Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuidas peaks välja nägema üks hea presentatsioon?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
esitluse, esitlust, tiitel, loetelu, slaididel, ajaga, selges, viiteid, esitleja, koostamiseks, presentatsioon, tiitellehega, kirjutatakse, viide, iseloomuleuhendaja, perekonnanimi, mõningaidärgnema, teemaga, teadustöö, suurimat, sisukas, tervet, otstarbekas, kirjutamisel, omaette, omandati, kokkuvõttev, alustamisel, esitluses, karda, küsimusiesitlus võib toimuda koolis ka teatud teema või ainenädala raames: näiteks muusika- ja kunstinädalal, loodusainete nädalal, kus muuhulgas saavad õpilased üles astuda nt kontserdil või näitusel vastaval teemal koostatud loovtööga jm; mitme autori puhul osalevad loovtöö esitlusel kõik rühma liikmed, maksimaalselt 2 õpilast; loovtööd esitleb õpilane suulise ettekandena ning aega selleks võiks olla kuni 10 minutit. ettekanne on õpilasel kirjaliku tekstina ettevalmistatud. esitlust on soovitav näitlikustada kas stendiettekande, multimeedia, audiovisuaalsete jm vahenditega. PowerPoint esitluse koostamisel tuleb kasutada ühte slaidi ühe põhiidee edasiandmiseks, illustratsioonid ja taust peavad olema vastavuses teemaga ning kirja suurust valides tuleb lähtuda auditooriumi kaugusest ekraanist( minimaalne kirjasuurus 18). Esitlusele tuleb kasuks, kui kasutada slaidide vaheldumise efekte või animatsioone mõõdukalt, efektid ei tohiks varjutada uuritava teema esitlust
Võru Kesklinna Gümnaasiumi uurimistööde koostamise juhend Juhendi koostamisel on kasutatud Eesti Ajalooõpetajate Seltsi ja Tartu Descartesi Lütseumi juhendeid Uurimistöö on kõige kasulikum praktilise väljundiga õppetöö vorm Soovitusi uurimistöö koostamiseks 1. Mis on uurimistöö? Uurimistöö on uurimusliku protsessi konkreetne tulemus- kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti; protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstematiseeritud ja asjakohaselt struktureeritud viisil. Uuring - lühiajaline v. ühekordne andmete kogumine, piiratud mahuga uurimisülesanne. Uurimus - trükis ilmunud v. kirjalik uurimistöö.
Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE Õppematerjalid ja Soovitusi uurimistöö koostamiseks, Uurimustöö kui õppimise kasulikud viited: moodus, Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend NB! Sisujuhi ja alajaotuste pealkirjad toimivad linkidena! SISUJUHT 1. Uurimistööst................................................................................................................................................... 2. Uurimistöö teaduslikkus...............................
Uurimistöö koostamisest UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE Õppematerjalid ja Soovitusi uurimistöö koostamiseks, Uurimustöö kui õppimise kasulikud viited: moodus, Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja vormista- mise juhend NB! Sisujuhi ja alajaotuste pealkirjad toimivad linkidena! SISUJUHT 1. Uurimistööst ............................................................................................................................................... 1 2. Uurimistöö teaduslikkus. ............................
7) õpilane esitleb oma tööd hindamiskomisjonile. ............................................................................................................ Näide õpilasuurimuse ülesehitusest ............................................................................................................ Õpilase uurimustöö ülesehitus koosneb järgmistest osadest: tiitelleht sisukord sissejuhatus töö põhiosa (peatükid ja alapeatükid) kokkuvõte, sh enesehinnang kasutatud kirjanduse loetelu lisad (vajadusel) Kirjalik loovtöö sisaldab ka õpilase enesehinnangut eesmärkide ja tegevuskava täitmise kohta. Õpilane märgib loovtöö alustamise ja valmimise kuupäeva, koostamisele kulunud aja tundides ning lisab oma allkirja. ............................................................................................................ Vt LISA 1 Sirje Nootre. Lühiuurimus Projekt Projekt on kindla eesmärgi ja ulatusega terviklik töö(ülesanne) vm ettevõtmine.
ettevõtete aruanded, raamatupidamisdokumendid, revideerimisaktid, käskkirjad, kohtutoimikud jm materjalid); · publitseeritud materjalid (raamatud, artiklid, ajakirjad, seaduslikud aktid jne); · elektroonilised väljaanded (võivad dubleerida paberkandjatel olevaid trükiseid) ja andmebaasid. 2 Töö koostamiseks vajaliku kirjanduse valikul tuleks eelistada uuemaid väljaandeid ning mitte lähtuda vaid ühe autori kirjutistest. Õpikutele lisaks tuleks kindlasti kasutada ka ajakirjandust (Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002). 2. TÖÖ KIRJUTAMISE STIIL JA KEEL Töö tuleb kirjutada täpses ja selges oskuskeeles. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses
ja doktoriväitekirjad jm, mida säilitatakse raamatukogudes, arhiivides; ettevõtete aruanded, raamatupidamisdokumendid, revideerimisaktid, käskkirjad, kohtutoimikud jm materjalid); · publitseeritud materjalid (raamatud, artiklid, ajakirjad, seaduslikud aktid jne); · elektroonilised väljaanded (võivad dubleerida paberkandjatel olevaid trükiseid) ja andmebaasid. Töö koostamiseks vajaliku kirjanduse valikul tuleks eelistada uuemaid väljaandeid ning mitte lähtuda vaid ühe autori kirjutistest. Õpikutele lisaks tuleks kindlasti kasutada ka ajakirjandust (Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002). 2. TÖÖ KIRJUTAMISE STIIL JA KEEL Töö tuleb kirjutada täpses ja selges oskuskeeles. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses
on leida vastus probleemile TÖÖ KOOSTAMISE ETAPID esialgse teema valik allikmaterjalide valik ja läbitöötamine kava (plaani) koostamine andmete kogumine, uuringute ja vaatluste läbiviimine andmetöötlus töö teksti kirjutamine töö vormistamine ja korrektuur töö esitlus ja kaitsmine UURIMISTÖÖ ALAJAOTUS Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus Töö liigendamine peatükkideks Kokkuvõte Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu Lisad Resümee TIITELLEHT Õppeasutuse täielik nimetus Autori ees-ja perekonnanimi TÖÖ PEALKIRI (suurtähtedega) Töö liik (uurimistöö, referaat vm) Juhendaja ees- ja perekonnanimi Töö valmimise koht ja aasta Kääpa Põhikool Õpilase ees-ja perekonnanimi UURIMISTÖÖ PEALKIRI Uurimistöö Juhendaja nimi Kääpa 2007 SISUKORD Sisukord tutvustab lugejat töö ülesehitusega ja
............................................................ 14 3.5 Tabelid ja joonised ......................................................................................................... 14 4 Viitamine ............................................................................................................................... 17 4.1 Viitamine ja keeleabi ...................................................................................................... 18 Kasutatud kirjanduse loetelu .................................................................................................... 24 Lisa 1 Tiitelleht ......................................................................................................................... 25 Lisa 2 Sisukorra näidis ............................................................................................................. 26 2 Sissejuhatus
.............................. 8 2. UURIMISTÖÖ STRUKTUUR .................................................................................................. 9 2.1. Tiitelleht .................................................................................................................................. 9 2.2. Sisukord................................................................................................................................. 10 2.3. Kasutatud lühendite loetelu ................................................................................................... 10 2.4. Sissejuhatus ........................................................................................................................... 10 2.5. Kirjanduse ülevaade .............................................................................................................. 11 2.6. Metoodika ..................................................................................
KUIDAS KIRJUTADA HEAD SISUKORDA, SISSEJUHATUST, PÕHIOSA, KOKKUVÕTET JA KASUTATUD KIRJANDUST ?? Uurimistöö sisukord: Tuleb anda kõigi töö üksikute alajaotuste täielikud pealkirjad koos vastavate pealkirjanumbritega. Otstarbekas on kasutada kolmeastmelist peatükkide hierarhiat. (näiteks peatükk 1, alapeatükk 1.1, selle allosa (punkt) 1.1.1). Sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras, samuti tuleb sisukorras ükshaaval näidata kõik lisad koos pealkirja ja aluslehekülje numbriga. Sissejuhatus: Kujutab endast töö käigus korrigeeritud programmi (kava) ning selles peaks sisalduma: · teema valiku põhjendus, täpsustavad piirangud (kui vaja); · teema aktuaalsus, tähtsus ja uudsus; · probleem (võib esitada küsimuse vormis) ja selle hetkeseis; · eesmärk (milleks töö tehakse)
õpetajatele lihtsalt ülejõukäiv. Teiseks võiks ka uurimus- ja praktilised tööd olla seotud õpilaste huvidega, st valitud õppesuunaga ja õppesuunas aineid õpetavad õpetajad saavad seega võimalikeks juhendajateks olla. See, mida koolis minimaalselt teha oleks vaja, on üldisel tasandil kirjeldatud haridus- ja teadusministri määruses Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamise ning hindamise tingimused ja kord. Kasulik tugimaterjal on ka määruse seletuskiri. Nende koostamiseks kutsus haridus- ja teadusminister kokku töörühma, kuhu kuulusid lisaks haridusametnikele eelkõige nende koolide esindajad, kus praktilise töö või uurimistöö läbiviimise kogemused on üsna pikaajalised, samuti inimesed, kes on ise sellelaadseid töid juhendanud. Käesolev materjal sisaldab nende tunnustatud praktikute poolt kirja pandud soovitusi, juhendmaterjale, näidiseid. Kuna tegemist on elektroonselt kättesaadava materjaliga, siis võimaldab see olla
1 Kirjalike õpilastööde vormistamine Teadustöödes on kindlad alljaotused, mis on paigutatud teatud järjestuses: -tiitelleht, -resümee (lõputöödel), -sisukord, -lühendite loetelu (vajadusel), -sissejuhatus, -töö põhiosa (jaotatakse peatükkideks ja nende alajaotusteks), -kokkuvõte, -kasutatud kirjanduse loetelu, -registrid (vajadusel), -lisad (vajadusel). · Tööd vormistatakse arvutil: A4 formaadis, ühepoolsel paberilehel, kirjatüüp Times New Roman, arvutikirja suurus 12 punkti, reavahe 1,5. · Lehe servad jäetakse vabaks: vasakul ja paremal 3,17 cm ning üla- ja aiaserval 2,54 cm. Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi.(Justify) Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita.
...........................................8 3.5.2. Uurimismetoodika............................................................................................... 8 3.5.3. Tulemused ja arutlus..........................................................................................10 3.6. Kokkuvõte....................................................................................................................11 3.7. Kasutatud allikate loetelu.............................................................................................11 3.8. Lisad.............................................................................................................................12 4. UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE..................................................................................... 13 4.1. Üldnõuded....................................................................................................................13
juhised. Kuid vormistamisel tuleb lähtuda antud juhisest. Seminaritööde põhieesmärgid on: õpetada üliõpilast otsima, lugema ja analüüsima erialast kirjandust; õpetada korrektset kirjalikku väljendusoskust (teaduskeel ja erialane terminoloogia); õpetada kirjalike tööde korrektse (juhendi nõudeid rangelt järgiv) vormistamise oskust; anda ettevalmistus kursusetöö ja diplomitöö koostamiseks. Seminaritööde koht õppekavas: Seminaritööd kirjutatakse õppeaine aineprogrammis ettenähtud iseseisva töö raames. Seminaritöö mahu ja esitamise korra määrab õppejõud. Tavaliselt on seminaritöö eksamile/arvestusele pääsemise eelduseks või osa eksami/arvestuse hindest. 2.1.1. Essee Essee on lühike üksikprobleemi isikupäraselt käsitlev kirjandusliku või teadusliku sisuga kirjutis. Essee eesmärk on kujundada oma seisukoha formuleerimise oskust ning võimet seda
....................................................... 15 6.3.Sissejuhatus................................................................................................................ 15 6.4.Töö põhiosa................................................................................................................. 16 6.5.Kokkuvõte.................................................................................................................... 17 6.6.Kasutatud lühendite loetelu.......................................................................................... 18 6.7.Kasutatud kirjandus..................................................................................................... 18 6.8.Lisad............................................................................................................................ 19 7.UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE........................................................................................ 19 7.1
Käsud: kasuta pulti kui strateegilist abivahendit, puldi taga olles vaata märkmeid, kui vaja võid end korraks ,,peita" puldi taha. Keeld: ära toetu/lamaskle puldil ega klammerdu selle külge. 30. Millised on mikrofoni kasutamise käsud ja keelud? Kontrolli mikrofoni, tea mikrofoni tüüpe, kas peaksid mikrofoni üldse kasutama. 31. Mis on ekspromptkõne ja kuidas selleks valmistuda? Ekspromptkõne on nn ,,paari sõna ütlemine" eelmise kõne kohta või nn eellooks enda esitluse kohta. Tuleb olla valmis selleks, teha kiire otsus(mitte kokutada), valida mudel (anekdoot, lugu, fakt, analoogia, tsitaat). 32.Kuidas vastata küsimustele? Vasta küsimustele kõne lõpus, aima küsimusi ette, kuula küsimust, korda seda, kui vaja lase korrata küsijal küsimust, ära paku vastust(keegi ei tea kõike, lase parem email saata ja ütle, et otsid sellele küsimusele vastuse) KIRJUTAMINE 1. Mis on essee
Näide: Nimetatud meetodit kasutades saadud algandmed on esitatud lisas 1. Kui lisad on liialt mahukad (ületades koos töö muude osadega ettenähtud maksimaalmahtu) tuleb need paigutada digitaalsele andmekandjale ja lisada ümbrikuga töö tagumisele sisekaanele. 3. Viitamine, kirjanduse loend Töös peab olema selgesti ära näidatud, millised resultaadid või tekstid kuuluvad töö teostajale ja millised teistele autoritele. Selleks kasutatakse töö tekstis viiteid kirjandusele. Viitamisel ja loendi vormistamisel tuleb juhinduda Eesti Teaduste Akadeemia toimetiste (Proceedings of the Estonian Academy of Sciences; Estonian Journal of Earth Sciences; Estonian Journal of Ecology; autorijuhendid leiab aadressilt http://www.kirj.ee) vastava eriala seerias toodud nõuetest. Keskkonnakorralduse õppesuuna töödes on soovitatav juhinduda rahvusvahelise levikuga erialaajakirjade Environmental Management ja Journal of Environmental
.................................................................12 3 TÖÖ KEEL JA STIIL ...................................................................................................................14 3.1 Lühendite kasutamine ....................................................................................................14 3.2 Arvude esitamine tekstis. ...............................................................................................14 3.3 Loetelu kasutamine.........................................................................................................15 3.4 Valemid ...........................................................................................................................15 3.5 Tabelid.............................................................................................................................15 3.6 Joonised .................................................................
ei liialdata võõrsõnadega; tuleb hoiduda tõlkevääratustest; peab vältima paljusõnalisust;tuleb vältida sõnakordusi ja kasutada rikkalikumat sõnavara; 3 4 Sisukorras näidatakse kõik töö peatükid ja teised alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras). Alajaotuste, alapeatükkide, alapunktide jm pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda
Suulisel esitlemisel võivad kuulajateks olla nii asjaarmastajad kui ka võhikud. Uurijal tuleb anda suulisi seletusi uurimuse edenemisest ja ka informatsiooni ning tagasisidet uurimuse teemast, probleemidest ning tulemustest. Ettekande praktilisi nõuandeid: 1) Määratle ettekande mõte. Arvesta kuulajate vajadusi ja keskendu ära jättes detaile vaid mõnele peaküsimusele. 2) Jaga aega, jäta aega ka diskussiooniks. Kuulajad suudavad keskendunult kuulata vaid 15 20 minutit. 3) Harjuta esitlust, et peaks võimalikult vähe märkmeid vaatama. 4) Võta ülevaatlikult kokku oma tuumseisukohad ja jõua järeldustele. 5) Vaata, et slaidid oleks loetavad ja kiri piisavalt suur, et ka tagapingis istujad näeksid seda. 6) Jälgi, et kuulajatele antav paljundusmaterjal oleks selge, sellele võib lisada ka allikviiteid. 7) Kõneledes ole kuulajate poole. 8) Alusta hoogsalt ja lõpeta mõjusalt, et jääksid kuulajatele meelde. (2004: 221222) TEADUSLIKE TEKSTIDE STRUKTUUR
pealkiri. Näide: 2. PAIDE LINNA ARENGUSUUNAD 2.1. Koolivõrgu arendamine Paides 2.1.1. Põhikool Peatüki pealkirja ning talle järgneva alapunkti pealkirja vahele võib paigutada sissejuhatava tekstilõigu, mis ei sisalda teema arendust. Kõik pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama sisule, pealkirjaks ei sobi küsi- ega hüüdlaused. Sõnade poolitamine pealkirjas ei ole soovitatav. 3.1.3. Loetelud Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või lühikestest fraasidest, kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Näide: Tootmisprotsessi sisendid on töö, kapital, maa. Kui loetelu punktideks on laused, siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada iga lauset uuelt realt. Loetelus kasutatakse nummerdamist tavaliselt siis, kui on oluline nende järjekord või arv, kui tekstis mõnele neist viidatakse või kui loetelu punktid koosnevad mitmest lausest
Materjalide leidmisel on abiks raamatukogude kataloogid (paber- ja elektroonilised kataloogid). Täiuslikem on Eesti raamatukogude elektronkataloog ESTER aadressil 4 http://helios.nlib.ee. Rahvusvaheline teadusartiklite andmebaas asub aadressil search.epnet.com (kasutajanimi: S361916 parool: tehnika). Loetud materjali põhjal on otstarbekas kohe koostada kasutatud kirjanduse loetelu. See hõlbustab hilisemat põhjalikumat tööd materjaliga. Töö vormistamise käigust tuleb sel juhul loetelust likvideerida need nimetused, millele töö lõplikus variandis ei viidata. Erinevate allikate otsimisel ja lugemisel võib teema esialgne sõnastus ja esialgu kavandatud töömaht muutuda. Sel juhul tuleb tingimata konsulteerida juhendajaga. Töö esialgse kava koostamine Järgneb töö eesmärgi täpsustamine ja uurimistöö kava koostamine. Töö eesmärk peab
● oma võimeid ja huve; ● võimalust teemat edasi arendada järgmistes töödes. 5 1.3.1 Töö kava Töö kava koosneb kavandatavatest peatükkidest ja nende alajaotustest. Reeglina töö käigus esialgne skeem muutub, kuid see etapp on oluline uurimistöö loogilisele ülesehitusele. Koostaja peaks esitama juhendajale esialgse kava, et vältida asjatut tööd. 1.4 Kirjanduse valik ja läbitöötamine Töö koostamiseks vajaliku kirjanduse leidmine, läbitöötamine ja analüüsimine on õpilase iseseisev ülesanne. Vastava oskuse arendamine on kõigi uurimistööde üks peamisi eesmärke. Töötades kirjandusega on soovitav silmas pidada järgmist: ● Esialgsel kirjandusega tutvumisel tuleb pöörata tähelepanu temaatikaga seonduvatele märksõnadele ja mõistetele. Uurimiseks valitav kirjandus peab olema võimalikult mitmekülgne, haarates erinevaid autoreid ning erineva teadusliku
Ja teadus teksti eesmärk on edastada uuringuid/tulemusi. TEKSTI AINESTIK Teksti kirjutamine algab ainestiku ehk materjali kogumisest. 3 peamist ainestiku allikat on : 1. Autori teadmised, tundmused, kogemused, fantaasia; 2. Kirjalikud allikad teatmeteosed, ilukirjandus, massiteadus; 3. Teiste inimeste tähelepanekud, mõtted, arvamused. Eeltöö ainestiku kogumiseks : Kirjandi ainestiku kiireks ja süstemaatiliseks kogemuseks on mandala, inimsuhete kaart, loetelu, heuristilised küsimused ja klassikaline ülesehitus. Mandala tähendab sanskriti keeles keskust, s.o keskset mõistet, mille ümber märgitakse piltidena, sümbolitena või märksõnadena nähtused, tunded, iseloomuomadused vms, mis tulevad teemast ja ideest. 3 Moedisainer Naer Lõpueksamid
................................................ 20 3.3.7. Loetelud .................................................................................................................. 20 3.3.8. Arvud ...................................................................................................................... 21 3.4. Viitamine ....................................................................................................................... 21 3.5. Kasutatud allikate loetelu .............................................................................................. 23 3.5.1. Kasutatud allikate loetelu vormistamise nõuded .................................................... 23 3.5.2. Raamatu bibliokirje ................................................................................................ 24 3.5.3. Artikli bibliokirje .................................................................................................... 24 3.5.4
koostatakse referaadi kava. Sissejuhatuses antakse ülevaade sellest, millised küsimused töös vaatluse alla tulevad. Töö põhiosas esitatakse nendest ülevaade alustekstide põhjal ning lisatakse enda seisukohad. Kokkuvõttes summeeritakse lühidalt autori enda sõnadega põhiosas esitatu. Kokkuvõttes ei esitata enam uusi seisukohti Referaadi puhul on väga oluline kinni pidada refereerimise, tsiteerimise ja viitamise nõuetest. Puududa ei tohi kasutatud kirjanduse ja allikmaterjalide loetelu Referaadi koostamisel lähtutakse järgmisest struktuurist: tiitelleht sissejuhatus (töö tutvustus) töö põhiosa (peatükid ja alapeatükid) kokkuvõte (järeldused, soovitused) kasutatud kirjanduse loetelu lisad 2.2 Essee Essee on õpilase poolt koostatud tekst, mille sisuks on mingi teoreetilise või praktilise
· kirjutatakse nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik; · ei kasutata slängi, stampkeelendeid, ajakirjanduslikke, käibe- ja poeetilisi (üliemotsionaalseid) fraase; · hoidutakse võõrkeelte mõjust eestikeelsele tekstile. SISUKORD Sisukorras näidatakse kõik töö peatükid ja teised alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras). Alajaotuste, alapeatükkide, alapunktide jm pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda
märts. Laiendatud kava koostamine 20.märts. Teksti kirjutamine ja töö algvariandi esitamine 20.apr.. Teksti viimistlemine ja lõplik vormistamine 30.apr Töö retsenseerimine 15.mai. Uurimistöö kaitsmine juuni. 5 3. TEEMA VALIK Teema valikul tuleb õpilasel: lähtuda oma võimetest, kogemustest ja huvidest ning järgida juhendaja soovitusi; silmas pidada töö koostamise eesmärki ja töö koostamiseks kasutada olevat aega; arvestada vaba juurdepääsuga kirjandusele jt lähteandmetele; arvestada teema konkreetsust ning käsitlemise võimalusi. Teemad jagunevad laadilt teoreetilisteks ja praktilisteks. Teoreetilise suunitlusega töö peamiseks allikaks on teemakohane kirjandus. Praktilise kallakuga töö eesmärgiks on enamasti probleemide väljaselgitamine ja nende lahendamiseks ettepanekute esitamine.
...............51 Vorm H.1. Põhijaotiste, alajaotiste ja jaotiste vormistamise näide [7]. ........................54 Vorm I.1. Valemite vormistamise näited. .....................................................................56 Vorm J.1. Kokkuvõtte näide [12].................................................................................. 57 Vorm J.2. Kokkuvõtte näide [13].................................................................................. 58 Vorm K.1. Kasutatud kirjanduse loetelu näide..............................................................59 Joonis L.1. Masinaehitusliku joonise kirjanurga elemendid formaadil A4 [3].............61 Joonis L.2. Skeemide ja plaanide kirjanurga elemendid formaadil A4 [3]...................62 Joonis L.3. Jooniste kirjanurga elemendid formaadil A4 [3]........................................ 63 4 EESSÕNA
Väljendusoskus 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine. Kuulmine on aga see, et sa kuuled inimese juttu aga ei pane tähele. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasiside on protsess, mille abil inimene võrdleb oma arvamusi ja tegevusi saadud sõnumiga (infoga) ning tagastab saatjale omapoolse arvamuse sõnumi kohta. Kiire, vahetu ja aus
b) Läbiv numeratsioon: 1. Sissejuhatus, ....., seega ka kokkuvõte on nummerdatud. Allikate ja kirjanduse nimestikku ei nummerdata. Kui lisasid on rohkem kui üks, tuleb need nummerdada: Lisa 1, Lisa 2 jne. Kui peatükid jagunevad omakorda alapeatükkideks (1.1., 1.2., 1.3. jne; võib vormistada ka ilma punktita teise numbri järel 1.1, 1.2, 1.3), tuleb neid ka sisukorras näidata, soovitavalt taandega. Kui töös on palju lühendeid, järgneb sisukorrale järgmisel lehel lühendite loetelu (selgitus), pealkirjaks Lühendid Põhitekst koosneb järgmistest osadest: Sissejuhatus töö uurimisprobleemi ja eesmärgi tutvustamine; vajadusel (olenevalt teemast) hüpoteesi püstitamine; teemavaliku põhjendus (osutamine ka aktuaalsusele), uurimismeetodite tutvustamine, ülevaade kasutatud materjalist (allikate iseloomustus mis liiki allikaid kasutate) ja kirjandusest, s.t mõtlemiskontekstide avamine (Teie töö teoreetiline taust, raamistik) ning vajadusel sellega
- 1980: teadlik personalijuhtimine. See muutus äristrateegia osaks. Nüüd tekkis seis, et töötaja on intellektuaalne ressurss. Edukas on see, kel on parim personal. Pöörati töötajate heaolule palju tähelepanu (stress, läbipõlemine, meeskondade sobivus jne). Motiveeriti töötajaid lojaalsusele. PERSONALIJUHTIMIST MÕJUTAVAD SUUNAD 21. SAJ ALGUSES - Tehnoloogia kiire areng (ka tootmistehnika). Kiire areng töötandja jaoks: ta peab oma seadmetega ajaga kaasas käima, muidu ei suuda ta konkurentsivõimelist toodet/teenust pakkuda. Eestis on üks produktiivsuse probleemide juur see, et ostetakse odavaid seadmeid, mis on ,,eelmise hooaja mudel" seega ka produkt on ,,eelmisest hooajast". Teine probleem on töötaja kohanemine uue tehnoloogiaga. Ta kas õpib jooksvalt või langeb konkurentsist välja. Kuna tehnoloogia areng on kiire, siis töötajad peavad
annaabi.ee 
