Tegelased Härra Vautrin Tuntud härrasmees, kes osutus hoopis sunnitöövanglast põgenenud Collin'iks. Proua Courure Sõjaväeleitnandi lesk. Proua Vauquer Pansionaadi omanikust leskproua. Isa Goriot Isa, kes on pühendunud kogu oma elu kahele tütrele. Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Victorine Taillefer Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Preili Michonneau Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber.
mingi harrastuse, millega tegeleda, selle asemel, et kogu aeg mõelda ainult kleitidest ja ehetest jms. Kui neid oleks ses suhtes korralikult kasvatatud, siis nad ehk ei oleks abiellunud ainult raha ja nime pärast. Kui nad oleksid abiellunud natukenegi armastuse pärast, siis oleks ehk kõik see, mis oli, olemata jäänud. Muidugi selleks, et kedagi armastama hakata, oleks neid tulnud teisiti kasvatada, mitte tingimusteta ja kõiki nende soove täites, nagu seda tegi Goriot. Miks ei armasta tütred Goriot'd? Goriot' tütred ei armastanud teda, sest neile oli ta terve elu olnud vaid rahaallikas ja isik, kes täidab kõik nende soovid, mida iganes nad ka ei taha. Nad olid ära hellitatud, sellepärast ei suutnudki nad oma isa armastada. Vautrin Tahtis, et Eugène abielluks Victorine'iga, kuna ta vajas raha, et sõita Ameerikasse väidetavalt. Kas ta päriselt sinna minna tahtis, sellest ma aru ei saanud. Ta oli väga osav manipuleerija ning tundus vägagi sümpaatne
......................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................14 LISA 1.......................................................................................................................................15 2 SISSEJUHATUS Minu referaadi teemaks on raamat ,,Isa Goriot." Valisin antud raamatu sellepärast, et mu õde on seda raamatut lugenud ja ütles, et see on hea teos. Referaadi eesmärgiks on tuua lugejani ülevaade nii Balzaci eluloost, loomingust kui ,, Isa Goriost." Balzac oli tuntud kui realismi kirjutajana ning seepärast tutvustan ka realismi. Info oma referaadi jaoks sain erinevatest raamatutest ja Internetist. 3 KIRJANIKU LAPSEPÕLV JA NOORUSAASTAD
Honoré de Balzac „Isa Goriot“ 1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega
Reporter:Martin Väinsalu endale on Reporter: Karl-Johann Reitalu jätnud? Lähemalt tuleb juttu ka pansioni Tänases lehes: elanikest:Vautrin Uskumatult ist, Poiret`ist, huvitav preili intervjuu enne Michonneau`st, Isa Gorioti preili Victorine` surmatundi Tailleferist ja üliõpilasest Bianchonist. Miks on nad just proua Vaqueri pansioni valinud? Toome lugejani rahast, eluviisist ettekujutuse ja ära ei jää ka
väga kaunis daam. Paraku on naine juba abielus ja nende vahel ei Paraku pidi nii tema kui ka tema armastatu Margaret nende õnne saa midagi enam olema, kuigi naine tunnistab, et Oneginit nimel maksma. Lõpuks satub Margaret vanglasse ja läheb hulluks, armastab. et ei tunne enam isegi Fausti ära. Peale Margareti surma suudavad Ta ei oska armastada ja tahtis ka oma sõbrale näidata reaalset elu, inglid ta päästa ja viivad ta taevasse. et armastust pole olemas, sellisena nagu too noor poeet seda Mefistoteles pakub Faustile kõikide maiste mõnude naudingut, mida tundis ja nägi. Faust seni on pidanud vääraks. Ta muudab Fausti nooremaks oma
,,Isa Goriot"-Balzac Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua. Ahne, kuid võttis inimesi oma katuse alla. Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud härrasmees, hakkas mõjutama Eugene'i->hakkas kasutama inetumaid võtteid oma eesmärkide täitmiseks. Üritas Eugen'i kasutades raha, tahtis et ta abielluks Victorine'iga. Libeda keelega, sujuva jutuga mees. Tegelikult oli ,,surmanarritaja" ja suli. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast, kes isegi tema matuste eest ei maksa, vaid saadavad ainult kaariku. Isa Goriot üritas oma laste armastust osta neile kõige jaoks raha andes-> ärahellitatud lapsed. Eugene de Rastignac Vaene, tahtis paremat elu ja läks juurat õppima
Kas tegelikult on ühiskonnal õigus teisi hukka mõista? Kas abielu sünnib iseenesest või tuleb vaeva näha? Kas materiaalne heaolu või hingerahu? Anna hurman, kirglik, käitumisega rikub suurilma reegleid, keeruline, vastuoluline, kadestatakse naiseliku ilu kehastuse ideaal, kordumatu, mõistatusliku iseloomuga, seesmiselt terve natuur, armastus on tõeline andumus, ei taha kedagi külmavereliselt petta. Samas egoistlik, sest tema tõttu käib perekond alla, ei suuda Anyt armastada. Hüsteeriline, satub sisemisse kriisi, purunevad perekonna ja inimlikud sidemed, elu ummikus. Elus on olnud vaid üks roll armastav ema, leides armastava naise rolli, jääb esimesest rollist puudu. Enesetapu muudab eriti traagiliseks see, et viimasel hetkel mõtleb Anna ringi. Jõuab mõistmiseni liiga hilja, kahetseb rongi all. Vronski vallaline, egoist elu naudingute vaheldus, seetõttu armastus ja kirg jahtuvad, võistlushimuline. Edukas, kirglik, rikas, rohkete sidemetega
Eduard Bornhöhe Romantism on kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis 18. sajandi teisel poolel, industriaalrevolutsiooniga paralleelselt, mille juured on sentimentalismis. See oli protestiliikumine looduse liigse ratsionaliseerimise, liigse vägivalla (koloniseerimine), valgustusaja poliitiliste ja sotsiaalsete standardite vastu. Maailma liikuma panevaks jõuks sai inimese potentsiaal, maailmapilt muutus egotsentriliseks. Kirjanike teosed johtusid sisemistest tunnetest, millega oldi häbitult kontaktis, inimese mõistuse haaramatust võimekusest. Romantism rõhutas inimtundeid kui esteetilise kogemuse alust, rõhutati selliseid emotsioone nagu hirm, ärevus, õudus jne. Kujutlusvõime piiritust ja humaanseid tundeid kujutati rõhutatult, et pääseda domineerivatest muutustest ühiskonnas nagu industrialiseerumine, ülerahvastumine ja linnastumine. Romantismis põimusid skeptiline, irooniline, pessimistlik vaatevinkel. Õigus ja vabadus olid tähtsad.
· Algatas rahvusliku liikumise aja peamised luuleteemad: isamaalüüria, loodusluule, armastuslüürika, mõtteluule, priiuse ülistamine. · Andis välja luulekogud ,,Angervaksad" Goethe ja Schilleri mugandused · ,,Viru lauliku laulud"-sisaldab rohkem algupärast luulet · ,,Viru laulik"-need, kellel on luuleannet, peaksid seda hoidma ja maailma paremaks muutma ning inimesi õpetama. · ,,Ma teretan sind, hommik!" ülistatakse loodust, tuleb ennast armastada. 2.Proosalooming Rahvaraamatute lähteteosteks on saksa autorite raamatud, mida Kreutzwald on ümber töötanud. 1840 jutustus ,,Viina katk", 1850 ,,Reinuvader Rebane", 1857 ,,Kilplased", 1853 ,,Paar sammukest rändamise teel", 1866 ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud". Muinasjuttude ideestik on seotud eesti talurahva mõttemaailma ning unistustega. Eriti rõhutab Kreutzwald orjuses vabanemise ideed. ,,Kalevipoeg" eestikeelse väljaandena kirjastati 1862
armastus armastatud olemisest armastamiseks: armastuse loomiseks. Siit alates läheb veel palju aastaid küpse armastuseni jõudmiseks. Lõpuks on laps, nüüd võib-olla juba nooruk, üle saanud egotsentrismist: teine inimene ei ole tema jaoks esmajoones oma enese vajaduste rahuldamise vahend. Teise inimese vajadused on niisama tähtsad kui tema enda vajadused - tegelikult on need isegi tähtsamad. Andmine on hakanud andma rohkem rahuldust ja rõõmu kui saamine: armastada - see on muutunud isegi tähtsamaks kui olla armastatud. Armastades on ta maha jätnud üksilduse ja eristatuse vangikongi, mille talle lõid nartsissism ja enesekesksus. Nüüd tunnetab ta uudset sidet, jagamist, ühtekuuluvust. Veelgi enam, ta tunneb, et on armastades võimeline armastust looma - see on midagi enamat kui olla vaid armastatud, olla saajasõltuvuses: olla selle tarvis väike, abitu, haige või "hea". Infantiilse armastuse põhimõte on: Ma armastan sellepärast, et
Satub Natasa teele Anatol Kuragin. Natasa on nii noor ja nii puhas ja õrn hing, kes usub kõike, mida talle räägitakse. Kuragin oskab rääkida väga ilusaid jutte, Natasale näib tunduvat, et tegelikult armastab Kuraginit. Tulnuks võibolla sellest kõigest kergemini välja, kui Bolkonski mõistnuks, et ta on nii noor, naiiivne ja heas mõttes lihtsameelne, et teistmõttes poleks võimalik üsna egoistliku ja koleda inimesega. Bolkonski ei oska andestada, see ei oska ka armastada. Natasa avastab, kes tegelikult on Kuragin, kui teed Bolkonskiga lahku läinud, siis Natasa meheks saab hoopis Bezauhhov. Kangelased teel, kes kõige rohkem muutuvad. Need on kaks meest, Bolkonski ja Bezuhhov. Bolkonski on teose alguses sõjaväelane, võtab osa lahingutest Napoleoni vastu Euroopas, ta on väga kõrgilt aristokraatilik, sõdib Napoleoni vastu, aga teistpidi on Napoleoni austaja. Napoleoni elu nõnda legendaarne. Bonapartism on piiritu auahnud ja tohutu uhkus. 1805. Ja 1807
Suurest Inkvisiitorist, kes vestleb maa peale tulnud Kristusega ja heidab sellele ette, et ta on andnud inimesele sisetundevabaduse ja usuvabaduse. Nii et teha inimesi õnnelikuks, neid tuleb mõjutada jõu ja autoriteediga. Inimkond on õnnelik, kui tal on sööki ja jooki, mass ei targuta ega arutle, seda teeb vaid valitud ühik õpetajaid. Ainus õnn inimkonnale on täissöönud karja õnn. Ivan ei saa aru armastusest ligimese vastu, ainult kogu inimkonda mitte üksikisikut võib armastada. Ta kannatab, nähes enda ümber kannatusi, ja ei leia võimalust kedagi aidata. Kannatused ei lõpe iial. Ivan on üldiselt autori ruuporiks, ta on otsisklev isik, mitte egoistlik eitaja. Kui ta ei saa võitu oma siseheitlusist, vaimuhaigestub lõplikult (A.Meiessaar 1935:15). Smerdjakov Karamazovi võõraspoeg, kokk ja toapoiss on kasvanud alanduses ja häbis. Selle tõttu on ka ta iseloom ohjeldamatu, metsik ja toores. Siiski on ta ka juurdleja, kuid eitavale otsusele jõudev
Vronskisse armumine ei suuda Anna oma meest petta külmavereliselt, tema kirglik tunne pole suurilmlik seiklus, vaid tõeline andumus, mis teeb elu Kareniniga võimatuks. Vronski pole Aleksei Kareninist väiksem , kuid teist laadi egoist, tema jaoks tähendab elu vaid naudingute vaheldust. Seepärast pole ka midagi imestada, et tema kirg Anna vastu jahtub. Ka Anna vaesustub oma tunnetes, ta ei suuda Vronski tütart, oma teist last armastada nii nagu Serjozat ja armastus Vronski vastu teisendub hüsteeriliseks kiivuseks. Seepärast ongi Anna lõpp nii kohutav. See on tingitud suuresti kõrgema seltskonna tagakiusamisest kui ka enda sisemisest kriisist. Enesetapuni viis mõistetav, kuid egoistlik puhang perekonna ja inimlike sidemete purunemine. Anna käitumine on patt jumala kuid mitte inimeste ees. Seepärast ei ole inimestel õigust tasuda, seda võib vaid jumal.
7 tapmist. Detailid. Tapab naise ja ta õe. Hirm, et temani jõutakse. Kohtub naisega, kellele kõik ära räägib, tunnistab üles ja saadetakse Siberisse. Kirjutatud ajal, mil Vm keeruline sotsiaal- poliitiline olukord: 1)üldine vaesumise probleem; 2)kuritegude kasv; 3)lokkas prostitutsioon; 4)üldrahvalik joomine, alkoholismi probleem. Kirjutades oli Dostojevski kreedoks: ,,Olla ja jääda inimeseks, igavesti otsida." Esialgne kriminaalromaan kasvas üle psühholoogiliseks romaaniks. Stiil on väga hea eesmärgiks sokeerida =>kõrts, tänav, odavad motellid, kõik väga reaalne, räiged, räpased, masendavad. Inimesed ükskõiksed, toored, julmad, ei pürginud millegi poole. Tegevus on tegelikult lühike, kuigi tundub pikana. Tegelasi on ~90. Dostojevski tahab näidata, miks kuriteod sünnivad. Ta jagab inimesed kahte liiki: harilikud ja erilised
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
teooriaks. -) Jungi on alati iseloomustunud kõrge tundlikus ning seega on ta kirjutanud hästi palju unenägudest isegi rohkem kui Freud. Jungi jaoks on olemas ka unenäod suure U'ga, mis on hästi selged ja tähtsad, mida iseloomsutab värvikus ja emotsionaalsus. * Jungil on kaks suurt õpetust ta pole konkreetselt kirjutanud, et tal oleks kaks erinevat õpetust, kuid hilisemad uurijad on leidnud, et tema tekstidest võis välja kooruda kaks õpetust: -) Erinevus õpetus seisneb kõiges selles põhilises milles inimesed üksteisest erinevad. 20 sajanditel oli väga popp teema uurida erinevaid temperamendi teooriaid ehk tüpoloogiaid ning ka Jung tegi oma nö temperamendi teooria. Jungi kaks põhitüüpi olid ekstravert ja introvert. See teooria põhineb inimeste suhtumisel iseendasse ja ümbritsevasse maailma. Ka Jung kasutas mõistet liibido ning uskus, et kui see on suunatud välja poole, siis on tegemist ekstravediga (elav; hea suhtleja; hästi kohanev; ei tõmbu endassse;
Tõi talle heeringa kaela ümber, sest ta oli kuulnud, et see ravib kurgu terveks. Välja minnes käskis Harri vennal kurgu hästi lahti teha ja külma õhku sisse hingata, et pisikud ära külmuks. Samuti käskis ta hõlmad lahti hoida. Ta tegi ise samamoodi, et pisikuid eemale peletada. Joonas viidi palavikuga koju, koju toodi ka Harri, kellel oli samuti palavik. Ema keetis lastele sooja teed. „Selles asi ongi, et vähe imesin ja jäätist polnud ka kusagilt võtta. Need kurgupisikud on igavesti vintsked sellid. Nendest nii lihtsalt lahti ei saa. Piisab sellest, kui kas või üksainus jääb elama. Poeb kuhugi igemesoppi 10 peitu, hakkab paljunema ja varsti on jälle suu paksult sugulasi täis“ ütles Joonas. Kevadõhtu. Igal kevadel peale äikesevihma oli vanaisa tulnud lastele järele ja viinud mõneks päevaks maale. Seal olid nad teinud pajupille. Nii said kõik omale pillid.
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
esimese pioneeri puhul). Freudi mõjutas Ellis, kellelt ta võttis üle ideid, et masturbeerimine on tavaline nähus, ei põhjusta hälbeid. Küll arvas, et hälbeid põhjustab seksuaalsete tungide mahasurumine. Teooria formuleeris ta umbes 100 patsiendi põhjal. Jõudis järeldusele, et seksuaalsed impulsid vajavad rahuldamist, kui need maha surutakse, siis ilmnevad häired. Seksuaalsuses on midagi enamat kui ainult genitaalidega seonduv. Sugutung läbib oma arengus teatud vaheastmed. Erootiline erutus saadakse erinevas eas erinevatelt kehapiirkondadelt. Freud oli esimene, kes eristas primaarseid ja sekundaarseid erogeenseid piirkondi. (primaarsed genitaalid, suu, pärak, sekundaarsed, selg, tuharad, rinnad, rindkere). Oma põhilised seisukohad esitas 1940. aastal "Visandis psühhoanalüüsist". Seksuaalsus ei ole täiskasvanuea küsimus, vaid väljendub juba imikueas
Põhiprobleem Raamatu põhiprobleemiks oli inimese enesemõistmises. Nimelt tahtis autor öelda, et õnne, mida iga inimene kindlasti ihkab, peab kõigepealt mõistma iseennast ja taipama mis talle sobib. Seda tuleks teha enne, kui otsustatakse näiteks elukohta vahetada aga ei teata oma soove ja tahtmisi. Nii oli ka raamatus Hannes, kes kolis küll mere äärsest asulast sisemaale Tondiojale. Tundes seal ängistust ja tunnet, mis oleks nagu piiranud tema vabadust. Romaani lõpus alles taipas Hannes, et ta kuulub inimeste hulka, kes on seotud merega ning peaks elama rannajoone ligidal. Selleni jõudis ta kogu romaani vältel kestnud meenutustest ja mälestustest, mis sidusid teda rannikurahvaga. Kõrvalprobleemiks oli Hannese püüdlus koguda raha oma elu unistuse jaoks. Selleks oli suur maja koos aiaga. Raha kogumiseks käis ta laevadel juhutöid tegemas. Hoolimata Hannese suurtest pingutustest raha säästa, tekkis alati kuhugi mingi auk, mis raha endasse imes
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
(põhimõtete vastu). Alustab 16.saj.st ja jõuab tänapäeva. Pingelised, psühholoogilised romaanid, põnevad suhted, pikad sisemonoloogid. "Michelsoni immatrikuleerimine"; "Taeva kiri": Masing, Peterson, tegevus M juures 1 päeva jooxul, M on vanem ja hea eesti keele tundja, P on noor, äkiline, pretensioonitu (ei mingeid komromisse, demonstratiivselt matsitruu), 2 eri viisi kuidas rahvast armastada, põlvkondade konflikt; "Klio silma all""P öördtooli tund": tekitas palju vastukaja, peateg. Jannseni poeg, kes üritab kaitsta oma nime (J.t süüdistati müüdavuses). "4 monoloogi Püha Jüri asjus": trügijax Michel Sittow, takistusex saab tsunftisüsteem, teistest üle, kuid pruudi nimel soostub tegema selliaasta, tahab teha pühast Jürist skulptuuri, mis kujutax teda ennast. Monoloogid Sittow, pruut, võõrasisa, tsunftimees
Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta. Elu on kui puzzle,mis koosneb miljonitest väikestest tükikestest ja kus ühe pisikese osa kaotamine võib viia täieliku Katastroofini. Vähestele on antud, mõnele pole üldse antud ja need kellele on liiga palju antud on õnnetud. Sisemine ilu on välisest tähtsam, aga ainult juhul, kui see välja paistab. Me sobime nagu särk ja perse. Huvitav, kumb mina olen? Parem armastada ja kaotada, kui üldse mitte armastada. Igaühe väärtuseks on tema ise. Sellele väärtusele pole õigust kellegil teisel peale tema enda. Iga inimese mälu on tema erakirjandus . Sõda on kõikide asjade lisa. Kõik, mida saab raha eest osta on odav. Suhtumist pisiasjadesse avaldub inimese iseloom kõige paremini. Paljud on kopeerinud Mona Lisat, ometi seistakse järjekorras, et näha originaali. Tahaks sulle kättemaksta , aga ei suuda
Corinnale. Need on vaimukad luuletused, samas ka veidi siivutud, nilbed. Autor on väga ennast imetlev. O. irvitab asjade üle, mida peetakse pühaks. Puudub aukartus Jumala ja keisri ees. 2. luulekogu ,,Läkitused" need on mütoloogiliste naiskangelaste kirjad oma armastatule. Nt Penelope, Dido, Medeia kiri, Helena kiri Parisele. Need on kirjutatud naise positsioonist. Seal on 15 läkitust. 3. teos ,,Armastuskunst" see koosneb 3 raamatust. 1) kuidas armastada ja olla armastatud? Seda õpetatakse ka daamidele 2) Ravimiv armastuse vast 3) osa oli mõeldud Rooma saamidele ,,Näo raviimid". See on värvides kosmeetikaalane teos. Sellest on säilinud 100 rida. Loomingu oluliseim raamat Publius Vergilius Maro (1. saj. eKr) sündis Põhja-Itaalias, pärit maaomaniku perest, kuid mitte rikas. Hea hariduse sai Milanos, käis Roomas täiendamas. Tal polnud kõnemehe andeid. Läks koju tagasi ja hakkas kirjutama luuletusi ning tegema põllutööd
Käsitleb minevikuuskumuste j akommete maailma. Põhineb armastuskolmnurgal. Marguse armastuse nimel võitlevad kaks tüdrukut - Tiina ja Mari. Tegelaste loomes peitub autori elukäsitus - ausal , siiral ja erakordsel inimesel on raske elus õnne leida. Tiina on eesti kirjanduse poeetilisemaid karaktereid. Tiina oli kirglik , tundeline , põlgab orjameelsust , tuimust ning ihkab õnne ja armastust. Ta hindab üleköige vabadust - õigust elada oma seaduste järgi ja vabalt armastada. Mari on tasase ja kadeda loomuga , ta on otsekui loodud tööinimeseks , orjaks , kes ei ska näha elu rõõmsamat poolt. Kuid ta on oma õnne eest võisteldes kõigeks valmis. Margus on tolle aja inimene - allaheitlik, ebakindel ja sisemiselt lõhestatud, passiivne. Näidendis on tegemist ellusuhtumiste konfliktiga.Teos käsitleb mineviku uskumuste ja kommete maailma ning sellega seoses erandliku inimese probleemi. Kirjanik uurib, miks püütakse teistest andekamaid või
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................
suuda leida harmooniat. Selle jutu puhul on tegemist romantismipoeetikaga. Lisaks talupoegadele kirjeldatakse ka aadlikke. ,,Stsigrovi valla Hamlet" Shakespeare'i Hamletist oli 30-40ndatel palju juttu. Hamletiga võrreldi tolleaegseid vene haritlasi. See jutt on otseselt seotud Turgenevi biograafiaga. Peategelane õppis filosoofiat Berliinis. Ja Vm-le naastes mõistis ta, et selle tarkusega pole tal Vm-l midagi peale hakata. Temast saab ironiseerija, skeptik, kes on kõiges, k.a iseendas pettunud. Irooniliselt kujutab ta ka saksa filosoofilist kultuuri, mis oli romantilise kultuuri üks koostisosasid. Vene filosoofia oli liiga illusoorne, ideaalne. T naerab välja filosoofilisi ringe Moskva ülikooli juures. Filosoofilised ringid röövisid iseseisvuse. Nendes ringides austati Schellingit, kes käsitles maailma vaimu arengut ja samastas selle maailmavaimu maailma hingega die Weltseele (naissoost). Maailma
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isiksusejoonte teooriad põhine
283. Miski pole lollikindel, sest lollid on äärmiselt leidlikud. 284. Mine nii kaugele kui näed, ja kui sa oled kohale jõudnud, näed kaugemale. 285. Üksindus on nagu dieet lühiajaliselt kasulik, kestma jäädes aga eluohtlik. 286. Haamriga mehele paistab kõik naelana. 287. Ainult piisavas pimeduses näed sa tähti 288. Viga on alguses kerge parandada, kuid raske märgata, aja möödudes aga kerge märgata, kuid raske parandada. 289. Parem on armastada ja kaotada kui vihata ja võita 290. Igavad on need, kes võtavad meilt üksinduse, pakkumata seltsi 291. Nõrgad ei andesta kunagi, andestamine on tugevate omadus 292. Inimesed usuvad meeleldi seda, mida nad tahavad 293. Inimeste maailmas ei ole midagi enesestmõistetavat. 294. Ei loe mitte see, mida sa ütled, vaid see, kuidas sinust aru saadakse. 295. Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema eksib teisi hinnates. 296
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
