Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuidas suhtute lageraiesse- tänavaküsitlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lageraie, metsad, võsa, ?lageraie, istutamine, istutada, tänavaküsitlus, riina, raiuda, taiesti, okei, uuringuid, tekiks, välju, müüja, suhtun, esiteks, vanaks, pensionär, nuud, elan, majas, hoov, ümbrus, ralf, puutu, sten, elunautija, laske, kudujaUurti juhuslikelt möödujatelt, kuidas nemad suhtuvad metsade lageraiesse?
Üldmetsakasvatuse III arvestuse materjali lühikokkuvõte. Sellega on õppimise arvelt võimalik kõvasti aega kokku hoida, kui kogu originaalmaterjali läbi lugedes, läbi proovitud.
Sisaldab definitsioone metsandusega seotud sõnadele.. + puuliigid ja raied
EESTI METSAD Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida (jagada sarnaste kasvukohatingimuste järgi). Metsad jagatakse kasvukohatüüpideks. Metsa kasvukohatüüp – ühesuguse metsakasvandusliku efektiga (s.o ühesuguste looduslike, taimestikku mõjuvate tegurite kompleksiga) metsamaade kogum. Kasvukohatüübid määratakse tunnuste kompleksi alusel: muld, veerežiim ja alustaimestik. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld veerežiim alustaimestik Metsatüüp = muld veerežiim alustaimestik puistu. Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (Nt mustika kasvukohatüüp) Soometsa kasvukohatüüpide juures kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (NT raba kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (NT mustikakuusik, rabamännik). Paljudel juhtudel vaja kasutada väiksemaid üksusi – alltüüpe. Metsatüüpide rühmitamine: Metsad jagatakse 2 klassi Arumetsad Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) Soometsad Metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm.
Lendorav (Pteromys volans) on üks vähetuntumaid imetajaid Eestis ning on oma levila piirkonnas suhteliselt madala asustustihedusega (Timm; 2008). Antud töö eesmärgiks on välja selgitada, miks on lendorav haruldane nähtus Eestis ning mida saab teha selleks, et lendorav ei kaoks täielikult Eesti metsadest. Töö on oluline, sest lendoraval on nii ökoloogiline, esteetiline kui ka looduslik väärtus. Igal looma- ja taimeliigil on õigus elada ja olla kaitstud. Lendorava kaitse jaoks on loodud erinevaid õigusakte. Nende loomisel tuleb silmas pidada ka liigi iseärasusi ja vajadusi.
Sissejuhatus Lendorav (Pteromys volans) on üks vähetuntumaid imetajaid Eestis ning on oma levila piirkonnas suhteliselt madala asustustihedusega (Timm; 2008). Antud töö eesmärgiks on välja selgitada, miks on lendorav haruldane nähtus Eestis ning mida saab teha selleks, et lendorav ei kaoks täielikult Eesti metsadest. Töö on oluline, sest lendoraval on nii ökoloogiline, esteetiline kui ka looduslik väärtus. Igal looma- ja taimeliigil on õigus elada ja olla kaitstud. Lendorava kaitse jaoks on loodud erinevaid õigusakte. Nende loomisel tuleb silmas pidada ka liigi iseärasusi ja vajadusi. Lendorava kohta on siiani vastuseta küsimusi. Näiteks pole piisavalt teavet asurkonna geneetilise struktuuri ja ökoloogia kohta, mis aitaks kaasa arusaamisele populatsiooni kujunemise, hetkeseisundi ja jätkuvõimekusest erinevate metsamajandamisviiside puhul (Remm; Timm; 2011).
Üldmetsa 3 kontolltöö lühikonspekt
Kordamisküsimustele vastused
ja vastused
Eesti metsad
Kõik vastused keskonnakaitse oppik, 200 kusimused
Referaat metsate kasutuse ja säästmmise kohta. Käsitleb põhiliselt eesti metsi
10. klassi bioloogia uurimustöö, teemal vihmametsad. Allikad viidatud, tiitelleht olemas. Olemas ka illustratiivsed materjalid.
Bakalaureusetöö
Ülevaade Fred Jüssist ja tema loomingust
Ülemineku eksam vihmametsade raie kohta. Väga põhjalik info kõige kohta mis puudutab vihmametsade raie kohta.
Animatism: vägi on ebaisikuline. Palju väge on kõrgel ja madalal. Suur vägi on metsas – kivi, lohk, küngas, suurim puu. Igal puul on vägi, pole elusaid ega surnud asju. Palju väge on luudes, juustes, küüntes..vähe väge lihastes. Inimestel puudub hing. Niikaua kuni luustik on säilinud, võib inimene surnust üles tõusta. Suhe surnutesse on kartev ja seepärast luustik põletatakse. Et surnu üles ei tõuseks – seoti laip kinni, murti jäsemed või selgroog, suleti koobas, surnu torgati vaiaga läbi, maeti sügavamale.. Looma luusid süües ei murta, need viiakse metsa tagasi, kus neist uued loomad tekivad. Animism = esivanemate kultusaeg. usk hingedesse, haldajad, eestlastel emad-isad. Oruvaim, kivivaim. Tekivad iskustatud vaimolevused. Toimus mina-teadvuse moodustumine. Usuti, et inimesel on erinevad hinged: 1) kehahing – keha juures: hingushing, leil, toss 2) vabahing – võivad liikuda: irdhing, siirdhing. 3) Vahepealsed – vari, minahing .....
Süžee peatükk-peatüki kaupa kokkuvõte, sümbolid, tegelased, autori kohta, lehekülgede kaupa tsitaate, et anda teie kirjanditele ja referaatidele mahlakat tooni, mu semud, sõbrad usaldage mind te ei kahetse...downloadige! XD
luuletused kogumikust "Hiir rätsepaks" samuti on lõppu lisatud tekst lugejale, mis tutvustab J. Oro't ja tema loomingut ning lühidalt ka elulugu.
Ilupuude hooldusjuhend
annaabi.ee 
