Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuhu kaob ja kust tuleb koolirõõm?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
koolirõõm, tänapäevases, aastastel, haridus, ajaga, vaheaegadel, ootavad, suuremalt, jaolt, kontrolltööde, hindeid, vaheajad, koolile, silmis, tavalised, disain, tunnevad, läbisaamine, vägivald, kohtab, põhjusel, ebaõnnestumine, veetud, nind, vaatavad, pettunud, kaugemalt, väsinudallikaks on kindlasti ka lagunenud ja räämas koolimajad. Kodu võib samuti tugevat koolistressi põhjustada. Järjest enam on lapsi, kes tulevad kooli tühja kõhuga ning magamata, sest kodus ei pöörata sellele nii palju tähelepanu. Täiskasvanu võib ehk vähese unega ja söömata pikemalt hakkama saada, kuid laps saab kannatada kohe. Unine pea või tühi kõht ei lase keskenduda, tuju on halb. Nii tulevad kehvemad hinded, õpetaja märkused ja õige pea kaob igasugune koolirõõm. Väljendub mitmeti Eriti põhikooli nooremas astmes on probleemiks arvutimängud, mida mängides lapsed tunde arvuti taga veedavad. Koolis on lapsel raske õppimisele keskenduda ja mitte mõelda võluritele või vaenlastele, kellega ta eelmisel päeval arvuti taga sõdinud oli. Loomulikult kannatavad teadmised ja hinded ning jällegi võib kiirelt kaduda isu kooli minna. Koolistressi juured on ka vanemate ülisuurtes nõudmistes ja ootustes oma lapsele. Lapsed
Loo Keskkool Koolistressi avaldumine, põhjused ja toimetulek Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilaste näitel Uurimistöö Autor: Liisbeth Sepp 11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistressi põhjused ...............................
Mida teha stressist ülesaamise heaks? Inimene võiks panna kirja oma tunded ja meeleolud, mida ta koges päeva jooksul ning adresseerida need ka mõnele väljamõeldud sõbrale. See on üks võimalus kuhjuma hakkavaid pingeid endast välja saada. Oma hindeid ja edasijõudmist ei tohiks võrrelda kellegi muu kui iseendaga - kuidas oled arenenud võrreldes eelmise aasta või eelmise kuuga. Tuleks leida seos õppeaine ja endale seatud eesmärkide vahel (mida üldse tahad saavutada). Pealegi on haridus üks võimalustest saada elus seda, mida tõeliselt tahad. Et koolimõtetest puhkust saada, leia mõni uus trenn või muu hobi. Tegele loominguga: joonista, laula, tantsi, mängi pilli, kirjuta jutukesi, tee käsitööd... Kõik see aitab vabaneda pingetest ja leida tasakaalu. Samas ei maksa end ka "koolivälisega" üle koormata - nii võib sulle tunduda, et enam ei jätku aega õieti millekski ning esimene, mis tegemata jääb, on kodutöö... Räägi sõprade, vanemate, koolipsühholoogiga
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kaili Olgo, Triin Mokrik, Tiia Saarna, Kerttu-Kadi Vanamb KUIDAS REGULEERIDA SUHTEID KOOLI NÕUDMISTE JA ÕPILASTE SOOVIDE VAHEL? Iseseisev töö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 1 KÜSITLUSE OLEMUS......................................................................................................... 4 2 KOOLIELU, SELLE PAREMAKS MUUTMINE.....................................................................5 3 KOOLITÖÖD, ISESEISVAD TÖÖD, NENDE ESITAMINE........................................
* enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressursside) kasutamise efektiivsust (kvaliteedikindlustus). Eesti hariduse viis väljakutset 2012-2020 · liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsituse poole · õpetaja positsiooni ja maine tõus · õppes osalemise kasv · hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovatsioonilise majandusega
november 5, 2012 by merikem On rohkelt inimesi, kelle arvates lasteaiakasvataja amet on lihtlabane laste pisaraid ja tagumikke pühkida oskab igaüks. Käibel on mõned müüdid, mis takistavad nägemast lasteaeda haridusasutusena selle sõna sügavamas tähenduses. Esimene müüt pärineb meie talupojakultuurist kõik kasulik peab tulema läbi raske töö. Lasteaias tarkusi vägisi pähe ei topita, nii et alusharidus pole midagi tõsiseltvõetavat. Kooliõpilaste madal koolirõõm pole näiteks mingi probleem, sest ega haridus pea meeldima. Kui meie koolis käisime, siis kiristasime ju küll vihast ja vaevast hambaid, järelikult peavad meie lapsed sama kadalipu läbima. Mängimine, oh häda, on aga lõbus. Ja tähelepanuta jääb kasvatusteadlaste ja psühholoogide kinnitus, et lasteaias tegeletakse mängu kaudu tähelepanu, tajude, mälu ja kõneoskuse arendamisega. Selliseks arendustööks on ilmselgelt vaja spetsiifilisi oskusi, nii et on suur vahe,
Seevastu aga inimesed, kes tunnevad, et on oma elu peremehed, võivad kergelt taluda seda, mis näib teistele talumatu pingutusena. Paljud teadusuuringud näitavad, et need inimesed, kellel on negatiivne, pessimistlik, äärmustesse kalduv või ebakindel eluhoiak ning kes tunnevad, et nad ise pole oma elu peremehed, elavad halvemini. Nad muutuvad nii rääkimises kui ka oma käitumises sellisteks, milliseks nad ennast peavad, ning see, mida nad ootavad, kipubki tavaliselt juhtuma. Inimestel, kellel on oma elu kontrolli all, on täiesti erinev ja positiivsem eluhoiak. Ka nemad saavad sellisteks, nagu nad arvavad olevat. Üldiselt on neil ka parem tervis. 1.4. Krooniline stress Äärmiselt paljudel lastel on peavalud, mida me nimetame pingepeavaludeks. Väga paljudel on koolistress. Ei ole isegi nii palju depressiooni, kuivõrd seda koolistressi. Selle tagajärjel tekivad need peavalud, mida on äärmiselt raske ravida.
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Humanitaarainete õppekava SOOME HARIDUSSÜSTEEM ALUSHARIDUS (referaat) Koostaja: Tiina Tammearu Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2010 Sisukord Ülevaade Soome haridussüsteemist.....................................................................................................3 Kohustuslik haridus ........................................................................................................................3 Gümnaasiumiharidus.......................................................................................................................5 Kutseharidus....................................................................................................................................5 Kõrgharidus..........................................................................
Õpetaja koolis ja ühiskonnas Elukestev õpe Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. 4 eesmärki EL dokumentides: enesearendamine aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine sotsiaalse tõrjutuse vähendamine konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul. Prioriteedid: õppimise väärtustamine informatsioon, juhendamine ja nõustamine aja ja raha investeerimine õppimisse õppijate ja õppimisvõimaluste kokkuviimine uued põhioskused – lugemisoskus, arvutioskus, võõrkeeled innovatiivne/uuenev pedagoogika – aktiivõppemeetodite kasutamine Õpetajakoolituse kriitika Fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste instituut Õpetajahariduse osakond ANDEKAS LAPS- PROBLEEME JA LAHENDUSI Tallinn 2007 Sisukord 1. Andekuse mõiste................................................................................................................ 3 2. Andeka lapse tunnused.......................................................................................................5 3. Kuidas lapses andekust ära tunda?.....................................................................................6 4. Mida lapsevanemad peavad tegema?................................................................................. 8 5. Kerge või habras laps?....................................................................................................... 9 6. Mis kooli laps panna?.......................................................................................................10 7. Andekusega seostuvad kooliprobleemid........
õpilase ülesandeks jääb vaid aja broneerimiseks tehtav telefonikõne. Kuid kui õpilane on ise muuseumi giidiks, tutvub eelnevalt iseseisvalt eksponaatidega ning teeb neist muuseumipedagoogidega konsulteerides huvitava ja õpetliku kokkuvõtte, mõtleb läbi loogilise ja sujuva ekskursiooni, moodustab õpperühma, kogub raha, tellib bussi ja kogub hiljem külastajatelt tagasisidet, on töö maht võrdväärne mõneks kirjalikuks eksamiks ettevalmistamisele kuluva ajaga. Õpilane saab temalt oodatavast paremini aimu, kui iga õpetaja toob kursuse alguses mõned näited, kuidas ta oma valdkonnas praktilisi töid ette kujutab. Esmalt võiks rääkida õppevahenditest, mis õppetööd lihtsamaks muudaksid (ülesannete kogumikud, isiklik ainealane veebileht vms), või sellest, kuidas kooli füüsilist keskkonda parandada. Siinkohal on ehk õpilasedki märganud, mida uuendada või täiendada võiks (paremad tingimused jalgrataste turvaliseks
- Ei saa öelda, et haridustase madal oleks, üle keskmise pigem. Ma usun, et midagi niivõrd ülearust küll pole- kõik võib elus kasuks tulla. - Haridustase on suhteliselt madal ning ülearust õppimist pole. - Haridustase pole just kõige kõrgem. Õppida ei tule niivõrd, kui näiteks linnakoolides. - Piisav, et hetkel hakkama saada. Hetkel on koolis isegi koormus suurem, rohkem tuleb õppida ja vahest isegi liiga palju. - Väga lihtsalt omandatud kõrge kvaliteediga haridus. - Hea, ülearust palju, liiga palju. - Ülearust ei tule siin midagi õppida. Õpime niigi ülearu ja vähemalt poolt, mida õpime, ei ole elus vaja. 16 Kas riik toetas/ toetab õppimist ja sportimist Teie kooliajal? Tooge näiteid! (erinevad huvialaringid, trennid jne) - Toetab küll, kõik peaks olema tasuta. - Töövihikud maksti kinni ning söögiraha ei pidanud maksma. Võistlustele minnes maksti sõit kinni. Toetab küll
Uurimuste järgi käituvad inimesed, kes kooliajal teisi kiusasid, ka täiskasvanutena sarnaselt ning see võib neile kaasa tuua palju probleeme. Kiusamine on kahjulik ka sulle endale! (Lasteombudsman, 2014) 1. Meenuta olukorda, kui sulle tehti liiga. Mis tunne sul siis oli? Proovi ennast panna kiusatud kaaslase olukorda, kuidas see sulle tundub? (Lasteombudsman, 2014) 2. Lõpeta kaaslase kannatama panemine. See ei pruugi olla lihtne, eriti kui kaaslased ootavad, et jätkaksid. Sul on vaja jõudu ja julgust, et kõigi oma kaaslastega lugupidavalt käituda. 3. Lahenda olukord otsides lepitust. Näiteks võid kiusatud kaaslaselt vabandust paluda. Ka seda võib olla sul väga raske teha, kuid teil mõlemal on pärast palju kergem. 21 4. Leia uued viisid, kuidas ennast tähtsana tunda ja tähelepanu saada. On hulgaliselt positiivseid viise tähelepanu võitmiseks
· nooremates, · keskmistes ja · vanemates klassides? VAIDLUSE KOHT KULDREEGEL: Ära räägi lapsele seda, mida ta võiks ise avastada! Aita last tunnetusteel ja rõõmusta leidmise ning teadmise-oskamise-arusaamise üle koos lapsega. Mõnikord rõhutatakse õppe "kesksust". Räägitakse, et õpe on · õppekavakeskne, · lapsekeskne, · perekeskne, · arengukeskne... Millised plussid ja miinused on igal käsitlusel? Mis on ja millest koosneb haridus kui protsess? Haridus kui protsess on valmisolekute kujunemise elukestev jada. Haritud inimeseks kujunemises on oma osa ühiskonna kõigil institutsioonidel, sh kodul ja koolil. Millist osa etendab massiteabe süsteem, kirik, klubi, raamatukogu, laste- ja noorteorganisatsioonid, kaitsevägi, kõik kaunid kunstid jpm? Milline on kooli osa haridussüsteemis? ÜRO eksperdid on üpris üksmeelsed, et a 10-12%. Seega võib öelda, et "kooliharidus" on nonsenss.
Kallis lugeja! See mälestusraamat on kirjutatud ning koostatud seoses minu selle aastase praktilise tööga ning on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte har
„Ma ei mõelnud kunagi, et minust võiks saada õpetaja“ alla ja teel esimesse tundi panin selle salaja teadetetahvlile tagasi. Pisut hiljem samal hommi- kupoolikul vaatasid 4. klassi õpilased ülakorruse suures klassiruumis filmi. See oli mustvalge Haridus on lihtsalt ühiskonna hing, mis kandub ühelt põlvkonnalt teisele. loodusfilm – „Saarmad Kanadas“ või midagi sellist. See oli tõenäoliselt ajatäitmiseks mõeldud G.K. Chesterton, 1924 tegevus, kuna see toimus kooliaasta eelviimasel päeval. Me sosistasime pimeduses, teeseldes,
põhikooliõpilastest kiusatakse vahetundide ja söögivahetundide ajal. Keskkoolis esines kiusamist ühepalju nii kooliõuel, koridoride kui ka klassiruumides. Osa sagedamini kiusatavatest õpilastest ütles ka, et neid ei kiusata ainult koolis, vaid ka koduteel. Selliste õpilaste jaoks on kodu ainus turvaline koht. Nii kirjutati raamatus "Võitlus koolikiusamisega". Omalt poolt lisaksime veel, et ka noortekeskustes, kus noored kas kojuminekuks bussi ootavad või lihtsalt aega veedavad, toimub palju koolikiusamist. MIS ON KIUSAMISE TULEMUS ? Kiusamine mõjutab õpilasi mitmeti. Kui õpilasi kiusatakse, on nende elu vilets. Nad võivad saada traumasid. Nad ei lähe rõõmuga kooli. Aja jooksul kaotavad nad tõenäoliselt usalduse ja austuse enda vastu ning süüdistavad ennast kiusamise esilekutsumises. See õnnetu olek mõjutab nende keskendumisvõimet ja õppimist. Osal
seekord suure kontrolltöö egiidi alla käiv. Poisid pidi midagi välja mõtlema, sest keegi ei soovinud eksamit teha see oleks võinud paljudel hinded kihva keerata. Maria juures tavapärasel koosolekul olles otsustati, et sõjaväekomisjoni mineku aeg tuleb ümber muuta ning seda Jauram oma isa abiga tegigi. Kohustusliku mineku aeg muudeti täpselt matemaatika ,,eksami" ajale. Tusam ei teinud sellest aga väljagi ning nihutas eksami kaks tundi edasi selle ajaga pidid poisid juba tagasi jõudma. Poisid aga otsustasid, et ainuke väljapääs on võimalikult kaua sõjaväes venitada. Nii tehtigi. Osa (nö. targad) oli õigeaegselt mata-eksamil kohal ja sirvis õpikut, KUI juhuslikult eksam toimuma peaks. Paari tunni möödudes saadi juba aru, et eksam jääb ära, ning kõik kohalolijad (k.a. Jaak) hakkasid ajalooeksamiks õppima. Kui kell sai 15.05, tõusis õpetaja püsti, ütles, et kõik selles teadlikus obtruktsioonis (tõkkes, takistuses) osalejad
käiv. Poisid pidi midagi välja mõtlema, sest keegi ei soovinud eksamit teha see oleks võinud paljudel hinded kihva keerata. Maria juures tavapärasel koosolekul olles otsustati, et sõjaväekomisjoni mineku aeg tuleb ümber muuta ning seda Jauram oma isa abiga tegigi. Kohustusliku mineku aeg muudeti täpselt matemaatika ,,eksami" ajale. Tusam ei teinud sellest aga väljagi ning nihutas eksami kaks tundi edasi selle ajaga pidid poisid juba tagasi jõudma. Poisid aga otsustasid, et ainuke väljapääs on võimalikult kaua sõjaväes venitada. Nii tehtigi. Osa (nö. targad) oli õigeaegselt mata-eksamil kohal ja sirvis õpikut, KUI juhuslikult eksam toimuma peaks. Paari tunni möödudes saadi juba aru, et eksam jääb ära, ning kõik kohalolijad (k.a. Jaak) hakkasid ajalooeksamiks õppima. Kui kell sai 15.05, tõusis õpetaja püsti, ütles, et kõik selles teadlikus obtruktsioonis (tõkkes, takistuses)
käiv. Poisid pidi midagi välja mõtlema, sest keegi ei soovinud eksamit teha see oleks võinud paljudel hinded kihva keerata. Maria juures tavapärasel koosolekul olles otsustati, et sõjaväekomisjoni mineku aeg tuleb ümber muuta ning seda Jauram oma isa abiga tegigi. Kohustusliku mineku aeg muudeti täpselt matemaatika ,,eksami" ajale. Tusam ei teinud sellest aga väljagi ning nihutas eksami kaks tundi edasi selle ajaga pidid poisid juba tagasi jõudma. Poisid aga otsustasid, et ainuke väljapääs on võimalikult kaua sõjaväes venitada. Nii tehtigi. Osa (nö. targad) oli õigeaegselt mata-eksamil kohal ja sirvis õpikut, KUI juhuslikult eksam toimuma peaks. Paari tunni möödudes saadi juba aru, et eksam jääb ära, ning kõik kohalolijad (k.a. Jaak) hakkasid ajalooeksamiks õppima. Kui kell sai 15.05, tõusis õpetaja püsti, ütles, et kõik selles teadlikus obtruktsioonis (tõkkes,
Õpetaja õpiabi Kuidas olla enesekindel ja heatujuline õpetaja (Sue Cowley) 1. Lobimishimuline klass Klassis vaikuse saavutamine on kõige tähtsam ja mõnel ajal kõige keerulisem asi, millega õpetaja peab toime tulla. Raamatus pakutakse kolm erinevat strateegiat lobisemishimulise klassiga hakkamasaamiseks. Esimene raamatus pakutud taktika on ,,kange nagu raudnael". Arvan, et see taktika sobib parem kui töötad ,,raskete" klassidega. Mul on väike töökogemus koolis töötamisel ja mul oli üks selline klass ,,raskete" lastega. Nendega hakkasin kasutama seda taktikat, sest kuidagi teisiti ei suutnud klassi maha rahustada. Kõigepealt seletasin nendele suuliselt kõik reeglid minu tundides viibides ja panin käitumisreeglid suurelt, selgelt ja täpselt paberilehele kirja ning riputasin neid klassiruumi seinale. Niimoodi oli mul võimalus viidata, kui vajadus oli. Seletasin nendele
Parim näide siin oleks järgmine -nad tegelevad heategevusega. Kokkuvõttes võiks öelda, et mind hämmastas lugemise juures Russeau kompententsus ja asjade just selline nägemine. Tegelikkuses on ju ühiskond läbi sajandite ja kehaliste karistuste jõudnud välja just selliste kasvatusmeetodite juurde mille peale kirjanik tuli juba 17 sajandil. Kõik see oli juba kusagil, kellegi poolt nähtud tõhus süsteem, meie pidime selleni jõudma suure ringiga. KASVATUSSÜSTEEM INTELLEKTUAALNE HARIDUS *LASE LOODUSEL TEGUTSEDA *HOIA EEMALE KULTUURI KAHJULIK MÕJU *KÕNELDA AINULT TÕSISTE ASJADE JA TEGEVUSTE LÄBI *VAATLUS *ASJAD, MITTE SÕNAD *VAATLUS JA TEGEVUS SIDUDA TEINETEISEGA TAHTEKASVATUS *TEGUTSEDA TULEB LASTA AINULT LOODUSE TUNGIL *AIDATA AINULT VAJADUSE KORRAL *MIS ON KEELATUD, SEE NII PEAB KA JÄÄMA *“EI“ MORILISEERIVALE KASVATUSELE *MÕJUV KASVATUSVAHEND ON VABADUS *INIMTEGEVUSTE ÕIGE HINDAMINE *TOITA TULEB ENNAST OMA KÄTETÖÖGA SEKSUAALPEDAGOOGIKA *MITTE RUTATA
Neidude kartlikus rääkida võõrkeeltes oma klassikaaslaste ees Vastanud neiudest 10% kardab rääkida klassikaaslaste ees võõrkeeltes, 9% kardab rääkida väheke klassikaaslaste ees võõrkeeltes. 32% kardab rääkida võõrkeeltes klassikaaslaste ees vahepeal, 37% pigem ei karda ning 12% tunneb end mugavalt rääkides võõrkeeltes klassikaaslaste ees. Autor sai selgusele, et noormehed julgevad rohkem rääkida võõrkeeltes enda klassikaaslaste ees. Neid, kes kardavad oli aga enam jaolt julgetakse suhelda võõrkeeltes enda klassikaaslaste ees, kuna kõik on juba väga lähedased ja teki hirmu tänu sellele. 18 2.1.3 Vene/saksa keele õppimine on raskem kui inglise keele Joonis 7. Vastanud 16-19aastaste noormeeste arvamus, et kas saksa/vene keele õppimine on raskem inglise keelest Vastanud noormeeste jaoks on saksa/vene keele õppimine keerulisem kui inglise keele
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
tunnme hirmu millegi või kellegi ees. Kõikide kartuste seas on eriline koht vägivallaga kaasnevatel hirmudel. Lastel aga on veel selle kõrval palju hirme. Lapsed kardavad kõige rohkem vanemate kohaloleku puudumist hommikul kui nad tõusevad, siis ei ole kedagi, kes neid tervitaks. Tekib hüljatuse ja mahajäetuse tunne. Samuti on hirm selle ees, et neile ei tulda lasteaeda või kooli järele. Lapse on koduses keskkonnas tuttavate inimestega, kellega on juba harjutud. Suured muutused ootavad aga ees lasteaeda ja kooli minnes, kus on uus ümbrus ja uued inimesed. Sellises olukorras vajatakse aega harjumiseks. Hirmu võib aga tekitada võõraste inimestega koosolemine, sest laps ei tunne neid, ei tea, kuidas nad millelegi käituvad. Suurt hirmu valmistab ka koolivägivald (eakaaslaste kiusamine). Kodus tuntakse end turvalisemalt, kuid ka see keskkond võib olla suureks hirmuallikaks: vanemate tülid, riidlemine, võimalik lahutus. Samuti tekitab muret lähedaste
millised koduülesanded esitatud loetelust sulle kõige rohkem meeldivad/ei meeldi, reasta õppeained meeldivuse alusel, mis ained on sulle kõige kergemad/raskemad). Küsitlusega saab andmeid ka õpilase enesehinnangu kohta (ibid). Teine meetodite rühm on testid ja ankeedid. Koolis on nende korraldaja psühholoog, ka sotsiaalpedagoog. Testi vooruseks on objektiivsus, tulemuste hindamine ei olene testi korraldajast; lühikese ajaga saab kogu klassi kohta üsnagi täpseid andmeid. Testidel on suur väärtus varjatud annete tuvastamisel. Õpetajale võib olla üllatuseks mõne säärase õpilase head tulemused , kellelt ta seni mingeid suuri võimeid polnud osanud loota. Ja vastupidi õpilane, keda tema on pidanud eriti võimekaks, osutus testide andmeil kekspäraseks; oletada võib, et see õpilane on eriti töökas. Enim kasutatavad testid on intelligentsus- ja loovustestid, peale selle kasutavad
Raamat räägib ühest tüdrukust, kelle nimi on Mirt ja kes peab peale isa surma kolima Tallinna ja sellega seoses ka kooli vahetama. Esimesel koolipäeval tutvub ta Miaga, kes saab tema sõbrannaks. Aktusel kohtub ta ka direktori pojaga Ronaniga, kes ennem elas Ühendriikides ja tuli siia õppima. Teel aktuselt koju kohtub Mirt mustlasega, see nõuab talt raha ja lubab selle eest ennustada tulevikku, Mirdil raha pole ja ta keeldub sellest ning seejärel teatab mustlane, et mirti ootavad ees kohutavad õnnetused ja et ta on neetud. Seepeale tuleb eikusagilt Ronan ja päästab tüdruku mustlase käest. Nii saab Mirt lähemalt tuttavaks oma tulevase armastatuga. Kuid vahepeal suudab tema klassikaaslane Oliver temasse ära armuda. Ja Mirt peab võtma julguse kokku, et öelda poisile, et ta ei meeldi talle eriti. Alguses ei tule tal see välja, kuid pika kokutamise peale saab ta hakkama.
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad oll
7 2 Anu Realo, Horisont nr.2/2007, Mis paneb eestlase elust rõõmu tundma?, http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel635_625.html, (20.03.2009) 3 Sealsamas 4 Sealsamas 5 Sealsamas 6 Sealsamas 7 Sealsamas 5 Alustuseks uuriti, kas ja kuivõrd on eestlaste eluga rahulolu seotud erinevate väliste teguritega (nagu näiteks vanus, sugu, rahvus, kodakondsus, haridus, abieluseis, amet ning sissetuleku suurus), mida varasemates mujal maailmas läbi viidud uurimustes on käsitletud. 8 Seejärel analüüsiti, mis viisil on eluga rahulolu hinnangud seotud isiksuse omaduste, enesehinnangu, individualistlike-kollektivistlike hoiakute ja sotsiaalse kapitaliga. 9 Antud seoste põhjal sooritati regressioonanalüüs, (võeti arvesse ka erinevate näitajate seosed omavahel), mille
sagedamini, on hingerahu siiski tähtsam." +2,1 Koolis on nii nagi ikka. J suhtleb ainult kolme poisiga- Petsi, Roberti ja Stinnuga. Stinwald nõuab temalt matemaatika kkontrolltöö ajal enne oma ülesannete lahendamist kui J saab omasid lahendama hakata. J joonistas iseendale kalendri, värvides iga tühja ruudu kui päev onmöödas, kuid ikka neid tühje ruute oli niiii palju-suveni. +2,2 J käib jooksam ühte ja sama ringi- mida kunagi jooksis ka tema isa- väga hea ajaga. Ühel päeval ta ei märka jajookseb veoauto ette- juht tuleb välja küsib kas ta tahab surma saada. J vastab et ei taha. Ta ei mõtle enam surmast- jõudes arusaamisele, et see on 17a-le ikka veel vara. ,,Äkki ikka läheb mu elu paremaks... Mina ostustan, kes ma olen ja kuhu ma kuulun. Ma teen oma elu selliseks nagu mina tahan. Ma ei lase end kuhugi kasti suruda!" +2,3 J jookseb iga päev oma vanast majast mööda. Kuidas emal läheb?
Õppe kavandamine. Kontrolltöö Kordamisküsimused 2013 Õppe kavandamise aines (küsimuse taga sulgudes märgitud vastav seminari teema number). Küsimused on esitatud tähestikulises järjekorras. 1. A. Maslow baastarvete kontseptsioon. Milline on baastarvete rahuldamatuse mõju eneseaustus- ja eneseteostustarvete arengule? Miks? (10.1) Tema kujutluse järgi arenevad inimvajadused ja motiivid sarnaselt püramiidi ehitamisega. Selle laiaks aluseks, millel kõik muu rajaneb, on füsioloogilised tarbed- (eksistentsiks hädavajalikud). Aste kõrgemal on turvalisusetarbed-(ohutus, sündmuste ettenägemine,kindlustatus) edasi kuuluvus-, armastustarbed ,edasi eneseaustus-, heakskiidu- ja tunnustustarbed ja kõige tipus eneseteostustarbed- e. püüda saada kõigeks, milleks inimene on võimeline saama. Tarvete järjestamine hierarhiana viitab sellele, et inimene üritab rahulduda madalaastme tarveteg
Pärnu Ülejõe Gümnaasium 12.a klass Marit Reier TÜDRUKUTE PROBLEEMID KIRJANDUSES JA REAALELUS Uurimistöö Juhendaja: Kertu Soodla Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Uurimistöö autor valis "Tüdrukute probleemid kirjanduses ja reaalelus" oma uurimistöö teemaks, kuna noorsookirjanduses kajastatakse noorte elusid ja probleeme, mis paneks lugejad mõtlema. Läbi raamatute saab lugeja samastuda tegelaste eludega ning näha lahendusi või tagajärgi, mis tehtud otsustega kaasnevad. Kuna valdav enamus noorsookirjandusest kajastab tüdrukute probleeme, siis töö eesmärgiks oli uurida, milliseid probleeme käsitletakse, kuidas naistegelasi kujutatakse ning milliseid lahendusi noored oma probleemidele leiavad. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas teostes kajastatavad probleemid on ka tänapäeva tegelikkusega seotud, kui realistlikul
enesejuhtimisoskus (enesehinnang, stressiga ja emotsioonidega toimetulek). Põhimõtteliselt peaks üle vaatama, kuidas õppemeetodid ja tunnitegevused neid arendavad. Ja võiksid olla ka praktilised treeningud. See eeldaks, et on inimesi, kes oskavad seda teha. Ja loomulikult praktilised oskused seoses AIDSi jms ennetamisega. Seda suunda nimetatakse life-skills based education elus toimetuleku oskuste arendamisele põhinev haridus. Kirjandus Hiiemäe, R. (2012). Katk ja AIDS sarnaste fenomenide käsitlemine rahvapärimuses. http://www.folklore.ee/pubte/kuuldust/031Katkjaaids.html Churchwell, E. et al. (2001). HIV/AIDS: a challenge in the classroom. Public Health Nursing, 15, pp 257-262. Pick, S. et al. (2007). Communication as a protective factor: Evaluation of a life skills HIV/AIDS prevention program for Mexican elementary-school students. AIDS Education and Prevention, 19 (5), pp 418-421. Cuijpers, P. et al
annaabi.ee 
