Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KUIDAS LAHENDADA KAASUSEID". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lahend, kaasuses, tööleping, tööõigus, töötaja, tööandja, sealjuures, advig, kiris, kukrus, enno, oidermaa, kinnistamine, rakendamise, konkreetsetes, situatsioonides, andmiseks, alustama, juhtumile, tööõiguslik, õigusharu, tsiviilõiguse, töövõtu, maaklerileping, töösuhet, puhkusega, olustiku, seisukohtade, eeltöö, iseloomule, sisuleTÖÖÕIGUS Seminari kava Tööõiguse olemus ja rakendusala. Küsimused, kaasused, ülesanded I teema. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (2 tundi) Tööõiguse olemus 1. Milline on töölepingu kõige olulisem tunnus ja miks? Miks kaitseb tööõigus eelkõige töötajat ja mida see tähendab? ❏ Töölepingu olulisemaks tunnuseks on see, et tööd tehakse alluvussuhtes, mille olemus seisneb ühelt poolt juhtimises ning kontrollimises ja teiselt poolt juhtimisele alluvuses ning kohustusi/ülesandeid/juhiseid täitmises. ❏ Tööõigus kaitseb eelkõige töötajat, sest ta on nõrgemaks pooleks töösuhetes võrreldes tööandjaga, kelle õigusi tuleks kaitsta. 2
Imperatiivsuse põhimõte avalikus õiguses. a) avalikus õiguses on keelatud kõik, mis ei ole lubatud b) avalikus õiguses saab avaliku võimu organ tegutseda vaid seaduse alusel ehk teha üksnes seda, mida seadus lubab. Avaliku õiguse liigitus õigusharudeks. - riigiõigus; a) haldusõigus; b) rahvusvaheline (avalik) õigus; c) karistusõigus; d) protsessiõigus (kohtumenetluste õigus); e) maksuõigus; f) kirikuõigus. Tööõigus on erandlik- allub nii eraõiguse kui ka avaliku õigus alla. 12.ÕIGUSAKT Õigusakti tunnused: 1. Kirjalik dokument 2. Kindlatele nõetele vastav 3. Õigusnormis süsteemses kogumis 4. Pädeva riigiorgani poolt kehtestatud. Normatiisvaktid ehk õiguse üldakt ehk õigustloovad aktid sisaldavad õigusnorme. Näiteks:Kui isikute huvid on vastandlikud siis riik võtab seisukoha ehk seadus.(KOV-koerteja kasside pidamise eeskirjad)
Viimastel aastatel on Eestis palju räägitud töötusest. Inimesed soovivad saada head palka, kuid hetkel vabad töökohad ei paku neile piisavalt töötasu või siis puudub neil töö jaoks vastav kvalifikatsioon. Töö on enamikule inimestest vajalik enda ja oma perekonna ülalpidamiseks, see tähendab elatusvahendite hankimiseks. Eestis on võimalik töötada töövõtu lepingu, käsunduslepingu või töölepingu alusel. Käsundusleping ja töövõtu leping põhinevad võlaõigusseadusele, tööleping ja töölepingu seadusele. Kuna enamus inimesi töötab siiski töölepingu alusel, ei pruugi siiski iga töötaja olla piisavalt kursis töölepingu seaduse olemuse, töötaja ja tööandja kohustustega. Seega on antud teema väga aktuaalne. Esimeses peatükis räägime tööõiguse mõistest,kujunemisest ja valdkonnast, samuti tööõiguse allikatest ja tööõiguse printsiipidest. Teises peatükis räägime töölepingu mõistest, tunnustest,
Tsiviilõigusrikkumised on lepingust või muust tehingust tuleneva kohustuse või keelu rikkumised. Tööõigusrikkumised on töölepingust tuleneva kohustuse rikkumised (Kiris jt 2012). Juriidiline vastutus Juriidiline vastutus on riiklik sund toimepandud õigusrikkumise eest. Juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud: - süüdimatus - armuandmine - amnestia - aegumine Töölepingu seadus Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel tekkivaid töösuhteid. Alates 01.07.2009.a kehtib töölepingu seadus Töölepingu seadus on erinormide kogum, mis reguleerib ainult töösuhet ja sätestab erisused, mis tulevad kohaldamisele töölepingu puhul. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.
teisiti, kui võimu haaramise teel, riik on vastandlike klassivastuolude produkt. 5 ÕIGUSE DEFINITSIOON 3 Narits, R.(2007). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 177. 4 Raudla, H. (2002). KODANIKU RAAMAT. Võrgulehel http://raulpage.org/kodaniku/omavalitsus.html. (11.12.2011) 5 Narits, R.(2007). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 177. Kohustuslik kirjandus: 1. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. 2. täiendatud trükk. - Tallinn, 2004. 1. ptk (lk 15-48; 207- 242). 2. A. Kiris jt. Õigusõpetus. (lk 28-37). 3. J. Liventaal, Riik ja õigus. Põhimõistete õpetus. Tallinn, 1999. (Lk 63-91; 166-170) 4. T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengukonspekt. Kirjastus JUURA. Tallinn, 2005. (lk 17-44) II referaat: Õigus nähtusena. Õiguse mõiste ja tähtsus. Kuidas defineerida õigust? Missuguste tunnuste alusel saab määratleda õigust? Õiguse tunnused. Õiguse mõiste selgub:
TÖÖÕIGUS Iseseisev töö: 2)21november- riigikohtulahendite analüüs grupi poolt vabalt valitud teemal-max 5õpilast. Kas puudutab töölepingu sõlmimist, töölepingu lõpetamine koondamise tõttu, töötaja töökohustuste rikkuminse tõttu. Tõõlepingu lõpetamise alused VAATAME! Oma seisukohad. EKSAM: 5küsimust.3üldisemat ja 2 konkreetset. LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus.
käitumise üldised reeglid ja peamiseks õiguse allikaks ei ole mitte normatiivne akt, vaid kohtu ja halduspretsedent. 37. Määratlege õiguse mõiste ja õiguse tähtsus. Õigus on käitumisreeglite kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. 38. Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse? Eraõigus: tööõigus, tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus), kaubandus- ja majandusõigus (ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panga- ja börsiõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus, intellektuualse omandi õigus (autoriõigus, tööstusomandiõigus, naaberõigused)). // Avalik õigus: tööõigus, rahvusvaheline õigus, riigi- ja konstitutsiooniõigus, haldusõigus, kirikuõigus, karistusõigus, kohtu- ja
subjektide spetsiifikat. 2. Normatiivne reguleerimine. Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, etalon, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktike või subjektide suhtes. Seda üldist käitumismudelit peavad järgima kõik indiviidi, kes kuuluvad reegliga hõlmatud subjektide liiki, sõltumata nende konkreetsetest individuaalsetest eristustest (nt töötaja peab täitma töölepinguga kindlaks määratud töökohustusi, kaitseväeteenistusse kutsutud isik alluma kaitseväes kehtivatele õigusnormidele). Moraalinormid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtteid. Need normid mõjutavad inimese käitumist tema kõlbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu (aus-ebaaus, õiglane-ebaõiglane)
kommetega, Riigikohtu lahendid, muud kohtulahendid (Euroopa Inimõiguste Kohus, Euroopa Liidu kohus), õigusteooria, õiguse üksikaktid. Õigusharud Õigus jaguneb avalik õigus, eraõigus, kriminaalõigus. Avalik õigus jaguneb rahvusvaheline õigus, riigiõigus, haldusõigus, finantsõigus, protsessiõigus. Eraõigus jaguneb kaubandusõigus ja tsiviilõigus. Tsiviilõigus omakorda võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, tööõigus. Õigussüsteem jaguneb - avaliku õiguse ning tsiviil- ehk eraõiguse valdkonnaks. avalik-õiguslik õigussuhe - õigussuhtes on üheks pooleks avalik-õiguslik organ (nt riik) kui avaliku võimu valdaja. Seotud riigi huvidega. Õiguse subjektid üksteisele allutatud. Eraõiguslik õigussuhe - seotud üksikisiku kasuga. Õiguse subjektid üksteisega võrdses seisundis. SEADUS/ÕIGUSRIKKUMISED/SUNNIVAHENDID/ÕIGUSLOOME Seadus - õigustloov akt, st õigusnorme sisaldav akt
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond
Tööõigus Prof. Merle Erikson I Tööõiguse olemus ja rakendusala Tööõiguse olemus Töötamine töölepingu alusel Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid Töölepingu alusel: teeb fuusiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1) Tööõigusega ei ole seotud ametnikud, vaid nende suhtes kehtib ATS (avaliku teenistuse seadus). Töövõtt ja käsundusleping ei ole tööõigus. Tööõiguse spetsiifika alluvussuhe. Pooled ei ole võrdsed, töötaja on nõrgem pool. Kaitsenormid on antud töötajale. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes töötegija sõltub tööd andvast isikust tööd tehakse isiklikult
Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. Sotsiaalpoliitilised muudatused Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestva õppesüsteem Tõõigus- erinevad definitsioonid Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus. Inge-Maret Orgo. Merle Muda. Gaabriel Tavits. Thea Treier. Tallinn, 2005. lk.21 Tööõigust võib jagada: 1. Individuaalseks tööõiguseks 2. Kollektiivseks tööõiguseks 3. Töökaitseõiguseks Töölepingu regulatsioon õigussüsteemis Tsiviilõigusuhe
Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED: Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestev õppesüsteem Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööleping on käsundusleping. Tööõigust võib jagada: 1. Individuaalseks tööõiguseks 2. Kollektiivseks tööõiguseks 3. Töökaitseõiguseks- See hakkab omandama üha suuremat rolli. EV algusaastatel hakkas silma, päris jubedaid olukordi, kus töökaitsele pööras tööandja vähem rõhku. Töötajate ohutust tuleb jälgida
Kirjalikus vormis tehtud tehingule kirjutavad alla mõlemad lepingu osapooled. Lihtkirjaliku lepinguga on võrdne poolte kirjavahetus. Seaduses ettenähtud lihtkirjaliku vormi või notariaalse vormi nõude järgimata jätmisel on tehing kehtetu (tühine). 10. Esindamine. Esinduse liigid. Füüsiline isik teeb tehingu isiklikult või esindaja kaudu. Esindaja kaudu ei või teha lepinguid, mille isiklik tegemine on seaduses ette nähtud. (näiteks. tööleping, abieluleping). Juriidiline isik teeb tehingu esindaja kaudu. Esindaja kaudu tehtud tehing, mis on tehtud esindajale antud volituste piires, tekitab õigusi ja kohustusi vahetult esindatavale. Esinduse liigid on seadusjärgne ja tehingust tulenev esindus. Esindaja võib olla ainult teovõimeline füüsiline isik või ka piiratud teovõimega, kui see on seaduses nii sätestatud. Vahel määrab seadus ära, millised teovõimelised isikud ei või olla esindajateks (näiteks
TÖÖÕIGUS Eksamiküsimused 2016 I. Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon, selle elemendid ning mõju töösuhete reguleerimisele. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööadnja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu tunnused on järgmised: tööd tehakse alluvussuhtes; töötegija sõltub tööd andvast
Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tööelu kujundamisse. Teie käes on raamat, millest leiate selgitused 2009. aastal jõustunud töölepingu seadusele. Töölepingu seadus reguleerib töötaja ja tööandja vahelisi suhteid, mis tekivad töölepingu alusel. Seadus koondab individuaalset töösuhet reguleeriva normistiku, sealhulgas reeglid töölepingu sõlmimisele ja lõppemisele, töötasule, töö- ja puhkeajale, puhkusele ning vara- lisele vastutusele. Raamatu eesmärk on pakkuda vajalikke teadmisi, kuidas töölepingu seadust rakendada ja oma töösuhtest tulenevaid õigusi otstarbekalt kaitsta. Selgitused on mõeldud neile, kes
kohustus või võimalus) adekvaatselt edasi selle adressaatidele, isikutele, kellele see käitumismudel on ette nähtud. Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisalduvaid norme. 26. Mis on õigusharu? Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid ( näiteks tööõigus, perekonnaõigus, finantsõigus jne) 27. Milliste kriteeriumide alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse? Õigusnormide õigusharudesse liigitamise aluseks on õigusliku reguleerimise objekt ja õigusliku reguleerimise meetod. 28. Mis on õigusliku reguleerimise meetod? Mis eristab autoritaarset reguleerimismeetodit autonoomsest? Õigusliku reguleerimise meetod on juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse
Õppeaine: õiguse alused Esialgsed harjutusküsimused loengute kohta (teemade edasisel käsitlemisel täiendatavad) Loeng 1: Õiguse mõiste. Õiglus. Õiguse allikad. Sotsiaalne norm. Õigusnorm. Normihierarhia. 1. Õigusnormi ja sotsiaalse normi vahetegu. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Õigus normid on need sotsiaalsed normid, mis on kirjutatud seaduses. Õigusnorm ei tegele mitte üksnes sellega, mis on, vaid ka asjadega, mida veel ei ole, aga peaks olema ja mis iseenesest ei juhtu. Seadus, mida keegi ei riku, on mõttetu. Sotsiaalsed normid normid, mis määravad, kuidas ühiskonna, mõne selles oleva grupi või organisatsiooni
Perekonnanormid (abielu ainult mehe ja naise vahel) Asjaõigusenormid o Dispositiivsed e kokkuleppelised pooled võivad igal moel kokku leppida v.a kui see on otseselt seadusega keelatud Lapsele nime valimine o Suhteliselt määratletud kuuluvad rakendamisele kas poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel. Töölepingu seaduse järgi saata töötaja lähetusse ainult tema nõusolekul. IV Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi o Regulatiivsed määravad isikute õigused ja kohustused, kuidas isik peab käituma teatud situatsioonis. Abiellumiseks on vaja teha kindlad sammud (jah ütlemine, allkirjastamine, prudi sammud) o Kaitsvad õigusnormid (millised karistused on ette nähtud) Tähtaega ajavahemik (kevadest suveni)
Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit. Õigusharu ja õigusinstituut Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid (nt. tööõigus, perekonnaõigus). 9 Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. Ülevaade Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest. 1) Riigiõigus on õigusnormide- ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi
- Vabariigi Valitsus koos allasutustega, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid jne - ning kohtule. Oma sisult seisneb õiguse rakendamine individuaalse õigusakti ehk üksikakti väljaandmises, millega isiku õiguslikku seisundit muudetakse (nt ametniku avalikku teenistusse võtmine). Õigusnormide rakendamine on loominguline tegevus, selle käigus valib õiguse rakendaja õigusnormi elluviimiseks kõige ratsionaalsemaid ja efektiivsemaid seaduslikke teid ja vahendeid, arvestades sealjuures kõiki asja aspekte. Õiguse rakendamise protsess: · asjaolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs (mis ja kuidas toimus) · õigusnormi valik ja analüüs see staadium taandub käsitletava teo juriidilisele kvalifitseerimisele · kompetentse riigiorgani poolt otsuse tegemine · asjas tehtud otsuse täitmise tagamine nt, isiku teenistusse lubamine, vangistuse täitmine vms Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded:
koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon ja selle mõju töösuhete reguleerimisele (õpik, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused. Abistav materjal: Muda, M. Turvaline paindlikkus uues töölepingu seaduses. - Juridica, 2012, 4) Tööõiguse olemus Tööõiguse mõiste töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigust on nähtud võlaõiguse osana alates VÕS koostamisest ja jõustumisest, millele viitab ka VÕS §1 lg 1 ning mille järgi kohaldatakse töölepingu seadusele VÕS üldosa. Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks
1. Töölepingu mõiste Töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning ta saab selle eest palka. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö
6. Tsiviilõigus varalised suhtes ühiskonnas,sõltumata subjektidesr, ja mittevaralised isiklikud suhted. AUTONOOMIA, põhiseadus jpm 7. Tsiviilprotsessiõigus kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevuse reguleerimine füüsiliste ja jur isikute õiguste kaitsmisel ja vaidluste lahendamisel. Tsiviilkohtumenetluse seadustik, Autoritaarne, avalik õigus 8. Perekonnaõigus abielu-ja perekonnasuhted. Abikaasade varalisest vahekorrast tulenevad suhted. Perekonnaseadus, autonoomia 9. Tööõigus tööandja ja töötajate vahelised suhted. Tööleping, töö- ja puhkeaeg, palk, töövaidlused, ohutus ja töökaitse. Ühelt poolt autonoomne, samas ka ei ole, töölepingu seadus 10. Rahvusvaheline õigus suhted riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise, sõjalise suhtlemise pinnal. 1.Õiguse vormid ehk allikad
09.2017 Seminari kava I teema. Tööõiguse olemus. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (4 tundi) Küsimused, kaasused, ülesanded 1. Tööõiguse olemus 1. Mida peetakse silmas tüüpilise töösuhte all? Millised on nn. ebatüüpilised töösuhted ning mis on viinud nende tekkimiseni? Mis ja kuidas mõjutab töö sisu ja selle tegemise korralduse muutumist praegusel ajal? Mis on tulevikutöö? - Tüüpiline töösuhe on töösuhe, kus töötaja töötab kindlas kohas ja kindlal ajal tähtajatu töölepingu alusel ning allub tööandja kontrollile. Ebatüüpilised töösuhted on rendi-töösuhe, kaugtöö, osalise tööajaga töö. Töö sisu muutub globaliseerumise, tehnoloogia arengu jms tõttu, tekivad tulevikutööd (uued paindlikud töötamise viisid). 2. Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Miks peab tänapäeval töösuhete reguleerimisel tähelepanu pöörama ka tööandja huvide kaitsmisele
romaani-germaani perekonda, eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikuks, vaid käsiloleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. Seda eesmärki silmas pidades on õigusmõistmist reguleerivad normid märksa olulisemad kui käitumise üldised reeglid ja peamiseks õiguse allikaks ei ole mitte normatiivne akt, vaid kohtu ja halduspretsedent. 34. Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse? Eraõigusesse kuuluvad: perekonnaõigus, tööõigus, tsiviilõigus. Avalikku õigusesse kuuluvad: riigiõigus, haldusõigus, karistusõigus, kriminaalprotsessi õigus, finantsõigus, tsiviilprotsessiõigus 35. a. ajalooliselt väljakujunenud õigussüsteem õigusperekondade kaupa ning Õigus: Läheb kaheks (Eraõiguseks ja Avalikuks õiguseks). Eraõigus: laieneb tsiviilõiguseks (mis omakorda võlaõuguseks, asjaõiguseks, perekonnaõiguseks ja tööõiguseks), kaubandusõiguseks, majandusõiguseks
Kasutust tagavate piiratud asjaõiguste hulka kuulub eeskätt hoonestusõigus. Hoonestusõigusele kohaldatakse reeglina kinnisasjade kohta käivaid sätteid, st sellele avatakse eraldi registri osa kinnistustraamatus ja seda saab koormata, võõrandada või pärandada nagu kinnisasja. Servituudid kui kasutust tagavad piiratud asjaõigused annavad õigustatud isikule piiratud kasutusõiguse võõra asja suhtes, panemata kohustatud isikule sealjuures aktiivsete tegude tegemise kohustust, st asja omanik on kohustatud üksnes teise isiku kasutust taluma. Servituutide hulgas eristatakse reaalservituute ja isiklikke servituute. Reaalservituudi korral on ühe nn valitseva kinnisasja omanik õigustatud teist nn teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või on teeniva kinnisasja omanik kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Näiteks võib valitseva kinnisasja
alluvussuhe (tasustamine ja puhkused on töölepingust). ÄÜ organi juhatus (käsundusleping). (1.1.1) töötamine töölepingu alusel Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel (TLS § 1 lg 1): - teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd alludes tema juhtimisele ja kontrollile - tööandja maksab töötajale töö eest tasu Allumine on töölepingu kese, kui alluvussuhet ei ole, siis on tegemist võlaõigusliku lepinguga (KL; TVL) – neil on võrdsed läbirääkimisvõimalused. Samas tänapäeval on töötaja palju parem ekspert kui tööandja, aga ikkagi peab olema alluvussuhe. Alluvus väljendub selles, et tööandja määrab kindlaks töö tegemise aja, viisi ja koha. Miks tööandja tahab TL alusel sõlmida KL – töösuhtes on töötajal väga palju
Rahvusvaheline õigus riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid. Rahvusvahelise õiguse jaoks ei ole ühtset seaduseandjat, kuna selle norme loovad suhtest isevõtjad ise. Puudub tsentralne aparaat õiguse tagamiseks. Rahvusvaheline eraõigus millise riigi õigust siseriiklikus kohtus, kui õigussuhtes esineb välismaine element. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas. Sõltumata subjektidest(riik , juriidiline isik või isik) reguleeritakse autonoomse meetodi abil. Tööõigus reguleerib tööandjate ja töövõtjate vahelisi suhteid ja mõningaid nendega seotuid suhteid. Töösuhte alustamist, lõppemist, töö ja puhkeaega, töövaidlusi, ohutust ja kaitse ning vaidlusi. Põhiliseks seadusaktiks Töölepinguseadus. Euroopa Liidu õigus jaguneb esmane ja teisene õigus.(euroopa liidu soovitused ja arvamused, direktiiv ) Õiguse vormid ehk allikad
Õiguse peamiseks allikaks ei ole mitte normatiivne akt, vaid kohtu ja laduspretsedent. Määratlege õiguse mõiste ja õiguse tähtsus. Õigus on käitumisreeglite kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse? Eraõigus: tööõigus, tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus), kaubandus ja majandusõigus (ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panga ja börsiõigus, konkurentsi ja tarbijakaitseõigus, intellektuualse omandi õigus (autoriõigus, tööstusomandiõigus, naaberõigused)). // Avalik õigus: tööõigus, rahvusvaheline õigus, riigi ja konstitutsiooniõigus, haldusõigus, kirikuõigus, karistusõigus, kohtu ja protsessiõigus, finantsõigus, sotsiaalõigus
Seadusandja on loonud aga õigust, mis rahuldab tema vajadusi, väljendanud tema tahet, milles rahva arusaam õiglusest võis kajastuda, aga võis seda ka mitte teha. Õiglus toetub moraalile. Õigust realiseerivatki inimesed, kes nad on valinud ja lähtutakse seega enamuse moraalinormidest 20. Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine.- Kasuaalne- in.käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil.Iga konkreetne küsimus lahend.antud ettekirjutuse järgi. Normatiivne- in. käitumist korrald.üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, mida kasutat.käitumisaktide või subjektide suhtes(nt. töötaja peab kinni töölepingust) 21. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis.- Sotsiaalse normi ühe alaliigina on õigusnormile omased kõik sotsiaalsete normide liigi-tunnused: 1. Ta on inimeste käitumise reegel.2
kuidas töötulemust realiseerib. Tal ei teki töösuhteid teiste ühiskonna liikmetega, vaid kujunevad mitmesugused tsiviilõiguslikud suhted. Nii tegutsevad näiteks FIE-d. Kuid enamikel juhtudel tööd tegev isik peab müüma oma tööjõudu kas teisele füüsilisele isikule v juriidilisele isikule. See isik, kes saab tööjõu kasutamiseks, peab organiseerima ka kogu töötegemise protsessi ning töötulemus kuulub talle. Tekivad tööalased suhted töötegija ja tööandja vahel. Olenevalt töö iseärasustest võib riik kehtestada töösuhetesse astumiseks erinevad viisid: 1) sõlmitakse tööleping, s.t kahepoolne kokkulepe, mille alusel üks pool TÖÖTAJA (edaspidi T) teeb teisele isikule tööandjale (edaspidi TA) tööd ja allub TA juhtimisele ja kontrollile ning teine pool TÖÖANDJA maksab tehtud töö eest tasu, TLS § 1 lg 1. 2) isik nimetatakse (valitakse) ametikohale, suhte aluseks on nimetamise või valimise akt.
TALLINNA ÜLIKOOL XXX INSTITUUT Referaat TÖÖÕIGUS Õiguse alused TALLINN 2012 SISSEJUHATUS Tööjõud on sageli ettevõtte kõige kulukam, ettearvamatum ning haavatavam vara, sellel lihtsal põhjusel, et selle moodustavad inimesed. Just sellepärast on moodustatud organisatsioonid, mis kaitseks inimeste tööõigusi. Tööõigus on õigusaktide kogum, milles määratletakse töötajate ja tööandjate õigused ja kohustused töökohal. Ühenduse tasandil hõlmab tööõigus kahte peamist valdkonda: esiteks töötingimused, sealhulgas tööaeg, osaline tööaeg, tähtajaline töö ning töötajate lähetamine ning teiseks töötajate teavitamine ja nõustamine, sealhulgas kollektiivsete koondamiste ja ettevõtete ülevõtmise korral. Järgnevas referaadis anname ülevaate töötaja ja tööandja õigustest ning kohustustest, töölepingu erinevatest külgedest, ettevõtte üleminekust, töö- ja puhkeaja korraldusest, tööaja
annaabi.ee 
