Brahman, aatman, isvara, purusa, deevad, asurad Kultus Jumalateenistus väga individuaalne Ohverdamine. Protsessioonid. Palverännakud Gangese äärde Varanasi. Ahmisa ehk vägivallatuse idee ja selle rakendamine. Taimetoitluse populaarsus. Loomade austamine. Templite välisseinu kaunistavad skulptuuride read, nende vahel seinamaalid jumalustest. Elu 4 etappi Kastisüsteem Brahmaanid ehk preestrid, Ksatrijad ehk valitsejad ja sõdurid, Vaisjad ehk põlluharijad, kaupmehed, pankurid ja käsitöölised, Shuudrad ehk teenijad, varem ka orjad. Väljaspool kaste - haridzanid ehk puutumatud. Igal kastil on oma dharma. Jumalad Devi Brahma Shiva Vishnu Kali Rama Krishna Lakshmi ` Pidustused Diwali Holi Raksbandhana Mahashivaratri ` Kasutatud kirjandus http://en
3. Kastikorra all mõistetakse Indial iseloomulikku ühiskonnaliikmete jagunemist erinevatesse seisustesse. Nimetus tuleb portugalikeelsest sõnast casta - sünnipära. Kastikuuluvus omandatakse sündides ja seda vahetada pole võimalik. Eri kastide vahelised abielud olid keelatud. Kastide koguarv ulatub umbes 3000'ni. Ühe ,,Rigveda" hümni järgi tekkisid varnad siis, kui maailma loomisel ohverdati ürgjumal Purusa: jumala suust loodi braahamid, kätest ksatrijad, puusadest vaisjad ning jalalabadest suudrad. Aarjalased moodustasid nn puutumatute grupi. Braahamid ehk preestrid korraldasid rituaale, hoolitsedes pärimuse säilitamise ning edasikandmise eest. Ksatrijad ehk sõjamehed kaitsesid ja valitsesid kogukonda. Vaisjad kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ning kaubandusega. Suudrad olid teenijad, kes vähemalt osaliselt pärinesid mitte-aarjalastest põliselanike seast. 4
Nad olid eelkõige karjakasvatajad. Aarijalaste keelest arenes sanskriti keel, mis sai India klassikaliseks kirjakeeleks U 800 eKr algas Indias rauaaeg ning peagi võeti kasutusele foniikia tähestikul põhinev kiri. Pühade raamatute e veedades saab ülevaate aarjalaste ühiskonnakorraldusest. Nad elasid väikeste kogukondadena oma pealike e radzade juhtimisel Kastikord e Indiale iseloomulik ühiskonnaliikmete jagunemine erinevatesse seisunditesse Braahmanid ehk preestrid Ksatrijad ehk sõjamehed Vaisjad kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ning kaubandusega Suudrad olid teenijad Puutumatu grupi moodustasid põliselaikud kui ka võõramaalased Kuningriigid VI saj eKr oli kujunenud 16 aarjaste riiki, kus ühed olid kuningriigid, teised vabariikliku korraldusega Esimene riik kujunes IV saj ja saavutas võimsuse tipu III saj eKr kuningas Asoka valitsusajal Asoka lasi end kujutada kohusetundliku ja humaanse valitsejana Asoka Suur (304232 eKr)
2. MUISTSESSE INDIASSE TUNGINUD INDOEUROOPA HÕIM aarjalased, 3. PREESTER MUISTSES INDIAS Braahman , 4. SUUR KAUBATEE HIINA JA LÄHIS IDA VAHEL Suur siiditee INDIAS VALITSES KASTIKORD. Aarjalaste ühiskonnakorraldus, kus inimesed jagunesid sünni järgi nelja suurde gruppi. Pane kastid tähtsuse järjekorda alustades kõige madalamast. Nimeta iga kasti ülesanded ühiskonnas: 1 brahmaanid preestrid. Ülesanne oli kuulutada jumala-sõna 2 ksatrijad sõjamehed. Rahva kaitsjad ja valitsejad. Sõjapealikud ehk radzad. 3 vaisjad talupojad, käsitöölised, kaupmehd. Teenisid ülemkihti (toitsid ja pidasid ülal) 4 suudrad teenijad, lihttöölised. Teenisid ülemkihti (toitsid ja pidasid üleval) Pane sündmused ajalisse järjekorda alustades kõige varasemast: 2600 eKr Induse äärde tekkisid kõrgelt arenenud linnad, 2000 eKr Hiinas tekkis esimene riik 1700 eKr kujunesid aarjalaste riigid,
Päikese üle. 17. Kuidas kutsutakse sintoismis jumalaid üldnimetusega? Kami'd. 18. Mis on hinduismi vanimad pühad teksid? Veedad. 19. Millist rahvast peetakse hinduismi rajajaks? Aarjalased. (not sure tho) 20. Mida tähendavad hinduistlikus ühiskonnad seisused ja mida kastid? Kui palju neid mõlemaid on? Kastid on elukutsel põhinevad suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt. Kaste on tuhandeid ja nad jagunevad nelja seisuse vahel (braahmanid=preestrid, ksatrijad=sõdurid, vaisjad=kaupmehed, käsitöölised, suudrad=maaharijad). Seisustesse sünnitakse vastavalt oma karmale, millele on oma kindlaksmääratud dhramad ehk elureeglid ja kohustused. 21. Kes kuuluvad hinduistlikus ühiskonnas brahmanite seisusesse? Kes ksatrijate seisusesse? Kes vaisjate seisusesse? Kes suudrade seisusesse? Mis on hinduismis kolm kõrgemat seisust? Brahmanid=preestrid, ksatrijad=sõdurid; vaisjad=kaupmehed ja käsitöölised, suudrad=maaharijad
(tulekummardajaid) Kireva rahvastikuga India kõneldakse kuni 1600 keelt! Neist suurim on hindi keel, mida kasutab kolmandik indialasi. Ühendavaks keeleks on aga hoopis inglise keel. Umbes 70% indilasi elab maal. Kastikord: India sotsiaalse süsteemi suurimaks eripäraks on see, e rahvastik jaguneb kastidesse. Kastikuuluvus on pärilik; see määrab ära inimese kindla seisundi ühiskonnas ja tema kindlad ametid. Algul oli viis suurt kasti: braahmanid (preestrid), ksatrijad (sõdurid), vaisjad (maaharijad ja kaupmehed), suudrad (töölised) ja puutumatute kast (ühiskonna heidkud) Põhiandmed: Pindala: 3 287 590 km2 Rahvaarv: 1 014 004 000 Pealinn: New Delhi Keeled: hindi, bengali, tamili, telugu, pandzi, urdu jt, inglise keel on ühendav keel Rahaühik: ruupia Inimesi ruutkilomeetri kohta: 299 inimest ruutkilomeetri kohta Peamine tegevusala: põllumajandus Suurimad linnad: 1. Bombay 9 926 000 2. Delhi 7 207 000 3. Calcutta 5 400 000
a)Kuidas kajastub kastikorras aarjalaste domineerimine? b)Kuidas põhjendab religioon kastikorra vajalikkust? c)Kuivõrd olid erinevate kastide liikmed kaasatud riigi valitsemisse? a) Need inimesed, kes ei olnud aarjalased, ei kuulunud ühtegi seisusesse vaid moodustasid üldse eraldi grupi- nn puutumatute grupi. b) Ühe ,,Rigveda" hümni järgi tekkisid varnad siis, kui maailma loomisel ohverdati ürgjumal Purusa: jumala suust loodi braahmanid, kätest ksatrijad, puusadest vaisjad ning jalalabadest suudrad. c) Kuningas valitses oma nõuandjate, ministrite, väeülema ja madalamate ametnike toel. Riik oli jaotatud administratiivseteks üksusteks, mida juhtisid asevalitsejad, kellele maksti teenistuse eest palka või anti maavaldusi. Kuninga ametnike kõrval mängisid riigis olulist rolli ka kohalikud omavalitsused linnades ja külades ning ka linnade käsitööliste ning kaupmeeste organisatsioonid
Preestrid olid kõrgetel positsioonidel. Kuningatel oli piiramatu võim ning rahva ette nad palju ei ilmunud, seda tegid nad vaid erandjuhtudel. Mõned tsivilisatsioonid olid üpris sarnased (nt. Asteegid ja Inkad), mõned aga päris erinevad (nt. India, kuna ainult seal oli kastikord, mida ei saanud muuta). Vana-India tsivilisatsioon Pärast 1500. a eKr kujunes aarjalaste tsivilisatsioonis kastikord, mille all mõisteti jagunemist nelja seisuse vahel: 1)Braahmanid ehk preestrid 2)Ksatrijad ehk sõjamehed 3)Vaisjad ehk karjakasvatajd ja 4)Suudrad ehk teenijad 5)Puutumatud ehk ühiskonnast välja poole jäänud Pealikud, teisisõnu radzad juhtisid väikeseid kogukonde ning tähtsamaid otsuseid arutati meeste ühiskoosolekutel. Esimene riik, mis hõlmas nii Induse kui ka Gangese tasandiku, mis kujunes IV sajandil eKr ning mis hiljem jagunes mitmeks sõltumatuks riigiks, oli oma võimsuse tipus III sajandil eKr kuningas Asoka valitsusajal. Vana-Hiina tsivilisatsioon
Ühendavaks keeleks on aga hoopis inglise keel. Kastikord India sotsiaalse süsteemi suurimaks eripäraks on see, et rahvastik jaguneb kastidesse.See kujunes välja aarialaste hulgas, kes tõid selle Indiasse kaasa.Kastikorra loomisel mängisid rolli eeskätt varalised huvid, hiljem anti sellele usuline tõlgendus. Kastikuuluvus on pärilik; see määrab ära inimese kindla seisundi ühiskonnas ja tema kindlad ametid. Algul oli viis suurt kasti: braahmanid (preestrid), ksatrijad (sõdurid), vaisjad (maaharijad ja kaupmehed), suudrad (töölised) ja puutumatute kast (ühiskonna heidkud).Tänapäeval on tegelikkuses 2000-3000 kasti. India püüab sellest diskrimineerivast süsteemist jagu saada. Andmed Põhiandmed: Pindala: 3 287 590 km2 Rahvaarv: 1 014 004 000 Pealinn: New Delhi Keeled: hindi, bengali, tamili, telugu, pandzi, urdu jt, inglise keel on ühendav keel Rahaühik: ruupia Inimesi ruutkilomeetri kohta: 299 inimest ruutkilomeetri kohta
· Kastide koguarv ulatuub umbes 3000-ni. · Kastikorra alged olid olemasa juba veedade ajastul. · Varna seisus, sanskriti k omadus, värv. · Aarjalased jagunesid kolme seisusesse, millele lisandus neljaski. · Pärast veedade ajajärku kujunesid selged piirid varnade ja nende sees moodustunud arvukate kastide vahel. · Ühe hümni järgi tekkisidd varnad siis, kui ohverdati ürgjumal Purusa. · Jumala suust loodi braahmanid. · Kätest ksatrijad. · Puusadest vaisjad. · Jalalabadest suudrad. · Aarjalaste ühiskonnast väljapoole jäävad inimesed moodustasid nn puutumatute grupi. Kuningriigid · VI saj. eKr oli Põhja-indias kujunenud vähemalt 16 aarjalaste riiki. · Ühed olid kuningriigid, teised vabariigid. · Riikide jõuvahekord oli muutlik. · Nii mõnigi riik suutis mõneks ajaks liita oma võimu alla suuri piirkondi. · Esimene riik, mis hõlmas Induse ja Gangese tasandiku kujunes IV sai. eKr.
SAKTISM Austatakse emajumalanna Saktit kõigis tema vormides. Sakti ise on jumalik, loov vägi, mis korrastab maailma ja hoiab kaose eest. Saktismi eripära selles austatakse ühte või mitut jumalannat: Durga, Lalita, Kali. Tantristlik saktism müstiline suund, kus üritatakse jumalani jõuda läbi emotsioonide. Kastikord Portugalikeelne sõna ,,casta" seisus; ,,vanra" sanskriti keeles. 1. Brahmaanid e. preestrid 2. Ksatrijad e. sõdurid (ülikud) 3. Vaisijad e. talupojad (kaupmehed, käsitöölised) _________________________________________ 4. Suudrad e. teenijad Välja jäävad Haridzanid e. puutumatud. Nendeks said põlisindialased. Kõrgemasse kasti võis saada uuesti sündimisel.
taastulekukujud. Olulisemad avataarad on Krisna ja Rama. "Ramajana" on võrreldes ,,Mahabharataga" väiksem, koosnedes 24 000 slokast. Pärimuse järgi on selle loonud muistne luuletaja Valmiki. (,,Mahabharata" autorit ei ole suudetud tuvastada). 3) 4. saj eKr tekkis Indias usuline pärimus budism, mis vastandub veedadest pärit hindu pärimusele. Selle pärimuse järgi jagunevad inimesed nelja kasti: braahmanid (preestrid), ksatrijad (aadelkond), vaisjad (käsitöölised) ja suudrad (teenrid). Viiendad olid paariad ehk väljatõugatud ehk mustatöö tegijad. Seejuures ei saanud keegi oma seisundit valida, vaid päris selle oma vanemailt. Budism oli vastu sellisele jaotusele. Budismi rajaja oli Gautama Siddharta ehk Sakjamun, kelle tiitel Buddha tähendab ,,virgunu". Budismi algusaja peamiseks keeleks oli paali keel. Budismi kirjavara tuntakse peamiselt ,,Tipitaka" põhjal, mis on pärimuse järgi pärit 205. aastast eKr.
5. Manipura Chakra päikese põimik 6. Svadhisthana Chakra allpool vööd 7. Muladhara Chakra selja algus Elu Elul on 4 etappi: 1. Õppimise aeg 2. Kodu ja pere loomise aeg 3. Erakuna elamise aeg 4. Kerjava askeedin rändamise aeg Hinduistidel on kastid ehk suletud ühiskonna kihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust vastavalt oma karmale on võimalik järgmises elus liikuda kõrgemale või madalamale. surm KASTID JAGUNEVAD: 1. Brahmaanid ehk preestrid 2. Ksatrijad ehk valitsejad ja sõdurid 3. Vaisjad ehk põlluharijad, kaupmehed, pankurid ja käsitöölised 4. Suudrad ehk teenijad ja orjad Hinduistid ei austa surnukeha, see põletatakse ära ning hing pääseb vabaks Aegade lõpp Usutakse, et iga 432 000 aasta tagant ilmub Vishnu, kes päästab maailma ning kõik hakkab otsast peale. Maailm on selleks ajaks täis viha ja halba. liturgia Jumalateenistus on individuaalne Jumalate kummardamine Surnukehade põletamine Jooga Ohverdamine
puhtusastme järgi, kus iga hindu sünnib oma vanemate kasti (tööalased ühiskonnagrupid). Kastisüsteemi mõjud elule: · elukutse · abikaasa · majanduslik staatus · suhtlusringkond. Kastisüsteem keelustati Indias 1950. aastatel seadusega. Kastid: 1) Esimene kast Braahmanid preestrid moodustavad ülemklassi. Neilt nõutakse laitmatut moraali ja usuliste käskude täitmist. 2) Teine kast Ksatrijad- ühiskonna administratiivne seltskond. Siia kuuluvad sõjamehed, ametnikud ja preestrid. 3) Kolmas kast Vaisjad siia kuuluvad inimesed kes tegelevad põllumajandusega, kauplemisega ja käsitööga. Talupojad, kaupmehed. 4) Neljas kast Suudrad siia kuuluvad need, kes samuti teenindavad eespool loetletud kaste. 5) Viies kast -Tsandaalad - tegemist on rõhututega. Nemad peavad tegema ühiskonna kõige alandavamaid töid, näiteks surnukehade koristamisega jne.
Aarialased 20. Mida tähendavad hinduistlikus ühiskonnad seisused ja mida kastid? Kui palju neid mõlemaid on? Kastid on üldiselt elukutsel põhinevad suletud ühiskonnakihi, kuhu kuulutakse sünnipäraselt. Igal kastil on on dharma ehk jumalik seadmus ja kohustused. Kaste on tuhandeid ja nad jagunevad nelja seisuse vahel. Seisused on pmt värvide pealt ülesse ehitatud (aarlased oli heledamad ja olid seega kõrgemates kastides) 1) Brahmaanid preestrid 2) Ksatrijad valitsejad ja sõdurid 3) Vaisjad põlluharijad, käsitöölised, kaupmehed ja pankurid 4) Suudrad sulased ja teenijad. 21. Kes kuuluvad hinduistlikus ühiskonnas braahmanite seisusesse? Kes ksatrijate seisusesse? Kes vaisjate seisusesse? Kes suudrade seisusesse? Mis on hinduismis kolm kõrgemat seisust? Braahmanite seisusesse preestrid Ksatrijate seisusesse valitsejad ja sõdurid Vaisjate seisusesse põlluharijad, käsitöölised, kaupmehed ja pankurid
importimis tooted on toornafta, väetis, raud ja teras. Tähtsamateks vaatamisväärsusteks on India üks suuremaid haudehitisi(surnu mälestuseks tema hauale püstitatud) ja veel Punane fort ehk punane kindlus. India sotsiaalse süsteemi suurimaks eripäraks on aga see, et rahvastik jaguneb n-ö kastidesse. Kastikuuluvus on pärilik ehk see määrab ära inimese kindla seisundi ühiskonnas ja tema kindlad ametid. Alguses oli viis suurt kasti: braahmanid(preestrid), ksatrijad(sõdurid), vaisjad(maaharijd ja kaupmeher), suudrad(töölised) ja n-ö puutumatu kast ehk ühiskonna heidikud, aga tänapäeval on juba tegelikkuses 2000-3000 kasti, aga India tahab ja püüab sellest diskrimineerivast süsteemist jagu saada. India kaardil: 2 Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/india_liina.htm http://et.wikipedia.org/wiki/India http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/india_ajalugu_liina.htm
pärismaalased. § Kastikorra loomisel mängisid rolli eeskätt varalised huvid, hiljem anti sellele usuline tõlgendus. § Usulise tõlgenduse järgi olevat selle korra paika pannud aarialaste jumal Brahma. Vastavalt tema õpetusele oli neli kasti: Brahma õpetuse 4 kasti I Braahmanid ehk preestrid, ülesandeks oli hoolitseda pärimuste säilitamise ning edasikandmise eest. ( loodus jumala suust ) II Ksatrijad ehk sõjamehed, kohustuseks oli kaitsa riiki ja hoida seal korda ( loodi kätest). III Vaisjad kasvatasid karja,harisid põldu ja tegelesid käsitöö ning kaubandusega ( puusadest) IV Suudrad olid teenijad, põliselanikud ( dporiga määäri jalalabadest) Lisaks puutumatud e. paariad-ühiskonnast välja heidetud Lisaks veel puutumatud ehk paariad olid ühiskonnast välja heidetud. Arvati, et nende puudutamine rüvetab teist inimest. Nemad pidid täitma kõige ebameeldivamaid
Umbes 320 a pKr India riik taastati ja uue riigi ajalugu ulatub ka juba keskaega. ühiskonna korraldus Vaisjad ja suudrad pidid toitma Aarjalaste ühiskonnakorraldus Aarjalstele sai väga iseloomulikuks kastikord. Inimesed jaugenid sünnijärgi gruppidesse ehk seisustesse. Usuti, et iga seisus oli tekkinud jumala kehaosadest. Preestrid ehks braahmanid olid tekkinud jumala suust . kuna nende ülesandeks oli kuulutada jumala sõna. Ksatrijad olid sõjamehed. Need pidavat tekkinud jumala kätest ja nad kaitsesid ja valitsesid rahvast. Vaisjad talupojad, kauomehed ja käsitöölised olid tekkinud jumala puusadest. Suudrad ehk teenijad kuulusid kõige madalamasse seisusesse. Nemad tekkisid kahte ülemist seisust. Nendest kastitest välja jäänud inimesed olid puutumatud. Nemad polnud aarjalased, vaid India põliselanike järeltulijad. Neile ainti kõige mustemad ja raskemad tööd.
Hinduistliku ühiskonna eripära Kastid - suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust vastavalt oma karmale on võimalik järgmises elus liikuda kõrgemale või madalamale. (Ei vasta traditsioonilistele seisustele euroopalikus mõttes) Varna - värv (märk otsa ees). Casta seisus. Portugali maadeavastajad, kes jõudsid 15.-16.saj. Indiasse, hakkasid varnasid nimetama lähima omakeelse vastega. (1) brahmaanid ehk preestrid, (2) ksatrijad ehk valitsejad ja sõdurid, (3) vaisjad ehk põlluharijad, kaupmehed, pankurid ja käsitöölised, (4) shuudrad ehk teenijad, varem ka orjad. Jagunevad paljudeks alamkastideks. Kolm kõrgemat kasti pärinevad aarja ajastust, neljas tekkis pärast Indiasse jõudmist alistatud rahva baasil. Seadustati Manu seadustes II saj . Väljaspool kaste - haridzanid ehk puutumatud, kes teevad roojaseks peetavaid töid. Ka neil on palju alamkaste.
Aarjalaste elu juhtisid kohalikud pealikud ehk radzad. Kastikord Indias on ühiskond jaotatud kastidesse (tuleneb portugali keelest casta sünnipära). Kastidesse sünnitakse ja seda ei ole võimalik vahetada. Juba arjaalased olid jaotatud 4 seisusesse e. varnasse (värvi järgi). Ühe ,,rigveda" hümni järgi tekkisid varnad jumala Purusa loovutamisel: · Jumala suust loodi braahmanid e preestrid, kes korraldasid rituaale ja hoolitsesid pärimuste säilitamise eest. · Kätest loodi ksatrijad e sõjamehed, ke skaitsesid ja valitsesid kogukonda. · Puusadest vaisjad, kes kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ning kaubandusega. · Jalalabadest suudrad, kes olid teenijad. Osalised pärinesid mitte arjaalaste seast. Aarjalastest väljapoole jäävad inimesed jäid varnadest väljapoole ja moodustasid puutumatute grupi. Riigid VI saj eKr oli Põhja-Indias kujunendu vähemalt 16 aarjalaste riiki. Osad olid kuningriid, teised vabariigid
800 algas rauaaeg. võeti kasutusele foiniikia tähestikul põhinev kiri. pühade raamatute - veedade - abil saab ülevaate ühiskonnakorraldusest. hümnide ja usutekstide kogumik. "Rigveda"s on üle 1000 hümni (loodud II aastatuhandel). aarjalased olid karjakasvatajad, kuid said ka põlluharijateks, kasvatati riisi. pealik - radza. meeste üldkoosolekud. kastikuuluvus omandatakse sündides, ei saa vahetada. puutumatud on põliselanikud ja võõramaalased. braahmanid e. preestrid, ksatrijad e. sõjamehed, vaisjad e. põllud,karjad ja kaubandus, suudrad e. teenijad. VI saj. oli 16 aarjalaste riiki, oli kuningriike ja vabariike, lõpuks suuremad monarhistlikud riigid. esimene riik, mis hõlmas peaaegu kogu India, oli oma tipul III saj. kuningas Asoka ajal. ta pidas veriseid vallutussõdu, pärast tegeles rohkem sisekorraldusega. poliitiline killustatus oli tavaline, kuningas valitses Indiat alamate toel. linnades olid omavalitsused. kõik erinevate kastide liikmed
Vasak käsi on mõeldud tagumiku pühkimiseks (enamasti kõikjal idamaades). Suhteliselt esmane asi, mida hindu sult küsib on sinu amet. Sellega pannakse paika sinu kuuluvus hindudele tavapärasesse kastisüsteemi. Kastikord: India sotsiaalse süsteemi suurimaks eripäraks on see, e rahvastik jaguneb kastidesse. Kastikuuluvus on pärilik; see määrab ära inimese kindla seisundi ühiskonnas ja tema kindlad ametid. Algul oli viis suurt kasti: braahmanid (preestrid), ksatrijad (sõdurid), vaisjad (maaharijad ja kaupmehed), suudrad (töölised) ja puutumatute kast (ühiskonna heidkud) Tänapäeval on tegelikkuses 2000-3000 kasti. India püüab sellest diskrimineerivast süsteemist jagu saada. Tervituseks ikka namaste või namasgar. KOHALIK TRANSPORT Indias on ainuvõimalikuks reisimise vahendiks raudtee, kuna maanteeliiklus on tõeliselt hullumeelne. 8 m laiusel asfaltteel voorivad koos autodega samas suunas tuhanded inimesed,
Sellel ajal võisid juba indialased elevandi kodustada. Tööriistu valmistati peamiselt vasest ja pronksist. 3 Aarjalaste ühiskonnakorraldus Aarjalstele sai väga iseloomulikuks kastikord. Inimesed jaugenid sünnijärgi gruppidesse ehk seisustesse. Usuti, et iga seisus oli tekkinud jumala kehaosadest. Preestrid ehks braahmanid olid tekkinud jumala suust kuna nende ülesandeks oli kuulutada jumala sõna. Ksatrijad olid sõjamehed. Need pidavat tekkinud jumala kätest ja nad kaitsesid ja valitsesid rahvast. Vaisjad talupojad, kauomehed ja käsitöölised olid tekkinud jumala puusadest. Suudrad ehk teenijad kuulusid kõige madalamasse seisusesse. Nemad tekkisid jumala poristest jalgadest. Vaisjad ja suudrad pidid toitma kahte ülemist seisust. Nendest kastitest välja jäänud inimesed olid puutumatud. Nemad polnud aarjalased, vaid India põliselanike järeltulijad. Neile ainti kõige mustemad ja
Induse Piirkonnakohtunikud sündsaks. eKr. Siis tekkisid kaubandussidem . Kasvatati peale ka nende ed ulatusid Hiina perekond oli kaamelite ja esimesed Mesopotaamiani patriarhaalne. hobuste veel kitsi suuremad asulad, . Nooremad pidi ja eesleid. millest peagi Ksatrijad ehk kuuletuma Beduiinide arenesid sõjamehed. vanematele ja naised peamiseks püramiidtemplite Vaisjad olid meestele. riietusesemeks oli ümber koondunud karjakasvatajad. Üldiselt kehtis mantel ning peas linnad. Nad Suudarad olid paarabielu. oli õppisid kasutama teenijad. Tähtsamaks peeti kaamelikarvadest metalle.
üldine vaesus. Sellest hoolimata on India elanikud küsitluse andmetel ameeriklaste järel maailma õnnelikumad. Vaat mis tähendab hindu religioon ja soe kliima. Kastisüsteem India sotsiaalse süsteemi suurimaks eripäraks on rahvastiku jagunemine kastidesse. Kastikuuluvus on pärilik; see määrab ära inimese seisundi ühiskonnas ja tema kindlad ametid. Algul oli viis suurt kasti: braahmanid (preestrid), ksatrijad (sõdurid), vaisjad (maaharijad ja kaupmehed), suudrad (töölised) ja puudumatude kasti kuuluvad paarid (ühiskonna heidikud). Tänapäeva tegelikkuses on 2000-3000 kasti või alamkasti. India püüab jagu saada sellest diskrimineerivast süsteemist, mida taunis Mahatma Gandhi ja mis on ka riigi põhiseadusega keelatud. India keeled Indias on tervelt 18 ametlikku keelt: hindi, urdu, sanskriti, sindi, bengali, marathi,
Samuti leidu seal arutlusi kontemplatsioonitehnika üle, mille abil on võimalik jõuda mõistmiseni, et aatman on brahmani üks. olid juutide Teise Templi aegne religioosne rühmitus, mis pidas tähtsaks nii Pühakirja (Toora) kui ka suulise pärimuse täpset järgmist. Hiljem kujunes variserlusest rabiinlik juutlus, mis sai judaismis domineerivaks. värv; traditsiooniline hindu ühiskonnakorraldus, mis koosneb neljast seisusest, varnast. Need neli on braahmanid (preestrid), ksatrijad (valitsejad, sõdalased), vaisjad (talupojad, kaupmehed, käsitöölised) ning suudrad (teenijad). Varnadest jäävad välja puutumatud. pühakirjad, mis kajastavadIndia aarialaste religiooni. Need sisaldavad nii ülistuslaule, rituaalide juhiseid kui kosmoloogiat puudutavaid arutelusid. Veedasid on kokku neli. "Rigveeda" on ülistuslaulud jumalatele, isikustatud loodusjõududele, "Saamaveeda" on retsiteeritavad värsid, "Jadzuveeda" on rituaale puudutavad
· Tähtsaim veeda - rigveda. · Rita maailmakord. · Mitra päikesejumal. · Varuna taevajumal. · Riitus elstatakse lugusid; hoitakse maailmakorda. · Hinduism on usundina henoteism s.t mitme jumala hulgast ühe eelistatud jumala kummardamine, (samas on ta ka teopanteism s.t üks jumal või jumalik kõiksus) peajumalaks enim austatud jumal. · Kastikord (kast - varna) kindlasse seisusesse sünnitakse: 1. Brahmaanid preestrid 2. Ksatrijad sõdurid, aadlikud, valitsejad 3. Vaisjad kaupmehed, käsitöölised, põlluharijad 4. Suudrad teenijad, sulased 5. Paariad puutumatud · 1.-3. Seisustele on juurdepääs lunastusele, veedadele kakskordsündinud · Dharma õpetus, seadus. Kui inimene sünnib oma kasti, siis peab ta seal võimalikult hästi elama; igal inimesel on elus oma ülesanne. · Kakskordsündinute elu jagunes neljaks eluperioodiks ehk aasramiks: 1
Kastid ei vasta traditsioonilistele seisustele euroopalikus mõttes. Portugali maadeavastajad, kes jõudsid 15.16. sajandil Indiasse, hakkasid varnasid nimetama lähima omakeelse vastega casta, mis tähendab seisust. Kaste on neli, seisuseid on tuhandeid. 21. Kes kuuluvad hinduistlikus ühiskonnas brahmanite seisusesse? Kes ksatrijate seisusesse? Kes vaisjate seisusesse? Kes suudrade seisusesse? Mis on hinduismis kolm kõrgemat seisust? Kastid: · braahmanid preestrid; · ksatrijad sõdalased, valitsejad; · vaisjad talupojad, põlluharijad, kaupmehed, pankurid ja käsitöölised; · suudrad teenijad, varem ka orjad. 22. Kes asetsevad hinduistlikus ühiskonnas väljaspool seisusi? Puutumatud. 23. Mis on karma? Kuidas defineerida hinduismis ja budismis karma seadust? karma (tegu) teo ja tagajärje seadus 24. Mis on hinduismis braahman ja mis on aatman? brahman ja aatman - maailmavaim ja inimhing 25. Mida tähendab tõlkes nimi ,,Buddha"?
Hinduism tekkeaeg umbes 4000 aastat tagasi kastisüsteem: altpoolt: · puutumatud (dalitid) · teenijad ja töölised (suudrad) · kaupmehed ja talupojad (vaisjad) · sõdurid, ametnikud ja valitsejad (ksatrijad) · preestrid ja õpetlased (braahmanid) Hindu ühiskond jaguneb neljaks seisuseks (varna). Iga varna jaguneb tuhandeteks dzatideks ehk kastideks need on seotud inimese päritolu ning ametiga. Igal omad tavad seoses riietumise, söömise kui ka usundiga. Abikaasa samast dzatist. Kui kõrgemast kastist inimene on kokkupuutunud madalamaga, peab end rituaalide kohaselt puhastama. veedad ja rahvuseeposed: veedad hindu pühad tekstid, vanimad osad on aarja päritolu 13saj.eKr
Kastikuuluvus omandatakse sündides ja seda pole võimalik vahetada. Eri kastide omavahelised abielud on keelatud. Aarjalased jagunesid kolme seisusesse e varnasse, millele lisandus veel neljaski, madalam varna. Aarjalaste ühiskonnast väljapoole jäävad inimesed (põliselanikud kui ka võõramaalased) moodustasid nn puutumatute grupi ja jäid väljaspoole ka varnadest. 1.Braahmanid preestrid , korraldasid rituaale, hoolitsedes pärimuste säilitamise & edasikandmise eest. 2.Ksatrijad sõjamehed, kaitsesid ja valitsesid kogukonda. 3.Vaisjad kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ja kaubandusega. 4.Suudrad teenijad, kes vähemalt osaliselt pärinesid mitte-aarjalastest põliselanike seast. Kuningriigid: VI saj oli Põhja-Indias kujunenud vähemalt 16 aarjalaste riiki. Ühed kuningriigid, teised vabariikliku korraldusega. Edaspidi koondusid nad suuremateks monarhistlikeks riikideks. Jõuvahekord riikide vahel oli muutlik eri osades tugevnesid ja
ennast pühas Gangese jõe vees puhastada. India ühiskonna kõige silmatorkavam nähtus on kastisüsteem. Kast on tööjaotuse, elukutse ja ühiskondliku positsiooni alus. Põhikastid: Braahmanid moodustavad religioosse ja ühiskondliku ülemklassi, kelle ülesandeks on tõlgendada pühasid raamatuid ning sooritada templis ja kodus pühi rituaale Ksatrijad on ühiskonna administratiivne aristokraatia. Nad tegutsevad sõjameeste ja ametnikena ning braahmanite abilistena Vaisjad tegelevad põllumajanduse, kauplemise ja käsitööga Suudrad on eelmiste teenijad. Väljaspoole kastisüsteemi jäävad "puutumatud". Hinduistlik kunst on lahutamatu osa sellest religioossest atmosfäärist, milles ta on tekkinud ja mida ta kujutab. Templite arhitektuur, skulptuurid, maalikunst, muusika ja lavakunst teenivad kõik koos kultust ja usulisi legende
Tsükliline mõtlemine Kõik kordub ja pole vahet mineviku, tuleviku, oleviku vahel see kõik moodustab ühe terviku koosneb korraga sealpoolsusest, siinpoolsusest, minevikust ja olevikust. Müütiline mõtlemine Usutakse müüte ja, et maailm on loodud mingite müütiliste toimingute tagajärjel või, et maailm on nt lapik, mis asetseb kilpkonna seljal. Kastikord Indias on kastikord ehk süsteem, kus inimesed jagunevad 1) Braahmanid preestrid; 2) Ksatrijad sõjamehed; 3) Vaisjad käsitöölised, pankurid, kaupmehed; 4) Suudrad muud väiksed olevused. 1.-3. pärinesid aarialastest, 4. ei pärinenud. Väljaspool kastisüsteemi on puutumatud, keda ei tohigi puutuda, sest nad on roojalased. Kastisüsteemi kõige all on need, kes pesid puutumatute pesu. Kirjelda. Loodususund Tavaliselt puudub kindel rajaja. Tihtipeale puudub pühakiri suuline pärimus. Puudub süstemaatiseeritud õpetus
Tsükliline mõtlemine Kõik kordub ja pole vahet mineviku, tuleviku, oleviku vahel see kõik moodustab ühe terviku koosneb korraga sealpoolsusest, siinpoolsusest, minevikust ja olevikust. Müütiline mõtlemine Usutakse müüte ja, et maailm on loodud mingite müütiliste toimingute tagajärjel või, et maailm on nt lapik, mis asetseb kilpkonna seljal. Kastikord Indias on kastikord ehk süsteem, kus inimesed jagunevad 1) Braahmanid preestrid; 2) Ksatrijad sõjamehed; 3) Vaisjad käsitöölised, pankurid, kaupmehed; 4) Suudrad muud väiksed olevused. 1.-3. pärinesid aarialastest, 4. ei pärinenud. Väljaspool kastisüsteemi on puutumatud, keda ei tohigi puutuda, sest nad on roojalased. Kastisüsteemi kõige all on need, kes pesid puutumatute pesu. Lisaks silmaringi küsimused sümbolid, pühapaigad, isikud, eritoimingud jne. Selgita 4 üllast tõde (budism) 1. Kogu inimese elu on kannatus 2
B saavutatud staatusele Võime eristada 3 erineva sotsiaalse mobiilsusega ühiskonnatüüpi. 1. Kastiühiskond. Kastiks loetakse inimeste ühtekuuluvuse vormi. Liikmeks saadakse sünniõigusealusel. Kastide vahelised abielud on välistatud. Suhted kastide vahel on jäigalt reglementeeritud. Ajalugu tunneb kaste mitmel erineval kujul: (preestrid Egiptuses, samuraid Jaapanis, India klassikaline süsteem, sai alguse muinas-Indiast, kus oli 4 varanduslikku ja usulist kihti (braahmanid, ksatrijad, vaisad, sudrad). Väljaspool kaste seisid nn puutumatud e. paariad. 1950 põhiseadus kaotas küll kastid de jure (õiguslikult), kuid de facto järgitakse tavasid siiani. Eri kastide vahel on individuaalne sotsiaalne mobiilsus praktiliselt võimatu. Võimalik on ainult grupiline liikumine või struktuurne mobiilsus.) 2. Avatud klassiühiskond (tavaline kodanlik ühiskond, e. industriaalühiskond) . Teoreetiliselt võimalik igasugune individuaalne mobiilsus (ajalehepoisist ---> miljonäriks)
keel. Põhiseaduse järgi on Indias 17 regionaalset keelt, mida kasutatakse ainult kindlates piirkondades. Ülitihe asustus ja kõrge sündivus põhjustavad riigile raskeid majandusmuresid. Umbes 70% indialstest elab maal. 6.1. Kastisüsteem India sotsiaalse süsteemi suurimaks eripäraks on rahvastiku jagunemine kastidesse. Kastikuuluvus on pärilik; see määrab ära inimese seisundi ühiskonnas ja tema kindlad ametid. Algul oli viis suurt kasti: braahmanid (preestrid), ksatrijad (sõdurid), vaisjad (maaharijad ja kaupmehed), suudrad (töölised) ja puutumatute kasti kuuluvad paariad (ühiskonna heidikud). Tänapäeva tegelikkuses on 2000-3000 kasti või alamkasti. India püüab jagu saada sellest diskrimineerivast süsteemist, mida taunis Mahatma Gandhi ja mis on riigi põhiseadusega keeletud 7. Linnad Suurimad linnad: (elanike arv, sulgudes koos linnakuga) Mumbai (Bombay).............................9 926 000 (14 500 000) Delhi....................
Hulk erootilisi skulptuure. Gwaliorist umbes 200 km kaugusel. ikhara- (mägi, torn) kloostritorn. Garkha-gRha- lootemaja. 84 torni, aga ainult 1 iseseisev torn. MaNDapa- sammastele toetuv, aga risti hoonet eemale kiskuv. Eeskoda meenutab avatud rõdu. maNDapa seda ei ole. maNDapa peal asi, mida nimetatakse püramiidiks. Khajuraho templid enamuses rajatud Chandella dünastia all. Vanasti oli templilinnas kuningate lõburesidents. AbU mägi. Asub Rajasthani osariigis. Seal mäel loodi ksatrijad kui niisugused. Solanki dünastia. VastupAla /TejapAla. 11-12 saj. enamus templitest sinna ehitatud. Põhilised 4 templit. Enamus templitest marmorist. Moslemi arhitektuuri mõju paistab neist. Jharokha- Pärsiast ja Kesk-Aasiast tuleb. Dzainistide jaoks oli kunst meditatsiooni abivahendiks. Nimetasid neid yantrateks. Kõige varasemad kujutised ongi dirthakarade kujutised. Kujude põhiline valmistamise koht oli MathurA. Linna juurest leitud arvukalt dzainistlikku kunsti
asemel tuli peale kooli lõpetamist teha oma õpetajale kingitus. Kursus võis kesta aastakümneid, õppetöö oli suuline, peamiseks aineks veedad. Õpilane pidi rangel järgima distsipliini: · Pidi talitsema oma ihasid ning soove · Ei tohtinud süüa liha ega mett; ei tohtinud kasutada maitseaineid, sealhulgas soola · Ei tohtinud kanda jalatseid · Ei tohtinud käia läbi naistega ega osaleda pidudel, kus lauldi ja tantsiti Ka ksatrijad ja vaisjad võisid õppida braahmani koolis, kuid neil varnadel olid hariduse vallas omad spetsiifilised vajadused. Käsitöölistel läks vaja vastavate alade praktilisi oskusi, kaupmeestel teadmisi arveraamatute pidemisest, sõjamehed omandasid võitluskunste jne. Budistid ning dsainistid lõid kloostrikoole. Budistlikest õppeasutustes oli tuntuim Biharis asunud Nalanda kolledz (rajati 5.-6. saj), kus õpetati meditsiini, mõtteteadust,
seda pole võimalik vahetada. Eri kastide omavahelised abielud on keelatud. Aarjalased jagunesid kolme seisusesse e varnasse, millele lisandus veel neljaski, madalam varna. Aarjalaste ühiskonnast väljapoole jäävad inimesed (põliselanikud kui ka võõramaalased) moodustasid nn puutumatute grupi ja jäid väljaspoole ka varnadest. 1.Braahmanid preestrid , korraldasid rituaale, hoolitsedes pärimuste säilitamise & edasikandmise eest. 2.Ksatrijad sõjamehed, kaitsesid ja valitsesid kogukonda. 3.Vaisjad kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ja kaubandusega. 4.Suudrad teenijad, kes vähemalt osaliselt pärinesid mitte-aarjalastest põliselanike seast. Kuningriigid: VI saj oli Põhja-Indias kujunenud vähemalt 16 aarjalaste riiki. Ühed kuningriigid, teised vabariikliku korraldusega. Edaspidi koondusid nad suuremateks monarhistlikeks riikideks. Jõuvahekord riikide
vahel. Mõned kastid jäävad ka seisusest välja. Et sinna kuulujad teead kõige mustemaid ja põlatumaid töid, ei tohi neid puudutada, mistõttu nimetatakse neid puudutamatuteks ehk roojasteks. Seisusele vastav sanskritikeelne sõna varna tähendab värvi, sest kolm kõrgemat seisust moodustusid aarjalastest, kes olid nahavärvilt heledamad. Naljas seisus tekkis alistatud põlisrahvaste baasil. Neli varnat on 1. braahmanid ehk preestrid 2. ksatrijad ehk valitsejad ja sõdurid 3. vaisjad ehk põlluharijad, käsitöölised, kaupmehed ja pankurid 4. suudrad ehk sulased ja teenijad. Kolm kõrgemat kasti pärinevad aarja ajastust. Kastisüsteem seadustati Manu seadustes 2. saj. Igal seisusel on oma dharma ehk jumalik seadmus ja kohustused. India religioonides on olulisel kohal ahinsa ehk vägivallatuse idee. Seda kasutas edukal Mahatma Gandhi, iseseisvusliikumise vägivallatu vastupanu juht 20. saj. I poolel. India saavutas
suhtlusest. Selle eesmärk on keha vajadusi vähendada ja seeläbi jõuda lähemale kiiremale valgustumisele. Positiivne askees ei esine küll Indias, kuid seda on mujal see on keha kurnamine läbi liialduste liigsöömine, ohjeldamatu seksuaalelu. * Indias on kasti süsteem. Kast tuleb hispaania keelsest sõnast castas, mis tähendab klanni, mis sankskripti keeles on varna. 1) Braahmanid preestrite klass; 2) Ksatrijad sõjamehed; loodud jumala kätest; 3) Vaisjad käsitöölise, pankurid, kaupmehed; loodud jumala reitest; 4) Suudrad jumala jalgadest. -) 1.-3. pärinesid aarialastest, 4. ei pärinenud. Väljaspool kastisüsteemi on puutumatud, keda ei tohigi puutuda, sest nad on roojalased. Kastisüsteemi kõige all on need, kes pesid puutumatute pesu. Budism * Budiste on umbes 500 miljonit. * 6 saj e.Kr Kirde-Indias, vastukaaluks brahmanismile.
võib pidada hindu-ismi kujunemise aluseks. Eeposed olid ja jäid kasvatustraditsioonide alussambaks. Üks vanemaid ja tuntumaid Vana-India kirjandusallikaid on Manu seadused. Manu seadustega samal ajal kujunes välja varna-süsteem, mis jaotas kõik inimesed nelja suurde gruppi e varnasse- braahman, ksatria, vaisja ja suudra. Manu seadustes on ära märgitud kõigi nelja varna esindajate põhitegevus: braahmanid on preestrikohustuste täitjad, veedade uurijad või õpetajad. Ksatrijad tegelevad sõjaasjandusega. Vaisjad on põlluharijad,kaupmehed või käsitöölised. Suudrad teenivad alandlikult kolme kõrgemat varnat. Kasvatuses oli tähtis inimest kujundav tegur arvukate rituaalide selgeksõppimine ja nende pidev kasutamine. Rituaalid olid kaasatud inimese ellu juba enne tema sündi. Õppimine toimus rangelt õpetaja - guru- järelevalve all. Tema poole pidi alati aupakli-
vale (ketserliku) kristliku pärimuse tunnistamisel. Kõigil kristlastel oli 27 teosest koosnev Uus Testament. Kiriku organisatsioon kindlustas kristluse konsolideerumise. Kujunes Rooma riigikirik. Kuna riigi ida- ja lääneosa erinesid kultuuriliselt, kujunes välja kaks põhiharu: roomakatoliiklus ja õigeusk. EKSAMIAJAD: 12:15-13:30 R 21. mai R 28. mai Peter Nagel 21. mai Hinduism brahmanid, ksatrijad, vaisjad = dvidza (kaks korda sündinu) suudrad varna klassikuuluvus asrama elujärk dharma maailmakord, sanatana dharma igavene, sadharana dharma igapäevane, svadharma isiklik sansara taassünd karma tegu, looming; põhjuse ja tagajärje seadus duhkha kannatus moksa kannatusest vabanemine sramana püüdlejad SANKARA dasanamide ordu Ramajana Mahabharata --> Bhagavadgita upanisadid bhakti pühendumine sruti kuuldud, ilmutatud
AATMAN JA MOKSA: · Aatman = ,,hing" - Hing saab vabaks - Elusolendi olemuslik, muutumatu põhiolemus · Moksa = ,,vabanemine" - Võimalik, kui mõistetakse, et aatman ja brahman on üks ja seesama - Vaimse tegevuse peamine eesmärk KASTISÜSTEEMI KUJUNEMINE: · Vanades hinduistlikes pühakirjades oli ühiskond jagatud üksteisest sõltumatuteks rühmadeks: - Braahmanid olid preestrid - Ksatrijad olid sõdalased - Vaisjad olid kaupmehed - Suudrad olid käsitöölised · Abielud kastisiseselt · Lisaks neljale kastile olemas ka viies kast tsaandalad (rõhutud) - Teevad ühiskonnas kõige alandavamaid töid - ,,puutumatute" kast Tänapäeval ,,määratud" kast HINDUISTLIKUD JUMALAD: · Hindud usuvad ühte lõpmatusse ülimasse olendisse, kellel on piiramatu hulk kehastusi
Eeposed olid ja jäid kasvatustraditsioonide alussambaks. Üks vanemaid ja tuntumaid Vana-India kirjandusallikaid on Manu seadused. Manu seadustega samal ajal kujunes välja varna-süsteem, mis jaotas kõik inimesed nelja suurde gruppi e varnasse- braahman, ksatria, vaisja ja suudra. Manu seadustes on ära märgitud kõigi nelja varna esindajate põhitegevus: braahmanid on preestrikohustuste täitjad, veedade uurijad või õpetajad. Ksatrijad tegelevad sõjaasjandusega. Vaisjad on põlluharijad,kaupmehed või käsitöölised. Suudrad teenivad alandlikult kolme kõrgemat varnat. Kasvatuses oli tähtis inimest kujundav tegur arvukate rituaalide selgeksõppimine ja nende pidev kasutamine. Rituaalid olid kaasatud inimese ellu juba enne tema sündi. Õppimine toimus rangelt õpetaja - guru- järelevalve all. Tema poole pidi alati aupakli-
Olulisim on neist Rigveda: Koosneb 1088st mantrast ehk palvest värsivormis Peatükke nimetatakse mandalateks Kuna kirjapanek ei olnud esialgselt lubatud, pidid olema kõik mantrad peas Mantrad olid pragmaatilised palve jumalale hea saagi, tervise või lahingus edu nime Rahvaste eristus arya ehk aarialased ja anarya ehk mitte-aarialased Hiljem ilmus ka kastisüsteem: 1. Preestrid ehk braahmanid (suust) 2. Sõdalased ehk ksatrijad (kätest) Pärimuse järgi tehtud hiiglase eri 3. Lihtrahvas ehk vaisjad (puusadest) eesmärgiks soojätkamine 4. Teenrid (jalgadest) räpaste lihttööde tegijad kehaosadest Yajurvedas on kirjas erinevad riitused, nagu näiteks ohverdamiskombed. Samarveda tekstid on samad, mis Rigvedas, kuid on teises värsimõõdus, sest on mõeldud laulmiseks Athorvavedas on kirjas erinevad uskumused (superstitions).
Brahmani kujutlus inimese piiratud teadvuses, mistõttu ei esinda ta Ülimat Vaimu. Purusa Purusa on hinduismis 'universum ise', (Jungi arhetüüp: 'kosmiline inimene'), keda inimesed erinevalt vaadates näevad ja tunnetavad erinevate deevadena. Rigveda Purusha sukta kirjeldab Purusat tuhandepäise ja tuhandejalgse hiiglasena, kelle vaim on Kuu, silmad on Päike ja hing on tuul. Purusa keha vastab neljale varnale: tema peast või suust tulid brahmiinid, tema kätest ksatrijad, reitest vaisjad ning jalgadest suudrad. Purusast on tulnud Viraj, nais-alge, mille kaudu toimuvad ümbersünnid. Samkhya koolkond kasutab 'purusa' mõistet tähistamaks puhast teadvust. Deevad Deevad (devat, dev) on hinduismi jumalad, jumalannad või jumalused. Veedade traditsiooni vanimad deevad on Indra, Agni, Soma, Savitri, Rudra, Prajapati, Visnu, Aryaman ja Ashvinid; tähtsamad jumalannad on Sarasvat, ja Prithv.
annaabi.ee 
