Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuidas mõjutasid valgustusideed Euroopa valitsejaid ?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valgustus, valitsejad, haridus, friedrich, rahval, koole, taluma, ülemkiht, valgustajad, trooni, pöörama, theresia, aadlikud, nägid, valgustusideed, rahvad, uskuma, monarh, masse, arvama, nõudma, reformima, järelandmisi, valgustusele, arendamiseks, vabam, aadlid, luues, tüdrukutele, 1781, 1785, privileeg, kitsas, ringkond, rahvakoolide, naissoostkorrale, usulistele ja õiguslikele institutsioonidele ja ideedele. Rousseau Põhiteos on "Ühiskondlik leping". Rahva suveräniteet- võim lähtub rahvast. Poliitiliseks ideaaliks pidas vabariiki. Pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit, kuid leidis, et vajalikud on ka abinõud ebavõrdsuse vastu. Herdes "Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast". Pooldas progressi(edasiviiv jõud) ideed( ühiskkonna kõrgeim seisus on humaansus-inimlikkus). Arvas, et rahval on vaja isandaid seni kuni tal endal jääb puudu mõistusest. Rahvast tuleb harida ja kasvatada. "Rahva laulud" 13 eesti keelset laulu. Parlamentalism Inglismaal 17-18 saj. Parlament tekkis juba 1265. aastal. Koosnes kahest kojast: 1)alamkoda 2)sünnipärasest lordide kojast Inglise parlamentalismi areng on eeskujuks olnud tervele maailmale, kes demokraatiast lugu peavad. 1603 sai soti kuningast James VI-st Inglismaa kuningas James I 1) ei tundnud Inglismaa riiklust ega kombeid
Valgusideede levitamisel oli oluline tähtsus ,,Entsüklopeedial", mille alusepanija ja väljaandja oli D. Diderot. Esimene köide ilmus 1751.a. See käsitles teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesrindlike ideede seisukohalt ja koondas erinevaid inimesi. Parimad näited valgustatud absolutismi rakendamise kohta Euroopas on Preisimaa ja Austria. Preisimaal rakendati valgustatud absolutismi 18.saj läbi mitmete reformide kuningas Friedrich II poolt. Muutused toimusid mitmetes valdkondades. Talurahvapoliitikas vähendati teopäevade arvu (riigimõisates ja kuninglikes ametikülades) ja takistati talumaade mõisastamist (mõnedes regioonides). Põllumajanduse valdkonnas rajati uusi külasid ja talusid, sisserändajatele jagati tasuta maad ja loomi ning nad vabastati mitmeks aastaks kõikidest maksudest ning sõjaväkke värbamisest. Riigivalitsemises hakati protsessikorraldust lihtsustama ja kaotati surmanuhtlus
kauplemine. Tunnused: riigivõim on jagamatu ja velitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele, merkantilistlik majandus poliitika, alaliste armeede loomine, sõjaväekohustus, ametnikkonna kujunemine. Nt: abs. val. Louis XIII,Richelieu, Louis XIV, Louis XV, XVI. Valg. val. Katariina II, ... Prantsuse absolutism: Ühiskonda lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine. Katoliiklaste ja hugenottide küsimuste lahendamine. Vastasseis tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel. 1614 generaalstaatide kokkukutsumine (kolmanda seisuse ja aadli taotlused, fundamentaalseadused). Järgmised gen. staadid kutusti kokku alles 1789. aastal. Abs valitsemisviis - Monarh koondas enda kätte seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu, omades nõnda otsest kontrolli kõigi riigiorganite üle. Tavaliselt rajas ta endale alluva
Keskaeg vs Uusaeg Alguseks võib pidada renessanssi kujuneb tsentraliseeritud riik. Keskaega isel universaalsus e kõikehaaravus. Taotleti ristiusu ühetaolisust, autoriteedid olid paavst ja kirikuisad, lingua franca (ladina keel). Universaalne polnud ainult sisu vaid ka vorm. Universaalsuse tulemused: vaimne autoriteet (kammitsetud mõtlemine), kiriku struktuur funktsioneeris paremini kui ilmalik, kirik allutas maised valitsejad. Hiliskeskajal esindas universaalriiki Saksa-Rooma keisririik reformatsioon lagundas seda sisuliselt. Uusaegne rahvusriik oli mõjukam kui universaalne riik. Isel oli kollektiivne mõttelaad. Inimene kuulus kollektiivi perekond, küla, dünastia, ordu. Traditsioonide austamine, konservatiivsus. Teine keskaja isel tunnus oli feodalism. Uusajal killustatus hääbub, asemele kerkib uusaja tsentraliseeritud riik. Riigid arenevad absolutismi poole. Suhete isiklik
punkte nagu parlamendi vaba kogunemine, ususallivus jm. Sellega taastati Inglismaal parlament. Charles II ei pidanud aga kokkuleppest kinni. Elanikkonna kaitsmiseks koostas parlament Isikuvabaduste Akti. Selle põhjal võidi inimesi arreteerida vaid kohtuniki kirjaliku korralduse alusel ja arreteeritutele tuli esitada süüdistus ühe ööpäeva jooksul. Charles II trooni pidi saama tema katoliiklik vend James II. Kartmaks aga katoliikluse naasmist Inglismaale kujunes opositsioon, kes pooldas Jamesi vanemat tütart Maryt ning tema meest Oranje Willemit ( hiljem valitseja William III ). Mary pooldajaid kutsuti viikideks ja James II pooldajaid kutsuti toorideks. Neist kahest kujunesid inglismaal poliitilised parteid, 19. saj hakati neid nimetama vastavalt liberaalideks ja konservatiivideks. 1688
Reformatsiooni põhjused: 1)kiriku rikkus 2)indulgentside müük 3)humanism-ilmalikkus 4)Teaduse, trükikunsti levik-raamatute, kirjasõna levik, ilmaliku haridustaseme tõus ja levik tõi välja vaimulike rumaluse. 5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti pühakute ja säilmete kummardamine 6)kiriku pea ei olnud paavst, vaid riigivalitseja
........................................................................................................................................ 20 Sissejuhatus 2 Valgusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taoliste nimetustega taheti väjendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusideoloogiaeelkäijad ja esimesed valgustajad elasid 17. sajandil, selle hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida on nimetatud ka valgustussajandiks, kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19. sajandi algusesse. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades
o Eraomandi teke o Feodaalsuhted · Ida-Euroopas: o Feodaalne mõisamajandus o Talupoegade pärisorjastamine · Tööstuslik revolutsioon · 19saj kujunes industriaalühiskond. Tõi kaasa: o Masintootmise o Linnastumise o Uus elulaadi o Uute majandusteooriate kujunemise Vaimumaailm · Usuline võitlus · Puritanismi alusel kujunes uue maailmavaade ja ellusuhtumine · Uus ilmalik ideoloogia valgustus o Uued riigivalitsemise ideaalid o Uued ühiskonnakorralduse suunad o Hariduse rõhutatus · Rahvuslik liikumine o Rahvuskultuuri edendamiseks o Kulmineerus võitlusega rahvusriigi eest · Teaduse areng kujunes määravaks tootmises ja tervishoius Riik ja valitsemine · Absolutistlik monarhia o Kuninga/keisri võim piiramatu, võis kuulda võtta õukondlaste nõu o Valitseja piiramatu kohtuvõimuga
Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korraldama Frangi sõjaväge, ta lõi raskeratsaväe. Selle võimaldamiseks hakkas ta
Absolutismiajastul tegeleti merkantilismiga ehk valitsus püüdis selle poole , et riiki voolaks võimalikult palju kulda ja hõbedat ning selleks tuli aina rohkem kaupu välja vedada ja võimalikult vähe neid sisse osta . 2. Päikesekuningas Louis XIV Prantsusmaal Keskaja lõpul oli Prantsusmaal absoluutne monarhia ja kuningavõim, kus valitses Louis XIII, kes otsesest riigi juhtimisest ei hoolinud ning loovutas selle kardinal Richelieule. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV, kes valitses aastail 1643-1715 . Päikesekuninga valitsusajal rajati Versailles'i loss ning rajati suur hoolikalt kujundatud park . Louis XIV ajal hakati valmistama jäätist ja vahuveini, tema edevuse ja suurejoonelise õukonna võtsid eeskujuks ka paljud teised kuningakojad. 3. Kodusõda Inglismaal 1625. aastal võimule tulnud Charles I üritas valitseda Inglismaad absolutistlikult, kuid rahvale see ei
· Toimus tööstusrevolutsioon (tööstuspööre) Inglismaal 17.-18. sajandil aga Lääne-Euroopas 19. sajandil. · Üleminek käsitsitootmiselt manufaktuurides masintööle vabrikutes. · Tulemusena tekkis industriaalühiskond see ühiskond põhines masintootmisel ja linnastumisel. b) Uus vaimumaailm · Uus maailmavaade ja ellusuhtumine: · Inglismaal levis puritanism usulise ja maailmavaatelise liikumisena. · Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust. · Rahvuslik liikumine hoogustus (nt Saksamaal, Eesti, Itaalias jne). · Teaduse suurem roll. Tänu teadusele arenes tootmine uued jõuallikad ja masinad (aurumasin). · Levis arusaamine, et ühiskonna arenguks on vaja haridust kogu rahvale. c) Riik ja valitsemine. · Algul oli valitsemas absolutism (-piiramatu võim valitsejal, nt Louis XIII). · 18
Valitsejaks oli eluks ajaks valitud keiser. Esindusorgan Riigipäev koosned kolmest kuuriast: Kuurvürstide kuuria, Vürstide kuuria ja Linnade kuuria. Riigipäeva tähtsust vähendas aga Vestfaali rahu, millega oli tunnustatud üksikute Saksa riikide suveräänsus. 1415. aastal tekkis Brandenburgi kuurvürstiriik. Selle peamine ülesehitaja oli Friedrich Wilhelm. Ta arendas paljusid majandusharusid. 1701. aastal krooniti Friedrich III ja temast sai Preisi kuningas Friedrich I. Brandenburgi kuurvürstiriik muutus Preisi kuningriigiks. 1700. aastal asutati filosoof G. W. Leibnizi eestvõttel Preisi Teaduste Akadeemia. Preisi absolutistliku kuningavõimu loojaks sain Friedrich Wilhelm I, tuntud kui ka Sõdurkuningas. Ta püüdis luua tohutu suurt sõjaväge. Armee jaotati üle maa paiknevateks garnisonideks. 1717. aastal kehtestas ta üldise koolikohustuse. Valgustatud valitsejaks oli Friedrich II, tuntud ka kui Vana Fritz. Ta suhtus
· Kodanluse ja alamaadi tähtsus kasvab (lambakasvatus) ja tõstab parlamendi alamkoja eneseteadvust oluline sisepoliitiline nihe ! · Kultuuriõitseng (Shakespeare, Bacon) · Euroopa juhtiv protestantlik suurriik · Oskuslik valitseja: valitses peaaegu isevalitseja moodi , aga samaaegselt tegi rahuldavalt koostööd parlamendiga · Probleem: - Neitsikuninganna ei abiellunud. Tal ei olnud järglasest troonipärijat. - Inglismaa trooni päris tema sugulane, sotimaa kuninganna Mary Stuarti poeg I Stuart-Dünastia esimene periood (1603-48): Kuninga ja parlamendi vahelise võimuvõitluse algus (1. maksuküsimus, 2. usuküsimus) 1. James I (valitses 1603-25) - Inglismaa ja Sotimaa vaheline personaalunioon (1603-1707) - Usupoliitika: Toetas anglikaani kirikut (puritaanide emigreerumine aglab 1620), katoliiklaste vandenõu mahasurumine 1605 - Sisepoliitika: Absolutismi pooldaja , parlamendil pole õigust piirata tema kui jumala
§5. VALGUSTUSAJA ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL. Mis on valgustus? Valgustusaja mõiste võeti kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784.a ilmunud artiklis,kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem.Taolise nimetusega tahteti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest,uue maailmakäsitluse tulekul Valgustusideoloogia eelkäijad. ja esimesed valgustajad elasid 17.saj, selle hiilgeaeg langes 18.sajandisse,mida on nimetatud ka valgustussajandiks. Valgustuse kuj eelduseks oli teaduse areng,mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. [sündis 1596. Ta viibis korduvalt Pariisis, 30-aastase sõja ajal teenis ta ohvitserina algul Hollandi,seejärel Baieri sõjaväes
Renessansiajastu tagasipöördumine antiikaja väärtuste juurde. Uusaja algus ° 1453. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt ° Suured maadeavastused 1492. Kolumbus ja Ameerika ° Sakslastel 1517. Luterliku reformatsiooni algus ° Prantslastel Suur Prantsuse revolutsioon Uusaja tunnused ° Humanismiideede levik ° Reformatsioon ° Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses) ° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsioonid ° Seisuslikkuse kaotamine Uusaja lõpp Esimene maailmasõda (19.saj II pool) PRANTSUSMAA 5. Valgustusajastu algus. Mis on valgustus? Mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel kant, kuid mõtteviis oli kujunenud välja juba varem
Renessanss tähendad tagasipöördumist antiikkultuuri väärtuste juurde Uusaaeg pidi tähendama uut ideoloogiat ja maailmapilti Majandus Uue majandussüsteemi valitsemine Kapitalismi areng oli erinev ida-euroopas ja lääne-euroopas, veelgi suuremad erinevused olid eri maailmajagude vahel Kapitalismile läks üle alguses kaubandus , see tähendab kaubalinnadest kujunes välja maailmakaubandus. Põllumajandus Kaotatakse pärisorjus esialgu usuline võitlus uus ilmalik ideloogia- valgustus , mis rõhub hariduse tähtsust Rahvuslik liitumine- keskajal leidis aset euroopa rahvaste kujunemine rahvuslik liikumise eesotsas eliit ja see viib võitluseni oma rahvusriigi eest teaduse areng Riik ja selle valitsemine valitsevaks vormiks uusaja algul sai absoluutne monarhia lisandub parlamentarism- inglismaal juba 13 sajandil koos parlamentarismiga võitlus konstitutsiooni eest- nõutakse põhiseadust ja rahvaesinduste kokkuliitmist ja selle suuremat võimu
valgustuse kui inimesed hakkasid riigi heaks reforme tegema ja uut mõttelaadi levitama. Mõiste valgustusajastu võttis kasutusele ametlikult saksa filosoof Immanuel Kant 1784 aastal kuigi selle mõtteviis oli alguse saanud juba tükk maad varem. Selle lähteks oli eelnenud ajastu seisuslikku ühiskonna ideoloogia teravalt vastustanud uus inimesekäsitus, mille kohaselt inimese põhiolemuseks on mõistus. 18. sajandit nimetatakse valgustussajandiks kuigi esimesed valgustajad olid juba 17 sajandil. Valgustuse kujunemise põhieelduseks loetakse teaduse arengut, mis tõstis esile inimmõistust. Kõigele sellele pani aluse filosoof René Descartes. Ta astus vastu Aristotelese loogikale ja rõhutas, et teadmiste allikas on mõistus ja mitte midagi muud. Descarteselt pärineb ka lause ma mõtlen, järelikult olen olemas. Valgustajate jaoks oli peamine kriteerium inimmõistus .Vana korda ja maailmakäsitust peeti mõistusvastaseks ja lubamatuks , tulevane
Riiklike kohtute kompetentsi vanglakaristus ja kaotati ka piinamine. läks ka õigusemõistmine talupoegade üle. maksud Üldise tulumaksu kehtestamine (kõik pidid ühe osa oma aastasest sissetulekust riigile andma). Preisimaal üritas ajada valgustatud absolutismi teooriat Friedrich II, Austrias Maria Theresia ja Joseph II. Austrias läks valgustatud ideede põhimõtete läbiviimine paremini, sest seal tekkisid võrdsed inimõigused + kaotati pärisorjus. INGLISMAA JA PARLAMENTARISMI ARENG Inglismaal kutsuti esmakordselt kokku parlament aastal 1265. Parlamendil oli siis 2 funktsiooni: nõuandmine maksude ja seaduste valdkonnas. Selline olukord oli sajandite vältel ja inimesed aksepteerisid seda. Olukord muutus 17
11 Arstiteadus.......................................................................................................................................... 12 Kommunikatsioon.............................................................................................................................. 13 2 Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal Valgustusajastu mõiste tuleneb saksa filosoof Immanuel Kant'i 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid mõtteviisina oli valgustus tekkinud palju varem. Taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut.Esimesed valgustajad ja mõtteviisi kandjad elasid 17. sajandil, selle hiigelaeg langes 18. sajandisse, mida on nimetatud ka valgustussajandiks, kuid mõtteviis jäi ka järgmise sajandi algusesse
Industriaalühiskond Mõisted/sündmused: (lühem vastus) 1. Mekantilism 2. Hugenotid 3. Ratsionalism 4. Empirism 5. Segaduste aeg Venemaal 6. Vene kirikulõhe 7. Hispaania pärilussõda 8. Seitsmeaastane sõda 9. Kodanlik perekonnamudel 10. USA iseseisvusdeklaratsioon 11. Jakobiinid 12. Marseljees Nimed: (Jutusta temast) 1. Louis XIV 2. Charles I 3. Oliver Cromwell 4. Immanuel Kant 5. Montesquieu 6. Rousseau 7. Friedrich Wilhelm I/Friedrich II 8. Maria Theresia/ JosephII 9. Ivan IV Julm 10. Peeter I 11. Katariina II 12. Napoleon Bonaparte 1. Absolutism Prantsusmaal Absolutismi teoreetik Jean Bodin eelistas monarhiat, kus kõik seadused pidid lähtuma ainult valitseja tahtest. Absolutsimi Prantsusmaal iseloomustab Louis XVI ,,Riik see olen mina!". Absolutistliku riigikorraoluliseks toeks sai alaline sõjavägi ja rangelt kontrollitud rahvuskirik.
sõpradele, kes lasid need trükkida ja ka saksa keelde tõlgituna avaldada. Kõrvuti vastuseisuga indulgentside müügile vaidlustas Luther ka paavstikiriku ilmeksimatuse. Lutheri teesid leidsid kogu Saksamaal väga suure vastukaja. Oma osa etendas siin sakslaste loomupärane religioossus. Renessansi mõju polnud siin nii suur kui Itaalias. Pühakute ja reliikviate kultuses ületasid sakslased teisi Euroopa rahvaid. Nii oli Saksi kuurvürsti Friedrich Targa valduses väidetavalt 19 tuhat mitmesugust reliikviat: killud Jeesuslapse sõimest, pisut Petlema lauda õlgi, tükikesi Jeesuse okaskroonist ning patukustutuskirju kaheks miljoniks aastaks. Ka vaimulikul kirjandusel oli tollasel Saksamaal väga suur mõju. Hulgaliselt ilmus pihi-, missa- ja troostiraamatuid. Esindatud oli isegi selline raamatuliik nagu surivoodikirjandus. Nõnda jätkus ka Lutheri teesidel piisavalt lugejaskonda.
kohaliku aristokraatiaga puhkenud tüli lahendama. Paavst kroonis ta esimesel jõulupühal Keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. Karl Suure pojapojad jagasid omavahel riigi Verduni leppega kolmeks. Kuningad ei suutnud ülikuid oma võimu all hoida. Sellega hakkas riik lagunema. Seda kasutasid ära Araablased ning väga sagedasteks hakkasid muutuma Viikingite rüüste- ja vallutusretked Euroopas. *Valgustus Kujunemine, põhiseisukohad; Prantsuse valgustajad, nende vaated inimesele ja ühiskonnale, usule, riigi valitsemisele; Saksa valgustuse eripära, Herder Valgustus hakkas 17. sajandil Inglismaal ning levis sealt edasi mujale Euroopasse. Hiilgeaeg oli 18. sajand ja ühtlasi nimetatakse seda sajandik valgustussajandiks. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades elutõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Põhijooned : 1) kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus. 2) Teadmiste ainsaks allikaks on mõistus
Et see mitte kerge polnud, näitab Austria 1712. a. ,,Pragmaatiline sanktsioon" ja 1724. a. Suktsessioonikord".Maad ei tohtinud jagada, vaid see pidi üle minema vanimale pojale jagamatult. Kui poega polnud, pidi valdus jagamatult minema lähimale naisjärglasele (Habsburgide suguvõsast keiser Karl VI tütar Maria Theresia oleks pidanud olema trooniga kindlustatud) 2 wikipeedia 3 Preisimaa kuningas Friedrich II (1712-1786) vaidlustas ,,Pragmaatilise sanktsiooni" õiguslike põhjendustega ja tungis edukalt Habsburgide pärusmaale Sileesias. Absolutistlik põhikord pole siiski tänapäevases mõttes diktatuur. Absolutism kehtis üle 200 aasta. Absolutismi põhikorra tähtsaim alus oli Ulpianuse lause: ,,Vürst ei ole seotud seadustega." (Princeps legibus solutus) Vürstiriik (lk. 238) Tähtis oli haldus, riigi organiseerimise tehnika.See oli vajalik, et seestpoolt
Näiteks said talupojad õiguse mõisnikku kohtusse kaevata, kuid Eestimaa kubermangule need määrused ei laienenud. Pärast Põhjasõda soovisid noored kirikuõpetajad usku rahvale selgitada ning seetõttu elavnes kirjanduse väljaandmine. 1739. ilmus esimest korda eestikeelne piibel. Usulise kirjanduse kõrval hakati välja andma ka ilmaliku sisuga raamatuid, mis sisaldasid erinevaid näpunäiteid (nt. põllupidamise ja arstimise valdkonnas.. 5. VALGUSTUS JA VALGUSTATUD ABSOLUTISM Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 17. saj. lõpust 18. saj lõpuni, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning seniste traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Uus maailmapilt tekkis tänu tehnika arengule, mis tekitas teistsuguse mõtteviisi, mis ei toetunud enam vanade suurmeeste väideteke, Üha enam usuti inimmõistust, tänu millele avastati loodusest rohkelt uusi seaduspärasusi. Saadi teada, et kõiki sündmusi juhivad
Näiteks said talupojad õiguse mõisnikku kohtusse kaevata, kuid Eestimaa kubermangule need määrused ei laienenud. Pärast Põhjasõda soovisid noored kirikuõpetajad usku rahvale selgitada ning seetõttu elavnes kirjanduse väljaandmine. 1739. ilmus esimest korda eestikeelne piibel. Usulise kirjanduse kõrval hakati välja andma ka ilmaliku sisuga raamatuid, mis sisaldasid erinevaid näpunäiteid (nt. põllupidamise ja arstimise valdkonnas.. 5. VALGUSTUS JA VALGUSTATUD ABSOLUTISM Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 17. saj. lõpust 18. saj lõpuni, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning seniste traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Uus maailmapilt tekkis tänu tehnika arengule, mis tekitas teistsuguse mõtteviisi, mis ei toetunud enam vanade suurmeeste väideteke, Üha enam usuti inimmõistust, tänu millele avastati loodusest rohkelt uusi seaduspärasusi. Saadi teada, et kõiki sündmusi juhivad
EUROOPA IDEEDE AJALUGU (2.loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn)
Valitsemine bürokratiseerub järkjärgult, mis puudutab kõigepealt maksu ja sõjaväekorraldust. Hispaania ühisriigi kujunemine Pürenee poolsaarel Fernando II ja Isabeli ajal Kastiilia ja Aragoni liitimisel kujunenud Hispaania ühisriik. 1) portugal ja Kastiilia moodustasid selle keskosa 2) ida pool asus Aragon 3) lisaks Granada, mis oli 1492. aastani mauride riik 4) Navarra, mille valitsejad saavad Prantsusmaa valitsejateks 5) Lisaks Andorra, mis kuulub pigem Hispaania poolele. Rootsi lahkulöömine Kalmari unioonist Stockholmi veresauna nime all ajalukku läinud repressioonid vallandasid Rootis ülestõusu, mille juhiks sai noor aadlik Gustav Vasa. 1523. aastal valis riigipäev ta kuningaks, taastades Rootsi suveräänsuse. Kalmari unioon oli sellega lõppenud. Christian II tagandati Rootsi troonilt ning kaotas
* 395 jagati Rooma lõplikult kaheks Ida ja Lääne Rooma. -) Ida-Roomast kujuned välja Bütsants -) Lääne-Rooma jäi veel umbes sajandiks germaanlaste sissetungi ohvriks. * Linnas, võrreldes maal elavate inimestega, on rohkem kasutusel raha, eristunud rikkad ja veased, toimub võimuvõitlus, elurütm kiirem, elanik kirevam, kirjaoskus suurem, toit mitmekesisem, abielluti hiljem ja lapsi vähem, inimesed avatumad uutele ideedele, kultuuri ja haridus keskus, inimesed liikuvamad. -) 1) Linn kui kultuuri- ja hariduskeskus; 2) Iive abielud, halvad tingimused, uus elanikkond; 3) Raha, rikkus ja vaesus linn kui majanduskeskus; 4) Kirevam linnaelu, paiksem maaelu. Avatus linnas, konservatiivsus maal; 5) Linn ja linnaelanikud olid iseseisvamad, talupojadsõltusid oma maaisandast vabadus linnas. * 1. sajand tekkis ristiusk. Selle võtsid algselt vastu Rooma alamklass. -) Rooma paavst > peapiiskop > piiskop > preester
Prantsusmaa rahvas nägi, et vastuastudes saab despootiat kukutada 2)majanduslikud- majanduskriis ja riigi finantskriis- õukonnale kulus palju raha, sõja kaotustest saadud võlad; üha kasvav miinus riigi eelarves 3)sotsiaalsed (kodanluse tõus, talurahva ja vaesema linnaelanike olukord, aadlikkonna suurus ja positsioon, demograafilised), 4)ideoloogilised (valgustuslik kriitika, „despotism“ (Montesquieu) ja valgustajate seisukohad Vana Korra kohta). Valgustus ei rünnanud vana korda vaid selle kuritarvitamist ja despotismi. Vajalik on institutsioon või seadus, mis kaitseks alamaid kunina eest. Valgustus ründas katolikku ideoloogiat selle ebaratsionaalsuse ja ebatolerantsuse pärast. Prantsuse revolutsioon Kodanluse (bourgeois) mõiste ja tähendus (keskklass, tekkinud majanduskodanlus ja haritlaskodanlus)- kodanlus ehk kolmas seisus. linnakodanikud + 18
õpetlased Vana-Kreeka filosoofide teoste ümberkirjutamisega. Vana-Vene riigi kujunemine 6. - 7. Sajandil kujunesid Dnepri jõe äärdehõimuliidud. Slaavlased olid sõjakad ja sageli kimbutasid nad oma rüüsteretkedega Bütsantsi keisririiki. Samas olid neil ka kaubanduslikud suhted ning 9. Sajandiks kujunes Dnepri jõest tähtis kaubatee Bütsantsi ja Skandinaavia vahel. Idaslaavi hõimud sõdisid omavahel ega suutnud kokku leppida valitsejas. Lõpuks lepiti kokku, et kutsutakse endale valitsejad võõrsilt. 862. aastal saabusidki kohale viikingipealik Rjurik koos oma vendade ja kaaskonnaga. Peale Rjuriku suma sai troonile tema lähikondlane Oleg, kes vallutas 882. aastal Kiievi. Seda aastat peetaksegi Vana-Vene ehk Kiievi-Vene riigi asustamisaastaks. 998. aastal võttis Kiievi suurvürst Vladimir vastu bütsantsi õigeusu. Rahvas ei suutnud mõista seda käiku ja nii pidigi Vladimir jõuga ristiusustama. Kirik kujunes Venemaal tugevaks jõuks
● Kolmandaks perioodiks on Roscheri järgi valgustatud absolutism, mis lõppes Prantsuse revolutsiooniga. Seda iseloomustab valgustusfilosoofide ideede rakendamispüüe ja valitseja veelgi suurem potentsiaalne vabadus, kuna enam pole vaja end isegi Jumala ees õigustada, tema valitsusviis peab lihtsalt olema mõistusepärane. Parimaks näiteks peab Roscher siin Friedrich Suurt, kes oli valitsejana nii hiilgav filosoof, väejuht kui ka majandustegelane ning kelle deviis oli: "Valitseja peab olema riigi esimene teener". Habsburgide ja Bourbonide dünastilised liinid Habs: keiser Maximilian I abiellus Habsburgide troonipärijana 1477. aastal Burgundia hertsogi Charles Südi tütre Mariaga Maximilian I poeg Philipp Ilus, kes oli abielus Hispaania kuninga Fernando II Katoliiklase tütre Juana Nõdrameelsega
said õiguse oma vara ise käsutada. Ja elada iseseisvalt ilma mehe eeskoste all olemast.Lahutused muutusid tavaliseks. Aristokraadid soovisid seadusi karmistada et meeste ainu vüim taastada.augustus üritas kehtestada seadusi perkonna tugevdamiseks. 1. senaatorid olid kohustatud abielluma 2. kehtestati seadused truudusetuse jaoks. 3. mitte abiellunute ja lasteta omandi õigust piirati 4. piirati luksust. Haridus Oli levinud haritud kreeklastest kodu õpetajate pidamine. Enamus poisse ja küllaltki palju tüdrukuid käisid al 7 eluaastast koolis. Kirjutamine, lugemine arvutamine. 12-16 el a käidi gramatikute koolis(kirjanud ja gramatika) al 16 el a õppisid rikaste lasted retooriikat ja õigus teadust. Eluolu Juuluse kalender- tänapäeval kasutusel olev kalendri tüüp. Tuunika- roomlaste igapäevane alusrõivas. Tooga-pidulik pealisrõivas meestel roomas.
Prm viidi tagasi piiridesse, nagu see oli olnud 1792. a. Kyll aga jäeti prmle alles kõik Napoleoni röövitud kunstivarad ning Prm ei pidanud maksma makse. Charles Maurice de Talleyrand-Perigord. Diplomaat. 20. nov 1815 Teine Pariisi leping. Polnud enam nii rahulik leping. Prm maksustati suure hüvitisega, prm pidi ülal pidama okupatsiooniarmeed. Prm piirid 1789. a. Viini Kongress 1. nov 1814 8. juuni 1915. ei käinud ainult louis XVIII ega SB kuningas. Kohal kõik muud ülejäänud valitsejad. SB esindas Wellington. Diplomaat Klemens Wenzel Metternich väga tagurlike vaadetega. Suuresti viini kongressi tulemused tulid tema käe järgi voolituna. Taastada vana kord. Bourbonidele ei antud mitte tagasi ainult võim Prm, vaid ka Hispaanias, vaid ka mõlemas Sitsiilia kunigriigis ja Itaalias. Bourbonidel ja Habsburgidel lubati taastada oma autoritaatne võim. SB kõige suurem võitja Malta, Ioonia saared, Prm kolooniatest Mauritius, Sri Lanka jt.
annaabi.ee 
