Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuidas kirjutada uudislugu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
väitlus, laur, õpetajaamet, ihaldusväärne, väitluse, rauno, klassist, poliitikuid, vihatakse, poliitikud, kõlamaVäitlema! Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele Kajar Kase 2006 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 I peatükk: Mis see väitlus nüüd täpselt on? .........................................................................................4 II osa: Ettevalmistumine.......................................................................................................................5 Jaatav kaasus....................................................................................................................................5 Definitsioonid...........................................................................
Väitlus Mis on väitlus? Teatud reeglite järgi toimuv vaidlus. Väitlus õpetab kriitilist mõtlemist, oma mõtete selget väljendamist ja avalikku esinemist. Erinevused vaidlusest: 1. Etteantud teema 2. Teema suhted loositud rollid 3. Enne väiltust kokkulepitud reelgid 4. Väitlus lõppeb erapooletu kohtuniku tehtud otsusega Väitlemine Teema ja väitlusreeglite valik ja tutvustamine Ettevalmistusaeg Väitlemine ise Hinnangu andmine ehk kohtunikutöö Väitluse teemad Väitlusteema sõnastatakse reeglina jaatava lihtlausena. Väärtusteemad on sellised, kus mingi nähtusega seostatakse mingi üldine väärtus, kõige tihedamini küsimus, kas nähtus on halb/hea. nt. Abort on ebanormaalne.
OMA EKSPRESS Intervjuu Tamaraga! Kuidas paintballi mängitakse? Spordihoone esmavaade! Uus e-kool hea/halb? Kapp vs garderoob! Kuidas tervist hoida?! KERLI mis see on? Aprillinaljad Koolitants Müsteerium Jõhvi Gümnaasiumi Spordihoone Meie koolilehe 3 reporterit külastasid 24-dal märtsil koos meie direktorihärraga peatselt valmivat spordihoonet. Vaatepilt osutus päris lahedaks, suur spordihaal, millesse tuleb suur korvpalliväljak, 3 harjutussaali, saunad, jõusaal ja isegi kohvik. Meile tehti hoones väike ringkäik ja saime küsida ka paar küsimust ehitise kohta. Paar fakti: · Spordihoone maksab kinni Jõhvi vald · Valmimisajaks peetakse maikuu
Tavalisest vaidlusest eristab väitlust kolm asja: 1. Etteantud teema, mille suhtes loositakse eitav ja jaatav võistkond/väitleja Hea väitlusteema on selline, kus mõlemalt poolelt on võimalik sisulisi asju väita. Väitleja peab oskama leida teema mõlemalt poolelt asjalikke argumente, hoolimata sellest, mida ta ise kõnealusest asjast arvab. Ka ei ole kummagi võistkonna ülesandeks leida teise poolega kompromiss, vaid lõpuni välja kaitsta oma seisukohta. See ei tähenda, et väitlus oleks üks suur valetamine ja musta valgeks rääkimine. Nagu öeldud, on väitlusteemad alati sellised, kust saab leida häid argumente mõlemalt poolelt. Valetamine on reeglitega sõnaselgelt keelatud. Põhiosa väitlusest moodustavad kõned Jagame järgneva õpetuse kolme osasse: ettevalmistustöö, väitlemine ise ning väitluse hindamine II osa: Ettevalmistumine Väitluseks ettevalmistumine toimub aja jooksul, mis jääb teema kättesaamise ja väitluse alguse vahele
kui vähestel koolilõpetanutel on olnud reaalainete õpetajad lemmikuteks. Teiselt poolt ei ole õpilastel kerge kaasa minna ainetega, mille õpetamismetoodika ei ole ajaga kaasas käinud. Tänapäeva kooliõpilased suhtlevad palju nii omavahel, kui elektrooniliste vahendite kaudu, mis eeldab aga kaasaegsemaid lähenemisi nende ainete õpetamisel, mille omandamine ja populaarsus on ühiskonna arengule ülimalt olulised. Seega peavad need, kes riigi arengu ja tuleviku eest otsuseid langetavad, poliitikud ja riigiametnikud, tegema palju rohkem selleks, et koolides oleks hea nii õpilastel kui õpetajatel. Väga palju on vaja teha noorte huvide suunamiseks aladele, mida on ühiskonna edukaks arenguks kõige vajalikumad. Käesolev uuring võiks olla üheks sammuks sellel teel, et meie haridussüsteem pöörduks rohkem reaalainete poole, kuid nii et selle tõttu ei kannataks muude õppealade tase. Viidatud allikad 1
Marie Udam Õpetajate representatsioon Eesti meedias Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2011 Õpetajate kohta on arvamusi kõigil. Õpilastele tavaliselt õpetajad ei meeldi, vanemate meelest on osad õpetajad tasemel teised mitte, poliitikuid huvitab õpetajate palgaküsimus enim valimiseelsel perioodil, õpetajate enda meelest on nende töötingimused viletsad. Millise pildi on õpetajatest loonud Eesti meedia 2011. aasta teisel poolel? Selle aasta juulis algasid haridus- ja teadusministeeriumis läbirääkimised, mille tulemusena suurendataks õpetajate palka. Eesti Haridustöötajate liit on kindlal seisukohal, et õpetaja madalaim võimalik palk peaks olema vähemalt Eesti keskmise palga tasemel. Kooliaasta
Selle küsimusele vastasid 60 % tüdrukutest, et nad saavad alkoholi tänu täiskasvanud sõpradele, 40 % tüdrukutest lasevad alkoholi osta asotsiaalsetel isikutel. 50% poisest lasevad alkoholi osta asotsiaalsetel isikutel ja ülejäänud saavad alkoholi täna täiskasvanud sõpradele. 6. Miks tarbid/oled tarbinud alkoholi? Tabel 3 2.3 Järeldused Toetudes küsitluste analüüsile võib teha järgmised järeldused. Küsimustele vastasid 10 poissi ja 10 tüdrukut. 8.b. klassist on kõik õpilased tarbinud alkoholi. Nagu tabel1 näitab, siis suurem osa tüdrukutest tarbis esimest korda alkoholi 11-12 aastaselt ning poisid 9- 10 aastaselt. Tabel2 kohaselt tarbisid esimest korda alkoholi koos sõpradega 70% tüdrukutest ning 50% poistest. Esimest korda andsid vanemad alkoholi proovida 30% tüdrukutele ja 20% poistele. Alkoholi saavad 60% tüdrukutest tänu suurematele sõpradele ja 40%
Niimõnigi poiss teadis, et magneesiumiga saab tekitada korraliku välgu. Klassis seisvasse paberikorvi sokutati natuke magneesiumit. Tunnis teeskles Puukspuu, et keegi on ta kirjutusvahendi ära võtnud. Kuna ta segas sellega tundi saatis härra Tooder ta nurka, kus asus ka paberikorv. Süüdati süütenöör. Puukspuu juhtis õpetaja tähelepanu krabisevale häälele korvis. Kui Tooder seda lähemalt uuris plahvatas magneesium. Õpetaja sammus tuikudes klassist välja. Peagi tuli klassi inspektor Ambel, kes uuris üksikasjalikult mis oli juhtunud. Direktor oli sela ajal haige. Poisid valetasid midagi kokku, kuid Puukspuu rääkis, et ta tõmbas tikust tuld ja tahtis sellega valgustada korvi, kuid tikk põletas näppu ning see kukkus korvi. 10. klass valetas, et nad arvasid, et korvis on hiir. Puukspuu saadeti koju. Klass jäeti nädal aega peale tunde istuma. Viiendal päeval tegi Ambel katse. Ta lubas lahkuda neil, kes on süüst puhtad
noored. Eesmärgist tulenevalt püstitasin järgmised hüpoteesid: 1. Kõik meie õpilased, kes küsitluses osalevad, kasutavad emakeelt kõneldes ka inglise keelt. 2. Kõik küsitluses osalejad leiavad, et inglise keele kasutusel on eesti keelele mingi mõju. Töö teoreetilise osa informatsiooni kogusin interneti allikaid kasutades. Soovin tänada oma juhendajat õpetaja Margit Mensonit, kes andis mulle töö asjus nõu ning aitas mul otsida materjale. Veel tänan 78 õpilast 8.-12 klassist, kes olid nõus vastama minu küsimustikule ning andsid mulle tagasisidet. 1. EESTI KEELE PUHTUS 1.1 Ingliskeelsete sõnade kasutamine eestikeelses kõnes Tänasel päeval noorte hulgas ringi liikudes võib pidevalt kuulda, kuidas igapäevaelust vesteldes kasutatakse emakeelses kõnes inglise keelest laenatud sõnu. Sellel on mitmeid põhjuseid. Noored kasutavad väga palju internetti ning selle lai levik on muutnud ingliskeelse info- ja suhtlusruumi kõikide noorte igapäevaelu osaks
sarnane olukord tema suhtes) :D. Ilma, et õpetaja oleks töö käigus seda reaalselt tähele pannud. Siis näiteks paari nädala möödudes kontrolltööst tundis klass juba huvi, millal hinded teada saab. Küsides siis Sultsilt, et millal tulemusi näeb, vastas ta meile poolmuiates, et tööd on juba kontrollitud, aga ta unustas need WC poti kõrvale. Vaatamata sellele, et vahepeal mõnda poissi ta meie klassist nahutas kratist, ning tihti karjus ja kutsus meid korrale, läksime me lõpuks siiski sõpradena lahku, kui hr. Sults meid saali kutsus. Klass oli üsna jahmunud, keegi ei teadnud miks. Aga see hetk kui Sults klaveri taha maha istus ja meile mängis ning laulis, ja hiljem vabandas ning nentis et ta tegelikult tahtis saada muusikuks mitte õpetajaks, see pani meid kõiki talle andestama ja elulõpuni meeles pidama. Nüüd tagantjärele mõeldes tundub siiski, et
Kutsevalik millega arvestada? 8. klassi klassijuhatajatund Olles 8. klassi õpilane, on sul just õige aeg hakata mõtlema selle peale, mida teed pärast 9. klassi lõpetamist. Valikuid on palju: jätkata gümnaasiumis ja astuda ülikooli lõpetada gümnaasium ja valida sobiv kutsekool astuda kohe pärast põhikooli kutsekooli Et saada hea töökoht, on tarvis ennast harida! Kuigi Eestis on tööpuudus, leidub ometi erialasid, kus napib tööjõudu, kuna puudub kvalifitseeritud tööliskond. Tänapäeva ühiskonna märksõnaks on elukestev õpe (pidev enesetäiendus). Ka omandatud erialal töötades tuleb end pidevalt täiendada. Millest lähtuda kutsevalikul? Valitud töö peab meeldima (lähtu oma huvialadest, hobidest jne). Valitud kutse peab olema jõukohane nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Hea oleks enne kutsevalikut n.-ö. lahtiste silmadega tööturul ringi käia ning uurida, milliste ametimeeste nappus kõige su
Küsisin ka õpilastelt kui sageli nad on näinud kaasõpilast kasutamas internetti tunniväliste tegevuste tarbeks. See tulemus on veelgi hämmastavam- väga suures osakaalus olid õpilased näinud teisi õpilasi surfamas interneti tundide aeg iga päevaselt. Huvitav, et 11. klassist oli ainult üks õpilane kes ainult paar korda oli klassikaaslast näinud surfamas internetis. Tulemustest võib järeldada, et õpilased on rohkem valmis teiste kohta infot jagama kui enda. Vastamata jättis 11. klassist üks ja 10. klassist kolm õpilast. (Joonis 3.4) 20 15 10 5 0 10 klass 11 klass Joonis 3.4 Õpilaste arv palju oli nähtud kaasõpilast surfamas internetis tunniväliste otstarvete tarbeks 3.2 Õpilaste arvamus traadita interneti kohta Tapa Gümnaasiumis Uurisin õpilaste käest nende arvamust Wi-Fi leviku kohta Tapa Gümnaasiumis. Esiteks
.....................................................................12 Resümee (summary).................................................................................................................14 2 Sissejuhatus Tänapäeval on aina rohkem igasuguseid interneti ohtusid. Väga levinud on erinevad pettused, ahistamised ning kiusamised. Tööga soovitakse teada, kui paljud noored Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 klassist teavad internetis esinevatest ohtudest. Käesoleva töö eesmärgiks on teada saada, kas noored teavad, millised ohud võivad internetis esineda, ning kas nad teavad, kuidas neist ohtudest hoiduda. Selleks sõnastati uurimisküsimus: Kui paljud noored teavad internetis esinevatest ohtudest? Püstitati hüpotees: Noored teavad, millised ohud neid internetis varitsevad. Antud töö eesmärkide saavutamiseks koostati ning viidi läbi küsimustik. Tulemused analüüsiti
Tänavaküsitlus: Mida arvate Teie Leisi Keskkooli osa sulgemisest ? Seoses uue haridusreformiga on paljud väiksemad gümnaasiumid ja keskkoolid sunnitud oma uksed sulgema. Nende seas ka meie keskkool. Uurisime õpilastelt ja kooli õpetajatelt, mis nemad sellest asjast arvavad, et kool muutub vaid põhikooliks. Leisist on oma keskhariduse saanud väga palju noori. Vilistlase Regina Rahu meelest oleks sulgemine kurb : ``Ma arvan, et gümnaasiumi osa sulgemine oleks vägagi taunitav, kuna esiteks sellisel juhul peaksid väga paljud õpilased suunudma õppima Kuressaarde ning see tooks paljudele peredele suhtleiselt palju lisakulutusi, teiseks juba selle ajaloolise tausta pärast ja on ju Leisi gümnaasiumi osa olnud just riigieksamite tulemuste põhjal väga heal tasemel. Ühesõnaga oleks väga kurb.`` Leisi Keskkooli lõpetanud Sander Põlluäär oli samal arvmausel : ,,Arvan, et ei tuleks sulgeda, kuna mulle meeldib, et leisis on gümnaasium, mitte pöhikool. Ja ju neid l
Küsitlus viidi läbi Saku Gümnaasiumi 7.-12. klasside õpilaste seas ning vastanud õpilasi oli kokku 199. Kõige rohkem vastajaid oli üheksandatest klassidest, 66 õpilast. Küsitluses paluti õpilastel vastata kuuele erinevale nende taskuraha puudutavale küsimusele. Joonis 1. Küsitlusele vastanute jaotus 6 2.1 Taskuraha kasutamine 7. klassis Küsitlusele vastas seitsmendast klassist 21 õpilast, kellest 15 olid naissoost ja 6 meessoost. Kui sageli taskuraha saad? Naissoost õpilaste seas oli kõige populaarsemaks vastuseks ''ei saa regulaarselt vaid vastavalt vajadustele ja võimalustele''. Meessoost õpilaste seas oli selleks aga ''kord nädalas''. Samuti selgus küsitluse tulemustest, et meessoost õpilased saavad kõik regulaarselt taskuraha. Seitsmendast klassist vaid üks õpilane ei saanud üldse taskuraha. Kui suur on sinu poolt kasutatav summa?
kasutanud ning millised viisid on tema jaoks õppimisel kõige sobilikumad ning tulemuslikumad (Beljajev, Vanari 2005). 4 2. METOODIKA Valimi moodustasid Kiviõli 1. Keskkooli 3., 6. ja 9. klassi õpilased, sest need on kooliastme lõpuklassid. Valim koosnes 55 õpilasest, neist 30 tüdrukut ja 25 poissi. Küsitluses osales 3. klassidest kokku 28 õpilast (T – 12, P – 16), 6. klassist 13 õpilast (T - 6 ja P – 7) ja 9. klassidest 14 õpilast (T – 12 ja P -2) (Vt joonist 1). Uurimistöö läbiviimiseks kasutati Helle-Mall Kadajase (2005) raamatus avaldatud küsimustikku, mis koosnes 15 hinnangust õpiharjumuste kohta. Antud küsimustikku tuli kohandada. Kolmandatele ja kuuendale klassile tuli esimese väite juurest eemaldada sõna „eksamiks“. Veel tuli neljateistkümnendas väites eemaldada sõna „loenguid“ ja
4. VALIM JA METOODIKA Uurimistöö eesmärkide täitmiseks viidi läbi veebipõhine küsitlus Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi 6. Ja 7. klassis, et saada teada muusika tähtsusest noorte elus. Küsimustikus oli 9 küsimust. Neist 7 valikvastustega, osadel valikvastustel oli võimalus lisada ka oma arvamust, 1 vabavastustega ja üks 5 pallilises likerti skaalas küsimus. Tulemused analüüsiti andmetöötlusprogrammmiga Excel. Valimi moodustasid 37 õpilast, neist 19 6. Klassist ja 18 7. Klassist, sellest 24 poissi ja 13 tüdrukut.(vt. Joonis 1) Joonis 1. Küsitlusele vastanute arv 5. TULEMUSED JA ANALÜÜS 5.1 Vahendid millega kuulatakse muusikat Peaaegu kõik, ehk 97% vastanud õpilastest kuulab muusikat arvutist. Teisel kohal on telefon, millega kuulab muusikat 84% vastanutest.(vt.joonis 2) Mp3-e ja Raadio kuulamine on tüdrukute seas populaarsem, kuna mp3-e kuulab 53% ja raadiot 46% vastanud tüdrukutest. Vastanud
suhete näidetega). Need juhtumikirjeldused on loetletud lühikokkuvõtte ja leheküljeviitega lehekülgedel 249-50. 6 7 Sissejuhatus: Ta rullis maali kokku ning ma nägin, kuidas ta klassist lahkudes pani selle oma töölauale meie klassiruumi kõrval asuvas kabinetis. Ma varjasin end natuke eemal koridoris. Kui ta parasjagu ei vaadanud, hiilisin ma sisse, võtsin endale kuuluva tagasi, pistsin selle oma koolivormi kampsuni
Rakvere Reaalgümnaasium Pillemai Pihlak TOITUMISHARJUMUSED HALJALA GÜMNAASIUMI JA RAKVERE REAALGÜMNAASIUMI ÜHE 10. KLASSI NÄITEL Juhendaja: Helen Medar Rakvere 2013 SISUKORD 1. VARASEMAD UURIMISED........................................................................................... 5 2.TOIT JA TERVIS............................................................................................................... 7 3.2 Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks............................ 12 4. DIEET.............................................................................................................................. 13 4.1. Söömishäired......................................................................................................... 14 4.2 Söömishäirete põhjused..
Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli 6.-9. klassi õpilased mängivad. Eesmärgist lähtudes täitsin järgmised ülesanded: 1. uurisin internetist arvutimängude kohta; 2. viisin läbi küsitluse 6.-9. klassi õpilastele; 3. selgitasin välja põhikooli õpilaste arvutimängude kasutamise. Uurimismeetodiks oli küsitlus, mille viisin läbi tunnitingimustes. Palusin igal õpilasel vastata individuaalselt. Küsitlusele vastas kokku 63 õpilast, neist 18 õpilast 6. klassist, 15 õpilast 7. klassist, 16 õpilast 8. klassist ning 14 õpilast 9. klassist. Küsitlusest: Esiteks palusin õpilastel ära märkida, kas nad mängivad arvutimänge ning juhul kui vastus on eitav, siis selgitada, miks. Teiseks tahtsin õpilastelt teada, milliseid arvutimänge nad mängivad. Valikuvariantideks olid Online- ja üksikmängija mängud. Kolmandaks uurisin õpilastelt täpsemalt, millise temaatikaga mänge nad mängivad. Vastusteks pakkusin: 1. sõjateemalised mängud, 2. strateegiamängud, 3
Kuna kahjuks vanaema kohta palju lisamaterjali säilinud pole, lisasin ma uurimustöösse kaks pilti. Üks oli tehtud siis, kui mu vanaema oli umbes 25 aastane. Teine pilt oli tehtud minu vanaema 75. aasta juubelil. Minu vanaemal oli ainult neli klassi kooliharidust, sest algas II maailmasõda. Ta tuli Eestisse elama, kui ta oli 14. aastane. See oli 1943. aasta sügisel. Vanaema isa tapeti ja ta hakkas oma õdedega tööl käima. Koolis käimiseks tal enam aega ei jätkunud. Kolmandast klassist hakkasid pihta eksamid, mille läbimiseks pidi hinne olema vähemalt rahuldav. Tunnistused olid venekeelsed ja hindeid kirjutati nii:"hea", "rahuldav" jne. Koolivormi tollel ajal veel polnud. Kuna pered olid vaesed ja riideid ei jõutud osta, tehti need ise. Tüdrukud kandsid tavaliselt seelikut, pluusi ja kingi. Poisid kandsid tavaliselt pükse, triiksärki ja pastlaid. Talvel oli seljas veel kampsun. Õpikuid kanti räti sees. Kuna kindlat ümbrispaberit polnud, ümbritseti need
kemikaalidest. 5 Kust saavad õpilased snusi ja kui levinud see on? Järgneva informatsiooni sain ma vesteldes oma kooli põhikooli õpilastega, enne pidin muidugi lubama, et kellegi nime ei avalda ja edasi seda ei räägi. Selgitasin neile, et vajan infot oma essee kirjutamiseks. Pean tõdema, et saadud informatsioon oli pisut ehmatav, kas tõesti siis on snus nii laialdaselt levinud. Vestluses osalenud 7 klassist oli igas klassis umbes 8 10 regulaarset kasutajat (klassis valdavalt 20- 25 õpilast). Vestlesin õpilastega bioloogia tundide raames, vestluses osalesid 7 9 klassi õpilased. Suures osas on kasutajateks just poisid, tüdrukute kasutamine on väiksem. Tüdrukud tõid välja, et snusi on nii ebameeldiv huule alla toppida ja kole on ka. Poiste meelest aga väga mõnus, ei riku ju kopse. Kuna meie koolis õpilasi välja ei lasta vahetundide ajal, siis tuli neil leida muu
Uurimistöö valinud õpilane võib teha uurimuse kirjandusest kas mõne läbiva teema kontekstis või seostatuna keele, kunsti või muusikaga. Uurimistöö teema võib valida õpilane ise või soovitada õpetaja. Kirjanduse valdkonnas on III kooliastme õpilastele jõukohased näiteks uurimused, mille sisuks on kahe autori/teose võrdlus või sõnavara/kujundite analüüs. Kaheaastaste vahedega korraldatakse vabariiklikke kirjandusolümpiaade, milles saavad osaleda õpilased alates 7. klassist ja mille esimene etapp on uurimistöö koostamine. Eelmise kirjandusolümpiaadi teemad on teaduskooli kodulehel nähtavad järgmisel aadressil: http://www.teaduskool.ut.ee/eki. Soovituslik kirjandus Hiisjärv, P. Uurimine kui õppimisviis- Haridus, 2004, nr 67. Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. Uuri ja kirjuta. Medicina, 2007. Salumaa, T., Talvik, M. Ajakohastatud õppemeetodid. Merlecons ja Ko OÜ, 2004. Vija, M., Sõrmus, K., Artma, I. Uurimistöö kirjutajale. Tartu, 2008.
koduseid töid ei tehta. Kuna õpetajatele on lapsed võõrad ja et teada saada laste õppetaset viivad õpetajad kõige alguses tasemetöid. Tööde tulemused on aga jahmatavad. Õpilastel puudub huvi ja motivatsioon õppimise suhtes. Kuidas siis tekitada õpilastel jälle huvi kooli vastu? Kuna õpilaste õppetase ei vasta klassi omaga, eriti kajastub see matemaatikas alustatakse sealt kuhu õppetase on pidurdama jäänud ehk kuuendast klassist. Paljud õpilased on tunnistatud, et alates kuuendast klassist ei ole tehtud kooli töid aga ka seda, et kui koolis käimine ei oleks kohustuslik ei käiks nad seal üldse. Klass hoiab kokku kuid halvas mõttes, kui üks ei võtta tunnis osa siis mõtlevad seda ka teised mitte teha. Kuna klass on kokku pandud erinevatest koolidest väljaheidetud lastest siis on ka lastel tekkinud arusaam, et nendega ei taheta tegeleta ja neid solgutatakse ühest kohast teise
Tunnikonspekt Tunnikonspekti aluseks on põhikooli näidistunnikonspekt Anu Raudsepa materjalidest loengu Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse didaktika juurde. Klass: 8 Aine: ajalugu Teema: Valgustusfilosoofia Õppematerjalid: Tannberg, Tõnu, Laur, Mati, jt. Uusaeg: õpik 8. klassile I osa. Avita: 2003 lk 38-41 Tannberg, Ene, Nagel, Maaja. Uusaeg: töövihik 8. klassile I osa. Avita: 2012 lk 20-21 Lisamaterjalid: PowerPoint esitlus "Valgustusfilosoofia" (koostaja: Terttu-Triin Tomusk) Õpilaste eelteadmised ja oskused (teema käsitlemiseks): Õpilased on eelnevalt õppinud ajaloo tunnis (7. klassis) hiliskeskaegsete sündmustega kaasas käinud muutusi eurooplaste maailmapildis (renesanss ja humanism, suured maadeavastused,
Teated (tunniplaan, reeglid, õppimise meelespea) Esitamine ja edendamine (lisamaterjal) Arutelu (probleem, sündmus) Võistlemine ja käästöö (rühmatööd) Tähistamine Õpilastööde avalamine See, mis me õpimine, on ees, mida kordame, on külje peal, mis ei ole aktuaalne, on taga Emotsionaalne keskkond Vajalikud oskused: Interpersonaalsed oskused – suhtlemisoskus; tehnilised oskused – vahendite kasutamine; kontseptuaalne oskus – klassist lähtumine, õppeainest lähtumine Roll – planeerimine; motiveerimine; organiseerimine; kvaliteedi kindlustamine Maslow püramiid: Õpetaja juhtimisstiilid ja nende kujunemise lähtekohad. Liberaalne, mittesekkuv – vaenulikkus ja iseseisvus Demokraatlik, partnerlus – iseseisvus ja armastus Autoritaarne, sekkuv – armastus ja kontroll Autoritaarne,sekkuv – kontroll ja vaenulikkus Mittesekkuv õpetaja esmane kontroll oma käitumise üle lasub õpilastel
1957. a koostati matemaatika programmi projekt, see kooskõlastati NSVL Pedagoogika Teaduste Akadeemias ning saadi luba oma õpikute kasutuselevõtuks. 1958/59. õ-a ilmuski esimene katseõpik V klassile, edasi ilmusid õpikud ka teiste klasside jaoks. 1965/66. õ-a olid kõigis klassides taas kasutusel eesti autorite matemaatikaõpikud. Nendes arvestati eespool nimetatud põhimõtetega. Tõestused lülitati õpikutesse alates VII klassist. Funktsiooni mõiste tunnistati üheks tähtsamaks ja erinevaid teemasid siduvaks mõisteks. Õpikutesse toodi tagasi sellised teemad, nagu funktsiooni piirväärtus, tuletis ja integraal, geomeetrilised teisendused, joonte võrrandid. Kõiki neid teemasid oli juba koolis õpetatud Eesti Vabariigi perioodil. Seega lõppes 1966. a üks oluline ümberkorralduste etapp. Uus etapp matemaatikaõpetuse moderniseerimisel algas seoses sellega, et NSVL
Tartu Ülikool Referaat Alternatiivseid koolisüsteeme Dalton Plaani kool Tartu, 2010 Sisukord Sisukord..................................................................................................................................2 Ajalugu....................................................................................................................................3 Ülevaade Dalton Plaanist........................................................................................................3 Maja, Ülesanded ja Labor.......................................................................................................4 Maja....................................................................................................................................4 Ülesanded............................................................................................................................4 L
5 1.4 Intervjuu Kuidas suhtuvad inimesed Riigikogu valimistesse? Antud küsimus osutus valituks, kuna tundus sobivaim, millele vastata intervjuu meetodil. Lisaks on see põhiteemaga seotud ja eesmärk on uurimustöös teada saada inimeste aktiivsust poliitika suhtes. 1.5 Tekstianalüüs Kuidas kajastab meedia poliitikuid enne valimisi ? Antud küsimus on oluline seetõttu, et tihti otsustavad inimesed alles viimasel minutil (valimiskaiinis), kelle poolt hääletada. Põhjusi võib olla mitu: esiteks annavad poliitikud liiga kasutud tagasisidet valijatele, teiseks poliitikuid ei kajastata piisavalt mida?, kolmandaks puudub usaldus poliitikute suhtes. Küsimus nõuab teistsugust vastust. Kelle suhtes tunneb meedia sümpaatiat, kelle suhtes mitte? Kuidas suhtub meedia teatud poliitikutesse? (näit
Maailmas juba kord on asjad nii seatud, et mõned inimesed on teistest ettevõtlikumad. Kõige lihtsam on mul seda teile tõestada kooli näite põhjal. Kui mõtleme oma kaasõpilaste peale, inimestele, kes on päevast päeva meie ümber, siis usun, et igaüks märkab, et mõned õpilased annavad endast kooli jaoks ja kooli eest veidi rohkem kui teised. Kui klassile jagatakse ülesandeid, siis millegi pärast hakkab terve klass vaatama teatud inimeste poole klassist. Tavaliselt kipuvad need näod erinevate ülesannete puhul korduma. Olukorda kainelt hinnates on ju küllaltki ebaõiglane oodata, et needsamad aktivistid alati kõik asjad ülejäänud klassi eest ära teevad. Üks säärane kokkuhoidev kogukond nagu klass peaks suutma tegutseda demokraatlikumalt. Millest see tingitud on, et ühed teevad rohkem kui teised? Sellest lähtuvalt püüangi täna arutleda ettevõtlikkuse teemal ja leida lahenduse kahele olulisele
Nii näiteks võib öelda, et konsultatsioonis ei ütle õpetaja õpilasele ette, vaid näiteks kasutab palju küsimusi selleks, et õpilast suunata õigele teele ja sealjuures ise mõtlema ja vastust leidma. Sama kehtib ka mitme osalejaga vestluse puhul. Õpetaja on endiselt suunaja, mitte professionaal, kes õpetab klassi ees õpilasi ja annab tarkust otseselt edasi. Õpetaja ei jäta õpilasi omapäi, vaid on vajadusel nende jaoks olemas. Vestlus võib olla ka väitluse vormis ehk arutlevas ja argumenteerivas rollis ning vestlust saab edukalt kasutada ka rühmatöödes. Õpipoisslus Et õpitud teadmisi edaspidi kasutada, tuleb need selgeks õppida võimalikult loomulikes tingimustes. Kõige paremaks näiteks on ametit omandava õpipoisi eriala, mille õppemeetodi kasutamine oli kasutusel näiteks käsitööliste õpetamisel juba sadu aastaid tagasi. Nüüdisajal on väidetavalt sellisel viisil ameti omandamiseks puudujääk raskuste näol, mis on seotud
Lõpliku otsusega jäid analüüsitavateks klassideks 5., 8. ja 11., kusjuures igast vanusest küsitleti kahte klassikomplekti, et tulemused oleks täpsemad. Sellise valiku põhjuseks oli see, et 5. klass on noorim, kus saab tõsiseltvõetavast kohustuslikust kirjandusest rääkida, ning et kolmeaastane vanuseintervall on piisav, et tulemused oleksid klassiti märgatavalt erinevad. Küsitlusele vastas 194 õpilast, nendest 68 olid 5. klassist (41 poissi ja 27 tüdrukut), 68 8. klassist (39 poissi ja 29 tüdrukut) ning 58 11. klassist (35 poissi ja 23 tüdrukut). Sooline jaotus oli 115:79 poiste kasuks. 1.2. Ankeedi koostamine 1.2.1. Üldised kaalutlused Küsitluse koostamine oli selle uurimistöö olulisim etapp korralikult õnnestunud küsitlusest saab lihtsasti järeldusi teha, ebaõnnestunud küsimuste korral ei ole võimalik ükskõik kui hästi planeeritud andmeanalüüsiga korralikke tulemusi saada. Seetõttu tuli ankeeti kaua ja põhjalikult kavandada.
2.1 Küsitlus Me koostasime küsitluse ,,Kehalise kasvatuse tunnid läbi õpilaste silmade", mis oli suunatud Tallinna 32. Keskkooli 7. 9. klassi õpilastele. Küsitluse koostasime internetis, kasutades selleks Google'i rakendust Google vormid. Me alustasime küsimuste koostamisega 13. oktoobril. Küsitluse saime valmis 3. novembriks ning saatsime õpilastele 27. novembril. Vastuseid ootasime 19. detsembriks. Meie küsitluses oli 14 küsimust, millele vastas kokku 45 inimest. Seitsmendast klassist vastas küsimustikule 23 õpilast, nende järel kaheksanda klassi õpilased 12 vastusega ja üheksanda klassi õpilased 10 vastusega (vt Joonis 1). Enamus küsitlusele vastajad olid tüdrukud, kes moodustasid 76% kõikidest vastanutest. Poisid moodustasid vastanutest 24%. Sellest saab järeldada, et tüdrukud on aktiivsemad vastajad kui poisid. Joonis 1 Vastajate arv klassiti 2.1 Kas kooli kehalisest kasvatusest piisab?
annaabi.ee 
