Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuidas olla parem esineja?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
publik, hetkene, esineja, lähenemine, esined, minevik, teistega, enesekindel, minust, hommikul, nendeni, kronoloogiline89. Mida peaks grupi juht edu nimel tegema? 90. Millised on erinevad juhtimisstiilid? 91. Milline on väikese grupi elutsükkel? 92. Kuidas grupi suurus mõjutab otsuste vastu võtmist? 93. Millised on erinevad otsuste tegemise mudelid väikestes gruppides? 94. Mis on avalik esinemine(definitsioon: sõnum peab olema suunatud kõigile grupi liikmetele, ,,avalik keel on piiratum", tagasiside on piiratud, auditoorium on mitmekesine, võimalus tagasisidet valesti interpreteerida on suur, esineja peab valmistuma kõneks, kohanemine on väga raske, auditooriumi analüüs on raske ja ebatäpne, raske on kontsentreerida tähelepanu sõnumile", kõneleja, auditoorium, sõnum)? 95. Millest sõltub esineja usutavus(autoriteetsus, iseloom, dünaamika, eelnev usutavus, esinemise ajal tekkiv usutavus)? 96. Millised on erinevad kõne ettekandmise viisid(ekspromtkõne, maha loetud kõne, päheõppitud kõne, vabalt rääkimine)? 97
89. Mida peaks grupi juht edu nimel tegema? 90. Millised on erinevad juhtimisstiilid? 91. Milline on väikese grupi elutsükkel? 92. Kuidas grupi suurus mõjutab otsuste vastu võtmist? 93. Millised on erinevad otsuste tegemise mudelid väikestes gruppides? 94. Mis on avalik esinemine(definitsioon: sõnum peab olema suunatud kõigile grupi liikmetele, ,,avalik keel on piiratum", tagasiside on piiratud, auditoorium on mitmekesine, võimalus tagasisidet valesti interpreteerida on suur, esineja peab valmistuma kõneks, kohanemine on väga raske, auditooriumi analüüs on raske ja ebatäpne, raske on kontsentreerida tähelepanu sõnumile", kõneleja, auditoorium, sõnum)? 95. Millest sõltub esineja usutavus(autoriteetsus, iseloom, dünaamika, eelnev usutavus, esinemise ajal tekkiv usutavus)? 96. Millised on erinevad kõne ettekandmise viisid(ekspromtkõne, maha loetud kõne, päheõppitud kõne, vabalt rääkimine)? 97
eeldab täielikku pühendumist 43. Mis on empaatiline kuulamine? on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine 44. Kuidas kuulata efektiivselt? *pöörata tähelepanu *mõelda rääkijaga kaasa *vältida müra jne 45. Mis on lähisuhete aluseks? *turvalisus *usaldus 46. Mis on usaldus? Kuidas see tekib? uskumus või veendumus, et teise poolt ei tule midagi halba. Tekib kogemuste ja üksteisetundmise põhjal 47. Milline on lähisuhete elutsükkel? teineteisele lähenemine: algatus,proovimine,intensiivistumine,ühendumine,sidumine. teineteisest kaugenemine: eristumine, eemaldumine, stagneerumine, vältimine, lõpetamine 48. Milline on inimsuhete dialektika? ... inimsuhted kui vasturääkivate ja vastandlike impulsside jada, mis loob pingeid inimeste vahel *Autonoomsus/seotus *Kindlus/ebakindlus *Avatus/suletus 49. Milline roll on perekonnal inimkommunikatsioonis? *Perekond kui süsteem*Kommunikatsiooni reeglid*Seotus ja
ülesandele-orienteeritud funktsioonid, sotsiaalsed funktsioonid. 62. Millised on erinevad otsuste tegemise mudelid väikestes gruppides? Konsensus, Enamus, Koalitsioon, Teerull. 63. Mis iseloomustab avalikku esinemist kui inimkommunikatsiooni liiki? Sõnum peab olema suunatud kõigile grupi liikmetele, "Avalik" keel on piiratum, Auditoorium on mitmekesine, Auditooriumi analüüs võib olla ebatäpne, Tagasiside on piiratud, Võimalus tagasisidet valesti interpreteerida on suur, Esineja peab valmistuma kõneks 64. Mis iseloomustab kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Tööjaotus, Juhtimise piiratus, Juhtimise püramiid 65. Milline on juhi roll kommunikatsioonis suures organisatsioonis? Toetus, Ülejuhtimine, Usaldus, Järjekindlus ja kooskõlalisus, Terviklus, Jagamine ja delegeerimine, Info täpsus, selgus ja avatus, Empaatia 66. Mis iseloomustab alla suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Informatsiooni kaotsiminek ja moondumine, Liiasus 67
moraal, kombed, õigus jne. Kultuur on õpitud vastavalt kultuuriruumile, kus inimene kasvab. AVALIK ESINEMINE 1. Kuidas olla veenev? Ütle neile, mida sa tahad, enneta vastuargumente, jäta teisele alati võimalus väärikalt taganeda, alusta kokkupuutepunktidest. 2. Mis mõjutab kõneleja usutavust? Iseloom, pädevus, enesevalitsemine, meeldivus, ekstravertsus. 3. Kuidas võita publiku sümpaatiat? Teadvusta, mida publik tunneb Leevenda nende hirme Avalda midagi, mis aitab publikul sind tundma õppida Ära kurda publikule oma probleeme Määra kindlaks publiku huvigrupid ja pöördu nende poole Määra kindlaks mõjukad isikud publiku hulgast Väljenda oma emotsioone Keskendu mitte enda, vaid nende vajadustele 4. Millised on erinevad kõne ettekandmise viisid? Nende plussid ja miinused?
Väikesed grupi: primaarsed, juhuslikud v sotsiaalsed, õppe-, töögrupid võim- positsiooni, stimuleeriv, karistav, eksperdi, eeskuju võim. 66. Kuidas väike grupp mõjutab oma liikmete arvamust?Kohandumise surve... kas inimesed muudavad oma arvamust teistsugust arvamust kuuldes või ainult ütlevad, et nõustuvad grupiga, kuigi tegelikult ei nõustu.Sotsiaalne mõju... vajadus hinnata oma arvamusi ja võimeid ning kui meil ei ole selleks objektiivseid aluseid, siis võrdleme ennast teistega. 67. Millised on väikeste gruppide plussid ja miinused probleemide lahendamisel?Nii palju, kui on inimesi, on ka arvamusi. Ehk mida väiksem grupp seda vähem lahkhelisid(positiivne) aga mida vähem inimesi seda vähem erinevaid ideesid probleemidele lahenduste leidmise osas(negatiivne).+ Grupimõtlemine 68. Miks on grupi otsused üksikisikute otsustest riskantsemad?Sest nende otsuste tulemused mõjutavad tervet gruppi mitte ainult ühte isikut. 69. Mis on ajurünnak
51. Mis on eneseavamine? Enesekohase informatsiooni tahtlik avalikustamine 52. Mis on Johari aken? Johari aken on kognitiivse psühholoogia vahend, mis näitab, kuidas inimene kasutab teavet enese ja teiste kohta. Avatud ruut sina tead ja ka teised teavad. Pime ruut sina ei tea, kuid teised teavad. Varjatud ruut, sina tead, kuid teised ei tea. Tundmatu ruut ei tea sina ega teised. 53. Millised on eneseavamise plussid ja miinused? Plussid: enese parem tundma õppimine, inimsuhete lähenemine, suhtlusringkond laieneb, süütunne leevendub, ammutad energiat. Miinused: ei peeta viisakaks endast liiga palju rääkida ja kartus, et sinu eneseavamist võidakse kurjasti ära kasutada. 54. Millised on eneseväljenduse neli kategooriat? 1) Tähelepanekud faktid selle kohta, mida rääkija on kuulnud, lugenud või ise läbi elanud. 2) Mõtted järeldused sellest, mida olete kuulnud, lugenud või märganud, et paremini aru saada, mis tegelikult
Suhtlemine on igapäevase elu lahutamatu osa. Kui sa pole just erak ega tööta ametipostil, mis eeldab tundidepikkust üksi töötamist ning ei sisalda rääkimist, kirjutamist, lugemist või kuulamist, moodustab suhtlemine suurema 3 osa sinu elust, nii oma ajakulult kui ka tähtsuselt. Isegi siis, kui sa oled täiesti üksi, suhtled sa teatud määral iseendaga ning mingil viisil ka teistega. Seni, kuni su mõistus on elav, saadab ta välja sõnumeid teistele inimestele ning võtab neid ka vastu kõigelt elavalt ja mitteelavalt sinu ümber. Suhtlemine on koostoime, vastastikune mõju(s)tamine. Kui sõnumit ei ole vastu võtmas mitte kedagi või sõnum ei avalda mingit mõju, ei ole suhtlemist tegelikult toimunud. /9/ Enimlevinenud suhtlemine toimub rääkimise ning kuulamise teel. Samuti kasutatakse äritegevuses ka väga palju kirjalikku suhtlust. Kuid suulise
rohkem kuulajaskonnale. Olmekõne esitamisel väiksema publiku ees on kõne sõnasonaline mahalugemine paberilt liiga ametlik. Seevastu aktusel pikema kõne ettekandmisel on märksõnade kasutamine, aga ka kõne ettelugemine põhjendatud. Rohkearvulise auditooriumi ees kõneledes on ärevus ja erutus paratamatud. Ka hoolega päheopitud kõne voib sellises olukorras kergesti ununeda või segamini minna. Seetõttu on mõistetav, kui kooli lõpuaktusel on esineja kõne eelnevalt valmis kirjutanud ning loeb selle ette. See on parem kui kõnet peast esitades või ainult märksõnu kasutades vigu voi ülipikki pause teha. Kõnet peast esitades on oht muutuda lihtsakoelisemaks või takerduda varem puudlikult lihvitud sõnastusse - nii jääb loodetud tulemus saavutamata. Kui kõneleja on eelnevalt otsinud huvitavaid ja kauneid kujundeid, sättinud need täiuslikesse lausetesse, lihvinud stiili, siis peab ta sellise kõne paratamatult ette lugema, muidu
Olema sõbralik, vastama küsimustele, olema teemas, valmistuma igasugusteks küsimusteks jne. 53. Mida pead teadma ja tegema kui oled intervjueerija? Valmistuma enne intervjuud ette, kirjutama valmis küsimused, mida küsida tahab, arvestama intervjueeritavaga, jääma diskreetseks, olema sõbralik jne. 54. Milline on väikeses grupis toimuva kommunikatsiooni omapära? Tihedam suhtlus, vähem suhtlusbarjääre, lihtsam arvestada teistega. 55. Kuidas väike grupp mõjutab oma liikmete arvamust? Grupiarvamuse kujundamisel on arvesse võetud kõigi grupiliikmete arvamusi. Liikmed kas nõustuvad selle arvamusega, kuigi tegelikult ei nõustu või nõustuvad, sest see tegelikult muutis nende oma arvamust. 56. Millised on väikeste gruppide plussid ja miinused probleemide lahendamisel? Plussid-Grupimõtlemine, loovuse tase. Miinused-väärarvamuste kujunemine, teistest sõltumine. 57
klientidelt. Igaühel on vähemalt neli gruppi kliente, nagu on kujutatud järgneval diagrammil. Igal klientide grupil on ootused ja nõudmised teie tööle. Igaüks neist tahab ja vajab teilt teatud tulemusi. Edu peitub selles, et neid ootusi ja vajadusi täidetakse. Küsimus: Kuidas ma klientidele tundun? Juhtimislahendus: Uurige välja, mis neid häirib ja mida te saate nende jaoks kasutoovalt ära parandada. Klient on ülemus: efektiivne partnerlus ülemusega Vana müügikeskne lähenemine ei tööta. Palju rohkem töötab nüüd partnerikeskne lähenemine (näide: nüüd räägivad müügiesindajad sellist juttu: "Uurime üheskoos, kuidas tindi värv aitab kaasa teie eesmärkide saavutamisele".) Mõned soovitused, kuidas edukat partnerlust klientidega üles ehitada: 1. Tehke kodutööd enne pakkumise esitamist. Ettevalmistav töö on kriitilise tähtsusega. Ettevalmistus koosneb mitmest sammust:
24.10.2011 Olukorra määratleme probleemina alles siis, kui me saame aru, et 5h 500 lk materjali läbitöötamiseks, kui järgmisel hommikul on eksam. Objetivistid lähtuvad probleemi tefineerimisel ja nende mõistmisel alati oma teoreetilisest usust kuidas peab maailmas käituma. See on klassikaline ettekujutus et probleem on kõrvalekalle, hälbivus normaalsest maailmast. Et nt kodutud on sotsiaal-probleem sellepärast, et normaalne on see, et inimesel on kodu. See et normaalne on, et inimesel peaks olema kodu pole aga teoreetiline usk. Konstruktivistid seevastu keskenduvad sellele, kuidas inimesed võtavad oma usku, mida
kaotajaks. Võidab üksnes ammuteatu ja -tuntu, isegi siis, kui see on vigane ja ebatõhus. (ibid.: 18) Ka oma vigadest õppimise kohta on autoritel oma nägemus. Nimelt arvavad nad, et tuleks õppida hoopis oma edusammudest, sest kui miski õnnestub, siis on põhjus täpselt teada ja saab kordaläinut korrata. Vigadest õppimise puhul saate vaid teada, millist viga mitte korrata, kuid siiski ei tea, mida edasi teha. Autorite lähenemine on selgelt see, et ei tasu midagi teha nii nagu tänapäeval enamikes ettevõtetes tehakse. Näiteks arvavad nad, et pikaajaliste äriplaanide koostamine on tühipaljas fantaasialend (ibid.: 20), kuna meie, inimesed, oleme lihtsalt väga viletsad ennustajad (ibid.: 75) ning väljend ettevõtja on iganenud, lohistab kaasa tohutut taaks ja lõhnab valitute klubi järele (ibid.: 25). Samas räägitakse käesolevas raamatus ka mitmest organisatsioone puudutavast probleemist. Näiteks
Tähtis, et on koostatud eeskirjad või raamid, mis on kõigile ühtviisi arusaadavad. Loovust pidurdab sageli madal motivatsioon tegevus ei ole piisavalt huvitav, jõukohane, väljakutset pakkuv. Teenindajale jääb selgusetuks, miks mõnda tegevust on vaja teha. Samuti võivad segada keskendumisraskused, mugavus või madal stressitaluvus. Kõige suuremaks piduriks loovusele nii teeninduses kui ka mujal valdkondades on hirm vigade ja kriitika ees. Samuti kartus, et teised on minust paremad. Paljud juhid on veendunud, et töötajate loovuse edendamine aitab kiiremini firma eesmärke täita. Kui aga olen uurinud, kui palju nad on valmis osalema töötajate loovuse arendamisel ja selgitustöös, olen kohanud arusaama: teie tehke neist koolitusel loovamad töötajad, mul on olulisemad küsimused vaja lahendada. Tuleb siiski tunnistada, et töötajate loovus areneb ka olukorras, kus reeglid on ülemäära ranged kuid siis on tegemist üsna selgelt vastupanu-loovusega.
Esitlus, aruanne, laatade jaosk tooted, kujundus, plakat, jne. Tõsi, vahepeal muutub asi väga pingeliseks, kuid see ei muserda mind. Siiamaani on kõik asjad sujunud ja õigeks ajaks valminud. Loomulikult ei saa mõelda, et olles edukas õpilasfirmaga on tagatud ka edu reaalses ettevõtlusmaailmas. See oleks liiga naiivne suhtumine. Õpilasfirmaga tegelemine on mul aidanud mõista, et heaks juhuks olemisel ei piisa panusest ainult minust endast, vaid suur tähtsus on ka inimestel, kellega koos töötada. Firmal ,,SiiDii" on suurepärane meeskond ja suurepärane meeskonnatöö ning seega tahan ma öelda, et kui ma tulevuikus peaksin sisenema ärimaalima, siis kindlasti koos inimestega, kellega koos töötamist ma naudin, sest nemad annavad väga suure ja tähtsa panuse selleks, et mina saaksin olla edukas ettevõtja! Mina ettevõtjana See aasta on mulle ettevõtjana palju kogemusi ja teadmisi juurde andnud
Soolisi erinevusi eriti ei ole Holistlik vs analüütiline tööpõhimõte Kopeerimisülesandes ameeriklased eksivad enam suhtelise, jaapanlased absoluutse joone pikkused - Holistilik – kontekstitundlik, aasiapärane - Analüütiline – taustast sõltumatus – euro-ameerikalik Kaks jaotust tajus: - Ventraalne (objektitaju) ja dorsaalne (tegevuseks vajalik taju) juhteteed - Taju jaotamisega kiireteks ja aeglasteks protsessideks Ka - Vahetu ja vahendatud lähenemine - Globaalne ja lokaalne eristamine ÄRATUNDMINE Äratundmise võtmeprotsessid - Stiimulite eristamine ja grupeerimine objektideks ja mitte-objektideks - Vahemaadest ja vaatepunktidest sõltumatus – kujutis on piisaavalt täiuslik peas - Tajukategooriate mitmetahulisus – koerte näide, koerad võivad väga erinevad olla See, et mittekanoonilised (tavapärased) objektide vaated n äratuntavad annab tunnistust et äratundmine on kõrgem kognitiivne protsess
TEOORIA Efektiivne kommunikatsioon Tänapäeval on efektiivsel suhtlemisel, nii organisatsiooni siseselt kui ka organisatsioonide vahel, märkimisväärne panus ettevõtte edusse. Põhjus, miks see aina rohkem tähtsamaks muutub on see, et organisatsioonide töö muutub pidevalt keerulisemaks. Teadmised, õppimisvõime ja innovatsioon on organisatsiooni jätkusuutlikkuseks tähtsamad kui kunagi varem. Efektiivne kommunikatsioon on tähtis ka seetõttu, et kaasata uusi töötajaid ettevõttesse, juurutada usaldust ja austust ning muuda organisatsiooni produktiivsemaks. SHRM’i poolt 2008. aastal tehtud uuring Job Satisfaction väidab, et suhtlus tööliste ja juhatuse vahel on üks viiest tähtsamast aspektist töörahulolu juures. Ja töötajate rahulolu muudab ettevõtte tööd oluliselt produktiivsemaks. Kommunikatsioon hõlmab organisatsiooni töös väga paljusid aspekte. See hõlmab nii töötajate vahelisi suhteid, läbisaamist partneritega, organisatsiooni avaldusi meedias, t
● Õpitav oskus ● Suhtlemises on eesmärgid „kõige neurootilisus“ – olukorrad tunduvad ohtlikumad kui nad tihedamini tegelikult on. Sotsiaalne kompetentsus ja infotöötlus. Sotsiaalne kompetentsus – võime näha olukorda teise inimese perspektiivist, õppida kogemusest ja rakendada seda muutuvates sotsiaalsetes olukordades (Semrud-Clikeman, 2007). Sotsiaalne-emotsionaalne kompetentsus viitab võimele suhelda ja luua suhteid teistega. Sotsiaalsed oskused – üksikud eesmärgile suunatud käitumisviisid, mis võimaldavad keskkonnas efektiivseid interaktsioone teistega. 1. Asjakohase stiimuli kodeerimine - nähtavate ja varjatud verbaalsete ja mitteverbaalsete vihjete märkamine (nt. näeb naeratust) 2. Vihjete tõlgendamine - juhtunu mõistmine, interaktsiooni põhjus ja kavatsus 3. Eesmärkide püstitamine – määrata, mida soovitakse saavutada interaktsioonidega 4
mulje? - mida ma teen, et kiirgan endast just selliseid sõnumeid? - mida võõrad inimesed minu kehakeelest välja võivad lugeda? - kas ma püüan uute tuttavatega kohtudes või uues olukorras viibides naeratada isegi siis, kui tunnen end ebamugavalt? Mõtiskle omaette või aruta kaaslasega Kui sa teed järgmist: võid teisele paista Naeratad ligitõmbav, elujaatav, meeldiv, armastusväärne Kohaned olukorraga ja sarnaned teistega ohutu, mõnus, vastuvõtlik, tolerantne Oled hoolitsetud, stiilne ja oma välimusega rahul terve, enesekindel Tutvustad teisi inimesi huvitunud, seltskondlik, muretu Kutsud aktiivselt teisi enda juurde ohutu, sõbralik, armastusväärne Esitled end ise teistele huvitunud, sõbralik, seltskondlik Lood positiivse meeleolu ja torkad teiste seast silma elujaatav, rõõmsameelne, mõnus kaaslane Alustad vestlust antud hetkest lähtuvalt - s.t. räägid käesolevast olukorrast (nt
Omastavate asesõnade käänamine 17 Näitav asesõna 19 ARVSÕNA 20 Põhiarvsõnade kasutamine nimisõnaga 21 Järgarvsõnade kasutamine nimisõnaga 22 Järgarvsõnade kasutamine ajamäärustes 23 TEGUSÕNA 24 Tegusõnade algvorm 24 2 Tegusõnade pööramine 24 Olevik 25 Minevik 28 Tulevik 30 Enesekohased tegusõnad 33 Tegusõna 35 Abitegusõnad , , , 37 Tegusõnade aspekt 40 Imperfektiivne aspekt 42 Perfektiivne aspekt 43 Kõneviis 44 Käskiv kõneviis 44
MÄLU Psühholoogia gümnaasiumile: Mälu ilmutab end igapäevaelus erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mida te tegite eelmise reede õhtul või mida kavatsesite teha homme pärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes meetris, kuidas lõhnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on Lennart Meri või Erki Nool, samuti oskused sõlmida kinni kingapaelu või lusikaga süüa. Nimetatud teadmised ja oskused näivad olevat küllalt erineva päritolu ja loomuga, kuid nõuavad kõik ühel või teisel viisil mälu kasutamist. Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke omadusi, teadmisi ja harjumusi. On olemas mitu mälusüsteemi, mis on seotud aju eri osadega. See tähendab, et mingi ajupiirkonna kahjustuse korral võib inimesel häiruda või täielikult puududa üks mälu liik, samal ajal kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved. Ülal toodu
Uriko ütleb, et üldjuhul kliendid saavad aru, kui sa nad ajutiselt või jäävalt ümber suunad. Arvamus, et pean üksi hakkama saama; perfektsionism. Some of our ethical desicion making, especially when er are distressed.... Supervisioon Sotsiaalvaldkonnas pöördutakse supervisioonile tavaliselt viimases hädas või teiste nõu peale. Supervisiooni tähendus Supervisiooni vajalikkus aitab hoida identiteeti. Arusaam, et sa pidevalt arened ja teed seda teistega koos. Supervisioon tervishoiutöös Kovisioon ühes organisatsioonis, erialas töötavad inimesed vahetavad kogemusi. Nõustaja toimetulek vs läbipõlemine (Burnout syndrome) 1. Üldine kurnatus 2. Depersonalisatsioon emotsionaalne blokeerimine teiste emotsioonidest. See kahjustab klienti juba otseselt. 3. Alanenud personaalne suutlikkus Mõtted, mis annavad aimdust läbipõlemisest loodan, et keegi ei tule kohale,
Teraapia ja nõustamise erinevused: Teraapia Nõustamine Rekonstrueeriv Hariv Isiksuslik Situatiivne Analüütiline Probleemi-lahenduslik Teadvustamatu, eelteadvus Teadvus Rasked, pidevad emotsionaalsed Nö olmeprobleemid probleemid Minevik Olevik Kestvus pikem Kestvus lühem Nõustaja roll defineerub nelja teguri kombinatsioonis: 1. Sekkumise direktiivsuse astmest 2. Erialasest kuuluvusest 3. Organisatsiooni koosseisu kuulumisest 4. Probleemi käsitlemise laadist 2 Kes saab olla nõustaja? Eestis = Psühholoog III, IV, V Kutsestandard (kehtis kuni 31.12.2013 (www.kutsekoda
pingutamist. Mälu tugevdamiseks on olemas mitmesuguseid võimalusi. Üks nendest on jälgida, mida me sööme. Söömine mõjutab tugevasti ajus toimuvaid keemilisi protsesse, mis omakorda avaldavad mõju sellele, kui hästi meile asjad meelde jäävad. Aju tarbib energiat rohkem kui ükski teine organ ja sellepärast avaldavad igasugused muutused toitumises suurt mõju meie võimetele infot meelde jätta. Väga oluline on hommikul süüa. Kui päevaplaanis selleks aega pole, siis soovitan hommikul tavapärasest ärkamise ajast lihtsalt varem üles tõusta ja nii jääbki söömiseks aega. Varasem ärkamine võtab natuke aega, aga see tasub ennast hiljem mitmekordselt ära. Inimesed, kes jätavad hommiksöögi vahele, kurdavad energiapuuduse, masenduse, ängistuse ning mälu- ja mõtlemisprobleemise üle. Aju on nagu auto, mis ei sõida ilma bensiinita. Ka ilma toiduta töötavalt ajult ei saa oodata kõrget taset mõtlemises ja head mälu
NB! Oluline on endale teadvustada, et iga indiivid suudab on nn „miinusmärki“ muuta plussmärgiks selle kaudu, et õpib ennast armastama sellisena nagu ta on. Mida vanem on inimene, seda raskem on ilma kõrvalise abita + märki kätte saada. Õpetaja ei tohi oma õpilasi vihata. Indiviidi suhtumine oma tulevikku. Julian Rotter (1968). Konrollikeskne teooria. Inimesed jagunevad kahte: 1) Internaarne isiksus - see mis minust saab sõltub minust enesest. Ma vastutan enda eest ise. 2) Eksternaalne isiksus - minust ei sõltu midagi, kõik on ette määratud. See levib rohkem autoritaarsetes gruppides, totalitaarsetes süsteemides. Inimene ei saa otsustada, valida. Et lapsest ei saaks seda, tuleb talle anda valikuid. Ei tohi segada introvertsust ja ekstravertsust! Ei ole sama asi. Küsimus: Kui inimene on teiste arvamuse suhtes väga tundlik (ei kannata üldse kriitikat), siis
· otsida erinevaid allikaid (tagasiside küsimine) · jälgida plaanide/eesmärkide täitmistsaavutamist (emotsioonid, enesetunne) · suhete kestmine (kas tahetakse suhelda ja kas otsitakse kontakti) · konfliktide tagajärg käitumise vorminine tagajärjetüübid vastavalt nende mõjule indiviidi käitumisele: · positiivne kinnitamine (kiidad, annad hea tulemuse eest tasu jne) · negatiivne kinnitamine (et kui mees hommikul haiseb ja siis ütled seda talle, siis mees jätab joomise maha. samas on risk, et ei jääta mitte joomist vaid jäätakse naine maha) · karistus (oluline on selgitus) · frustreeriv tasumatus (midagi positiivset jääb ära) · tasustamisgraafik suhete areng sotsiaalse vahetuse teooria valguses (thibaut ja kelley): inimesed on hedonistid ja me oleme suunatud positiivsete naidingute saamisele.
1. Nimeta inimese meeled ja Inimese meelteks on: kirjelda eraldi iga meeleprotsessi 1. Maitsemeel. Maitsemeele elundiks on toimimist täpselt (nt milline elund, keel, millel paiknevad maitsmispungad ning kus asuvad retseptorid, nende nendes omakorda maitseretseptorid. nimetused, mida nad teevad jne). Retseptorid võtavad vastu informatsiooni ja saadavad edasi närviimpulsse kõrgematesse ajukeskustesse. Kõik retseptorid reageerivad erineval määral. 2. Kuulmismeel. Kuulmismeele elundiks on kõrv ning retseptoriteks on karvarakud, mis asuvad kõrvas. Karvarakud võtavad vastu stiimuli, milleks on õhumolekulide
Ä 09 KÕ Julia Fokova Maris Umbleja Nastasja Musienko Kerli Valdre Kaisa Siitas MEESKONNATÖÖ Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2011 1 SISUKORD SISSEJUHATUS *Kuidas leida sobivaid meeskonnaliikmeid. Kuidas jaotada rollid meeskonnas? · Meredith Belbini meeskonnarollide mudel. · Kuidas toime tulla teistega, kui te teate tema meeskonnarolli? *Kuidas lahendada meeskonnatöö konflikte? *Kuidas arendada meeskonda? *Mis on eesmärk? Kuidas jõuda eesmärgini? *Kuidas motiveerida meeskonda? KOKKUVÕTE Lisa 1. - Huvitavaid tsitaate meeskonnatöö, eesmärgi, rollide, konflikti ja motivatsiooni kohta. Lisa 2. Mis on emotsionaalne intelligentsus. 2 SISSEJUHATUS
neist ei ole võimelised loominguliseks ja loominguliseks ja loovaks tööks. loovaks tööks Tänapäeval on keskmise inimese intellektuaalne potentsiaal vaid osaliselt kasutatud Teooria näitab, milline on juhi suhtumine inimeste juhtimisse. Milline on juhi lähenemine, milline on usk inimestesse, millele me oma printsiibid üles ehitame. Inimsuhete teoreetikute plussiks loetakse, et nad on aidanud arendada ja esile tuua tootmise sotsiaalset külge. Miinuseks on kaldumine äärmusesse töhtsaks peetakse ainult inimsuhteid. Süsteemi koolkond 60ndatel tulevad uued mehed ja loovad süsteemi koolkonna. Sisendi ja väljundi vahel on organisatsioon. Kui süsteem ei saa keskkonnast sisendit, siis lõppeb töö iseenest (ehk lihtamat öeldes kui
sisseseadmine (Sproull ja Kiesler, 1986, 1492 - 1512) · piisavalt sagedane koosolekute ja temaatiliste arutelude korraldamine Tänapäeva koosolek peab olema lühike ja lööv mitte mingeid pikki ettekandeid ja sõnavõtte, vaid arutada tuleb päevakorras olevaid probleeme ja valupunkte, ka positiivseid aspekte. See peab olema koht, kus igaüks saab hingel parajasti kripeldavat teistega jagada ja tähtsate asjade kohta arvamust avaldada. Sellised koosolekud on kõige tõhusamad, sest inimene ise näeb, et parem on jooksvad küsimused lahendada kiiresti, ennem kui need hakkavad lisaprobleeme tekitama ja ka jäävad vajalikud ,,sõnade pealelugemised" paremini meelde. Sellistel koosolekutel pole isegi protokolli vaja, sest need on töötajate jaoks, spontaansed ja vabad. Iseasi on temaatiliste aruteludega, kus on mõttekas fikseerida erinevaid arvamusi ja
Nõustaja peab sisenema nõustatava eluruumi (life space), et mõista, kuidas nõustatav maa- ilma näeb. Abistav küsimus on: kuidas sina seda näed, tunned, mõistad? Sotsiodünaamiline nõustaja kasutab peamise meetodina dialoogilist kuulamist ehk nõustamisvestlust, samuti metafooridel ja visualiseerimisel põhinevaid tegevusi, skeemide joonistamist, kaardistamist ning lugude jutustamist. Teste üldjuhul ei kasutata, kuna kirjeldatav lähenemine rõhutab nõustaja ja nõustatava võrdset ning respektil põhinevat suhet ning seetõttu välditakse diag- noosimist ja sildistamist. Soovitused konstruktivistliku nõustamise korraldamiseks Inimliku suhte loomine, dialoogiline kuulamine • Kontsentreeru nõustatavale, ole kannatlik ja väljenda oma respekti. • Unusta oma mured, loobu isekusest ja edevusest. • Leia, millised on vestluspartneri kultuuritraditsioonid, ja austa neid.
Meediumiks on tants (liikumine, liigutus), mida esitatakse heliga või helita, mingis ruumis ja mingis valguses. Kõigest kokku tekib tantsusõnum, mis jõuab vaatajateni esitajate kaudu. Pole olemas ühtainsat tantsukoodi, keelt ega grammatikat, kuidas etendust luua - on mitmeid. See on palju komplekssem ja mitmetähenduslikum, kui morsekood. Iga uus etendus loob oma mooduse ja viisi, kuidas kommunikatsiooni luua. Ent suhtlemine toimub ühiste, arusaadavate ja jagatud koodide abil. Kui publik ei saa aru, mida koreograaf teha püüdis, siis suhtlust ei toimu, toimub lihtsalt kineetiline, paremal juhul energeetiline "nonsens", mis on tihtipeale poolikute ja lõpetamate (välja arendamata) tööde tunnuseks. TANTSUKOODID on sarnased TEATRIKOODIDEGA, sisalduvad teatripraktikas - publik teab, millal istuda, millal jutuajamine lõpetada ja millal lavale vaadata, ilma, et keegi seda ütlema peaks, reageerides sel moel kokkuleppelistele koodidele: tuled
ei kasuta neid ülearu palju ja teeb inimeste suhtes, kellega ta suhtleb, mõned sümpaatiast kantud mööndused. Aja jooksul väljendub inimese suurenenud kehtestavus kehtestavuse auras, mis võimaldab inimesel saata paljudele oma vajadustele vastused ilma kehtestamismeetodite teadliku kasutamiseta (klassi astub õpetaja ja kõik jäävad vait). Käitumiseaura – tuleneb põhiliselt kehakeelest, mis areneb välja siis, kui inimene muutub kehtestavamaks. Näeb välja tugev, enesekindel, õiglane ning käitub ka vastavalt. Isegi kui teadlikult ei pinguta, saadab ta signaale välja, mis määratlevad tema ruumi, annavad edasi tema elutervet enesehinnangut. KONFLIKTI JUHTIMISE OSKUSED KONFLIKTI ENNETAMINE JA KONTROLLIMINE Konflikt, mida inimene oma elus vältida ei saa, on parimal juhul lõhestav ja halvimal juhul lausa kohutavalt purustav – ja ometi on teatud konfliktidest mõndagi kasu. On olemas kaks väga erinevad konfliktide liiki: realistliku
annaabi.ee 
