3) valmistab ette iseseisvaks eluks vabas ühiskonnas sallivuse, võrdõiguslikkuse ja inimõiguste austamise vaimus; 4) õpetab hoidma loodust, elukeskkonda ja oma tervist · Õpetamine peab olema mitmekülgne ja mitte õhutada vaenu ja vägivalda. · Õppe- ja kasvatusprotsessis on laps aktiivne osaleja ning partner, kelle soovide ning vajadustega peab kool arvestama. · Õppekava maht koos koduse tööga peab arvestama lapse õigusega vabale ajale. · Kooli pidaja vastutab, et õppetöö oleks koolis korraldatud selliselt, et see arvestaks lapse arengutaset. Õpetamine peab olema isiksusekeskne, lähtuma erinevusest ning rajanema õpilaste edusammude tunnustamisel. · Igal lapsel on õigus koolis käia, õppida ja teadmisi saada. On tähtis, et igaüks saaks koolis julgustust ja toetust oma võimete ja oskuste arendamiseks.
Lapsel on õigus kaitsele igasuguse vägivalla, ülekohtu, kuritarvituse, hooletusse jatmise, eksplueteerimise ja julma kohtlemise eest. Lapsele, kes on ilma jäetud perekondlikust miljööst, on õigus riigi erilisele kaitsele ja abile. Puudega lapsel on õigus võimalikult heale tervisele, ravivahenditele ja tervise taastamisele. Lapselon õigus sotsiaalsele turvalisusele, sotsiaalkindlustusele. Lapsel on õigus tasuta haridusele sh. tasuta põhiharidusele. Lapsel on õighus puhkusele ja vabale ajale, mida ta saab kasutada mänguks ja meelepäraseks tegevuseks. Lapsel on õigus olla kaitstud igasuguse majandusliku ekspluateerimise eest. Riik peab rakendama meetmeid, et kaitsta last narkootikumide ja psühhotroopsete ainete kasutamise, seksuaalse vägivalla ja ärakasutamise eest ning vältida lapseröövi, laste müümist või kaubitsemist..Ühtegi last ei tohi piinata või mõnel teisel julmal, ebainimlikul või alandaval viisil kohelda või karistada. Üheltki
teada täiskasvanule, keda usaldad (teisele vanemale, vanavanemale, sugulasele, õpetajale, kasvatajale, arstile, treenerile, psühholoogile, sotsiaaltöötajale vmt). Sind ei tohi sundida suhtlema vanemaga, keda Sa kardad. Sinu kohustus on oma vanemaid, kasvatajaid ja teisi pereliikmeid abistada vanusele vastavalt. Sul on kohustus võtta osa perekonna ühistest tegevustest ja igapäevatöödest. Vanem ja laps peavad teineteist toetama ja teineteisest lugu pidama ning arvestama teineteise huvide ja õigustega. Õigus nimele ja kodakondsusele Iga inimene on erinev ja eriline. Nii ka Sina. Sul on õigus, et Sinu erilisust tunnustataks. Eesti riik tagab Sinu sünni registreerimise ja Sulle nime andmise. Vanemad annavad Sulle sünni registreerimisel ees- ja perekonnanime ning riik isikukoodi, mis kantakse rahvastikuregistrisse. Eesti kodanikuks saad Sa sündimisega, kui üks vanematest on Eesti kodanik. Kodanikuks võib saada ka hiljem
Selline olukord jääb vast iga lapse enda südametunnistuse otsustada. 2.1.2 Lapse kohustused ühiskonna ees Lapse kohustused ühiskonna ees küpsevad koos ealiste eripärasustega ning kuna laps on täisväärtuslik ühiskonnaliige, siis peab laps: täitma oma põhiseaduslikke kohustusi Eesti Vabariigi ees; lugupidavalt suhtuma riigikorda ja tema seadustesse: hoidma kultuuriväärtusi ja elukeskkonda ning kinni pidama väärika käitumise tavadest ja järgima elu-, töö- ja õpikoha reegleid. Lapsele tuleb õpetada väärtustama elukeskkonda ja kultuuriruumi, kuhu ta on sündinud. Selleks peab panuse andma lapse perekond, lähtudes seadustest ja perekonna traditsioonidest ning teiselt poolt ka kool, kus laps omandab põhihariduse. Laps kohustub täitma Eesti Vabariigi põhiseaduslikku korda ning suhtuma lugupidavalt riigikorda ja seadustesse
ja oleks kooskõlas käesoleva konventsiooniga. 3. Osalisriigid arendavad rahvusvahelist koostööd haridusküsimustes ja aitavad sellele kaasa, pidades eelkõige silmas harimatuse ja kirjaoskamatuse likvideerimist kogu maailmas, ning hõlbustavad juurdepääsu teduslikele ja tehnilistele teadmistele ning tänapäeva õpetamismeetoditele. Sellega seoses tuleb eriti arvestada arengumaade vajadusi. Artikkel 29 1. Osalisriigid on jõudnud kokkuleppele, et lapse haridus on suunatud: a) lapse isiksuse, vaimuannete, vaimsete ja kehaliste võimete potentsiaali võimalikult täiuslikuks arendamisele; b) inimõiguste ja põhivabaduste ning ÜRO põhikirjas talletatud põhimõtete vastu lugupidamise kujundamisele; c) austuse kasvatamisele lapse vanemate, tema oma kultuuriidentiteedi, keele ja väärtuste, tema elukohamaa rahvuslike väärtuste, tema sünnimaa vastu ja teiste, tema omast erinevate kultuuride vastu;
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Julia Uvarova Igal lapsel on huvi ja õigus perekonnale Referaat Õppejõud Karin Kuslap Tallinn 2013 SISUKORD Igal lapsel on huvi ja õigus perekonnale......................................................................................1 Sissejuhatus......................................................................................................................................5 neli arusaama lastest........................................................................................................................6 Lapsevanema õigused ja kohustused...............................................................................................7 HOOLDUSÕIGUSED...........................................................................................................
Kodus tuntakse end turvalisemalt, kuid ka see keskkond võib olla suureks hirmuallikaks: vanemate tülid, riidlemine, võimalik lahutus. Samuti tekitab muret lähedaste raske haigus ja ka vanemate surm. (Kraav. I. 2001, 41) Lapse jaoks tähendab abielulahutus hülgamist ja see teeb muret palju rohkematele lastele kui ainult neile, kes lahutust tõepoolest kogevad. Vanuse kasvades mure vanemate tülide ja lahkumineku pärast suureneb. Muidugi ei mõju lahutus kõigile lastele ühtemoodi. 1997 aastal tehtud lastepsühhiaatrite uurimusest selgus, et ainult kolmandik lahutanud vanemate lastest pidas lahutusjärgset aega raskeks. Ülejäänud täheldasid, et elu muutus kodus palju rahulikumaks. (Kraav, 2001:42) Seega on laste hirm vanemate tervise ja kooselu püsimise pärast pidevaks pinge allikaks. Ehkki sellest meelsamini ei räägita, kannatab suur osa lastest oma perekonnas valitsevate suhete pärast. Just need varjatud mured ja
isa ei ole. Üks päev oli kõik ilus ja kõik oli hästi ja siis ühel saatuslikul ööl muutus kõik. Isa sai infarkti ja suri poolel teel haiglasse. Oluline on mõista, et lapsed ei vaja kaitset reaalsuse eest, vaid abi reaalsusega kohanemiseks. Vanemad peaksid leevendama lapse mahajäetustunnet ning andma talle infot toimuva kohta. Lapsed tuleb teha kurva sündmuse osaliseks, mitte jätta neid kõrvale. Samuti peaksid vanemad aitama lapsel väljendada oma mõtteid ja tundeid. Raamatus aitab Malval ja Puttel olukorda mõista politseinik Kajsa. Politseinikud tabavad lapsed surnuaialt vanaema hauda kaevamas. Lapsed üritavad esiti küll põgeneda, kuid tulutult, ja õde-venda viiakse politseijaoskonda. Kajsa on nõus lapsed koju viima ja hakkab uurima, miks nad tahtsid vanaema hauast välja kaevata. Malva ja Putte jutustavad talle kogu loo. Seepeale keerab politseinik auto ümber ja nad sõidavad tagasi surnuaiale
hinnanguid ju ikkagi vanemad. Tädid ja onud, perekonna sõbrad ja head tuttavad- kõigil neil on suhtluses täita oma roll. Külla kutsutud tädisid ja onusid uuritakse teraselt ning tähelepanekud sõnastatakse varjamatult ja valjusti. Hiljem jäljendatakse lähedasi täiskasvanuid rollimängudes. Sellised lapsed on iseseisvamad, emotsionaalsemad, enesekindlamad ja oma otsustes julgemad. Emotsionaalne mikrokliima, sõpradering, täiskasvanute ühiskondlikud huvid, nende haridus ja haritus, keeleoskus, meelistegevused need on tegurid, mis mõjutavad sirguvat ilmakodanikku enamasti rohkem kui spetsiaalsed kasvatuslikud vestlused ja moraaliloengud (Niiberg&Linnas 2007:13). 10 2. LAPSEGA TEGELEMINE Kodu on ennekõike suhe ja suhtlemine. Suhtluse kõige elementaarsemad võtted tähelepanu köitmine, kontakti saavutamine omandatakse juba imikueas, mil eeskätt
võivad last vääriti kohelda (Fernandez-Ballesteros 2003). 7 Lapsel ei ole hea elada seal, kus koheldakse last vääriti. Väärkohtlemise all võib mõelda tegusid lapse suhtes, mis alandavad tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi (Edovald 2003). Ka füüsiline vägivald on väärkohtlemine. Lapsed, kes kogevad füüsilist vägivalda hakkavad pidama seda normaalseks elamisviisiks ja hakkavad seda ise kasutama (Heinla 2000). Autori arvates on parem kui laps kasvaks kuskil, kus tal on turvalisem elada ja tema eest hoolitsetakse. Autor nimetab oma töös erinevaid asenduspere liike, kus on lapsel võimalik väljaspool kodu elada ja need oleks: eestkoste, hoolduspere, perekonnas hooldamine, tugipere, adoptiivpere, lapsendamine, asendushooldus, lastekodu. 8 1.2 Erinevad asenduspere liigid
teadis oma ülesandeid. Noorena pidi Maria iga päev vaestele kuduma, kuid seda tööd tegi ta rõõmuga, ta oskas end teiste rolli asetada. (Madise 1992, 3). Pere ainuke tütar pandi tavakooli. Esimesed koolikogemused sööbisid Maria mällu näitena selle kohta, milline kooli ei tohiks olla. Eriti hämmastas tüdrukut lugupidamatus, mille osaliseks lapsed said. Kui Maria oli 12-aastane, kolis perekond Rooma ja nii tekkis võimalus anda pere ainsale tütrele korralik haridus. 14-aastaselt hakkas Maria tõsiselt huvituma matemaatikast ja vanemad soovisid, et tütrest saaks õpetaja. See oli ainus naisele sobiv amet tolleaegses Itaalias. Maria otsustas hakata inseneriks. Õpingute ajal tekkis Marial huvi bioloogia vastu ja lõpuks tegi ta kaljukindla otsuse saada arstiks. Selline otsus oli tolleaegses Itaalias justkui õli tulle valamine - naistel puudus võimalus meditsiini õppida, rääkimata sellestm et naine võiks arstina töötada
10.Kasutatud kirjandus Aunapuu, T. (1990). Mõningates lastekodulaste psüühika arengut mõjutavatest teguritest. Rmt. Unt, I., Karlep K. (Koost.) Anomaalsete laste õpitegevus ja isksus. Tartu: Tartu Ülikooli toimetised, 3 Kraav, I., Kõiv K. (2001) Sotsiaalpedagoogilised probleemid üldhariduskoolis, Tartu Malvet, M. (2002) Erivajadustega laste õpingute toetamine,(kogum.) Laps, haridus ja toetav võrgustik, Tallinn: 27-28; 30 Marvet M., Mikkola, M. (1998) Sotsiaalhoolekanne, Karelactio Medar M., Medar E. (2007) Riigi ja kohalike omavalitsuste poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja-teenused, Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 32-35 Kõrgesaar,J. (2002) Millises võrgustikus on Eesti hariduslike erivajadustega laps. Konverents Laps, haridus ja toetav võrgustik. Tallinn: 10 Loog K
ainult igasugusele ühistööle, vaid eelkõige lapse enda kõlbelisele arengule. Ma-olen-samasugune-kui-sina Satiirilises võtmes on toona Inglismaal võidutsenud arusaamadest kirjutanud Clive Lewis (2000) oma "Pahareti kirjapaunas". Vana kogenud põrguline õpetab väikest paharetti nii: Ühesõnaga, meil on igati põhjust loota, et kui Ma-olen-samasugune-kui-sina lõplikult läbi lööb, hävib igasugune haridus. Kaovad kõik õppima-õhutused ning karistused mitteõppimise eest. Neid väheseid, kes tahaksid õppida, takistatakse: kes nad õige on, et kaaslastest üle tahavad olla? Ja õpetajatel (või peaksin hoopis ütlema lapsehoidjatel?) on niikuinii juba ülearu tegemist puupeade poputamisega ja neile seljale patsutamisega, et nad veel õpetamisele aega võiksid raisata. Meie ei pruugi enam üldse ei kavaldada ega pingutada, et inimeste sekka kõigutamatut kehkust ja ravimatut rumalust külvata. /.
sundima. Paika tuleb panna reziimid magamine, söömine. Kui on juhtunud, et imik on raskelt haige olnud, tuleb varuda aega, et nii vanem ise kui ka laps sellest toibuksid. Haigused kurnavad kogu perekonda nii füüsiliselt kui ka hingeliselt. On oluline, et lapse kasvatamise küsimustes püüaksite abikaasaga tõsiselt koostööd teha. Samuti kandke hoolt, et te mõlemad olete valmis majapidamises kehtivatest reeglitest alati kinni pidama. Püüdke ajas ette mõelda ja arutage, mis piirangud tuleks kehtestada ja pidage neist vankumatult kinni. 10 Väikelaps Tema seesmine uurimis- ja katsetamisvajadus sunnib teid piire avardama ja seega teid kui lapsevanemat proovile panema. See aga ei tähenda, et väikelapse periood on ebameeldiv- lihtsalt teile esitatavad nõuded on kõrgemad. Heatahtlikud õpetussõnad ja
See raamat on kirjutatud teile, lapsevanemad ja kasvatajad. Sellest raamatust leiate abi probleemsete arenguteede pare- Röövimised maks mõistmiseks ning konkreetseid juhtnööre, mis peaksid Alla 21 -aastaste seas esines 1997. aastal röövimisi 1996. aas- aitama teid vastutusrikkas kasvatustöös. Vastutavatena peak- Vanemadki taga võrreldes 27,8% enam. Kurjategijaist 6% olid naissoost. sid tundma end nii lapsevanemad kui ka kõik teised, kellele ei ole mingid Peamiselt kasvas kuritegevus selles vallas 14-20-aastaste ar- inglid.
). Rolle täites kujunevad inimestel välja suhtumised suhtumine perekonda, töösse, vabasse aega. Suhtumine on sisuliselt aga eluhoiak, väärtushinnang. Inimeste väärtushinnangud on väga individuaalsed: kes asetab pingereas esimesele kohale perekonna, kes töö, kes jällegi vaba aja. Noortes perekondades, kus kaaslastevahelised emotsionaalsed suhted on värsked ja peres kasvavad väikesed lapsed, asub perekond eluväärtuste hierarhias tähtsal kohal. Tööle ja vabale ajale omistavad naised perekonnaga võrreldes hoopis väiksemat kaalu. Meestel on see vastupidi (Kelam 1989: 79). Perede majanduslik toimetulek sõltub eelkõige sellest, kas perekonnas töötavad mõlemad vanemad või ainult üks nendest. Eestile on omane, et ühe töötava vanema puhul on enamasti tegemist koduse emaga ja töötava isaga (Hansson 2001: 106). 7 1.2 Vanematevaheline suhe
rahuldada oma vajadusi ja toime tulla ümbritsevas keskkonnas. Lapse avastamine Meditsiin on pööranud vähe tähelepanu laste kaitsmisele tulenevalt ükskõiksusest ning võimetusest mõista, mida noortel on pakkuda. Igal päeval tehakse jõupingutusi hoidmaks veidi kauem elus jõuetuid, kokkuvarisemise äärel olevaid vanu kehasid, samas kui teised, kes hiljem võiksid olla kasulikud, surevad tuhandete kaupa, ilma et keegi vaevuks neid aitama või isegi läbi vaatama. - Šoti arst, 1769 Arvamused lastest Enne täiskasvanuks saamist läbivad lapsed mitu kvalitatiivselt erinevat arenguetappi: Laste erinevus täiskasvanutest on: Täiskasvanud töötavad ja on kohusetundlikud, lapsed mängivad ja on vastutustundetud. Täiskasvanud on ratsionaalsed, lapsed aga emotsionaalsed ja irratsionaalsed. Täiskasvanud mõtlevad abstraktselt, lapsed konkreetselt.
Allardt´i heaolukontseptsioon 1975 Heaolu on rajatud vajadustele ning heaolu tase tuleneb vajaduste rahuldamise tasemest: omamine - vajadused, mis on seotud objektiivsete ja materiaalsete ressurssidega; kuulumine - vajadused, mis on seotud sõpruse ja armastusega; olemine - vajadused, mis on seotud enesemääramisega (identiteediga), käsitlevad seotust ühiskonnaga. Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet. Elustandard - sissetulek, eluase, töö, haridus ja tervis. Elukvaliteet sõltub: 1) sotsiaalsetest suhetest pereliikmetega, sõpradega, naabritega 2) eneseteostusest: sotsiaalne staatus, poliitilised ressursid ja võimalus vaba aja veetmiseks Heaoluriigis kasutatakse võimu (poliitika ja haldusaparaadi abil) turujõudude toime mahendamiseks: 1.indiviididele ja peredele miinimumsissetuleku tagamiseks sõltumata nende varanduslikust seisust 2.suurendamaks indiviidide ja perede julgeolekut teatud sotsiaalsete probleemide puhul
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
võimetele. Alusharidus pole kohustuslik (aga ka kohti pole piisavalt). Kooliharidus poeaks olema kohustulik(põhihariuds), aga millegi pärast osa lapsi langeb välja, otsustavad, et enam kooli ei lähe. (just 5, 6, 7, 8 klass võivad lapsed (eriti posisid) koolist välja jääda). Kõigi laste erivajadused ei ole koolis arvestatud (kõigi võimeid ja vajadusi ja iseärasusi). Seaduses kirjas, et kõigil on lubatud (just isikupärasusi arvestades) haridus. Aga ei öelda, mida selleks teha tuleks. SAMAS õppekavad ütlevad siis seda. Need on riiklkult ette antud. Pg 24 et lapse tase tuleb kindlaks teha, siis saab otsustada mida ja kuidas teha, et see haakuks lapse tasemega. Oluline on, et KÕIGI laste arenfut tuled jälgida ja hinnata! ET oleks kõigi laste puhul nende tase teada. Pg 5(4) kognitiivsed protsessid on siinkohal välja toodud, mida tuleks iga lapse juures arvsetada, mis tasemel ta on.
3 Sissejuhatus. Valisin oma kursusetöö teemaks ,, Indigolapsed" . Miks selline teema? Töötan lastega ning neid vaadeldes ja samas kirjandust lugedes jääb mulje, et kõik lapsed, kes saadetakse psühhiaatriahaiglasse ravile, ei pruugi alati olla kas aspergerid või hüperaktiivsed. Vahel jääb tunne, et neid lapsi ei mõisteta ja neil on lihtsalt väga, väga raske siin ilmas hakkama saada. Muidugi valisin ka sellise teema sellepärast, et jäi alul arusaamatuks mõiste indigolaps. Konkreetselt uurimustööd ma selle kursusetöö jaoks ei tee, sest kui mulle töö alul on selgusetu, kes või mis on indigolapsed, siis pole ka mõtet oodata uurimustööd. Töö lõpus toon ma välja mõningad oma järeldused, mida ma isiklikult arvan indigolaste teooriast, sest võrdlen kahte last indigotunnuste ja diagnoosi omapäradega. Püüan võrrelda ja leida sarnasusi ning teha järeldusi, et
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Levinson Inime Mehaaniline metamudel-
Võida töötajate südamed sellega, edasi on juba lihtsam. Kui ühendad tasu eesmärgiga, ühendad inimesed neist endist kõrgemal seisva ettevõtmisega.Nad hakkavad ennast hästi tundma ka inimestena.Siis toimubki tõeline läbimurre. Enne suurepäraseid töötajaid peab olema suurepärane juht.Suurepärased töötajad kujunevad siis kui nad tõepoolest tajuvad , et tõesti mõtled nende huvidele. Kui nad teavad, et hoolid neist inimestena, asuvad nad sinu eest ka võitlusse. Kui hakkad pidama inimesi kasumist tähtsamaks, oled saavutanud midagi veel enamat nende südame võitmisest. Oled nende usalduse ära(77) teeninud. Usaldusväärsena mõjumise saladus on olla usalduse vääriline. Visioon peab olema ka kokkulangev töötajatega ehk nende huvide ja südametega. Pead neile näitama, et aidates sultulevikusihte saavutada, jõuavad nad ühtlasi ka omaenda tulevikusihtideni. Nad näevad et hoolid nende lootustest ja unistustest ning siis tuleb ka usaldus sinu vastu
moraalsus; neid tuleb vajadusel muuta 6.aste - individuaalsete printsiipide ja süüme moraalsus - hüpoteetiline aste, sest ta ei saanud kunagi piisavalt suurt valimit kokku, et seda tõestada Tasemetes üksteisest üle hüpata ei saa, toimub liikumine ühest tasemest teise Moraalne areng toimub läbi kognitiivsete konfliktide Moraalsele arengule aitab kaasa ka arutelud, kultuuriline taust, peres olevad suhted ja haridus Carol Gilligan (1936-...) Erinevate sotsialiseerimiskogemuste tõttu eksisteerib põhimõtteline erinevus viiside vahel, kuidas mehed ja naised moraalset käitumist näevad Moraalsed dilemmad: naistel harmoonia ja suhted; meestel vastandlikud õigused naistel olulised suhted; meestel põhimõtted Filosoofiline: naistel sisemaailma otsimine; meestel ratsionaalne Mehed on probleemi kesksed ja naised on sellised, kes suudavad probleemi laiemalt mõista Tema uuris naiste moraalset käitumist:
(8ndast nädalast sünnini). Ajaline laps on see, kes sünnib 37.- 42. rasedusnädalal. Ajaline laps peaks kaaluma umbes 3500 g ja olema umbes 50 cm pikk. Tavaliselt on nendega kõik hästi, kuid järjest enam sünnib lapsi enneaegselt ja nendega tegelevad sageli arengupsühholoogid. Tänapäeval jäävad ellu lapsed, kes varem poleks ellu jäänud. 1960ndatel hakati edukamalt enneaegseid lapsi arstide poolt aitama. Järjest rohkem õnnestus lapsi elus hoida. Elulemuse piir on tavaliselt 25 nädal. Enneaegne vastsündinu: enne 37. nädalat (täpsemalt 22.-36. nädala vahel sündinu) nende sünnikaal on vähemalt 500 g. Väike sünnikaal <2500g Väga väike sünnikaal <1500g Äärmiselt väike sünnikaal <1000g, enne 28ndat. Eestis sünnib 5,5% lastest ehk 880 last enneaegselt. Enneaegsete elulelus on suurenenud.
jäi raskesti haigeks. Paranedes andis ta sõna, et kunagi ei tohi tema elupraktika erineda teooriast. Aastal 1752 etendati tema ooperit ,,Küla võlur." Edu oli nii suur, et kuningas tahtis talle määrata pensioni. Kuid Rosseau lükkas selle tagasi, leides et siis kaotab ta õiguse kõneleda sõltumatusest ja omakasupüüdest. 1749 aastal kuulutas Dijoni linna akadeemia välja auhinnatöö teemal ,,Kas teaduste ja kunstide uuendus on aidanud kaasa kommete puhastamisele?" Rosseau osales, kuis ta sai küsimusest teisiti aru, kui akadeemia- ta lisas pealkirjas ,,puhastamisele" veel juurde ,,hävitamisele." Akadeemia kroonis töö auhinnaga, olgugi et see tema ootusi ei täitnud. Aastal 1753 kuulutas akadeemia välja uue võistlustöö teemal ,,Millel põhineb inimeste mittesarnasus; on see loomuliku seadusega õigustatud?" Rosseau kirjutas ka selle kohta töö, kuid akadeemia poolehoidu enam ei võitnud.
poolest." See on mõtteviis, töövahend, uskumine, mis aitab sotsiaalpedagoogil oma tööd hästi teha!!! Kas sotsiaalpedagoogilise mõtlemise alguse võib paigutada antiikaega? + poliitika, pedagoogika, eetika kokkukuuluvus + kasvatuse ja ühiskonna vahelised seosed - Sotsiaalseid probleeme ei lahendatud pedagoogiliste vahenditega! (näljasele ära anna kala, vaid õng) - Viletsusele/vaesusele ei pööratud tähelepanu - Haridus oli priviligeeritutele - Hoolimatus laste suhtes Keskaeg, uusaeg. Esimesed katsed abivajajate toetamiseks pedagoogilises mõttes pärinevad kesk- ja uusaja vahetusest. Oma saatuse kujundamine? Töökasvatus sotsiaalprobleemide leevendajana. J. L. Vives (Hispaania humanistlik filosoof): nõudis rahvakoolituse laiendamist riigi toel. Rõhutas valiku võimu vastutust sotsiaalsete probleemide likvideerimise eest. Arendas töökasvatuskeskse pedagoogilise programmi orbude ja vaeste
valmisolekule muutuda. Tänapäeva kooli õppetöö peaks olema rohkem tegelikkusega seotud, õppeaineülesem ning elamuspõhisem. Keskseks teesiks on, et õppeprotsessis ühendatakse käsi, pea ja süda. Oleme ökoloogilises sõltuvuses elavad sotsiaalsed olevused, keda mõjutab mee kultuuripärand. Teadmised inimesest kui looduslikust olevusest, mis imandatakse looduse isiklike muljete ja arusaamade kaudu, peaksid kaasa aitama võõrandumistunde vähendamisele põlvkondade ja erinevate kultuuride vahel. RAAMATUHARIDUSEST JA MEELELISEST KOGEMUSEST (Lars Owe Dahlgren) Õppimise ja tegevuse lõimumine ja eraldatus Aasta 1842 võttis parlament vastu otsuse üldise koolihariduse kohta, mis tähendas rahvakoolide algust. Enne seda, agraarühiskonna tingimustes laiale elanikonnale mõeldud koole ei olnud. Tollases ühiskonnas õpiti töödes ja muudes tegevustes osaledes. Lapsed õppisid täiskasvanute tööd jälgides
Seega ma ei piirdu vastusega, et on võimatu, et kõikide inimeste seast ainult ülemaaliselmonarhil võib olla õigus omandile selle alusel, et Jumal on andnud maailma Aadamale ja tema trooni pärijatele, jättes pärandist välja kõik teised Aadama järeltulijad -- olgugi et võib olla keeruline põhjendada omandi olemasolu eeldusel, et Jumal andis maailma Aadamale ja tema tulevastele põlvedele ühiseks kasutamiseks. Ma püüan hoopis näidata, kuidas inimesed võisid hakata pidama enda omandiks mingit osa sellest maast, mille Jumal oli andnud inimkonnale ühiseks kasutamiseks, ning seda ilma ühegi sõnastatud kokkuleppeta kõigi ühismaa kasutajate [Commoners] vahel. 26. Jumal, kes on jätnud maailma inimestele ühiseks kasutamiseks, on andnud neile ka mõistuse, et nad võiksid kasutada maailma oma elu ja elumugavuste parandamiseks. Maa ja kõik, mis sellel on, on antud inimestele nende elu toetuseks ja trööstiks
Vägivallatseja liitlased Vägivallatseja peamised liitlased on tema enda perekond, vanemad ja õed-vennad. Nemad suudaksid ainukesena peale kohtu ja politsei öelda, et mees käitub valesti. Enamasti pigistavad nad aga oma poja ja venna käitumise peale silma kinni, kuigi üldiselt taunitaksevägivalda. Ka naise enda sugulased pöörduvad mehe väga osavate manipuleeringute tõttu tihti naise vastu. Väga oluliseks peab Bancroft poiste kasvatamist. Poisse tuleb õpetada tüdrukutest lugu pidama. Igasugune patsist sikutamine võib saada aluseks arusaamale, et poiste ja tüdrukute vaheline suhtlus peabki käima vägivalla kaudu. Müüdi vägivallast meeste kohta · Üks peamisi müüte, mida Bancrofti sõnul vägivallatsejate kohta usutakse, on see, et nad on ise lapsena pidanud vägivalda kannatama. Tema sõnul ei saa kunagi vägivaldsust õigustada. · Pooled vägivaldsetest meestest on ise kasvanud vägivaldses kodus, ent võtmeküsimus on
id=51169111 Televisiooni ajalugu. http://chimeira.wikispaces.com/Televisiooni+ajalugu [2012, jaanuar 1] Veidenbaum, K (2003). Tahan saada Teletupsuks! Televisiooni mõjust lasteaialaste loovmängudele. Rmt. Hiiemäe, M., Labi, K. (Toim). Teekond. Pro Folkloristika X. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. [2012, jaanuar 2] http://www.folklore.ee/era/nt/PF10/10Veidenbaum.htm Vinter, K., Kruuse, K., Siibak, A. (2010). Meedia mõjud ja meediakasvatus eelkoolieas. Haridus 4, 11 17. [2012, jaanuar 1] http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/4_2010/lugu2.pdf 24
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
