tugev sirgete hoog võib hüppekõrgust tõsta kuni 10 cm. Esimesena alustab liikumist sirged käed, minnes hoogsalt tagant-alt ette-üles. Vaba käsi peab tõusma õla kõrgusele, kõverdatud käe väljapööratud küünarnukk jääb üles õlakõrgusele, löögikäsi kõverdub küünarliigesest, nii et küünarliiges on õlast kõrgemal ees-ülal, lennufaasis jalad kõverduvad põlvest, õlavöö painutatakse rindkerest taha ja õlg liigub taha, löök toimub hüppe kõrgpunktis löögikäe ulatuskõrgusel keha ees, löögiliigutus toimub kasvavas tempos ümber küünarliigese, löök toimib kõhu, selja, õlavöö ja käelihaste jõuga, lõtv ranne katab palli otse eest ülalt üalli tabamise hetkel ranne jäigastub, löök sooritatakse seotult jäiga labakäega, sõrmed koos, kiire randmekate annab löögile teravuse, maandumine toimiub pehmelt põlvist kõverdatud jalgadele.
siis loetakse see mängusolevaks. Kui ründajad on palli vastaste väravaalasse maha pannud, saavad nad kirja try (tõlkes ürituse), mis on väärt 5 punkti. Sellele võib järgneda convert ehk väravaüritus mängija enda otsustatud kauguselt, kuid paigast, mis jääb joonele, kust try sooritati. Kõik vastasvõistkonna mängijad peavad löögi ajal jääma oma väravaalasse. Kui pall ületab värava kesklati, loetakse convert kordaläinuks ja võistkond teenib lisaks veel 2 punkti. Kui löök latti ei ületa, jäävad võistkonnale üksnes varemteenitud 5 punkti. Võistkond, kes need 5 punkti loovutas, paneb palli keskjoonelt uuesti mängu. Karistuslöögist ehk penaltist saadud värav (pealelöök tehakse kohast, kus viga tehti, kusjuures karistatav võistkond ei tohi pealelööki segada) annab 3 punkti. N- ö maa põrkest lööke (drop kick) võib sooritada iga mängija, kuid 3 punkti saadakse üksnes juhul, kui pall läbib püstlatid otse värava põiklati kohal.
postid, võrgutoed, võrgulint ja rihm, väljakut ümbritsevad piirded, istmete alused, toolid koos nendel istujatega ning kõik teised takistused väljaku ümber ja kohal. Takistus on ka kohtunik, võrgukohtunik ja pallipoisid. (ITF Rules of tennis 2017: 7) 13 3. Peamised tenniselöögid ja tehnika Eeskäelöök Eeskäsi on üks kõige tähtsamaid lööke tennises. Tagajoone pallivahetuses on eeskäelöök enim kasutatav löök. Head eeskäelööki saab arendada ohtlikuks relvaks igat tüüpi mängijate puhul. Seda lööki kasutatakse sageli vastase surve alla panekuks ja punkti võitmiseks. Löögi sooritamisel kasutatakse erinevaid hoideid, mis toovad eelise vastase ees. Idahoie (vt lisa 1) on kõige klassikalisem eeskäehoie. Sellist lööki saab lüüa nii avatud kui poolavatud jalgade asendist. Palli tabamispunkt on kehast madamal ja kaugemal. Hoie soodustab lamedat või kerget kaetud lööki.
Kui seda tehakse kaitse- või keskalas, siis toimub lahtivise rikkumise kohas. Kui litri on kinni surunud mõlema võistkonna mängijad või see satub mängu käigus väravavõrgule ja on seal kauem kui kolm sekundit, peatab peakohtunik mängu ning lähimas selleks ettenähtud kohas toimub lahtivise. Kui litter tabab kohtunikku, siis mängu ei peatata, välja arvatud juhul, kui põrke järel satub litter väravasse. Litri jalaga löömine ja söötmine on lubatud kõigis väljakuosades, ehkki jalaga löödud väravat ei loeta. Käega võib samuti litrit peatada ja visata, välja arvatud väravasse (juhul, kui litter puudutab väravasse viskel mõnd mängijat või kohtunikku, seda väravat ei loeta). Litrit käes hoida ei tohi. Vastasest kätega kinni hoidmise eest karistatakse (2 min), samuti karistatakse tema hokikepi külge klammerdumise eest. Keelatud on vastest takistada hokikepiga. Kui ründajal on vastase
kui juba kolm käiku on tehtud. Malet mängitakse ühe käega /art. 6.8b/. See käib nii käikude tegemise, löömisel vastase malendi malelaualt eemaldamise kui ka kellavajutuse kohta. Varem nõuti seda vaid kiir- ja välkmales, nüüd ka tavamales. Kui varem oli lubatud vangerdada kahe käega, siis nüüd on seegi erand kadunud. Peale vangerduse on veel kaks olukorda, kus mängijad püüavad aja võitmiseks kasutada kaht kätt: vastase malendi löömine ja etturi muundamine. On selge, et kõigil neil juhtudel on tegemist antud artikli rikkumisega. Kohtunik peab sellele tähelepanu juhtima ja kuna reegel ise sanktsioone ei sisalda, tuleb nende rakendamisel lähtuda art. 13.4. Kohtunik otsustab, mis on parajasti kohane. Kohtunik peab jälgima, kuidas mängijad kelli vajutavad, ja vajadusel partiisse sekkuma. Rusikaga või mingi malendiga kellanupule löömine rikub kelli ning segab nii oma
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain
9. Kirjuta kolmnurkade alla oma allkiri. 10. Tee selle küsimuse numbrile ring ümber. 11. Kui Sulle tundub, et oled siiani juhiseid tähelepanelikult järginud, siis kirjuta pealkirja järele "Olen juhiseid korrektselt täitnud". 12. Lehe pöördele kirjuta 1234,9887. 13. Tõmba äsjakirjutatud numbritele joon alla. 14. Murra lehe parempoolne nurk ära. 15. Torka oma pliiatsiga lehe ülemisse äärde neli auku. 16. Kirjuta pealkirja peale: "Ma olen järginud täpselt juhiseid." 17. Nüüd, kui Sa oled lõpetanud tähelepaneliku lugemise, tee ainult seda, mis on märgitud punktides 1 ja 2. Kas Sa lugesid enne täitma hakkamist kõik punktid hoolikalt läbi? Kui oled lõpetanud, siis jälgi vaikselt, kuidas teised täidavad testi ja järgivad juhiseid. Merlecons ja Ko OÜ 23 KAARDID
Me peame Ljubovi päästma. Anduda kellelegi ilma armastuseta on patt oma siseelu vastu. Ma selgitan seda kõike isale. Materiaalse eksistentsi väline maailm on üksnes illusioon. (Tatjanat ja Mihhaili kutsutakse eemalt. Tatjana viskub Mihhailile kaela, kallistab teda tormakalt ja jookseb minema.) Issand, ma olen näljane! (Seisatub, et laualt endale sööki suhu toppida, seejärel järgneb Tatjanale.) KEVAD 1835 Aed ja veranda. Varvara tuleb välja verandale. VARVARA: Kus te kõik olete? Värske abielupaar saabus! (Ljubov ilmub aias nähtavale.) LJUBOV: Maman, nad on juba mitu kuud abielus olnud. VARVARA: Oi, preili kõiketeadja! Sa ei oleks nii rahulik, kui sa teaksid seda, mida mina tean! (Näeb Tatjanat ja Aleksandrat ja hüüab neile, enne kui tuppa tagasi
Siis astus ta kirikusse puhaste ja kärarikaste poiste ja tüdrukute salgaga, sammus oma istekohale ja alustas tüli esimese ettejuhtuva poisiga. Õpetaja, tõsine vanem mees, segas end vahele; kui ta siis selja keeras, tutistas Tom järgmises pingis istuvat poissi, oli aga oma raamatusse süvenenud, kui poiss ümber pöördus. Siis torkas ta teist poissi nõelaga, et kuulda, kuidas see «ai!» ütleb, ja sai jälle õpetajalt noomida. Kogu Tomi klass oli justkui ühe vitsaga löödud: rahutu, kärarikas ja tülikas. Kui neil tuli vastata, siis ei teadnud keegi oma salme hästi ja kogu aeg pidid teised ette ütlema. Siiski rühiti kuidagi läbi, ja igaüks sai oma tasu väikeste siniste piletite näol, millele olid trükitud pühakirjasõnad; iga kähe päheõpitud salmi 30 eest sai ühe sinise pileti. Kümme sinist piletit võrdusid ühe punasega ja need võis selle vastu vahetada; kümme punast piletit võrdusid ühe küllasega; kümne kollase pileti eest andis
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.
Lapse vastu suunatud füüsiline vägivald ilmneb mitmes vormis. Sellesse kuuluvad nn. kasvatuslikud meetmed, kehaline karistus, mida mõned rahvad veel praegugi õigustatuks peavad. Soomes on kehaline karistamine seadusega keelatud. Kehalise karistuse vormid varieeruvad otsaette nipsu laskmisest rihmagapeksmiseni. Peale selle nn. kasvatusliku vägivalla esineb mitmesugust muud laste või noorte vastu suunatud vägivalda, nagu käega või kõva esemega löömine, viskamine või maha pillamine, põletamine või lämmatamine. Vigastuste päritolu ei saa sel juhul seletada õnnetusega. Vigastuse iseloomu ja selle tekkimise kohta antud seletuse vahel on sageli vastuolu. Uuringutes leitakse lapsel sageli eri vanusega luumurde või verevalumeid sellistes kohtades, kuhu neid õnnetuse tagajärjel kergesti ei teki. Vägivald võib olla ka keemiline: last rahustatakse näiteks ravimite või gaasiga. Keemiliseks vägivallaks
Anton Szandor LaVey Saatanlik Piibel Oma järgijate poolt Mustaks Paavstiks ristitud Anton LaVey alustas teed, saamaks Saatana Kiriku ülempreestriks 16-aastaselt karnevali orelimängijana: ,,Laupäeva õhtuti nägin ma mehi ihalevalt poolpaljaid karnevali tantsutüdrukuid vaatamas ning järgmisel hommikul olid needsamad mehed teisel pool karnevaliplatsi, kus ma evangelistide jutlusel orelit mängisin, naiste ja lastega oma pattude ning himura loomuse eest andestust palumas. Nädal hiljem olid needsamad mehed aga taas poolpaljaid tantsijaid vahtimas või kuskil mujal oma ihasid rahuldamas. Nii saingi aru, et kristlaste kirik põhineb silmakirjalikkusel ning, et inimese ihar loomus ei kao kuhugi." Sellest hetkest oli tema elutee otsustatud. Lõpuks, 1966. aasta aprilli viimasel päeval volbriööl, kõige tähtsamal nõiakunsti pühal ajas LaVey iidsete timukate eeskujul oma pea kiilaks ja kuulutas Saatana kiriku asutatuks. Ta nägi karjuvat vajadust sellise kiriku järele, mis
suhtlemisviis. Meditsiinilise terminoloogia tundmine hõlbustab ka välismaalasest patsiendi abistamist, kuna diagnoosid ja põhimõisted on rahvusvaheliselt kasutatavad. Need oskussõnad on aegade jooksul välja kasvanud kreeka- ja ladinakeelsetest terminitest. Näiteks viitab sõna insult (ladina keelest pärinev nimetus ajurabanduse kohta) sõnale insultare ’tuikuma’. Kreeka keelest pärineb sama tähendusega sõna (sünonüüm) apopleksia, mis tähendab lööki. Viimasel ajal võetakse palju oskussõnu ja lühendeid üle inglise keelest. Näiteks võib tuua lühendi AIDS (acquired immunodeficiency syndrome) või AED (automated external defibrillator), mis on leidnud tee ka igapäevaellu. Peale selle kasutatakse meditsiinisõnavaras tihti isikunimesid, mis tavaliselt kuuluvad neile, kes mingit haigust esmakordselt kirjeldasid või mõne aparaadi leiutasid või seda esimesena kasutasid
See on peaasi, et pole kiusatust. Aga muidu... Jah! -- Tulge nüüd siia" -- ta tõmbas Indrekut pahema käega -- ,,ja vaadake oma silmaga, mis ma kirjutan. Näete: korteri ja kosti eest ühes koolirahaga viiskümmend rubla sisse maksnud." Direktor ei jätnud enne, kui Indrek oli need sõnad raamatust valju häälega ette lugenud. Siis kritseldas ta midagi saksa keeles juurde, millest Indrek oma oskusega jagu ei saanud. Lõppu pani direktor kuupäeva. Nüüd võttis ta raha laualt ja läks seda sahtlisse panema. Aga seal jäi ta äkki mõttesse. Viimaks võttis ta rublase ja pistis selle Indrekule pihku. ,,Pistke see tasku, pisut peab teiesugusel pikal mehel ikka raha olema. Kui vana olete? Kaheksateist täis? Ilus aeg, hää aasta, see toob õnne. Mina olen juba üle kuuekümne." Indrek viivitas raha taskupanemisega, sest tal hakkas hirmus piinlik, et ta oli esiti valetanud. ,,Mul oma jaoks on natuke," ütles ta. ,,Mis?!`` hüüdis direktor. ,,Teil on veel raha
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, temperamentsem, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga 11 kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. Viis aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse naine, kuid abielurahava suhted olid halvad. Kaua elanud vanaema oli kaotanud silmanägemise, kuid püsis siiski veel elus
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................
Uks sulgus ning pimedus põhinev kultuur. Vaid vähesed õpetajad julgustasid õpilasi või võimaldasid neile kuigivõrd oma ja filmiheli pakkusid mulle piisavalt „katet“ , et välja hiilida. Ma sosistasin oma sõbrale, „Ära vaadete ja mõtete väljendamist. Mul oli ka palju kokkupõrkeid väiklaste, kiuslike ja kohati jul- ütle midagi. Ma lähen ära – koju.“ Kikivarvul, selg vastu seina surutud, liikusin ma pimeduses made õpetajatega. Karistused – isegi löömine ja keretäis – käisid tol ajal (1950ndate keskpaigast ettevaatlikult. Avasin ukse nii vaikselt kui suutsin ja olin peaaegu vaba. kuni 1960ndate alguseni) õpilaseluga paratamatu ohuna kaasas. Kord üheteistaastaselt sain Nädal hiljem saime koolidirektorilt kirja (pärast kooli sulgemist suvevaheajaks – meil polnud ma nahutada selle eest, et lõhkusin ära pliiatsi, mille teine õpilane oli mul käest krahmanud. telefoni)
koheselt NL võim, ametisse seati Eesti, Läti ja Leedu NSV Rahvakomissaride Nõukogud, mis allusid kompartei juhtimisele. Poola Poola ja NL suhted olid juba üldse keerulised, Vm-l oli olnud Poola jagamistes keeruline roll. NL_l oli põhjust poolakatesse suhtuda kahtlustavalt, tuletades meelde 1920 Vene-Poola sõda, ka Poola hilisemat NL vaenulikkust. Ei saa mööda minna Stalini isiklikust vihast poolakate vastu. Poolakatel oli meeles 1939 MRP, 17.sept Punaarmee sissetung, seljatagune löök Poolale. Poola pagulusvalitsus tegutses alates 1939 okt-st Londonis. 1941 suveks, kui Sm ründas NL-i, oli valitsuse etteotsa tõusnud kindral Vladislav Sikorski, pagulasvalitsus teatas juba 1941 suvel, et on valmis senised ajaloolised ülekohtud unustama ja sõlmima liitlassuhted Moskvaga võitluseks ühise vaenlase vastu. Pagulusvalitsuse heakskiidul hakati NL-s moodustama Poola armeed, 1939 sügisel oli NL kätte
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
mulle täiesti selgeks, et ma pean hakkama kunstnikuks. Minu joonistamisalased võimed olid vaieldamatud just need olid mu isa jaoks üheks argumendiks panna mind reaalkooli. Kuid isa ei lasknud isegi tekkida mõttel sellest, et see võiks saada minu elukutseks. Vastupidi! Kui ma esimest korda, lükanud tagasi isa lemmikidee, küsimusele, kelleks ma ise tahaksin saada, ütlesin kunstnikuks, oli isa vapustatud ja äärmiselt löödud. "Joonistajaks? Kunstnikuks?" Talle näis, et ma olen hulluks läinud või oli ta valesti kuulnud. Ent kui ma täpselt ja selgelt kinni- tasin talle oma mõtet, viskus ta mulle tema iseloomule omase otsustavusega kallale. Sellest ei või juttugi olla. "Kunstnikuks? Ei, ei iialgi, kuni ma elus olen!" Kuid kuna poeg oli muude joonte hulgas pärinud isalt ka tema kangekaelsuse, kordas ta sama ot- sustavuse ja kindlusega oma isiklikku seisukohta. Kumbki pool jäi oma juurde
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
