hulk lapsi kogu Euroopas seisab
MORAAL / EETIKA kümne käsu valgusel Sissejuhatus Moraali (ladina keeles mos, mores "komme, tuju") all mõeldakse üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaamu heast ja halvast ehk õigest ning valest käitumisest. Sellega on olemuslikult seotud mingi arusaam, et on asju, mida võib ja peabki tegema, või mille tegemisest tuleb hoiduda. Kui tehakse, midagi sobimatut, siis sellele järgneb teiste inimeste poolne halvakspanu, hukkamõist või karistus. Kui aga käitutakse õigesti, siis on teised rahul ja võidakse kiitagi. Sõna eetika tuleneb kreeka keelsest sõnast ethos, ethika, mis tõlkes tähendab "komme, kommetesse puutuv". Seega eetika tähendab enamvähem sama mis moraal. Tänapäeval mõistetakse selle all teadust, mis uurib moraaliküsimusi ehk kõlblusõpetust. Eetika erineb teistest inimesekesksetest teadustest, näiteks psühholoogiast, selle poolest, et see ei piirdu nähtuste kirjeldamisega, vaid ka määrab, millised need peaksid olema. Teisisõnu
PARKSEPA KESKKOOL Marleen Reisberg 11a MIS ON STRESS JA KUIDAS SELLEGA TOIME TULLA? Uurimistöö Juhendaja: Heli Maaslieb Parksepa 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. Mis on stress? ......................................................................................................................... 4 2. Stressi tekkepõhjused ............................................................................................................. 5 2.1. Sotsiaal-majanduslikud stressitegurid ............................................................................. 5 2.2. Elukeskkond, stress ja keskkonnasäästlik eluviis ............................................................ 6 2.3. Tööstress ...........................
Iga inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik et iga inimene tahab olla õnnelik. Mis on aga õnn, see on iga inimese enda teada. Selleks võib olla edukas karjäär, harmooniline pereelu, pidev uute elamuste otsimine või tuttavas keskkonnas rahulikult kulgemine. Mis iganes me selleks mõtteks endale ka ei sea, see loob meie ellu tahtmatult eesmärke. Kui meil on eesmärk, on meil ka motivatsioon tegutsemiseks. On, millele me igapäevaelus valikuid tehes toetume. Teeme seda teadlikult või alateadlikult. Mida nooremad me oleme, seda vähem me otsime mõtestatust oma olemisele ja seda vähem on ka meil eesmärke. Meie eesmärgid on lühemaajalised. Kuid süües kasvab isu. Saavutades väikseid eesmärke, sünnib meis julgus püstitada järjest suuremaid eesmärke. Võib ka öelda, et on inimesi, kellel ei ole pikemaid eesmärke ning nad elavad vaid päev korraga.
Sõprus ja sõbrad. Näita mulle, millised on su sõbrad ja ma ütlen, kes sa ise oled sellele küsimusele on tänapäeval raskem vastata, kui tundub esmapilgul. Nimelt seetõttu, et sõpruse tõlgendamisel minnakse ikka ja jälle eksiteele. Nüüdisajal on sõbra tiitel juba pea igal inimesel, kellega läbi käid või ringi liigud, kuna see tähendab ju igaühele eriasja ühele raha, teisele niisama mõnusat äraolemist. Sõpru kiputakse mingil teadmata põhjusel valima välimuse ja ka riietusstiili järgi. Kuigi esmamulje on oluline, ei saa seda kujundada välimuse kaudu soliidne või moekas riietus ei tee veel head suhtlejat. Boheemlane aga võib olla tõeline geenius välimuse korratusega viitab ta seesmistele väärtustele. On väärtusi, mida sõpruses juba aegade hämarusest on hinnatud, ning peetakse lugu tänapäevalgi. Eelkõige on oluline ausus ja otsekohesus nii teiste kui ka iseenda vastu. Olles avameelne omavaheliste pingete suhtes, on võimalik hakata p�
Inimene ise suunab oma käitumist sellesse või teise moraalsesse suunda. Inimene võib iseennast valida. Kui juba kord on end valinud, määrab inimene ette oma käitumise loogika. Kõlbeline inimene püüdleb kõrgema hüve poole, ta ei rahuldu elu stiihilise kulgemisega ja püüab seda allutada mingile eesmärgile. Ta püüab olla oma tegevuse peremees ja võtab endale kogu vastutuse. Valik paistab vabatahtlikuna, kuid pole päris sama, sest vabatahtlikkus on laiem. Tsiteerin Aristotelest (1996): Nii lastele kui loomadelegi on vabatahtlikkus ühiseks omaduseks, valik aga mitte. Tegutsemist hetke mõjul võime nimetada küll vabatahtlikuks, kuid mitte valikust tulenevaks. Need, kes räägivad valikust kui himust, vihast, soovist või mingist arvamusest, ei näi õigesti mõtlevat. Valik ei kuulu ju neile, kes loogiliselt ei arutle, küll aga kuulub himu ja viha.
Eeskuju kaudu omandab inimene rohkem, kui me oskame arvata. Sõnaga on tihti üsna raske saavutada seda, mida me eeskujuga hõlpsasti saavutame. L. Tamm kirjeldab katseid, millest ilmnes, et katseisikuid mittepuudutav film mõjutas nende käitumist rohkem kui nende kohta ja nende mõjutamiseks tehtud raadiosaade. Eeskuju kaudu levib mitte üksnes halb, vaid ka hea käitumine. Eeskuju mõjub isegi meestele, naistest ja lastest rääkimata. Eeskuju mõjub alati, ükskõik, kas me seda soovime või mitte. Õpilased võtavad meilt üle käitumiskultuuri, tõekspidamised, töökuse, printsipiaalsuse jne. Iga puudujääk õpetaja isiksuses on mürk, mis kahjustab laste arengut ja koos sellega takistab meie kõikide edasiliikumist. Isiksus kujuneb põhijoontes välja keskkoolipäevil. Seetõttu peaks sobivus õpetajatööks olema üks kriteeriume, mille alusel valitakse noori pedagoogilistesse õppeasutustesse. Me kujundame koolis inimesi, kes töötavad 20--40 aasta pärast, mistõttu
PERSONALIJUHTIMINE - Personalijuhtimise seosed teiste organisatsioonipsühholoogia valdkondadega. Personalijuht peaks teadma tööõigust ja majandust (et mõista, mis organisatsioone elus hoiab). Organisatsioon peab kuskilt ju saama raha. Kui mõtled personali peale, peab natuke ka majanduse peale mõtlema. Interdistsiplinaarne tegevusala. - Tugineme personalipsühholoogiale. Inimene peaks personali valdkonnas oskama töötaja potentsiaalset tööd hinnata. Kuidas valida õige kandidaat? Kuidas mõõta seda, mida me arvame end mõõtvat? Peab oskama inimest mõõta (kas testide v intervjuu vms'ga). - Kuidas mõõta töötaja sooritust? Eriti kui on tegemist nt müüja v õpetaja tööga. Kuidas mõõta näiteks müüja käitumist? - Veel peab oskama personalijuht töötajate karjääri planeerida. Kas temast võiks juht saada? Kas heast spetsialistist saaks ka hea juht? Alati mitte. - Organisatsioonipsühholoogia. Vaatab organ
Ta püüab konkurente üle trumbata ning seejuures teeb ta panuse jõule mitte eetikale (Türk 2001). Tõhusaimaks juhiks on Maccoby arvates mängur, kes ühendab endas spetsialisti asjalikkuse, võitleja radikaalsuse ja patrioodi ustavuse. Mängur ei jää kunagi loorberitele puhkama, vaid võtab meelsasti vastu uusi väljakutseid. Tihedas konkurentsis, ebastabiilses ja innovaatlikus keskkonnas on edukas liider kompleksne inimene, kelles on omadusi igast liidritüübist ning, kes on orienteeritud edule. 1.4 Eeskujuks olemine ja eestvedamise tähtsus organisatsioonis Igas ettevõttes on juht, kuid iga juht ei ole liider. Liider on see, kes on inimestele eeskujuks, keda järgitakse. Eeskujuks olemine on liidri üks raskemaid ülesandeid. Liider peab olema sellise käitumise mudeliks, mida ta ootab oma alluvatelt. Seega hea juht/liider peab olema ka eeskujuks (Belasco, Stayer 2001).
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Ettevõtlus ja ärijuhtimine Kaja Urbel ME-21k. TÖÖTAJATE MOTIVEERIMINE Uurimus ettevõtte majandusõpetuses Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ...............................................................................................................................3 1. Motivatsioon .......................................................................................................................4 1.1. Mis motiveerib töötajaid? .............................................................................................5 2. Demotivaatorid ...................................................................................................................8 2.1. Demotiveeritud töötajad uuristavad ettevõtet ..........................
Hästi vahva oleks näiteks meessoost lasteaiakasvataja. Kõikide toodud probleemide puhul on peamiseks teatavate stereotüüpide ja mõttemallide kehtimine ühiskonnas. Kuniks kehtivad need, ei kao ka meeste-naiste ebavõrdsuse probleemid ühiskonnast. Päevapealt ei ole muidugi võimalik ka ühtki stereotüüpi inimeste teadvuses murda, kuid kusagilt peaks alustama. Parim näide sellest, kuidas mingi arvamine kinnistub ja hakkab mõjutama inimesi on minu arvates viimase aja stereotüüp, et mehed on paremad kokad. Tõestatud see pole, kuid millegipärast otsitakse töökuulutustes järjekindlalt just meeskokkasid ja kokaeriala õppijate hulgas on peagi mehi rohkem kui naisi. Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS) Soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõuga tahetakse keelustada diskrimineerimine tööelus, hariduses, reklaamides ja töö- ning koolituspakkumistes. Seadust ei kohaldata usulistele ühendustele ning peresuhetele ja eraelule.
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol
armastuse võimalikkus, inimarmastuse mõiste, hea riigi (vabariigi) võimalikkus Kõrgem “kohustuste” tasand kui õiglusest tulenev Romantism – armastus ainulaadsete inimeste vahel; samas kogu loodust ja Sõpruse vastastikusus. Eri tüübid inimkonda siduv printsiip; suunatud riigi kui kunstliku moodustise vastu, asemele Kas vastuolu? – soovime sõbrale head ta enda pärast, ent eeldame ka “loomulik” ehk armastusel põhinev kogukond temapoolset heatahtlikkust Sõprus eeldab: SÕPRUS vastastikku hea soovimist + sellest teadlik olemist Sõpruse probleem
Küsimused Camus' Sisyphose müüdi kohta: · Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi?- Maailma tihkus ja võõrus on absurd. Kõhedus, mida meis tekitab inimese enda ebainimlikkus on absurd. See võõras, kes meile aegajalt peeglis vastu tuleb, kelle me enda fotode järgi ära tunneme on absurd. Niipea kui absurdi tunnistatakse muutub ta kireks mis on piinavam kui ükski teine kirg. Absurditunde avaldused väljenduvad erinevates, kuid sugulaslikes maailmates ja nimelt aru, elukunsti ja lihtsalt kunstimaailmas . Alguses on absurdi atmosfäär, lõpuks on absurdi universum ja vaimne hoiak, mis heidab maailmale eripärast valgust ja näitab tema eesõigustatud ja halastuseta nägu, mida teisiti pole võimalik ära tunda . · Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Camuse arvates on kõigi suurte tegude ja mõtete algus naeruväärselt tühine. Suurteosed sünnivad sageli tänavanurgal või restoranifuajees, samuti ka absurd. Ja rohkem kui miski muu ammutab absurdi maailm om
mõndagi juba nüüd. Teame, et vähese sündimuse ja eluea pikenemise tõttu peab juba 2018ndal aastal kolme inimese tööst piisama viie inimese ülalpidamiseks. Nende töötajate õlule jääb siis kogu me toetuste süsteem, kogu me riigi ülalpidamine. Kõik: koolid, pensionid, lastetoetused, politsei ja päästetöö, haigekassa ja töötukindlustus. Mõelgem ka sellele, et kui saame rikkamaks aga just seda me ju soovime siis tähendab see üha kasvavat panust ja vastutust. Kui Eesti suhteline jõukus majandusarengu jätkudes kasvab, tähendab see, et järgmisel, 2020ndal aastal algaval finantsperioodil ei pruugi me enam saada kaugeltki nii kopsakat toetust, kui kaks nädalat tagasi kauples meile välja valitsus. Võib isegi juhtuda, et me ise oleme netomaksjad, nii uskumatu, kui see praegu ka ei tundu. Ent see on täiesti võimalik. Sest oleme juba nii lähedal Euroopa Liidu piirile, kus saavutades
Rosseau on öelnud, et tagasipöördumine loodusseisundisse oleks võimatu, kuna me oleme juba tugevasti ühiskonna poolt rikutud ja mõjutatud. Samuti paneb Rosseau sünge arusaam mind sügavalt mõtlema, tema traktaat haridusest algab nii: "Jumal tegi kõik asjad headeks, inimene paneb neile käe külge ja nad muutuvad halbadeks." (Wolff 1996). Kui selle mõtte üle arutleda, siis on see tõesti mingil määral nii ning see paneb kurvastama ning sügavamalt mõtlema. Kuid inimesed on kord sellised, et teatud hetkedel nad mõtlevad ja lubavad, et enam nii ei juhtu, kui on toimunud midagi sellist, mis on ebameeldiv, kuid aja möödudes tavaliselt siiski kõik jälle kordub. Rosseau räägib ka sellest, et metslase üksik elu on selline, et loodus on talle andnud varustuse, millega ta saab üksinda toime tulla. Kui inimene oleks sel viisil tugev, kiirejalgne ja vaba
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel · Meetodid: Kanooniline e. tekstuaalne meetod Ajalooline e. kontekstuaalne meetod · Tekstuaalne meetod : Arthur Lovejoy. "The Great Chain of Being" 1936 Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed "Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast · Kontekstuaalne meetod Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt): Kaks olulist, omavahel seotud aspekti on välja jäänud: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid · Kontekstuaalne meetod II Seetõttu vaja uurida: tekste, millele autor vastas
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitseja
Vaadake oma ümbruses ringi, tungige mõttes ellu, mis teie ümber hoovab ja te näete, et kõikidele inimestele on see looduse suund omane peaaegu kõiki koormab üks mure igapäevane leivamure. 3. Vajadus. (On tahe saada endale see vajalik asi...) Inimeses tarbeasjade järgi valitsevat tungi nimetatakse ta vajadusteks. Vajadused võivad olla väga mitmesugused. Igaüks nimetab vajadusteks seda, millega ta on harjunud. Mida vaesem inimene, seda vähem on tal vajadusi ja ka vastupidi. Minevik on näidanud, et kõrgemal haridusejärjel seisvate rahvaste vajadused on suuremad kui vähem edenenud rahvaste omad. Aja jooksul on vajadused kasvanud ja kasvavad ikka edasi. Kindel on aga see, et teatavast piirist alla langeda nad ei tohi. Vajadustel on teatav minimummäär, millest väiksemad ei või olla. Vastasel korral hakkab see kahjustama inimese tervist ja kannatab inimressurss ehk inimkapital.. Neid vajadusi nimetatakse hädapärasteks, tungivateks vajadusteks. 4
turutasakaalu palka, siis tööturg ei tasakaalustu. Kuna tööjõud on suhteliselt kallis, töö nõudmine väheneb, kuna palgad on suhteliselt head, töö pakkumine kasvab. Vahe ongi tööpuudus. Keynsistlik tööpuudus - palkade langetamine on praktikas ettevõttele väga keeruline ja mõjub väga halvasti töötajate tööviljakusele ning motivatsioonile. Selle tulemusena palgad üldiselt ei lange ja turg ei tasakaalustu. Efektiivse palga teooria - töötaja motivatsioon sõltub palgast. Et tagada töömotivatsioon, on vaja, et inimesel oleks kasulikum töötada kui olla töötu. Selleks tuleb töötajale maksta tasakaalupalgast kõrgemat palka. Sellega aga kaob tasakaal turul ja tekib tööpuudus. Varjatud töötus ametlikus statistikas kajastamata töötus. Teatud hulk inimesi on alahõivatud (osalise tööajaga) või väljaspool tööjõudu (heitunud töötajad). Tegemist on potensiaalsete töötutega, keda ametlikult töötute hulka ei arvata
Eesmärgita päevad lõppevad inimese kokkuvarisemisega , seega lõpetage muretsemine ja hakake elama . Ära ole lukuks, mida iga võti keerab. Ole võti, mis igat lukku keerab. Elu on kui kastetilk, mis särab tuhandeis vikerkaarevärvides. Ükski hetk ei kesta igavesti. Elu on päike, mis tõuseb ja loojub. Elu on küünal, mis särab ja kustub. Elutee on sirge ja lai, kuid jäljed mille jätame, käivad ühest teeservast teise. Kõigest, mida me täna väga armastame, saab aja jooksul minevik. Põhimõtteliselt ongi kõik juba kadunud. Nautige iga hetke, mis meile on antud. Ärge lükake elu edasi. Suitseta, joo, laaberda ja tõmba kanepit- üks päev sureme ikkagi ära. Elu on elamist väärt. Elu on liiga lühike,et masetseda. Enesetapp on lollide lahendus. NAERATUS: Naeratus annab tagasi sulle selle, mille sult võtsid pisarad. Kui näed naeratuseta inimest, siis kingi talle enda oma. Naer läbi pisarate on õpitud oskus.
Kitsas mõttes ei mõtet (näiteks öelda, et ei valeta, tähendab, et kunagi ei valeta, mitte et mõnes olukorras ei valeta). Reeglid on üldkehtivad enamasti. Inimesi tuleb kohelda kui eesmärke, mitte kui vahendeid. Teisi inimesi ei saa kasutada enda heaolu suurendamiseks. Reeglitest kinnipidamine ilma inimeseta on kasutu. Näiteks kui valetamine päästakse kellegi elu, siis võib seda teha, sest inimene on eesmärk. Käitumise juures on väga tähtis inimese motivatsioon, miks ta asju teeb. Inimestele on oluline motivatsioon, mis tegutseb oma taju kohaselt hästi. Loodusseadus Loodusseadus on loomusseadus. See on ajalooliselt väljakujunenud käitumine. See on idee selle kohta, et kõlbeline käitumine on osa inimese loomusest ning kuulub inimeseks olemise juurde. Sellepärast tulebki kogu loodust valitseda mõistuspäraste seadustega, sest nii saab hoida kõike tasakaalus ja töös
Näiteks vägivald on nii kõrgekvaliteediline pahe, et see kaalub üles igasuguse hüve, mis sellest saada võib. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks? Kuldne reegel seisneb selles, et tee teistele seda, mida sa tahad, et sinule tehakse ja vastupidi. See reegel võiks kuuluda mõlema alla. Teleoloogiline seetõttu, et õige käitumine teiste suhtes on selline, nagu me soovime, et meiega käitutakse. Deontolooigline eetika seetõttu, et peab ühtlasi oma tegutsemistel jälgima, et seejuures ei riivata kedagi teist, üritades midagi saavutada. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? Positiivne õigus tähendab seda, et miski on inimesele garanteeritud (näiteks tarbijakaitse, garantii). Negatiivne õigus tähendab aga seda, et see on lubatud, kuid seda ei garanteerita (näiteks on küll sõnavabadus, aga kõiki
jaoks tähendab elu vaid naudingute vaheldust. Seepärast pole ka midagi imestada, et tema kirg Anna vastu jahtub. Ka Anna vaesustub oma tunnetes, ta ei suuda Vronski tütart, oma teist last armastada nii nagu Serjozat ja armastus Vronski vastu teisendub hüsteeriliseks kiivuseks. Seepärast ongi Anna lõpp nii kohutav. See on tingitud suuresti kõrgema seltskonna tagakiusamisest kui ka enda sisemisest kriisist. Enesetapuni viis mõistetav, kuid egoistlik puhang perekonna ja inimlike sidemete purunemine. Anna käitumine on patt jumala kuid mitte inimeste ees. Seepärast ei ole inimestel õigust tasuda, seda võib vaid jumal. Anna sisemise traagika välised põhjused olid: a. seltskond oli ta hüljanud b. pidi poja hülgama c. kõik suhtusid temasse vaenulikult seesmised põhjused: a
"Tahtsin, et ta rahuneks ja palusin preestrit kiriku nimel tema eest kurja vaimu väljaajamise palvet lugeda. Ema Teresa oli rõõmuga nõus. Pärast palveid magas ta sel ööl väga hästi," seletas piiskop. Katoliku usu eksperdid arvavad, et kuigi vaimude väljaajamine on oluline, kuid harvaesinev osa kiriku tööst, võis peapiiskop liialdada tseremoonia tellimisega. Ema Teresa surres oli Tegeva Armastuse Saadikute ordus üle 4000 õe, 300 vennaskonna liiget ja üle 100 000 vabatahtliku üle maailma, osalemas 610 missioonil 123 riigis. Need sisaldasid ka turvakodusid HIV-i ja AIDS-i haigetele, leepra- ja tuberkuloosihaigetele, supikööke, laste ja perede nõustamiskeskusi, lastekodusid ja koole (http://en.wikipedia.org/wiki/Mother_Teresa). Talle korraldati riiklikud matused India valitsuse poolt ja ta maeti Tegeva Armastuse Saadikute ordu peakloostrisse (Sichtermann, 2004).
pärast sotsiaaltoetust Efektiivsus II – palju sotsiaaltoetused vähendavad vaesuslõhet, mediaansissetuleku erinevuse vähenemine võrreldes vaesuspiiriga Sotsiaaltoetuste liigid: BASSISSETULEK (basic income) – miinimum mida makstakse, kõigile, ilma sissetulekute testita. Lastetoetus 45EUR on sisuliselt baassissetulek GMI (guaranteed minimum income) – elatusmiinimumile vastav sissetulek, määratakse sisstulekute testi ja töökohustuse või vabatahtliku töö kohustuse vm tingimuste juures. Eeldab nn sotsiaalse miinimumi arvutamist, miinimumpalga süsteemi jm (et tööandjad ei veeretaks tinglikult palga maksmise kohustust hoolekandele jms) Negatiivne tulumaks (negative income tax NIT) inglise poliitik Juliet Rhys-Williams propageeris seda 1940 aastatel, USA majandusteadlane Milton Friedman 1960/70 aastatel, 1980ndatel kehtestas president Mitterand selle Prantsusmaal (2 kuuks) ---
annaabi.ee 
