EESTI MAAÜLIKOOL Enelin Räni Loodusvarade kasutamine ja kaitse II Rahvastiku arvu ja elutingimuste jaotumus maakeral. Selle mõju globaalsele loodusressurside sh. metsade kasutamisele Juhendaja: Kalle Karoles TARTU 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Rahvastik................................................................................................................ 4 Jaotumus maakeral.............................................................................................. 4 Rahvastikku iseloomustavad näitajad..................
Minu elu globaliseeruvas maailmas Gobaliseerumise ehk üleilmastumise all mõistetakse enamasti protsessi millega kaasnevad tihenev rahvusvaheline kaubandus ning tihenev kultuurivahetus. Globaliseerumist võib täheldada näiteks poliitikas, kultuuris ning majanduses. Võib öelda, et riigid üle kogu maailma soovivad saada võrdsemaks. Juttu globaliseerumisest võib kuulda pea iga päev. Kuidas aga mõjutab globaliseerumine otseselt minu elu? Üheks tähtsamaks asjaoluks pean ma kindlasti kultuurilist globaliseerumist, mille tõttu on võimalik reisida pea igasse maailma paika. See on minu jaoks kindlasti väga oluline, kuna olen oma elus küllaltki palju reisinud, ning minu silmaringi on see tunduvalt laiendanud. Tunnen tõelist rõõmu iga kord kui saan astuda lennukile ning sealt välja astudes avastan end täiesti uuelt kontinendilt ning täiesti uuest keskkonnast. See on suur osa meie pere traditsioonidest ning mul on ütlemata hea meel, et turism nii l
Tallinna Ülikool Infoteaduste Instituut Tõrjutus ühiskonnast Infopoliitika ja strateegia Tallinn 2013 2 Ühiskonnas toimetuleku põhioskus muutub üha enam internetipõhiseks ja tõrjutus algab juba olukorrast, kus inimesel puudub juurdepääs interneti ressurssidele, olgu see siis tingitud vaesusest või infokirjaoskuse puudumisest. Eriti mõjutatud on noored, kelle peamine suhtlemine toimub erinevates sotsiaalvõrgustikes. Suhtlusportaalides olles kinnitavad noored enda sotsiaalset staatust ja näitavad teistele, et ollakse üksteise jaoks olemas (Pikk, 2011). Noored, kellel mingil põhjusel puudub kodus infotehnoloogiline tugi ja kes ei saa teistega samaväärselt populaarsetes suhtlusportaalides surfata, on teistega võrreldes tõrjutud olukorras. Erinevatest uuringutest on selgunud, et sotsiaalsetel suhetel on tugev mõju inimese vaimsele
poliitilist kultuuri: - teadmised, hoiakud, tavad, mis on seotud poliitika ja kodanikuosalusega. Eraelu Indiviidi isiklik elukorraldus Kodu Perekond Kombed ja uskumused Eraelu on kaitstud seadusega Eraelu probleemide lahendamisel on võimalik abi saada korrakaitseorganilt Iseseisev töö Küsimused 1.1. peatüki lõpus. 1.2. Kommunikatsioon ühiskonnas Kommunikatsioon ehk suhtlemine on vajalik ühiskonnaliikmete vahel, sest suheldes vahetatakse infot ja levitatakse arusaamu ja hinnanguid Kommunikatsiooni vormid (1) 1. vahetu ühe paikkonna inimesed, kullerid, heeroldid - regulaarne postiühendus käivitus Eestis 1683. aastal 2. Vahendatud - 20. saj alguse tehnika arenemine mõjutas info levikut - ajalahed, televiisor, raadio, telefon teabeagentuurid, hiljem internet, e-post Kommunikatsiooni vormid (2) 3
1. Globaliseerumise iseloomustus Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ülemaailmne koigi valdkondade (majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste, keskkonna, kommunikatsiooni jne) integratsiooni protsess. Selle globaalse protsessi intensiivsuse kasv toimub individuaalsel, ühiskondlikul, institutsioonide ja riikide tasandil ning peamiseks tõukejõuks on edusammud tehnika arengus, tapsemalt globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet, side- 3 satelliidid, telefonid ehk digitaal- revolutsioon, mis tähendab arvutustehnika laialdast kasutamist juhtimises ja majanduses tervikuna. Globaliseerumise peamiseks iseloomujooneks on turumajanduse ülemaailmne levik, ulemaailme töö jaotus, migratsioon kogu planeedi ulatuses. Nendeks on näiteks kaupade, teenuste, kapitali, inimeste, informatsiooni ja tootmisressursside kasvanud liikumine riikide
1. Elaksin pigem 21. sajandis, kuna · 21. sajandil on tehnoloogia kõvasti arenenud. Nt. arvutid ja internet. Kui mul on vaja millegi kohta ruttu informatsiooni, ei pea ma minema raamatukokku või -poodi, vaid saan vajaliku info kohe kodust internetist kätte. · praegu on ka transport rohkem kättesaadavam. kui 19. sajandil transport oli peaaegu olematu, siis praegu on igal teisel perel olemas auto ja ka bussi sõidab päevas väga tihti. · tööstuslik areng- 21. sajandil on see nii palju arenenud, et töökohti on tunduvalt rohkem kui 19. sajandil.
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS SAMURAI SUSHI OÜ Praktika aruanne Koostaja: Jelizaveta Kuznetsova 305 MRA TALLINN 2015 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Ettevõtte iseloomustus.......................................................................................... 4 Kaupade käitlemine............................................................................................... 5 Praktika sisu........................................................................................................... 7 Enesehinnang........................................................................................................ 8 Kokkuvõtte............................................................................................................. 8 Kasutatud allika
Tere, Mina olen Kairi ja räägin teile facebookist ja internetist. Internet on üheaegselt nii kasulik kui kahjulik nagu tuli ja vesi kui neid on liiga palju, on nad kahjulikud, kui aga piisavas koguses, siis kasulikud ja aitavad meil igapäevaeluga toime tulla. Mida me arvame sellest, et üks Ameerika 15-aatane poiss ütles avalikult ,,kakskümmend tundi päevas internetis istuda on normaalne". Aga peale internetis istumise peab 15-aastane ka koolis käima. Nii väitiski ta, et öösel magab ta keskmiselt neli tundi, koolis on internetis olemiseks abiks
Peenemates kodudes on mullivannid, vähem peentes piisab mikrouunist ning kodudel on turvauksed. Söögimenüüdesse on tekkinud hulgaliselt uusi toite. Nüüd süüakse ka kiir- või rämpstoitu, nt popkorn, burgerid ja juuakse kokakooalt ja üleüldse keemiat täid pandud jooke. Toite- jooke pakitakse vaakumpakendisse. Õlut vm ostetakse sikspäkis(6-pakk). Infotehnoloogias valdkonnas on kõnekeelde tulnud sõnadest vaieldamatult kõige tähtsam internet. Näiteks üha enam koolitöid hetkelises ajas on vaja teha kasutades interneti ja tingimata arvutit. Näen iga päev seda, kuidas mu noorem vend, kes on 14 aastane, ei suuda ükski päev olla ilma internetita või siis oma arvutimängudeta. Kui ma mõtlen ajas tagasi ennast 14 aastaseks, siis võin olla kindel, et sellel ajal polnud veel nii oluline faktor interner ja arvutimaailm. Internetiga seoses on igapäevases kõnepruugis veeb, sait, kodulehekülg(kodukas), surfimine ja võrk
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühisko
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (�
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus
protsessist. Demokraatlikuks eeskujuks sobikski Põhjamaadest Eestile eelkõige Taani, kus heaoluriiki täiendab tugev vabamõtlemise, rahvahariduse ja kodanikujulguse traditsioon ning sügav soov demokraatlikke väärtusi kaitsta. Seoses internetiga on üles kerkinud ka e-demokraatia, e-demokraatia põhineb kahel asjal elektroonikal ja demokraatial, kus elektroonilised kommunikatsiooni tehnoloogiad nagu näiteks internet, on abiks demokraatlike protsesside täiendamisel ja täiustamisel. E- demokraatia ülesandeks on teha kodanike osalemine avalike poliitikate otsustusprotsessis lihtsamaks. Demokraatiat liigitatakse kaheks : liberaalne demokraatia on demokraatia vorm, kus pööratakse olulist tähelepanu osalejate vabaduse ning vähemuste huvide kaitsele ja sotsiaaldemokraatia ei ole õigupoolest päriselt demokraatliku valitsusviisi vorm vaid pigem
· negatiivne puhaseksport näitab SKP kasutamist väljaspool koduriiki loodud väärtuste tarbimiseks SKP miinused · ei kajasta varimajandust · ei kajasta vaba aega kui indiviidi heaolu tegurit · haridus, jm näitajad jäävad välja Alternatiive · Inimarengu indeks Inimarengu indeks I · 2008 Eesti 42. · oodatav keskmine eluiga sünnil, mis näitab rahvastiku tervist ja pikaealisust; · haritus, mida iseloomustab ühelt poolt täiskasvanute kirjaoskus ja teiselt poolt erinevatel tasemetel õppijate vanuseline määr; · elujärg, mida mõõdab sisemajanduse koguprodukt inimese kohta väljendatuna ostujõu pariteedi alusel US dollarites. Inflatsioon 5.3 Tulpenwoede · Nn tulbimaania 17. sajandi alguses · üks aretatud tulbisibul maksis ca 1000 Hollandi floriini, samal ajal kui keskmine kuupalk oli 150 floriini · 1637. aastal mulli lõhkemine Inflatsioon · inflatio ld.k ülespuhumine
Viin läbi uurimistöö ,,Telefonide kasutamine Koeru Keskkooli 10-12. Klassis" ning teie saate mind aidata küsimustele vastates olles täiesti ausad ning anonüümsed. 1. Sugu (M / N) 2. Vanus ......... 3. Mis mobiiltelefoni te omate? ......... 4. Mobiiltelefoni mark ja mudel .......... 5. Mis operaatorile teie number kuulub? .......... 6. Mis on teie tegevused enamasti telefonis? (Sõnumite saatmine / Mängimine / Muusika kuulamine / Internet / Helistamine / Muu) 7. Kui kaua peab vastu teie mobiiltelefoni aku? (Päev / 2 Päeva / 3-5 Päeva / Nädal / Oleneb mida teen oma telefoniga) 8. Kui kaua olete te oma telefoni omanud? (Pool aastat või vähem / Aasta / Kuni 2 aastat / 3 või rohkem) 9. Kui palju maksis teie telefon? (0-50 / 50-100 / 100-200 / 200-300 / Rohkem) 10. On teie telefon käinud paranduses? (Jah / Ei / Jah, mitte ainult ühe korra) 11
Konkurentsianalüüs Mobiiltelefon on meie igapäeva elu lahutamatuks kaaslaseks. Peaaegu iga inimene omab vähemalt ühte telefoni. Inimesed kasutavad telefone erinevatel eesmärkidel. Vanemad inimesed kasutavand telefoni põhiliselt selleks, et oma lähedastega kontakti hoida. Neile sobiksid lihtsad telefonid, mis pole meeletult kallid. Osad inimesed kasutavad telefoni oma tööasjade ajamiseks ja neile on tähtis, et selles oleks olemas internet, mälu kogus piisav ja aku tööaeg suhteliselt pikk. Noortele on oluline, et telefonis oleks olemas wifi, hea kaamera kvaliteet, kuna paljud teevad telefoniga pilte, mälu maht piisavalt suur ja vaadatakse ka aku tööaega ja ka hinda. Telefoni ostes vaadatakse kõigepealt ikka hinda ja selle välimust. Siis vaadatakse juba kvaliteeti. Valisin just need telefonid, kuna nad on erinevast hinnaklassist ja firmad on tuntud
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
võnkumised, mille korral võivad need muutuda elektromagnetlaineteks, mis on võimelised inimese surma korral eralduma ajust. Religiooniteooria – ajas rändamise teel on võimalik tuvastada paranormaalsete nähtuste olemasolu. Samuti on võimalik kinnitada ka tulnukate tegevusi planeet Maal. See tähendab ka seda, et kõik nimetatud ja kirjeldatud sündmused, mida on antud valdkonnas esitatud, on võimalik ajas liikumise teel kinnitada. Niisamuti ka tulnukate poolt teostatud inimröövid, mida inimesed ( tunnistajad ) on aegade jooksul väitnud. Nende sündmuste kirjeldused ei ole pandud siia lihtsalt niisama. Kui on teada sündmuse toimumise aeg ja koht, siis on võimalik sündmuse eksisteerimist tõestada. Tegemist on „ajaloolise kroonikaga“, milles teadlased on seni „põhjendamatult“ kahelnud. Need nähtused on jäänud seni inimteadusele kättesaamatuks.
võnkumised, mille korral võivad need muutuda elektromagnetlaineteks, mis on võimelised inimese surma korral eralduma ajust. Religiooniteooria ajas rändamise teel on võimalik tuvastada paranormaalsete nähtuste olemasolu. Samuti on võimalik kinnitada ka tulnukate tegevusi planeet Maal. See tähendab ka seda, et kõik nimetatud ja kirjeldatud sündmused, mida on antud valdkonnas esitatud, on võimalik ajas liikumise teel kinnitada. Niisamuti ka tulnukate poolt teostatud inimröövid, mida inimesed ( tunnistajad ) on aegade jooksul väitnud. Nende sündmuste kirjeldused ei ole pandud siia lihtsalt niisama. Kui on teada sündmuse toimumise aeg ja koht, siis on võimalik sündmuse eksisteerimine tõestada. Tegemist on ,,ajaloolise kroonikaga", milles teadlased on seni ,,põhjendamatult" kahelnud. Need nähtused on jäänud seni inimteadusele kättesaamatuks. Maaväline mõistus ise on soovinud enda olemasolu inimteaduse eest varjata
poliitika, haridus, religioon, õiguskaitse ja tervisehoid on sotsiaalne institutsioon. 23. Mis on kultuur? Kultuur (culture) on niisuguse inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad vastutust üksteise eest ja tunnustavad oma ühist identiteeti. 24. Mis on sümbol? Sümbol (symbol) heli, objekt või sündmus, millele grupi liikmed on omistanud kindla tähenduse. 25. Mis on verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine? Kuidas võivad kultuuriti erineda? Verbaalne suhtlemine sümbolid ja keel Mitteverbaalne kommunikatsioon kehahoiak, zestid, suhtlemise vahemaa, sugude vaheline erinevus. Keel ja maailma tajumine, nt. eskimotel terve hulk sõnu lume kirjeldamiseks, kuid puuduvad sõnad rohelise värvi erinevatesks väljendusteks, ameerika vihmametsa indiaanlastel olemas kümneid ja kümneid sõnu
Nõuandmine: iga jutu peale on anda nõuanne Väitlemine: kuulaja vaidleb ja on alati varuks vastuväide Oma õiguse tagaajamine: kriitikat ei talu ja alati õigustavad ennast Teema vahetamine: kui pole huvi või on ebamugav vahetab kuulaja kohe teemat Tagantkiitmine: iga asja peale kuulaja ütleb jaa, just nii, täpselt jne 20. Peamised suhtlemiskanalid ja tehnikad Suuline suhtlemine loomulik keel, milles jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ning nende asukohta mõttes häälitsused ja parasiitsõnad. Tuleb kasutada sõnavara ja väljendeid, mis rõhutavad kliendi tähtsust Mitteverbaalne suhtlemine 65 % infot saadakse mitteverbaalsete märkide kaudu : hääletoon silmad ja silmside miimika pealiigutused kehaliigutused kuidas seistakse, istutakse, liigutakse
sagedamini kui kord päevas kord päevas kord päevas kord päevas kord päevas sagedamini kui kord päevas kord päevas kord päevas kord päevas kord päevas kord nädalas kord päevas kord nädalas sagedamini kui kord päevas kord nädalas kord nädalas kord päevas kord päevas kord päevas kord päevas kord nädalas kord nädalas sagedamini kui kord päevas kord päevas sagedamini kui kord päevas kord nädalas kord nädalas kord päevas kord päevas Veebibrauser (MS Internet Explorer, Mozilla Firefox, Opre, Google Chrome, Safari, jm) sagedamini kui kord päevas kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas
võnkumised, mille korral võivad need muutuda elektromagnetlaineteks, mis on võimelised inimese surma korral eralduma ajust. Religiooniteooria ajas rändamise teel on võimalik tuvastada paranormaalsete nähtuste olemasolu. Samuti on võimalik kinnitada ka tulnukate tegevusi planeet Maal. See tähendab ka seda, et kõik nimetatud ja kirjeldatud sündmused, mida on antud valdkonnas esitatud, on võimalik ajas liikumise teel kinnitada ( või siis ümber lükata ). Niisamuti ka tulnukate poolt teostatud inimröövid, mida inimesed ( tunnistajad ) on aegade jooksul väitnud. Nende sündmuste kirjeldused ei ole pandud siia lihtsalt niisama. Kui on teada sündmuse toimumise aeg ja koht, siis on võimalik sündmuse eksisteerimine tõestada või ümber lükata. Tegemist on ,,ajaloolise kroonikaga", milles teadlased on seni ,,põhjendamatult" kahelnud. Need nähtused on jäänud seni inimteadusele kättesaamatuks. Maaväline mõistus ise on soovinud enda
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
osaks ainult teatavatel hetkedel. Ühelt poolt piirab siis seda täielik singulaarsus (püha), teiselt poolt täielik universaalsus (raha) - ehkki need on pigem idaaltüüpilised, reaalsuses mitte eksisteerivad äärmused. Need kaks äärmust reguleerivad tarbimist n.ö seestpoolt. Campbell (1989) on sõnastanud paradoksi: ühelt poolt me elame ennast välja ostes, asjad annavad kindlust, iseseisvust, vabadust. Selle kaudu me loome. Teiselt poolt saame me osta asju, mis on valmis ja saadaval, ja ainult nii palju kui meil on raha või kui palju lubab õigussüsteem (kanep) või kultuur (lapsed). Ehk siis tarbekaupade regulatsioon toimub veel ühel väga lihtsal viisil, nimelt seaduste Jätkates asjade ,,eludega": sotsioloog Hebdige, kes uuris mod'e, on kirjeldanud, kuidas rolleri staatus muutus Euroopas, kui seda hakati peale esimest maailmasõda tootma.
tema geniaalsus ikkagi välja, sealt tuleb eetika välja, mitte ainult esteetika. Pärast Ameetikast naasmist Wilde abiellus, kaks last, ta on 80ndatel aastatel Londonis äärmiselt populaarne, sest ta on suurepärane vestluskaaslane ja andekas jutustaja. Kirjutab teosed, mis vaimustavad kaasaegseid. Et ära elada, kirjutab terve rea vaimukaid komöödiaid, mida ise ei armasta. Muinasjutte, romaane. Teda imetletakse ja kadestatakse. Väga teravakeelne ja irooniline. Tema olek ja temaga suhtlemine tekitab talle üsna palju vaenlasi, kuniks ta on edukas, need vaenlased talle ligi ei pääse, nii kui tema täht hakkab kustuma, on neid jalaga lööjaid lõpmata palju. 1895. Aastal hakatakse tema üle kohut mõistma. Kui populaarsus on tipul, saab tuttavaks noore lordi Alphed Douglasega, saab teada, et naised pole kiindumuse objekt ja saab teada oma homoseksuaalsuse. Ta üle ei mõistetagi kohut sellepärast, et ta on homo, vaid pigem tolle
mille jooksul ta saab pidevalt väärtuslikke kogemusi ning ei tunne end hetkekski ignoreeritult. Seda nimetatakse interaktsiooni disainimiseks. (Clatworthy 2010: 80) 17 Et interaktsiooni edukalt disainida, tuleb eelnevalt kaardistada klienditeekond, mis annab elava ja struktureeritud pildi teenuse kasutaja kogemusest läbi kokkupuutepunktide. Kokkupuutepunktiks on nii klienditeenindajaga suhtlemine, kodulehekülje külastus kui ka hoonesse sisenemine. Kliendi ja teenusepakkuja vahelisi kokkupuutepunkte kasutatakse konstrueerimaks klienditeekonda justkui lugu, milles klient osaleb. Klienditeekonna kaardistamisel aitab kaasa kasutajate kogemustega tutvumine, näiteks külastaja blogi lugemine või videopäeviku vaatamine. (Stickdorn, Schneider 2010: 158) Paljud kliendi ja teenusepakkuja kokkupuutepunktid hõlmavad suhtlust ettevõtte
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
Mingil moel läheb edasi ka renessanssi ja selle lõpuni. Tasso vabastatud Jeruusalemm on ka sisuliselt rüütlikirj. 17. saj alles pidurdub. 16. saj lõpuni läheb välja. Võimalik, et midagi on ka sellist, mille poole enam tagasi ei pöörduta. Kuid on ka põnevaid nähtusi nii eepilises kui lüürilises zanris. Kui kangelaslaulud, jutustasid suurtest ajaloosündmustest, sisi rüütlikultuuris 12. saj-st teisiti see tekkis feodaalide lossides, lossikultuur, mitte sõjaväljadelt. Suhtlemine rahuajal, mitte sõjaajal. Tegemist armastusega. Sõjaajal pole selleks aega. Lossidest hakkab välja kasvama uut tüüpi kultuur, milles hakkab esile tulema naine õukonnadaam. Algab naisekultus, daamikultus. Kaua aega ei ole midagi tegemist lihtsate naistega, küll neid siiski muinasjuttudes (tuhkatriinu jms). Kuid rüütliromaanid on aluseks ka muinasjuttudele. Naise tulek daamina. Konventsioonide ja teatava filosoofia järgi pidi igal rüütlil olema südamedaam. Iga
heal eesmärgil, siis jah. Elektrooniline jälgimine võib aset leida ka näiteks asutusesiseselt, kui soovitakse hoida silma peal töötajate tegemistel ja harjumustel ning mõõta nii ettevõtte produktiivsust. Kas tööandja peaks tundma huvi millega tema alluvad tegelevad lisaks tööajal või peale tööd? Minu arust, kui töötaja eraelu segab tööd tegemist, siis tööandja võiks sellest töötajaga rääkida. Kui 6 omavaheline suhtlemine ei too tulemust ja paranemist, siis loomulikult tööandja võiks huvi tunda, millega tema alluv tegeleb peale tööd. Aga tööandja peab korralikult analüüsima kas see tegevus segab töötaja põhitööd. Kui jah, alles siis võib töötajale teada anda, et keegi veel teab tema privaatelust midagi. Töötaja töö- ja eraelu sotsiaalsetes võrgustikes Tööandjatel on raske sammu pidada virtuaalsete sotsiaalsete keskkondade arenguga. Pidevalt
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Võrgurakendused I IDK0040 Interneti plussid ja miinused Essee Tallinn 2006 Interneti plussid ja miinused Tänapäeval on internet saanud inimestele täiesti igapäevaseks asjaks. Mõni ei suuda päevagi ilma internetita olla, mõni saab täiesti ilma hakkama. Nüüdisaja kiires elutempos on internet aga asendamatu. Kogu maailm on sinust nupuvajutuse kaugusel. Samas internet toob kaasa ka mitmeid negatiivseid nähtusi. Ühesõnaga, nii nagu igal teiselgi asjal, on ka internetil omad plussid ja miinused. Vanasti oli inimestel rohkem aega kui praegu. Kui oli vaja midagi teada saada või millegi kohta infot vaja, siis uuriti raamatuid või arutati teiste inimestega. Praegu on kõigil koguaeg vähe aega ja elutempo on kiire. Ning internet on igapäeva elus info saamiseks hädavajalik. Ükskõik, mille kohta on vaja midagi kiiresti teada saada, saab