Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuidas Mängida Piljardit 8Palli Reeglitega (0)

1 Hindamata
Punktid
Kuidas Mängida Piljardit 8Palli Reeglitega
“Kaheksa palli” mängitakse löögikuuli (kiikuuli) ja 15 nummerdatud augukuuliga. Üks mängijaist peab nimetatud löökidega auku lööma kuule numbritega 1–7 (ühevärvilised), teine numbritega 9–15 (triibuga). Võidab mängija, kes lööb auku kõik oma grupi kuulid ning seejärel reeglitepäraselt kaheksanda kuuli.
  • Löögi nimetamine
    Löögil olev mängija nimetab kuuli, mida ta kavatseb lüüa, ning augu, kuhu ta selle kuuli lööb. Ilmseid lööke ei ole vaja nimetada, vastasel on siiski õigus küsida, millist kuuli ning kuhu auku lüüakse. Põrkelööke ja kombineeritud lööke ei loeta ilmseteks. Põrgete ja puudete arvu ja järjekorda ei ole vaja nimetada. Avalööki ei nimetata.
    2
  • Kuulide asetus
    Avalöögiks paigutatakse kuulid kolmnurka tipuga laua keskkoha poole nii, et tipus (laua ülemise poole keskpunktis ) on esimene kuul, kaheksas kuul on esimese taga ning kolmnurga alumistes tippudes on eri grupi kuulid.
    3
  • Löögikuuli löömisel avalöögiga auku või laualt välja
    1. kõik aukulöödud augukuulid jäävad auku (v.a. kaheksas kuul, vt. p. 8)
    2. tegemist on veaga
    3. laud on avatud
    Vastane jätkab kuul käes otsajoone tagant.
    4
  • Õige avalöök
    Avalöök sooritatakse löögikuuliga otsajoone tagant. Et avalöök oleks õige, peab avaja :
    * lööma mõne kuuli auku
    * lööma vähemalt neli augukuuli servani
    Kui avajal ei õnnestu õiget avalööki teha, loetakse seda veaks ja vastasel on õigus:
    * aktsepteerida laua seisu ning jätkata mängu
    * sooritada ise uus avalöök
    * lasta vastasel uuesti avada
    5
  • Löögikuuli löömisel avalöögiga auku või laualt välja
    1. kõik aukulöödud augukuulid jäävad auku (v.a. kaheksas kuul, vt. p. 8)
    2. tegemist on veaga
    3. laud on avatud
    Vastane jätkab kuul käes otsajoone tagant.
    6
  • Augukuuli löömine avalöögiga laualt välja
    ...on viga ning vastasel on õigus:
    * aktsepteerida seisu ning jätkata (v.a. löögikuuli samaegsel auku- või väljalöömisel)
    * jätkata kuul käes otsajoone tagant
    7
  • Kaheksanda kuuli avalöögiga auku löömisel
    ...on avajal õigus:
    * teha uus avalöök
    * asetada kaheksas kuul lauale ning jätkata
    Kui avaja lööb auku ka löögikuuli, siis on vastasel õigus:
    * teha ise uus avalöök
    * lasta vea teinud mängijal uuesti avada
    * asetada kaheksas kuul lauale ning jätkata kuul käes otsajoone tagant
    8
  • Avatud laud
    Laud on “avatud” kui augukuulide grupp on veel valimata. Vahetult pärast avalööki on laud alati avatud. Avatud laua korral on õige lüüa löögikuuliga ükskõik millise kuuli pihta (v.a. kaheksas kuul) eesmärgiga lüüa valitud augukuul auku. Õigeks loetakse ka kombineeritud lööki, kus ühevärvilist lüüakse “läbi” triibuga kuuli ja vastupidi. Kaheksanda kuuli puudet esimesena avatud laual loetakse veaks ning vastane jätkab kuul käes otsajoone tagant, kusjuures laud on ikka avatud. Kõik kuulid, mis on avatud laual ebaõige löögiga auku löödud jäävad auku.
    9
  • Grupi valik
    Grupi valik on tehtud, kui mängija pärast avalööki avatud laual õige löögiga lööb nimetatud kuuli auku. Grupi valikut ei tehta kunagi avalöögiga, isegi kui avalöögiga lüüakse üks või mitu ühe grupi kuuli auku.
    Pärast avalööki on laud alati avatud.
    10
  • Õige löök
    Kõikide löökide puhul (v.a. avalöök ning löök avatud laual) peab löögikuul esimesena puudutama oma grupi augukuuli ning seejärel peab löögikuul või mistahes augukuul liikuma vastu serva või auku. NB! Lööja võib põrgatada löögikuuli portest augukuuli pihta, siiski loetakse sellist lööki õigeks ainult siis, kui pärast löögikuuli ja augukuuli puudet augukuul läheb auku või suvaline kuul seinani.
    11
  • Seeriast loobumine (“kaitselöök”)
    Taktikalistel kaalutlustel võib mängija otsustada ilmse augukuuli auku lüüa ning siis seeria jätkamisest loobuda , deklareerides loobumise e. kaitselöögi ette. Kaitselöök loetakse õigeks löögiks, kaitselöögil auku löödud kuulid loetakse valesti auku lööduteks. Löögil olev mängija, kes kavatseb kaitselööki teha, peab seda vastasele selgelt teatama, vastasel juhul — eeldusel , et löödav ilmne augukuul läks auku — peab lööja seeriat jätkama.
    12
  • Seeria
    Pärast õige löögiga õige kuuli õigesse auku löömist on mängijal õigus jätkata, kuni tema grupi kuulid on augus ning seejärel lüüa kaheksandat kuuli. Seeria lõpeb, kui mängija:
    * ei löö oma grupi kuuli õigesse auku
    * teeb kaitselöögi
    * teeb vea
    * võidab mängu.
    13
  • Karistuslöök — kuul käes
    Kui mängija teeb löögil vea, saab vastane löögikuuli kätte ning võib selle asetada mistahes kohta laual (avalöögil tehtud vea korral otsajoone taha). Kuul käes situatsioonis võib mängija kasutada käsi või kiid kuuli paigutamiseks, mistahes löögitaolist liigutust kii otsaga löögikuuli vastu loetakse löögiks.
    14
  • Kombineeritud löögid
    Kombineeritud löögid — augukuuli löömine läbi teise oma grupi augukuuli — on lubatud, kaheksas kuul ei või olla esimeseks kuuliks, mida löögikuul puutub, kui see pole lööja ainus augukuul laual.
    15
  • Valesti auku löödud kuulid
    Augukuuli loetakse valesti auku lööduks, kui:
    * augukuuli auku löömisel tehakse viga
    * nimetatud kuul ei läinud nimetatud auku
    * lööja loobub kaitselöögiga seeria jätkamisest
    Kõik valesti auku löödud kuulid jäävad auku.
    16
  • Augukuuli(de) löömine laualt välja
    Augukuuli või kuulide löömine laualt välja on viga ning lööja kaotab õiguse seeriat jätkata; kaheksanda kuuli väljalöömise korral on lööja kaotanud. Väljalöödud augukuulid jäävad laualt välja.
    17
  • Kaheksanda kuuli löömine
    Kaheksanda kuuli löömisel ei tähenda vea tegemine mängu kaotamist, kui kaheksandat kuuli ei löödud auku või laualt välja.
    18
  • Kaotus
    Mängija kaotab mängu, kui ta:
    * teeb vea samaaegselt kaheksanda kuuli aukulöömisega (v.a. avalöök)
    * lööb kaheksanda auku koos viimase oma grupi kuuliga
    * lööb kaheksanda kuuli laualt välja
    * lööb kaheksanda kuuli valesse auku
    * lööb kaheksanda kuuli auku, kui mõni tema grupi kuul on veel laual
    Loomulikult kaotab mängija mängu ka siis, kui vastane õige löögiga kaheksanda kuuli märgitud auku lööb.
    19
  • Viik
    Kui pärast kummagi mängija vähemalt kolme löögikorda — kokku vähemalt 6 löögikorda (NB! mitte lööki vaid löögikorda) — otsustab kohtunik (kohtuniku puudumisel jõuavad mängijad kokkuleppele), et katse augukuuli auku lüüa või liigutada põhjustab lööja kaotuse, on tegemist viigiga ning mäng mängitakse ümber, kusjuures avalöögi teeb sama mängija, kes viigistunud mängulgi. Käesolev reegel kehtib hoolimata augukuulide arvust laual.
  • Kuidas Mängida Piljardit 8Palli Reeglitega #1 Kuidas Mängida Piljardit 8Palli Reeglitega #2 Kuidas Mängida Piljardit 8Palli Reeglitega #3 Kuidas Mängida Piljardit 8Palli Reeglitega #4 Kuidas Mängida Piljardit 8Palli Reeglitega #5
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Andu115 Õppematerjali autor
    19 punkti kuidas mängida piljardis 8palli

    Sarnased õppematerjalid

    Võrkpall
    29
    doc

    Võrkpall

    Võrkpall Sünnimaa Ameerika- 1895 William Morgan, ärimeeste ühingule kehaliste harjutuste ettevalmistamise käigus, „mintonette“, mängitud maailmas juba üle saja aasta, levis euroopasse I maailmasõja ajal, sotsialistlikud riigis eesotsas NSV liiduga võimutsesid eesotsas, ilmusid aasia riigid, venemaa naiskondi viiekordsed maailmameistrid ja neljakordsed olümpiavõitjad, 1919 jõudis võrkpall eestisse ja mängima hakati seda kõigepealt koolides, nii mõnedki uuendused tehnikas ja taktikas võeti eestis kasutusele, „eesti palling“, tallina „kalevi“ tulek NSVL meistriks, Viljar Loor- OM ja MM võitja, Iseloomustus- 12 mängijat, 6 kummalgi väljakualal, mängijad mängivad kõikides tsoonides, igas tsoonis on erinevad tehnilised ja taktikalised nõuded, maksimaalset jõudu tuleb kasutada ilma toetuspinnata, täpne liikumine oluline, tähtis palli ja mängija koostöö, lendava palli õigeaegses tabamises,

    Sport
    Ragbi
    20
    doc

    Ragbi

    Ragbi Referaat Tallinn 2009 Sisukord 3. lehekülg ­ Sissejuhatus 4. lehekülg ­ Võistluskorraldus 5. lehekülg ­ Tehnika ja Taktika 10. lehekülg ­ Positsioonid Ragbis 12. lehekülg - Ajalugu 13. lehekülg ­ Suurimad Rahvusvahelised Võistlused 14. lehekülg ­ Ragbi Üle Maailma 15. lehekülg ­ Ragbi Variandid 16. lehekülg ­ Karistuslöögid 17. lehekülg ­ Varustus 18. lehekülg ­ Sportlase Eripära ja Treeningud 19. lehekülg - Kasutatud Kirjandus Sissejuhatus Ragbi on väga kiire, põnev ja vaatamist väärt spordiala, mida mängivad osavad ja tugevad sportlased. Mulle meeldib selline tehniline mängu, eriti huvitav on vaadata mängijaid meisterliku sööduoskusega. Nüüd aga ragbist lähemalt... Ragbi on mäng, mida mängitakse tänaseks enam kui 120 riigis üle maailma. Suur osa ragbi võlust tuleb mängu väga pikast ja kirevast ajaloost, ragbiga kaasa käivatest traditsioon

    Kehaline kasvatus
    Uurimistöö tenniselöökidest
    30
    pdf

    Uurimistöö tenniselöökidest

    Jakob Westholmi Gümnaasium Õppevideo tenniselöökidest Praktiline töö Autor: Gendra Raag 11.a klass Juhendaja: Marek Koitla Tallinn 2019 Summary The main objective of the practical work was to create a video for educational purposes. The target audience were people, who want to start playing tennis or are on a beginner level. Another aim was to find out about the history of Estonian tennis and the technical side of the strokes. The research is divided to four chapters. The first chapter contains the historical information about tennis in Estonia, tournaments and an overview of tennis clothes. Chapter two presents basic tennis rules that are necessary for playing tennis on a lower level. Chapter three concentrates on main strokes and their technique and also on foot work. The photos of tennis grips and film-making process are included in the appendices

    Sport
    JÄÄHOKI Intervjuu näidis
    15
    docx

    JÄÄHOKI Intervjuu näidis

    Artur Pinnonen JÄÄHOKI Intervjuu Tervise- ja Sporditeaduste Instituut Tallinn 2014 SISUKORD 1Jäähoki......................................................................................................................................2 1.1Ajalugu........................................................................................................... 3 1.2Jäähokivahendid............................................................................................. 4 1.3Võistlusmäärused........................................................................................... 4 Meeskondade võistlus...................................................................................... 4 Naiskondade võistlus........................................................................................ 5 Punktid ja play-off-mängud.....................

    Sport
    Malekellad-mõtlemisajad ja ajakontrollid Kommentaariks malekoodeksi 6-artiklile
    24
    doc

    Malekellad, mõtlemisajad ja ajakontrollid Kommentaariks malekoodeksi 6. artiklile

    Malekellad, mõtlemisajad ja ajakontrollid Kommentaariks malekoodeksi 6. artiklile Veidi ajaloost. Veel 1851.a. Londonis peetud esimesel rahvusvahelisel turniiril võis käike piiramatult mõelda. Juba siis tajuti, et nii on väga ebamugav, ja kümmekond aastat hiljem ilmus malelaua kõrvale liivakell. Kuivõrd sellega sai piirata vaid ühe käigu mõtlemisaega, oli vaja teha veel üks samm. 1883.a. Londoni turniiril mängiti juba Manchesteri inseneri Thomas Wilsoni poolt konstrueeritud kahe numbrilauaga kelladega., mille kahest poolest võis korraga töötada ainult üks. Nii võis määrata kindlaks summaarse mõtlemisaja hulgale käikudele. Esimesel ametlikul MM-matšil (1886) tuli teha esimese 2 tunniga 30 käiku ja seejärel 15 käiku tunnis. Esialgu oldi veel kogenematud. Nii ütleb Barmeni rahvusvahelise male kongressi (1905) juhiste punkt 4: “Juhul, kui on tegemist ajaületusega, tuleb kellad

    Algebra I
    Riigikaitse õpik
    192
    pdf

    Riigikaitse õpik

    RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain

    Riigiõpetus
    Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED
    323
    doc

    Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED

    AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................

    Isiksusepsühholoogia
    tom
    98
    rtf

    tom

    UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite m?

    Kirjandus- ja teatriteaduse alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun