10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2021-02-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
0 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
meri14
Õppematerjali autor
Kuidas olla parem esineja? Parema esinemise jaoks on olulised neli sammud: 1. Lähenemine 2. Publik 3. Kontekst ja hetkene olukord 4. Ülesehitus Lähenemine ● Lähenemist tuleb võtta kui võimalust ennast väljendada ja enda ideid teistega jagada. ● Kõige tähtsam on läheneda avatult ja enesekindel! Publik ● Pean mõtlema mida minu publik tahab ja mida nendel on vaja kuulda. Millised on nende teadmised ja ootused minust kui esineja? ● Publikut peab austama! Kontekst ja hetkene olukord ● Tähtis on aeg millal esined. Näiteks hommikul peaksin oleme rohkem energilisem, et inimesed tegevuses hoida ja sama moodi ka peale lõunat. ● Peab alati meeles hoidma mis kell on ja milline on hetkene olukord, et sinu sõnum oleks efektiivne mis nendeni jõuab. ● Emotsioonist on vaja sama moodi mõelda kui informatsioonist. ● Asukoht kus esined on mõjurikkas. Ülesehitus
Kuidas olla parem esineja? Parema esinemise jaoks on olulised neli sammud: 1. Lähenemine 2. Publik 3. Kontekst ja hetkene olukord 4. Ülesehitus Lähenemine ● Lähenemist tuleb võtta kui võimalust ennast väljendada ja enda ideid teistega jagada. ● Kõige tähtsam on läheneda avatult ja enesekindel! Publik ● Pean mõtlema mida minu publik tahab ja mida nendel on vaja kuulda. Millised on nende teadmised ja ootused minust kui esineja? ● Publikut peab austama! Kontekst ja hetkene olukord ● Tähtis on aeg millal esined. Näiteks hommikul peaksin oleme rohkem energilisem, et inimesed tegevuses hoida ja sama moodi ka peale lõunat. ● Peab alati meeles hoidma mis kell on ja milline on hetkene olukord, et sinu sõnum oleks efektiivne mis nendeni jõuab. ● Emotsioonist on vaja sama moodi mõelda kui informatsioonist. ● Asukoht kus esined on mõjurikkas. Ülesehitus
ühe mõtte juurest teise juurde. Sidelõikude kasutamine üleminek ühelt teemalt teisele, lugeja tähelepanu äratamine, näidete ja detailide lisamine, pikkade lõikude vältimine. Mis on üleminekud? Üleminekud on sõnad või fraasid, mis seovad lauseid omavahel terviklikuks tekstiks. Mis on toed? Toed on märksõnad, mis meenutavad, millest jutt käib. Mida tähendab sõnastuse viimistlemine? Lause vormistus võib juhtuda, et lauset lõpetades ei mäletata enam täpselt, kuidas seda alustati. Sõnavalik väldi kulunud väljendeid ja liigset emotsionaalsust. Lauserütm ladusalt koostatud laused, milles on kerge jälgida mõtte liikumist. Mis on toimetamine? Keeletoimetamine õigekeelsus ja keeleline lõpetatus. Tehniline vormistamine. Mis on uurimus? .. algab tööhüpoteesi püstitamisega ja esitab täiesti uudseid teadustulemusi. Mis on referaat? Algab materjali kogumisega ja koondab ning süstematiseerib olemasolevat informatsiooni. Mis on plagiaat
Kirjatöö tegemise etappid. Millised on kirjatöö tegemise etapid? Eesmärgi ja põhimõttete rakendamine, mõtede püüdmine ja korrastamine, abi- või viitmaterjalide kogumine, mustandi kirjutamine, struktureerimine. Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine. Skeem... sobib hästi arutleda teema avamiseks. Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? Tuleb hirmust, mitte rumalusest. Mis on mõtete korrastamine? Kirjutamise eesmärk, põhiidee, põhiidee leidmine, teksti adressaat, suhtumine lugejasse. Mis erinevus on suulisel ja kirjalikul kommunikatsioonil? Kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside. Mis on kirjatöö eesmärk ja põhiidee? Põhiidee teema on valdkond, põhiidee on autori sõnum lugejale. Milline peab olema kirjutaja suhtumine lugejasse? Ole sisukas, ole
9. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 10. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine 11. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? 12. Milline on aja roll inimkommunikatsioonis? 13. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see mida saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale 14. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? *empaatia 15. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? *pöörata tähelepanu *mõelda rääkijaga kaasa jne 16. Miks peab kommunikatsioonis osalema aktiivselt? 17. Mida tähendab valikuline tähelepanu? Milliseid filtreid me kasutame? *füsioloogilised *psühholoogilised 18. Mida tähendavad informatsiooni valikuline vastuvõtmine, organiseerimine ja interpreteerimine? Võime töödelda
Inimkommunikatsiooni tähtsusele kuuluvad füüsiline heaolu, enesemääratlus ja tööalane kommunikatsioon. 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Verbaalsed sõnumid on sõnadega kommunikatsioon. 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Mitteverbaalsed on sõnadeta või sõnadele lisaks. 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad inimkommunikatsiooni kanalites on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised ja semantilised.. 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kui sa kuuled inimest, siis sa kuuled lihtsalt tema kõne, aga kui sa kuulad inimest, siis sa pöörad tähelepanu ta jutule, kuuled ta jutu, saad aru ja jätad ta jutu meelde. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasisside roll on selline, et saada reaktsiooni inimese käitumisele. 8. Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis? Inimkommunikatsioonis on aeg mittepööratav ja mittekorratav. 9
Tehnilised, semantilised. 4. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamisel pöörad tähelepanu räägitavale, saad sellest aru ja jätad meelde. 5. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Reaktsioon sinu käitumisele. 6. Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis? Mittepööratav ja mittekorratav. 7. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see, mis saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale. 8. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Kohaneda esinemisstiilis ja sõnumi esitlemisel auditooriumile, esineda võimalikult huvitavalt antud kuulajaskonnale, omada häid ja elulisi näiteid, garanteerida ettekande sujuvus ja sobitumine ettekuulutatud dimensioonidesse. 9. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Visualioseerida enda jaoks sõnumit, panna tähele, omada vajadust antud kommunikatsiooni järgi, tegutseda
Verbaalsed sõnumid: sõnad, laused ja nende tähendus tõlgenatuna keelekasutuse reeglitest, hetke konteksist, vastavalt oma kultuuriruumi arusaamadele. 5.Millised sõnumid on mitteverbaalsed?Mitteverbaalsed sõnumid= mittevokaalsed. Nendeks on nt kehakeel, näoilme, emotsioonid, normid, aeg ja ruum, suhtlemise nurk, objektide kasutamine,hääletugevus, tämber, kõrgus, kiirus, soravus jne. 6.Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites?Mürad võivad olla keskonnast tingituna(linnamüra, kõva muusika), tehnilised mürad, semantilised mürad (kui me saame asjade tähendusest erinevalt aru. 7.Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on aktiivne tegevus. Kuulates mõtleb inimene ise kaasa, saab aru, salvestab selle mällu ja paneb tähele. Kuulamine on passiivne tegevus. Kuulmisel me teadvustame infot aga ei võta seda vastu, ega töötle. 8.Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis?
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid