asju seletada. 3 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Teatud ajajärgul toimus vana-kreeklaste mõtlemises rõhuasetuse muutus reaalteadustelt, kunstilt ja muusikalt mindi üle rohkem psühholoogiale, loogikale, religioonile, eetikale ja poliitikale. Põhjusteks oli: rikkuste kasv, linnastumine, avaliku kõne arendamise vajadus. Kreeklased arendasid peamiselt ikka neid asju, mis olid vajalikud avalikus karjääris. Sokratese surmast kuni umbes 17. sajandini polnud looduse uurimine tema enda pärast, sõltumatult inimsuhetest ja huvidest, enamusele mõtlejatest enam põhiküsimuseks. ,,Inimene on kõigi asjade mõõt, nende asjade, mis on, ja nende asjade, mida ei ole." (Protagoras. 480-410 eKr). Keskenduti rohkem humanitaarteadustele. Inimesest lähtuvalt seletati maailma. Miks
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei
väärtustamisel. Kohalolu (présence) määratleb olemise, ilma kohaloluta olemist ei ole. Kohalolu väljendub kas objekti ajalise ja ruumilise kohaloluna, subjekti kohaloluna iseenese jaoks kõnes või mõtlemises, või ülima tähenduse allika algse kohaloluna (jumal, transtsendentaalne tähistatav). Kohalolu väärtustamine avaldub vastandipaaridena (binaarsed opositsioonid), mille üht liiget peetakse kohalolu seisukohast positiivseks, teist aga negatiivseks. Nii on kõne metafüüsiliselt positiivne, kiri aga negatiivne, sest kõne väljendab elavat kohalolu, kiri aga kujutab endast elava kohalolu puudumist. Seetõttu moodustub kiri teatava lünga või puudumise (absence) kaudu. Kohalolu kaudu on määratud ka vastandused kultuur/loodus, mehelik/naiselik jne, kus esimene liige on täidetud ja eneseküllane, teist aga määratleb esimese puudumine (loodust kultuuri puudumine, naiselikkust mehelikkuse puudumine jne).
esilekutsumine Tänapäeval me enam väga sõna maagiasse ei usu(loitsud, manamine), siiski usume, et sõnaga võib nii haiget kui rõõmu teha. Teame ka, et sõna on oluline enesetehnika vahend psühhoanalüüs. Sõnade abil võib esile kutsuda mingit muutust, aga me ei pea seda mõju enam otseselt füüsiliseks, vaid psühholoogiliseks ja loogiliseks. Sõna ja keel pole mitte kultuurilised, vaid pigem kosmilised, jumalikud nähtused, mida inimlik kõne väljendada ei suuda. Tänapäeval me enam sõnade kosmilisse tähendusse ei usu. Tänapäeval seisneb keele võim selles, et suudame informatsiooni edasi anda, mingit erilist jõudu sellel pole. *Keele eesmärk, on mitte rääkida, vaid ütleda. Mõni võib rääkida palju, aga sellega mitte midagi öelda(Heidegger) *sõna võim seisneb selles, et ta toob oleva välja sellena, mis ta on. (Heidegger) *Iga tekst, mis midagi välja toob, on eesmärgiga. *Oluline ongi see väljatoomine
arvud (matemaatika)- inimesest sõltumatult eksisteerivad asjad Maised: eetiline tarkus (praktiline- isikliku elu korraldus), riigi valitsemise oskus (proventsia?? Seda pole kõigile tarvis, ainult valitsejale. Valitseja teadmisest sõltub kui hea meie elu on), tehniline teadmine (teadmiste esitamise organiseerimise ja väljendamise oskus)- tegemist loogikaga, mis on väidete ja järelduste tegemise korrektsus. Retoorika- teksti või kõne kui terviku ülesehituse printsiip ja selle veenvus. Teadmised peavad moodustama mingisuguse terviku. Sellepärast räägitakse 18-19 sajandil universitise ideest. Kes sellesse usuvad, saavad targaks kõikides olulistes asjades et oma elu hästi elada. Tollel ajal oli oluline osata luua oma teadmistest mingi tervik. Tänapäeval puudub proportsioon teadmistes. Selle tagajärjel ei hakka teadmised elama ja me ei oska neid rakendada. 3. Kuidas filosoofiaga alustada
Kired, vananemine, surm 2) kannatustel on oma põhjus elujänu, meelelisus kirgede jägi 3) Kannatusest on võimalik vabaneda 4) Kannatustest vabanemine toimub kirgede kadumise, elujanu kadumise tõttu aga selleni viib 8 osaline tee (lehelt) ehk nagu 8 voorust. 8 voorust, et vabaneda kannatusest : 1) õige vaade inimene on omaks võtnud, ta tunnistab seda 4ja õilsat tõde. 2) õige mõtte õige mõtlemine, sellien mõtlemine kus mõtetes ei sisaldu kurjust. 3) peab olema õige kõne - ei ole ebasõbralikke sõnu, ei tohi olla kuulujutte, ropendamist, tühja loba 4) õige tegutsemine tegutsemises puudub varastamine, ei tohi tappa, ei tohi abielu rikkuda 5) õige eluviis ei olda sellises ametis, mis põhjustab vere valamist. Nt lihunik, timukas 6) õige püüdlemine mediteerimisega välditakse halva meeleolu, mõttete tekkimist 7) õige tähelepanu/teadlikus meditatsiooniga tunnetakse täielikult oma keha ja oma emotsioone , tundeid valitsetakse
Külades kuulus kogu maa aadlikest feodaalidele. Vaene talumees pidi õiguse eest tükikest maad harida maksma makse riigile, maaomanikule, preestrile ning seejuures toitma ka oma peret. Veelgi halvem olukord oli lihtrahval Eestis, kus kõik ühiskondlikud hüved olid mõeldud ainuüksi käputäiele saksa rahvusest mõisnikele (feodaalidele). Eestlane oli õigusteta pärisori. Ta ei saanud isegi oma elupaigast lahkuda. Keskhariduse omandamine ei tulnud talupojaseisusest inimesele puhul kõne allagi. __________ 1 vetoõigus (ladina k.: keelan) riigipea keeld jõustada parlamendis vastuvõetud seadus 2 suspensiivne õigus (ladina k.: edasi lükkama, üles riputama) riigipea õigus parlamendis vastu võetud seadus üksnes parlamenti täiendusteks tagasi saata 3 monarh (kreeka k.: monarchos) ainuvalitseja, eluaegse ning päriliku võimuga riigipea 4 keiser (Julius Caesari järgi) monarhistliku suurriigi e impeeriumi riigipea, imperaator 5
annaabi.ee 
100 punkti
~ 2 lehte
88 laadimist
2 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid