EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge- olekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja s
Kui esileheküljel on põnev pealkiri, on ajalehe läbimüük suurem. Eesti keeleõpetusest on teada, et kõige tähtsam sõna lauses on tegusõna, nii on see ka pealkirjas. Siis selgub pikemata, millega tuleb järgnevalt tegemist, tänapäeva inimesed ei viitsi ju eriti millessegi süüvida. 1.3. Uudisväärtused Iga päev juhtub maailmas palju ja kõike ei saa kirja panna ning inimestele edastada. Peab tegema valikuid, millised on tähtsaimad uudised. Siinkohal tuleb järgida mõningaid punkte, mille järgi uudiseid valitakse. Uudised on mõeldud lugejatele ja peavad vastama neile küsimustele, mis lugejatel maailma kohta tekivad. Uudised peavad lähtuma lugejate ja laiemalt ühiskonna huvidest (Hennoste 2008: 29). Kui lehes pole iga päev vajalikke uudiseid, siis kahaneb läbimüük. Seepärast tuleb leida igasse lehte nn pommuudis, mis lugejaid köidab. Eelkõige on oluline lähedus. Kuid ostetakse ka tuntud nime pärast
(kui meenutada, milliseid aineid hakati esimestes Euroopa ülikoolides eelkõige õpetama!). Klassikalises mõttes professiooniks ei arene ajakirjandus ilmselt kunagi: ta sõltub ühiskondliku süsteemi olemusest, seda reguleerivatest jõududest, tehnoloogia arengust ning majanduslikest teguritest. Periodiseerimise võimalused Ajakirjaniku elukutse arenguetapid Üleminekustaadiumis olev amet liigub professionaalsuse poole ja omab mõningaid profesionaalse ameti tunnuseid, selline amet on semi-professionaalne. Üldine professionaliseerumise kontseptsioon lähtub eeldusest, et teatud ametid läbivad oma arengus kindlad faasid ning saavutavad eristaatuse, mis võimaldab neile ühiskonnas teatud eeliseid ja õigusi, mida teistel ametitel pole. USA sotsioloog Harold L. Wilensky on 18 elukutse arengut võrrelnud ja esile toonud
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitseja
Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline. Et pooluselähedased alad on asustamata, siis paikneme ka asus
Nad uskusid vastupidiselt, et tegelikult on inimesele loomuomane omakasupüüdmatu armastus. Inimene on loodud sotsiaalse olendina, kes ei hoolitse ainult iseenda, vaid ka teiste eest. Selle hoolitsemise aluseks on armastus nii iseenda kui ka teiste suhtes. Teiste suhtes suunatud armastus on omakasupüüdmatu. Selline armastus võib laieneda kaasinimestelt kogu ühiskonnale ja riigile. See saab juhtuda, kui riik on ,,hea". Riigi teeb heaks kodanike armastus riigi vastu patriotism. Ideaalis peaks selline riik olema vabariik, kus kõik kodanikud valitsevad iseenda üle, ei ole kõrgemat võimuomajat - see ei ole üles ehitatud hirmule vaid kogukonda hõlmavale armastusele. Sellised riigid ei sõdi, sest respekteerivad ka teiste riikide õigusi. Sealt jõutakse üleüldise inimarmastuseni, inimkonna sõpruseni.. Üksikisiku armastus sellises kogukonnas ei saa algust omandamise tungist vaid teise inimese vooruslikkust, ehk kahe inimese tunnete harmooniast.
Määratu hulk eeskirju ja dekreete (umbes kaks tuhat) tõrjus Saksa juudid välja enamikelt töökohtadelt ja limiteeris tõsiselt nende võimalusi teenida elatist ja elada normaalset elu. Sellel perioodil oli natsipolitsei eesmärgiks sundida Saksa juute Saksamaalt lahkuma. Kuid neile, kes olid valmis emigreeruma, valmistas suuri raskusi leida maid, kes juute vastu võtaksid, sest valitsus jättis nad enne lahkumist ilma igasugusest varast. Enamusel Saksa ning ka Austria (pärast Austria annekteerimist 1938. a) juutidest õnnestus siiski põgeneda. 1938. aasta novembris toimunud pogromm (nimetatud ka Kristallnacht, ek Kristallöö) tegi ähvardava ohu ilmseks ka neile, kes olid olnud tõrksad emigreeruma. Kasutades ära ühe juudi noormehe poolt sooritatud Saksa diplomaadi mõrva Pariisis, organiseerisid natsid sünagoogide põletamise, juudi äride ja kodude ründamise ning saatsid suure hulga saksa juute koonduslaagritesse.
taasäratajana. Veelgi hiljem on aru saadud, et ka ilukirjandusliku teosena on "Kalevipoeg" tookordsete olude kohta erakordne saavutus. Kreutzwaldi kõrval oli teiseks oluliseks rahva äratajaks Lydia Koidula. Ka tema puhul on palju piike murtud tema kirjanduse omapära ja väärtuse hindamisel. Suur osa Koidula loomingust on tugeva saksa mõjuga. Ka tema suhtes oleme hinnangut muutnud ja vaatame teda oma aja lapsena, kelles polnud midagi, mis oleks olnud teadlikult võlts. Tema kõige tuntumaks saanud luuletus on lauluna rahvuslikuks sümboliks muutunud: "Mu isamaa on minu arm, kel südant andnud ma..." Koidula elupäevil polnud kuigi palju inimesi, kes nii oleks mõelnud. Nüüd võtame nende ridade puhul mütsi peast ja pisargi tuleb silma. Kui Kreutzwald ja Koidula olid kirjanduslikud isiksused, siis ühiskondliku tegemise alal täitsid seda osa Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson
Põlesin kannatamatusest kiiremini eksam ära anda ja olin sellega seoses täis uhket veendumust, et tulemus saab olema hea. Olin selles niivõrd kindel, et kui mulle teatati, et mind pole vastu võetud, mõjus see mulle kõuemürinana selgest taevast. Kui esitlesin end rektorile ja pöördusin tema poole palvega selgitada minu kunstiakadeemiasse vastuvõtmisest keeldumise põhjuseid, vastas rektor mulle, et minu poolt kaasatoo-dud joonistused ei jäta vähimatki kahtlust selles, et kunstnikku minust ei tule. Neist joonistustest on näha, et ma oman arhitektuurialaseid andeid. Ma pean täielikult kõrvale heitma mõtte kunstiosakonnast ja mõtlema arhitektuuriosakonna peale. Rektor väljendas erilist imestust selle üle, et ma polnud seniajani läbinud ühtki ehitusalast kooli. Rõhutult lahkusin ma ilusast majast Schilleri väljakul ja esimest korda oma lühikese elu jooksul elasin läbi enese suhtes disharmooniatunnet
Samuti olid tootmismahud tihtipeale porportsioonist väljas, nimelt oli osade kaupade järgi alatitasa defitsiit kuid teistes valdkondades oli meeletu ületootmine. Põllumajanduses toimus üleriigiline riigistamine, loodi kolhoosid ja sovhoosid, nende tõttu põllumajandus peaaegu, et hävines NSV Liidus (näljahädad ja hilisem madal produktiivsus) sest talupojad jäid ilma oma maast, loomadest ja tehnikast, mis läks kõik kolhoosi ühiskasutusse, seega kadus ka talupoegade motivatsioon maa harimiseks ja arendamiseks. Kõige suurem areng toimus aga rasketööstuses millele pandi NSVL’is kõige suuremat rõhku (eelkõige sõjatehnika ja -varustuse arendamine) industrialiseerimine sai toimuda NSVL’is eelkõige tänu suurele hulgale looduslikele maavaradele nagu nafta, raud, maagaas, süsi ja teised loodusvarad mida ekspluateeriti jõudsalt. 29. Ühiskonna ja režiimi muutumine Nõukogude Liidus
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand
(peamiselt Põhja-Eestis). Sõna manguma tulnud musltase keelest. On säilitanud oma emakeele. 1841. Aastal koondati kõik mustlased Laiuse hingekirja. 1941 loendati 743 paikset mustlast, 2MS säästis vaid 10% mustlastest.Pärast 2. MS tulid nö uued mustlased, kõik Venemaalt. Kõige rohkem on neid Kagu-Euroopas. Suudavad oma etnilisust hoida. Eestlased väljaspool Eestit- 19. sajand Venemaa, 20. Sajandi algus ka Põhja-Ameerikas. 2. Ms-vanaonu, kes elan läänes. Euroopa Liit. Loeng 4: eesti asustus, keeled ja piirid Keeletaeduse osa kultuurigeograafias- keel on kultuuri tähtsamaid osiseid. Enamus kultuure identifitseerivad end keele järgi. Erinevate keelkondade, murrete ja murrakute piiride asetamine ruumilisse seosesse st kaardile on olnud väga populaarne. Kultuurigeograafe on huvitanud ka keelte dünaamika ehk kuidas erinevad keeled on laienenud või hääbunud. Suur osa andmeid pärineb
Arvo Valtoni juurde ja sõnab kätt andes valjul, põriseval häälel: "Tere-tere, tore näha, et MEHED ka veel elus on!" Eks selles olnud sorts torget teiste pihta, kes nii "mehed" ei ole, aga samal ajal ka siirast tunnustust. Valtoni elukäik on olnud keeruline, kohati väga raske. Kirjanikuamet oli ENSV-s võitleja amet niikuinii, juba olemuslikult. Noid tüütuid aparaaditruid urgitsejaid ja kroonukirjanikke esines puhtal kujul ikka üsna vähe. Poliitiliselt Aga Valton ei jäta praegugi ta on valinud paljudele üsna ebameeldiva teema. Ajab soome-ugri asja. Sest sellal, kui meie siin kirjandusest räägime, majanduskriisi käes piinleme ja lähiajaloo hõõguvate süte paistel oma identiteeti üritame kokku kruvida, surevad nemad sääl lihtsalt välja. Osalt paratamatult, järjekindlalt, väikerahva sisemise programmi toel, teisalt ühe uue suure monstrumriigi teadliku poliitika tagajärjel. Kui
Kirjanik näitab, et ehkki Kudrat Ismanail-zade'le ja Ramazanile hakkab entusiastlik Tair kohe meeldima, ei näita nad oma poolehoidu avalikult välja, ootades enne kiitust ära Tairi tööalase kasvamise. Ent see ei ilmne kaugeltki kiiresti. Tair põhjustab kogenematusest ja koduigatusest mitu tööõnnetust. Ta ei suuda töötajana nii kiiresti areneda kui sooviks. Tööalased edusammud on Tairi jaoks äärmiselt tähtsad ka seetõttu, et talle meeldib kollektiivi kultuuriorganisaator Latife, kelles suureneb poolehoid Tairi vastu ainult siis, kui Tair on töölisena arenenud niong ühiskondlikult küpsenud; kui Tair on põhjustanud tööavarii või võtnud ette kodukülla põgenemise katse, ei taha Latifa temaga isegi rääkida. Tairi eksimusi arutatakse töökollektiivi koosolekuil. Ent vana meister Ramazan ei lase Tairil kollektiivi hukkamõistust meeleheitesse langeda; Tairil on häbi Ramazanile pettumust valmistada ja ta jääb naftaplatvormile
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k�
kujunemine. a) uued zanrid: luules kantsoon, sonett, ballaad, madrigal, romanss. Eepikas uut tüüpi kangelaslaulud, allegoorilised ja õpetlikud novellid, proosa põhizanrid romaan ja novell. Aluseks oli rahvaluule. Uued draamazanrid müsteerium (piibliepisoodidele üles ehitatud näidend); miraakel (näidend apostlite ja jumalaema imetegudest); moralitee (õpetliku sisuga näidend allegooriliste tegelastega); farss (koomiline lühinäidend) b) luulemuustused. Antiikne värsisüsteem kadus, asemele tuli silbiline süsteem, hakati kasutama lõppriimi. c) kirjanduse levik. Paberit hakati laiemalt kasutama varakeskaja lõpul. Suuliselt edasikantavat ja käsitsi ümberkirjutatavat sõnakunsti hakkas asendama raamat. Kirjasõna muutus Euroopa kultuuris väga oluliseks. d) ladinakeelne kirikliku sisuga kirjandus. Koostati pühakute elulugusid, kirjutati legende imetegudest, kirikulaule ja jutlusi, õpetlik-allegoorilisi nägemusi hauatagusest maailmast või reisidest imepärastesse
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
3. Loe kogu töö pärast kindlasti üle, et vaadata, kas mõni ülesanne pole jäänud kahe silma vahele. 4. Kuna eksamil saad kasutada Eesti Vabariigi Põhiseadust, siis õpi seda eelnevalt tundma, et suudaksid eksami ajal vajalikku infot kiiresti leida. 5. Usalda oma mälu, kuid võimaluse korral kontrolli teadmisi eksamil lubatud materjalide abil. 6. Kui sulle tundub, et mõnele küsimusele ei oska täies mahus vastata, ära sellepärast veel täiesti vastamata jäta. Mõnikord ei taheta sult ainult täpset vastust, vaid oodatakse ka sinna juurde kuuluvaid arutlusi ning kommentaare, millega suudaksid täpset vastust teadmata siiski toime tulla. 7. Kui eksamitöös on lubatud ning jäetud ruumi kavapunktide kirjapaneku jaoks või mustandi koostamiseks (näiteks arutluse puhul), märkmete ja allajoonimiste tegemiseks (nt töötamisel allikatega)
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused. Lüürika (kr lyrik
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (�
väärtus Suurim halb, Väärtusneutraalne Ülim hüve, mitteväärtus väärtus Väärtused jagunevad Positiivsed ja negatiivsed väärtused · Positiivsed: on need asjad, mida soovime (rahu, tervis, vabadus, turvalisus) · Negatiivsed: on need asjad, mida väldime (sõda, okupatsioon, vaesus) Individuaalsed ja kollektiivsed väärtused · Individuaalsed: vabadus, autonoomia, tervis · Kollektiivsed: patriotism, kultuur, solidaarsus Väärtusi võib jaotada valdkonniti: Väärtused (näited): · Tervis, asjad, turvalisus · Majanduslik tootlikkus · Ausus, õiglus, hoolivus · Altruism, sõprus, armastus · Vabadus, õiglus, võrdsus · Ilu, graatsia, sümmeetria · Usk, pühadus, halastus · Teadmised, tõde, tarkus · Looduse puhtus, elamiskõlblikkus Väärtuskategooriad: · Materiaalsed, füüsilised · Majanduslikud · Moraalsed · Sotsiaalsed
iseseisvuses - taasiseseisvus riigipüha. · Põhiseaduse assamblee 20.aug Eesti komitee ja ülemkogu otsus. ' · 13.sept 1991 kogunes põhiseaduse assamblee esitati uus eelnõu · Aluseks võeti Jüri Adamsi eelnõu väga palju Jüri Raidla eelnõust läks redaktsiooni järgeselt palju põhiseadusesse sisse. See eelnõu oli koostatud teisitimõtlejate poolt (Raidla). Tahame midagi muud, mitte vana mõtteviisi alustada puhalt lehelt. · Kuni 10.aprill oli 30 istungit 28.mai rahvahääl · Juunis toimus rahvahääletus ülisuure enamusega võeti see uus põhiseadus vastu · Uus põhiseadus hakkas kehtima · Lk.28 rakendamise seadus · 29.juuni 1992 uus põhiseadus hakkas kehtima · Rahva Hääl oli tol ajal suurim ajaleht seal oli kirjas suurelt, et uus põhiseadus oli vastu võetud ja hakkas kehtima 29.juuni.
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat
Umbes 2200 a eKr jõudsid lõuna poolt Eestisse taas uued hõimud. Neile iseloomuliku, kujult venet e paati meenutava, hästi lihvitud kirve järgi nim seda kultuuri venekirveste kultuuriks. Selle kultuuri esindajad matsid surnuid asulatest eemale. Surnu asetati hauda külili, kägardatud asendis. Kuna hauapanustes on leitud koduloomade luudest tehtud esemeid, on üsna kindel, et nad kasvatasid sigu, lambaid, veiseid ja kitsi. Tõenäoliselt tundsid nad ka mõningaid kultuurtaimi. Neilt on eesti keelde tulnud näiteks sellised sõnad nagu "kirves", "hernes", "seeme", "vagu", "härg" jt. Leidude põhjal on kindel, et venekirveste kultuuri esindajad kuulusid europiidsesse rassi (kammkeraamika inimesed mongoliidsesse). Lõunapoolsematest neist said lätlaste ja leedulaste esivanemad. Eesti aladel on nad andnud oma
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühisko
22.loeng- 24.apr 1944 aastat iseloomustas Punaarmee pidev aktiivsus erinevates rindelõikudes. Moskva soov oli Punaarmee välja jõudmine sõja-eelsetele riigipiiridele. 1944 ka ületati sõjaeelsed riigipiirid, algas Punaarmee vabastusretk Euroopasse. Tavalise punaarmeelase jaoks, kes alates 1941 oli sõdinud sakslaste vastu ja kuulunud pidevalt kui paha oli saksa fašism ja natsism, oligi see vabastusretk. NL juhtkond pidas silmas võimalikult suure osa Eur liitmist enda külge või oma mõjuvõimu laiendamist võimalikult kaugele. Põhjapoolsetes maades algab Soomest, kes oli ühena esimestest I ms käigus langenud NL rünnaku ohvriks, kaotanud suure osa oma territooriumist. Juba 1940 suvel oli hakanud Soome järk-järgult lähenema Sm-le, seda ennekõike hirmust NL ees, et NL võib uuesti rünnata. 1941 suvel kui Sm ründas NL-i, oli Soome juba Sm liitlaste hulgas. Soomlased üritasid iseendale ja välismaailmale jätta muljet, et mitte nemad ei asu revideerima Talvesõja tulemus
maakaitseväelaste mobilisatsioon ning mais viidi läbi ennetähtaegne noorsõdurite võtmine. 6) 1917. aasta veebruaris võeti tegevteenistusse veel kord ennetähtaegselt noorsõdureid. Inimkaotused: Pole teada kui palju neist sõjas hukka said ~ 10 000 meest pakutakse. Langeti lahingutes, haiguste tõttu ja õnnetuste tõttu. Meeleolud: patriotismipuhang, germanofoobia, sõjatüdimus: Patriotismipuhang: Sõjapuhkemisega kaasnes lühiajaline vaimustus. Patriotism ja lootus, et sõda ei kesta kaua. Arvati, et sõda ei saanud kesta kauem kui paar kuud. Samasugused meeleolud olid Eestis. Kardeti samuti vene sovenistliku liikumist, kuid elati venelastega juba 200 aastat ning arvati, et saavad hakkama uue venestamisega. Ilmasõda muudab senist maailmakorda demokraatlikumaks, inimlikumaks. Sõjalõppedes kasvavad väike rahvuse õigused. 1914. aastal eesti noormehed läksid Vene sõjaväkke, ilma kutseta
Valter Ojakäär) kõigest hoolimata kogusid ja talletasid džässialast informatsiooni ka sõjaeelse aja kohta. Eriti tuleb rõhutada A. Mutsu aastatepikkust visa tööd vanade muusikute mälestuste kogumisel ja süstematiseerimisel, tänu millele on meil suhteliselt usaldusväärne register džässi mänginud (kahjuks küll ainult) Tallinna muusikutest ja kohtadest, s.t restoranidest ja tantsu- lokaalidest, kus sellist muusikat mängiti (Mutsu 1991: 80–94). Säilinud on veel mõningaid muusikute märkmeid kohaliku kultuurielu, sh ka džässorkestrite tegevuse kohta (Tartust – Robert Tilgar, Kaarel Tuberik, Viljandist – Jüri Tibar), kuid kõik see on lokaalse tähtsusega ja süstemaatilisest kogumisest saame siiski vaid A. Mutsu ja hiljem ka V. Ojakääru puhul rääkida. Kahjuks kajastati ajakirjanduses tollal seda muusikaliiki üsna napilt, mitte nagu tänapäeval, kui ilmuvad eri ajakirjad ja popmuusikale pühendatakse ajakirjanduses terveid lehekülgi ja
mille direktor varsti avas. ,,Ettevaatlikult!" käsutas ta. ,,Muidu kukute! Uksepakk ja siis kivipõrand. Noor inemine peab ikka ettevaatlik olema! Ikka ettevaatlik! ütleb härra Maurus. Tema ise on juba vana, aga ka tema on ettevaatlik. Ka vana peab ettevaatlik olema. Noor ja vana!" Äkki peatus ta. ,,Minu king! Ma kaotasin oma kinga!" hädaldas ta. Indrek kummardus ühes direktoriga, et otsida kadunud eset ähmases valguses. Aga kinga ei olnud näha. ,,Just praegu kadus mul jalast," seletas direktor. ,,Ei ole," ütles Indrek. ,,Tõstke oma jalad paigast, ehk on teie jala all," ütles direktor. Indrek tegi seda, ja eks tulnudki tema parema jala alt direktori pehme ööking nähtavale. Nüüd turgatas tal endalgi meelde, et ta astudes midagi pehmet oli tundnud, ilma et oleks teadnud, mis see oli. ,,Näete nüüd," ütles direktor, ,,kui ettevaatlik peab olema. Juba ette vaadates tallate härra
o Omaette käsitööaladeks oli kujunenud eelkõige rauatootmine ja töötlemine. o Enamik igapäevased tööriistu valmistati kohalike seppade poolt soomaagist. o Muinasaja lõpul kujunesid Virumaa ja Põhja-Saaremaaal suuremad rauatootmiskeskused. o Eriti silmapaistev oli relvasepa toodang. Nad valmistasid kvaliteetseid hõbedaga ilustatud odaotsi, ornamenteeritud möögakäepidemeid nind ilmselt ka mõningaid möögateramike. o Osa meistreid oli spetsialiseerunud pronksehetele. Muinasaja lõpul mis moodu läksid hõbeeheted, kerkisid esile ka hõbesepad. o Seoses potikedra kasutuselevõtuga Xisaj muutus savinõude valmistamine omaette käsitööks. o Jäjest ulatuslikumaks muutus kaubitsemine lähemate naabritega- liivlaste, soomlasete, vadjalaste jt. o Tegeldi peamiselt vahetuskabandusega, kus kaup vahetati teise kauba vastu
MUINASAEG EESTIS Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaadel 12. sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Neid on leitud Narva piirko
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
