Krõõt oli pärit heal järjel perekonnast, ta noorpõlvekodu asus Vargamäest kaugel mägede taga, metsade ja laante vahel. Ta kahtles esialgu Vargamäes, sest elu tema isakodus oli olnud hoopis teistsugune. Ta oli kohalikest tüdrukutest erinev: sihvakam ja nägusam, heleda häälega ja naiselik. Ta polnud algusest peale loodud töö tegemiseks, kuigi see ostuski ta peamiseks ülesandeks Vargamäel Abikaasa Andres oli Krõõda suhtes küllaltki ükskõikne, talle läks rohkem korda ta talu ja töö tegemine ("Ei põld meid toida, kui meie ta nälga jätame" - Andres). Ta sundis kõiki nägema ränka vaeva ning ei pannud tähelegi, kuidas raske töö röövis ajapikku Krõõda silmist sära ja rõõmu. Krõõt ei laulnud enam kunagi, nagu ta oli teinud isakodus. Ta nuttis tihti salaja mehe sõimu pärast, kuid ei kurtnud mitte kunagi. Ta armastas rahu ja ei tahtnud elada tülitsedes, ta
Andrese esimene abielu Krõõdaga oli kindlasti õnnelikum kui tema teine abielu Mariga. Kuna ta oli oma esimese naisega koos Vargamäele tulles alles väga noor ja täis uudishimu ja teotahet, siis ülistatkse seda perioodi romaanis. Tema elu Krõõdaga sai kogu Vargamäe rahvale - nii Mäe kui ka Oru talule - oma pereõnne mõõdupuuks, mille vastu kaaluti oma käekäiku veel pikalt peale Krõõda surma. See on iseenesest huvitav, sest tegelikult ei olnud ju nende kooselu väga rõõmus. Pigem möödus see ajajärk lihtsalt suures õnnes uuest majapidmisest. Siiski kummitas Krõõda vaim Vargamäel palju pikemalt kui Jussi armetu tondike. Ma usun ka, et Krõõt oli ainuke, keda Andres tõeliselt armastas, tema suhted Mariga tulid pigem vajadusest leida oma lastele ema ja talule perenaine. Ainuke suurem mure Andrese ja Krõõda vahel nende poegade puudumine. See mõjus
Andres ja Krõõt Füüsikaline seadus ütleb, et magnetite erinimelised poolused tõmbuvad. Liikumas on ka mõttelend, et abielupaar läheb aastatega ühte nägu ja tegu. Kui mõtestada eelnevalt nimetatud füüsikaline seadus inimellu ja lisada fakt, et koos elavad paarid muutuvad ühtseks, siis leiame nende kahe uskumuse tõestamiseks prototüübi ka Anton Hansen Tammsaare romaanis ,,Tõde ja õigus" peategelaste rollis olevate Andrese ja Krõõda suhte analüüsimisel. Enne ühte heitmist leidus kahe noore vahel märgatavat erinevust, kuid ka siduvat sarnasust. Krõõt oli tuna isakodus tuntud kui rõõmsameelne ja tragi, sihvakas ning peene kondiga neiu, kellel oli ka tagasihoidlik ja malbe pool. Andres seevastu oli kogu aeg tõsine ja kindla sihiga, kes väärtustas töökust ning Piibli käske-keelde. Oma tõe ja õiguse otsingul minetas ta tihti tõe ja keskendus vaid õigusele.
ära leppima; hiljem selgub aga, et mees ei mõelnudki seda nii tõsiselt, vaid tegutses nii selleks, et kirikusse minekuks end pattudest puhtaks pesta. Kõrvaltegelasteks on Krõõt (nõtke, teotahteline, heasüdamlik), Lambasihver (matsakas, leppiv peksmisega), Juss (töökas ja allaandev), Mari (emalik, töökas, jutukas) ning Mäe ja Oru talu noorem põlvkond. Mäe Andres muudab veidi oma suhtumist pärast Krõõda surma: ta mõistab, et oli koormanud oma naist liiga palju ega olnud õieti märganudki viimase pisaraid. Niimoodi mõtleb Andres aga vaid vähest aega ja uue perenaise ilmudes hakkab kõik taas otsast peale. Autori sümpaatia näib kuuluvat Jussile, kellele hakkab lugeja tahes-tahtmata kaasa tundma tema ebaõnne tõttu Mariga ja lõpuks ka enesetapu pärast. Väljenduslaad on igapäevane, kasutatakse väga palju tollele ajastule iseloomulikku
See oli ka põhjuseks, miks Andres ja Krõõt said vähe koos olla ja oma õnne nautida. Maal on alati nii olnud, igal ühel on oma kindlad tööd ja tegemised, mis tuleb ära teha. Andres suhtus Krõõta kui oma abilisse. Hoolimata naise kiitsakast välimusest ja mitmel (4) korral ka lapseootusest, tegi Krõõt kõiki raskeid talutöid, mis vajasid tegemist. Andresel ei tulnud kunagi pähe mõte, et Krõõt võiks vajada veidi puhkust ja abi. Andres uskus, et Krõõda ja oma tulevaste poegade abiga suudab ta teha korda Mäe talukoha ja olla parem Peaarust. Krõõt oli noor, sihvakas ja peene kondiga naine. Hoolimata oma umbusust mehe plaanidesse, järgnes Krõõt oma mehele kõikjale ja aitas Andrest kõiges nagu ühele korralikule naisele oli kombekohane. Krõõt ei kaevanud kunagi oma mehele, et tal on raske või et ta ei taha enam midagi teha. Krõõt oli väga truu ja kohusetundlik. Ta võis
Ta mõtles sellest, kuidas ta uue talu korda teeb ja mida ta seal üldse teeb. Esialgu Krõõt kahtles Vargamäes, kuna elu tema isa kodus oli olnud hoopis teistsugune. 2. Iseloomusta Krõõta. Millisena nägi teda Andres, millisena Pearu? Krõõt oli kohalikest tüdrukutest väga erinev: sihvakam ja nägusam, heleda häälega ja naiselik. Ta polnud algusest peale loodud töö tegemiseks, kuigi see ostuski Vargamäel ta peamiseks ülesandeks. Abikaasa Andres oli Krõõda suhtes küllaltki ükskõikne, talle läks rohkem korda ta talu ja töö tegemine (“Ei põld meid toida, kui meie ta nälga jätame“ - Andres). Ta armastas rahu ja ei sallinud tülisid. Raske töö tegemine võttis Krööda rõõmu ära, ta ei laulnud enam nagu ta isa kodus laulis, ta nuttis tihti mehe sõimu pärast. Ta suri oma viimast, ehk neljandat last sünnitades, olles õnnelik, et mehe soovi täitis, ehk poja sünnitas
teineteist üle proovivad trumbata. Seda teevad nad pidevalt, kuna nad on naabrid, siis mõlemal on omad huvid ja kumbki ei taha alla anda. Mõlemad arvavad, et neile peab jääma õigus. Sellepärast pöörduvad ka paljude tülidega kohtu poole, kuid alati ei õnnestu kohut võita, kuna juhtub erinevaid äpardusi ja takistusi 2.Andrese kahe abielu võrdlus. Esimene abielu oli Andresel, Krõõdaga. Krõõt oli liigagi töökas ja neil sündis pidevalt lapsi. Krõõda töökus ja laste saamine, aga väsitas teda, kuna neile sündisid pidevalt tütred, siis Andresel ja kõigil oli kurb, et koha pärijat ei sünni. Lõpuks, aga sündis poeg, peale mida Krõõt ka suri. Peale Krõõda surma võttis Andres endale naiseks Mari, kes meeldis Jussile ja kellega tal olid ka lapsed. Kui Juss end metsas ülesse poos, siis peale seda Mari jäigi Andrese juurde nagu naine. Andres, aga polnud Mariga nii palju rahul kui esimese abieluga. 3
Nüüd on Pearul tõeline vimm. Igal võimalusel üritab ta Andresele käkki keerata. Krõõt saab kolm tütart ja poja, kellele samuti Andres nimeks pannakse. Viimase lapse sünnitamisel ta sureb. Andres Vanem oli nukker, kui tulid tütred polnud kellelegi talu pärandada, ent poisi sünd teeb ta rõõmsaks seegi hetkeline, kuna Krõõt sureb ja esimest korda elus Andres kahetseb midagi. Peale Krõõda surma ilmub uus perenaine Mari. Eelmise eluajal oli ta algul lihtsalt tüdruk abiks olnud, siis abiellunud kõverajalgse sulase Jussiga ja siis temaga koos sauna kolinud, lausa kaks last tüdruk ja poiss, saanud. Mari armastab Andrest, sama kehtib ka vastupidi, ja pealegi oli Krõõda viimase soov see, et Marist saaks Vargamäe perenaine. Ent Mari on abielus ja tal on juba mees. Juss läheb armukadedaks, kui Mari viibib kaua peremehe kodus
Krõõt ei sobinud Vargamäele juba algusest peale, sest need kontimurdvad tööd, mis tuli Vargamäel teha oli tema jaoks liig, kuid vaatamata sellele pidi ta seal päevad läbi tööd rabama, sest tema eest kedagi teist seda tegemas ju polnud ja ometigi oli see tema vaba tahe Vargamäele perenaiseks tulla. Kogu see rõõm ja sära, mis Krõõdas oli, kadus raske töö tegemise ning kannatuste tagajärel. Tegelikult võib öelda, et Krõõda meel läks juba siis kurvaks, kui loodetud poisslastest sündisid ainult tüdrukud, kuna tema mees Andres oli soovinud Vargamäele poisslapsest järeltulijat. Kuid siiski oli Krõõt tugev kuni oma neljanda ehk viimase lapse sünnini. Nad olid juba leppinud sellega, et see on jumala tahe, et nende lasteks on ainult tütarlapsed, kuid ennäe imet, sündis poeg, kes ühlasti võttis Krõõdalt ka hinge ja tema tugevuse. Kuna Andres oli mees, siis ta ei tundnud Krõõda kannatusi. Krõõdast jäi
tema täies hiilguses. Vargamäe edasipärandamiseks oli aga vaja meessoost järeltulijat. Kui Krõõt esimese lapse ilmale täi, kelleks oli tütar, oli Andres algul küll pettunud, kuid lootis siiski tulevikule. Krõõt aga tundis end süüdi, et ei suutnud Andresele poisslast sünnitada. Krõõda süütunne suurenes üha enam peale igat järgnevat tütart. Viimaks neljanda lapsena sündis Krõõdal siiski poeg, kuid kuna sünnitus oli raske, siis ta suri. Pärast Krõõda surma oli Mari Krõõda lastele ema eest ning täitis teisi perenaise kohustusi, vaatamata sellele, et tal oli ka endal kaks last ja mees Juss. Kui Juss nägi, kuidas Mari perenaisena tegutses ja kui väga ta kõiki lapsi-nii võõraid kui omi-armastas, tundis ta natuke süüd, et tema ei suutnud Marile sellist elu pakkuda ning laste tulevikku kindlustada. Marit aga hakkas süütunne piinama juba Jussi eluajal, kui ta tundis, et teda tõmbab rohkem Andrese, laste ja Mäe talu poole
teise lapse. Krõõt teadis kui tragi ja töökas Mari on, ning soovis, et Marist saaks tema asemel Vargamäe perenaine ja ema ta neljale lapsele. Krõõt suri peale oma esimese poja ilmale tulekut. Ilmselgelt oli raske töö ning nelja lapse ilmale toomine Krõõdale halvasti mõjunud ning ta ei olnud nii tugev, et ellu jääda. Andrese suur armastus töö vastu ning Krõõda armastus Andrese vastu, mis pani teda tööd rügama, said Krõõdale saatuslikuks. Peale Krõõda surma vajus töö tegemine Vargamäe Eespere talus soiku. Krõõda viimane soov, et Marist saaks Vargamäe uus perenaine oli jäänud nii Andrese kui Mari kõrvu, kuid Maril oli mees ja kaks last, kes elasid saunas, ning keegi ei julgenud seda teemat üles võtta. Mari armastas oma meest Jussi ja ka Juss armastas naist, kuid peale Krõõda surma hakkas Mari aina rohkem viibima üleval talus, sest ta hoolitses Andrese ja Krõõda laste
IV Perekonnaelu 1) Iseloomustage Andrese ja Krõõda abielu Nende abielu oli tavaline talupoja oma. Erilist armastust ei olnud, jagati vaid tööde rõõme. Andres oli Krõõda vanemate juurde kosja läinud ja sedasi ta endale naiseks saanud. Siis viis ta soistele aladele ehk Vargamäele. See tegi Krõõda kurvaks, kuna temale harjumuspärast loodust seal ei olnud. Kuni surmani oli ta selline nukker ja vaikne, lastes Andresel otsuseid teha ning kamandada. Krõõt oli nii vaikne ja samas usin, et ei rääkinud Andresele kunagi oma kahtlustest, et sureb. Ta rühkis tööd teha ka siis, kui ootas last. See ta ära tappiski. Andres ise oli selline suurt kasvu, vaikne mees, kellel olid suured plaanid Vargamäega. Seega tegi ta nii palju tööd kui võimalik ja ei
sündis tüdruk, kuid Andres oli mõistlik mees. Teadmine, et järelpärijateks on ainult tütred tegi teda härdaks, kuid ta oli tugev ja läks oma igapäevase eluga sirge seljaga edasi. Olgugi, et Andres elas tütarde saamise üle, kuid Krõõt ei võtnud seda nii kergelt, kuna tol ajal oli naistel kohustus anda oma mehele järeltulija, poja, kes oleks kodu pärijaks, lapse kes viiks vanemate soovid täide. See mõte jäi alatiseks Krõõda südamesse, kuid elu läks talus edasi ja ega elu ei saanud seisma jääda selle kripeldusega, mis jäi südamesse. Aeg möödus Vargamäel lennates, Krõõt oli jällegi rase, kuid mis jäi selleks korraks temale viimaseks. Krõõt ootas neljandat last, sellega oli naisel aga raskusi, sest tervis oli halb ja raske oli olla. Sündis kaua oodatud poeg- Krõõda näos oli üle pika aja naeratus ja ka Andres rõõmustas. Ainuke poeg, kelle oli Krõõt vaevu
,,Tõde ja õigus" on romaan kannatusest ja valust Õndsuse poole püüeldes, töökalt ja ausalt oma kohuseid täites ning üritades õigesti elada, kasvab hinges kannatus ja valu. Üheainsa inimese hingevalu muudab õnnetuks kogu perekonna elu. Vargamäe Eespere perenaine Krõõt polnud Vargamäel õnnelik. Krõõda valu ja kannatused algasid päeval, mil ta koos Andresega Vargamäele saabus. Vankril istudes ja Vargamäe poole sõites, tundis noor Krõõt endas raskust ja kurbust, sest tema oli unistanud teistsugusest kodust. Noorik lootis suurt laant harjumuspärase eluga ning kus võiks rõõmust laulda, mitte aga soist maad, mis noorele naisele hingelähedane polnud. Veed Krõõda silmist hakkasid voolama juba oma esimest last kandes, kui tema meele tegi kurvaks Andrese kurjustamine
tarvilikud abistajad ja on neile tänulik. Ka Krõõt ja hiljem ka Mari suhtuvad alamatesse heasoovlikult. Andrese head suhtumist väljendab hästi aeg, kui Krõõt on surnud ning Eesperre on vaja uut perenaist. Andres ei soovinud uut perenaist otsidagi, vaid tahtis enda tallu perenaiseks head ja rõõmsameelset teenijatüdruk Marit. Oru Pearu suhtus oma sulastesse ja teenijatesse üleolevalt ning halvasti. Seda kirjeldab olukord, kui Pearu tappis ülekohtuselt karjapoiss Mardi koera. Kuni Krõõda surmani oli Andres õnnelik, sest Krõõt oli niivõrd hea inimene, et isegi raske töö möödus lõbusalt. Andrese ja Krõõda vahelised suhted olid head, kuigi ka neil tuli vahest ette väikseid tülisid. Pärast Krõõda surma muutus Andres tõsiseks ning pärast Mariga abiellumist oli Vargamäel eesmärgiks vaid töö. Mäe talus puudus endine rõõm ja õnn. Teoses ,,Tõde ja õigus" on oluliseks teemaks sotsiaalsed suhted. Tammsaare lahkab konflikte
Andres on kindel, et kui kõik ümberkaudsed naabrid kihelkondadest ja valdadest tuleks oma poegade ja sulastega ning hakkaks mõlemat kallast pidi minema saaks selle probleemi lahendatud. 10.Miks ei asu ta oma unistust teostama? Sest ta teadis, et teised mehed ei tuleks kuna on vanaks jäänud ja ise ta sellega hakkama ei saaks. 11.Leidke kõik tegurid, mis mõjusid ebasoodsalt Andrese unistuste realiseerimisele. Pearu kes üritas Andrest Vargamäelt välja süüa. Krõõda surm, masendus, see et ta ei saanud kohtus tõde rääkides oma õigust, soo maastik, kivine maa, naabritega halb koostöö. INIMESTEVAHELISED SUHTED 12.Jälgige inimesevahelisi suhteid, eriti Andrese vastuolusid Pearuga. Andres ja Pearu olid koguaeg omavahel tülis. Kuna Pearu kiusas teda, tehes mis tahes, et kogu Vargamäet omale saada. Vahel tuli ette ka leppimist aga see ei kestnud kaua. 13.Miks ebaõnnestus koostöö Pearuga?
rohkem paika. Positiivseid sündmusi oli küll vähem jkui negatiivseid, kuid need olid ikkagi sellised sündmused, mis pererahvale kauaks meelde jäid, võiks öelda, et isegi igaveseks. Raamat algas sellega, et Krõõt ja Andres saabusid Vargamäele. Krõõt nagu noored naised ikka pole harjunud kodust kaugel olema igatses tallu tagasi. Ma arvan, et see oli Krõõda esimene kurb sündmus, et ta kodust minema viidi. Krõõda elus algas töökas periood, mille käigus ununes tema koduigatsus, kuid järgnes raske ja vaevarikas töö. Krõõt sai oma esimese lapse, kelleks oli tüdruk. Teadagi vanasti taheti poisslast, et oleks keegi , kellele oma talu pärandada. Andresel oli küll hea meel, et lapse sai, aga siiski oleks ta tahtnud poisslast. Arvan, et sugude vahel vahet tegemine on väga seksistlik, kui teda on perre tahetud, siis pole vahet, mis soost ta on laps on ikka laps
polnud sugugi imestada, et temast kadusid naer ja rõõmus olek. Oma isakodus oli ta ikka vahel laulu suhu võtnud, aga Vargamäel ei juhtunud seda kunagi, siin käis ta alatihti nutetud silmadega ringi küll valas ta pisaraid õueväravas, küll laudas ja aidas, kartulipanekul ja võtul. Nutt oli muutunud osaks argipäevast ning Andres ei teinudki sellest peagi välja, tundus, nagu see peakski nii olema, et Vargamäe perenaine ei tohigi naerda, vaid peab aina silmi pühkima. Ka Krõõda esimese lapse sünd ei toonud muutust. Olles kangesti poega oodanud, aga tütre saanud, olid pisarad taaskord varmad tulema oma mehe näol pettumust märgates. Järgmised kaks tütart tõid talle jällegi nutu kurku, kuigi polnud ju midagi parata. Neljanda lapse Andrese sünd oli vist Krõõda elus ilusamaid hetki. Käes oli kauaoodatud poeg ning tal oli hea meel, et sai oma mehe õnnelikuks teha. Aga see õnn ei kestnud kaua, sest Krõõt
hakata. Andresest sai perekonna suhtes pime mees. Ta nägi vaid rasket tööd ja võitlust naabrimees Peruga. Ta õppis tõde väänama ja krutskeid tegma just nagu Pearu, kelle jaoks elu ja inimesed näisid pelgalt ühe suure mänguna. Krõõt tegi vaikides oma igapäevaseid toimetusi ja muutus üha väsinumaks, kuni oma esimese poja sünnitusel suri. Tütreid, kes julgesid oma tutvusest Pearu poistega vaid emale rääkida, jäid ilma emata ning Pearu jäi igavesti rääkima Krõõda heledast jaalest kui viimane sigu kutsus. Andres mõistis alles nüüd, kui oli juba hilja, millist vaeva pidi Krõõt taluma. Ta oli lõpuks saanud poja, koha pärija, aga nüüd ei olnud see talle enam tähtsaim. Krõõta ei olnud. Pärast Krõõda surma pidi elu edasi minema, tallu oli uut perenaist tarvis, kes jaksaks tööd teha ja laste eest hoolitseda. Sulane Mari hakkas üha rohkem aega Vargamäel veetma. Nii algasid kõik Mari mured. Ta ei laulnud enam rõõmust
1. Millal toimub romaani tegevustik? - algab 19. saj teisest poolest, kestab paarkümmend aastat (1870-1890) 2. Kui vanad olid Andres ja Krõõt, kui nad Vargamäele elama asusid? - Krõõt-oma kahekümnendates, Andres-kolmekümnendates 3. Jussi kehaehituses oli midagi, mis Marile nalja tegi ja mille pärast ta Jussi narritas. Mis see oli? - Jussil oli lühike kael ja kõverad jalad 4. Miks Krõõda silmad nukrad olid? - Tal oli järjestikku sündinud kolm tütart ja ei ühtegi tulevast peremeest+pidi koguaeg tegema rasket tööd 5. Miks Andres pühal jõuluõhtulteisepere koera peksis? - See tuli vorsti lõhna peale nende majja ning Mari avastas ta sealt ning ütles Andresele+perede vahel oli vihavaen ning Andres sai nii oma viha välja elada. 6. Miks Pearu naiste käest nüpeldada saab? - Rätsepaga ärplemise käigus viskas Pearu oma
Lisaks ajas Andrest endast välja ka teadmine, et tema naabril, Oru Pearul, kellega pidevalt tülitseti, oli selleks hetkeks juba kaks poega. Krõõt tundis, et ta ei saa oma kohustustega hakkama ning see rusus teda. Kui Krõõt ootas oma neljandat last, ei vähenenud tema kohustused ning ta jäi aina väetimaks. Kui käes oli aeg sünnitada, kulges see pikalt ja piinarikkalt, kuid kõigi rõõmuks sündis viimaks poeg. See rõõmustas Eespere talurahvast ning tõi ka naeratuse Krõõda näole, kuid naine teadis, et teda enam kauaks pole. Veel enne surma jõudis ta paluda Marilt teene, et see tema lapsed üles kasvataks. Mari kätt hoides Krõõt surebki. Andrese teine abielu oli Mariga. See ei sündinud niivõrd mitte suurest armastusest nagu Krõõda puhul, vaid pigem vajadusest leida oma lastele asendusema. Mari tundis Andrese juures elades end süüdi, sest just tema pärast oli Juss, tema eelmine mees, sooritanud enesetapu
Kui Krõõt Vargamäele tuli, siis talle tema tulevane kodu ei meeldinud. Selle põhjuseks oli küllap see, et Krõõdal oli kodust teistsugune ettekujutus. "Tänini oli ta kodu all mõistnud ikka põldu ja metsa suurt laant , mis õhtuti heliseb, kui huigatakse või aetakse pasunat . Aga mis heliseks siin, kui tuleks lust lõõritada? Hüüavad siis sood vastu, hakkavad rabad rõkkama? " Andres küll lubas Vargamäe selliseks muuta, aga selleks kulus väga pikki aastaid ja Krõõda silmad seda kahjuks enam ei näinud. Andres tahtis tööga muuta Vargamäe elamiskõlblkuks. "Algas töö, algas eluaegne töö, millest pidi jätkuma isegi tulevasele põlvele." Krõõtki oli selle töö rakkes. Kuna töö oli väga raske ja Krõõt oli kleenuke, siis ei kannatanud ta seda tööd välja ja suri enneaegu. Krõõt tõi ilmale neli last, kellest kolm esimest olid tüdrukud ja viimane poiss. Krõõda surma
Ta oli headuse ja kannatlikkuse sümbol. Krõõt ei sobinud Vargamäele juba algusest peale, sest need kontimurdvad tööd, mis tuli Vargamäel teha oli tema jaoks liig. Kogu see rõõm ja sära, mis Krõõdas oli, kadus raske töö tegemise ning kannatuste tagajärel. Krõõta rõhus juba algusest peale see, et neil Andresega sündisid ainult tüdrukud, kuigi Andres oli soovinud poiss järeltulijat. Neljanda lapsena sündiv poiss võttis Krõõda hinge ning jõu. Krõõt suri ära. Peale Krõõda surma sai perenaiseks Mari. Ka tema elu ei olnud sugugi kerge. Vargamäele asumisega muutus tema elus palju. Samal ajal, kui Mari toimetas perenaisena, poos tema abikaasa end üless, kuna Mari keeldus tema juurde tagasi tulema. Ta polnud enam lihtne saunanaine, vaid täieõiguslik perenaine. Selle rolliga kaasnesid ka paljud kohustused. Nüüd pidi ta koos Andresega tööd rügama, samuti pidi ta hoolt kandma loomade eest. Kuna
Andres ja Krõõt hakkasid koos elama Vargamäel. Krõõdale ei meeldinud see koht. Koju jõudes juba hakkas Andres tööd tegema. Lehm oli sohu kinni jäänud. Isegi riideid ei jõutud vahetada. Andres tahtis koguaeg plaanida igasuguseid asju. Tahtis teha soost põllu, et vilja hakkaks kanda. Andres oli väga töökas. Esimesel aastal ei jäänud oma saagiga rahule kuid hiljem läks paremini. Krõõt oli Andrese naine. Ta tegi palju tööd ja hiljem sai sellest aru ka Andres. Krõõda ja Andresele sündisid koguaeg tütred. Krõõt oli väga kurb, et jälle tuli tütar. Ta nuttis selle pärast. Andres oli mõistev kuid tal oli ka kurb. Krõõda neljandat last oodates oli tal väga kehv tervis mille tõttu ta suri. Sündis poeg. Pearu oli tagaperes. Ta käis pidevalt kõrtsis joomas. Oli vastik oma naisega. Tahtis alati kellegiga rammu katsuda. Pearu ei tahtnud algul ka Andresega kraavi teha, et soost vesi välja voolaks. Pearu ehitas koguaeg
Andres ja Krõõt hakkasid koos elama Vargamäel. Krõõdale ei meeldinud see koht. Koju jõudes juba hakkas Andres tööd tegema. Lehm oli sohu kinni jäänud. Isegi riideid ei jõutud vahetada. Andres tahtis koguaeg plaanida igasuguseid asju. Tahtis teha soost põllu, et vilja hakkaks kanda. Andres oli väga töökas. Esimesel aastal ei jäänud oma saagiga rahule kuid hiljem läks paremini. Krõõt oli Andrese naine. Ta tegi palju tööd ja hiljem sai sellest aru ka Andres. Krõõda ja Andresele sündisid koguaeg tütred. Krõõt oli väga kurb, et jälle tuli tütar. Ta nuttis selle pärast. Andres oli mõistev kuid tal oli ka kurb. Krõõda neljandat last oodates oli tal väga kehv tervis mille tõttu ta suri. Sündis poeg. Pearu oli tagaperes. Ta käis pidevalt kõrtsis joomas. Oli vastik oma naisega. Tahtis alati kellegiga rammu katsuda. Pearu ei tahtnud algul ka Andresega kraavi teha, et soost vesi välja voolaks. Pearu ehitas koguaeg
Ka tema uskus, et Vargamäel saab hakkama tõe ja õigusega mida ta raamatu vältel taga ajas. Andres elas Vargamäel koos oma laste ema ja abikaasa Krõõdaga. Krõõt oli headuse ja kannatlikkuse sümbol, temast kiirgas alati sõbralikkust ja headust. Vargamäel seostatakse Krõõdaga alati ainut head ja positiivset. Krõõt sureb sünnitades tema ja Andrese viimast last. Andresele oli see suur kaotus, kuna Krõõt oli hea ja armastav naine ning ka ema. Peale Krõõda surma algab Andrese sisemine karastumisprotsess, ta peab hakkama hoolt kandma nii talu kui ka laste eest. Andrese, kui peremehe õlule vajub veelgi suurem koorem, mida ta kandma peab. Andrese elu Vargamäel möödus raskelt. Talle hakkas abiks käima teenijanna Mari, kes oli noor naine ning kellel tekkis armulugu sama küla noormehe Jussiga. Mari ja Juss abiellusid ja Andres oli lubanud neil Vargamäe saunas elada. Mari unistas juba pikka aega Vargamäe perenaise kohast
Ikka kannatab kusagil keegi, kui sünnib õnn Kui keegi on leidnud oma elus õnne, siis kindlasti leidub kusagil keegi, kes kannatab selle pärast. Oma sõpra õnnelikuna nähes on kõik rõõmsad, kuid sisimas on neil kadedus. Tihti tähendab ka ühe inimese õnn teise õnnetust. Kui keegi armastab kedagi ning ei leia vastuarmastust, siis muutub ta õnnetuks. Kõige parem näide raamatust õnne sündimise ja kannatusega on Krõõda surm. Andres oli kaua oodanud, et ta saaks endale poja. Kõik varasemad lapsed, keda Krõõt sünnitas, olid tüdrukud, kuid Andres tahtis pärijaks poega. Tugevat noormeest, kes suudaks talu üleval pidada pärats teda. Krõõt sünnitaski lõpuks talle poja. Kuid kõik ei läinud nii hästi. Naine ei elanud sünnitust üle. Krõõda sõnad surivoodil Andresele olid: ,,Poiss võttis mu hinge seest." Mees oli õnnelik, et sai endale pärija, kuid see muutis ka õnnetuks. Tema armastatud
kaenlaaukudeni sees“ „Aga põlluga on ikka nõnda, et kui narrid teda korra, siis narrib tema sind üheksa korda vastu.“ “Kannata aga rõõmuga, noorik, ega armastus muidu tule, kui valu ei ole.“ “Möödunud õnn on surnud õnn.“ “Õige perenaise hääl on magusam kui teise mehe rukis.“ “Päevi saab vaene inimene igal pool näha.“ Andrese unistustele mõjus ebasoodsalt Pearu kes üritas meest Vargamäelt välja süüa. Krõõda surm, masendus, see et ta ei saanud kohtus tõde rääkides oma õigust, soo maastik, kivine maa, naabritega halb koostöö.Vargamäele tulles oli Andres Paas töökas mees, isegi liiga töökas. Vahetevahel unustas ta tähele panna oma 2 lapsi või naist. Peale Krõõda surma mõistis mees, mida ta teinud oli ja kuidas käitunud. Mõistes oma käitusmis laadi läbi aastate , muutus Andres pehmemaks ning põõras rohkem tähelepanu oma lastele
Hoolimata sellest, peetakse traditsiooniliselt meest perekonnas autoriteediks, kes on vastutav oma lähedaste eest. Naise positsioon tundub teisejärguline. Tihti on aga naiste elu palju raskem, kui esmapilgul võiks arvata, eriti vaadates tagasi aega, mida on kujutanud A.H. Tammsaare ,,Tões ja õiguses". Parimad näited sugupoolte vahelistest suhetest on Andres ja Krõõt ning Andres ja Mari. ,,Tõde ja õigus" algab sellega, kuidas Andres Paas toob oma nooriku Krõõda Vargamäele. Tol hetkel oli Krõõt veel noor ja elas oma unistustes. Tema ettekujutus elust väljaspool vanemate kodu oli hoopis teistsugune kui reaalsus. Krõõt ei sobinud Vargamäele. Ta oli juba kehaehituselt pikk ja peenike ning polnud loodud raske töö tegemiseks. Andres aga ei mõistnud seda ja tappis nii ennast kui ka Krõõta tööga. Selle asemel, et muuta elu naise jaoks lihtsamaks, ei pööranud Andres sellele tähelepanu, ega tegelikkuses mõistnud, et Krõõt ei pea
jõu. Andres aga ei näinud seda, et see on naise jaoks liig. Siit kerkib üles ka küsimus- kas Andres üldse armastas oma naist? Milline armastav mees laseb oma naisel töötada nii kõvasti ja rikkuda oma tervist, et see lõppeb sünnitusel naise surmaga? Andres sai Krõõdaga küll neli last, kuid raamatut lugedes ei tekkinud tunnet, et ta oleks laste üle rõõmus. Selle põhjuseks võis olla ka see, et esimesed kolm last olid olnud tüdrukud, Andres soovis aga kohapärijat, kuid kaotas Krõõda. " Poiss võttis hinge! " Seda mõistis Andres kahjuks liiga hilja. Kas selle suure ja ränga töö järel tuli armastus? Ei tulnud, kaotusvalu oli Andrese töö tulemus. Kuna Mari oli olnud tüdrukuks juba enne Krõõda surma ja viimane soovis Marit enda laste emaks, kui ta peaks surema, siis saigi Marist nagu Vargamäe perenaise asemik. Nüüd oli tema see, kes jooksis maja ja aida vahet, kantseldas lapsi ning tegi süüa. Mari elamine majas oli nii
Lõpuks sai Andres aru, et ühte tööd tehes tekitab see ainult teist juurde. Ta oli väsinud ja tüdinenud. Sellest ajast peale, kui pere Vargamäele kolis, seadis Andres talu ja loomad esikohale. Ta unustas sageli, kui ränkrasket tööd peavad tegema tema lähikondlased. Tema naine Krõõt oli kord Andresele öelnud, et ei jõua tööd teha, kuid mees vaidles vastu, et pole ju nii raske. Ta ei mõistnud, mida naine läbi elas. Alles pärast Krõõda surma sai Andres sellest aru. Andres tahtis ülekõige endale poega. Kahe tütre üle, mis tal juba olid, ta rõõmu eriti ei tundnud. Tal oli vaja poissi, kes talu päriks. Peale Krõõda surma hakkas Andres tallu perenaist otsima. Ning endale naist oli ju vaja tallu veel lapsi saada. Soov täitud, talus sibas ringi palju lapsi ning Andresel oli selle üle hea meel. Naabrimehe Pearuga vägikaika vedamine oli Andresele alati üle jõu käinud. Ta tahtis, et valitseks tõde ja õigus
Arutlus Krõõt oli esimene Vargamäe perenaine. Kui ta Vargamäele tuli, vajas see väga palju tööd. Krõõdal oli väga raske elu.Ta jooksis päevad läbi toa ja aida vahet, tegi väga palju tööd, aga Andres pidas seda normaalseks. Andres ei öelnud Krõõdale ühtegi kiidusõna, mida Krõõt vajas. Enne kolmekümnendat eluaastat oli Krõõdal juba neli last. Selle asemel, et olla õnnelik, et tal nii varakult nii palju lapsi on, oli Andres Krõõda peale vihane, sest et too ei "suutnud" talle poega sünnitada. Kui lõpuks tuli poeg ja kohapärija, suri Krõõt. Mari oli samasugune nagu Krõõtki. Ta tegi ka väga palju tööd . Mari päästis Krõõda ja Andrese poja, toites teda oma rinnaga. Alguses olid Andrese ja Mari-vahelised suhted väga head, kuid hiljem kõik muutus. Andres peaaegu ei suhelnud Mariga. Mari varjas laste väikesi saladusi ja kui Andres vahetevahel sellest teada sai, halvenesid Mari ja Andrese suhted veelgi
Eelkõige on see erinev hinnang ajaloosündmustele, siiamaani seisab piirileping. Sinna vahele jäävad majandussuhted ning turismi kasv järjest rohkem venelasi külastab Eestit, sest Eesti pakub venelastele huvi ka kui turismimagnet. Ka Eesti kirjanik Anton Hansen Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus" peavad Andres Paas, Vargamäe peremes, ja Mari, endine talu tüdruk, võitlema minevikuga. Pärast Andrese naise Krõõda surma jääb Mari hoolitsema pere laste eest, kuna ta oli Krõõda eluajal andnud talle lubaduse hoolitseda nende eest, kui temaga peaks midagi juhtuma. Sellepärast jätab ta unarusse oma abikaasa Jussi, kes käib teda palumas,et ta tagasi sauna tuleks. Kuid Maril pole südant jätta Krõõda lapsi omapäi. Nii saab Juss armukadedaks Andrese peale ja lõpuks ei leia endas jõuda sellest üle saada ja poob ennast sauna taha üles. Andrest ja Marit jääb see kogu eluks painama ja kui haigus Mari ja Jussi lapsed murrab, on Mari kindel, et see on Jussi
Peale Krõõda surma vajus Andres musta auku, sest kellegi surm paneb mõtlema, miks lahkus armastatud inimene. Kas Krõõdal oli tõesti õige aeg minna, ning jätta lapsed ja Andres üksi? Millal on üldse see õige aeg? Kas siis, kui elus on kõik tehtud, ning eemärk täidetud? Andres juurdles selle üle tihti, kas Krõõt läks ikka õigel ajal? Rahu selles teemas ei saanud Andres kunagi, tema jaoks tuli kõik liiga vara. ,,Vargamäe Andresel olid Krõõda surmast saadik rasked päevad. Tänini oli ta vaevalt osanud aimata, et inimesel võiksid olla niisugused päevad. Ainukese lohutusena tundus temale, et seisukord polnudki veel kõige hullem. Tal oli vähemalt sauna-Mari, kes perenaise ja osalt ka ema kohuseid mahajäänud lapse vastu täitis. Aga kui ka Marit poleks olnud, mis oleks pidanud Andres siis tegema?" (,,Tõde ja õigus" I osa, lk 171). Krõõt oli läinud, aga Andres pidi edasi elama. Ta pidi
ostnud uus omanik Andres Paas koos oma abikaasa Krõõdaga. Seal Vargamäe talus nad loodavad koos edukalt uut elu alustada. Kõik näib Vargamäel alguses sujuvat, kuid peagi tutvub Vargamäe andres oma üleaedsega Oru Pearuga, kes aga osutub üheks kiuslikuks naabriks ja hakkab tasapisi oma naabrile erinevat sorti häda kaela tooma, näiteks kui Andres kohtus esimest korda Oru Pearut kutsus pearu teda ja tema naist kõrtsi, olenevalt Andrese ja Krõõda suurest vastuolust kõrtsi minna. Seepeale algasid Andresel tülid naabriga. Tõe ja õiguse otsing romaanis kajastub selles, et Andreses hakkab naabriga võitlema oma õiguse eest, näiteks hakkab Andrese naabrimees Oru Pearu oma aeda lõhkuma ja ajab naabri sead ja hobused korduvalt oma kaera põllule, et naabrile sellega häda kaela tuua. Andres saab naabri halvasoovlikusest teada ja peale pidevat tüli naabriga hakkab ta oma tõe ja õiguse eest aina rohkem seisma, eriti
Nende kõrval elas naaber Pearu oma perega. Juba alguses ei saa nad omavahel eriti hästi läbi. Varsti sündidb Krõõdale tütar kuigi pererahas tahtis poega. Pererahva saunamajja kolivad Mari ja Juss, kellel sündib poeg. Ka Krõõdal sündib uus laps jälle tütar. Järgnevad aastad lähevad perel paremini (saak on hea ja hoondeki hakkavad valmis saama) Siis aga Krõõt sureb sünnitusel tal sündib poeg. Maril sünnib ka laps, keda ta koos Krõõda lapsega kasvatama hakkab. Mari ja Andres saavad lähedastemaks Juss poob ennast armukadedusest ülesse. Mari ning Andres abielluvad ning saavad lapse Indreku. Lapsed kasvasin suuremaks ning peagi sündis uus laps Ants. Saabus õnnetu talv, kus taluperede lapsed hakkasid üksteise järel surema (Maril surid kaks last ning Andresel üks tütar) Käidi pidevalt kohtu vahelt. Tulid Miina ja Jaagup neil sündis laps. Lapsed kasvasid suuremaks ning
vastastikku teisepere akende all kükitamas, hobused pääsevad kahtlaselt naabri vilja ja muudki sellist. Pearule ei mahu pähe mõte, et suvisel niisama-jõukatsumisel Andres temast laialt ja tema tugevast sulasestki jõu poolest üle oli, järelikult vaja muudmoodi käkki keerata. Kord kuulis Krõõt üksi kodus olles, et naabrimees lõhub aeda, suure kisaga pealegi. Jõudes sinna, laps süles, näeb ta et juba suur tükk aeda on maha lõhutud ja Eespere sead naabri rukkisse lastud. Krõõda rahuliku arupärimise peale ei tõuse Pearu käsi enam aeda lõhkuma, ei oska ta oma hullu tempu kuidagi õigustadagi. Ta on juba valmis ise rukkist sigu välja ajama minema, kuid tema abi ei vajata - Krõõt saab oma hääle varal sead kätte, nii et need vingudes talle järele jooksevad. Seda, kuidas Mäe Krõõda "hele jaal" sead jooksma pani, tuletab Pearu veel aastate kaupa meelde, ikka purjus peaga ja pikaltlaialt. See motiiv kordub läbi raamatu, viiendas osas muutub see
kükitamas, hobused pääsevad kahtlaselt naabri vilja ja muudki sellist. Pearule ei mahu pähe mõte, et suvisel niisama-jõukatsumisel Andres temast laialt ja tema tugevast sulasestki jõu poolest üle oli, järelikult vaja muudmoodi käkki keerata. Kord kuulis Krõõt üksi kodus olles, et naabrimees lõhub aeda, suure kisaga pealegi. Jõudes sinna, laps süles, näeb ta et juba suur tükk aeda on maha lõhutud ja Eespere sead naabri rukkisse lastud. Krõõda rahuliku arupärimise peale ei tõuse Pearu käsi enam aeda lõhkuma, ei oska ta oma hullu tempu kuidagi õigustadagi. Ta on juba valmis ise rukkist sigu välja ajama minema, kuid tema abi ei vajata - Krõõt saab oma hääle varal sead kätte, nii et need vingudes talle järele jooksevad. Seda, kuidas Mäe Krõõda "hele jaal" sead jooksma pani, tuletab Pearu veel aastate kaupa meelde, ikka purjus peaga ja pikaltlaialt. See motiiv kordub läbi raamatu, viiendas osas muutub see
Ta ei mõelnud ka halastuse peale, sest õigus sulges ta südame ning tegi südame kõvaks. Ei aidanud ka sellest kui Krõõt, Andrese piibli lugemise ajal voodil nutta tihkus, Andrese silmad jäid sellele suletuks. Kui krõõt jäi neljandat korda lapseootele, siis tundis ta iga oma keharakuga, et see võtab tal hinge seest. Lõpuks oligi kauaoodatud kohapärija sündinud, kuid taaskord tõi see rohkem kurbust kui õnne, sest Jumal andis kohapärija kuid võttis Krõõda. Peale Krõõda surma sai Vargamäe perenaiseks elava loomuga Mari. Mari oli algul Mäe talu juures hoopis tüdrukuks, kes abiellus sealse sulase Jussiga. Nad elasid saunas ning neil sündis kaks last- poiss ja tüdruk. Nende pereõnn kestis nii kaua kui Mari pidi täitma Krõõdale antud lubadust-hakata tema lastele emaks kui teda enam elavate kirjas pole. Mari veetis pühad ning enamus aja peres, see aga ei meeldinud Jussile. Tema korduvatele palumistele ei tulnud Mari
unistuste koduks ja kindlasti heaks taluks oma järeltulijatele. Tema rolliks oli Vargamäel olla teistele naistele eeskujuks ja minu arvates seda ta ka oli. Teda hindas isegi Pearu, kes tihti end teistest paremaks pidas. Seda, et Krõõdal oli Vargamäel väga tähtis roll näitas ka see, et peale tema surma jäi ta siiski teosesse edasi kajastuma. Ta oli Vargamäe rahval alati meeles. Kõige õnnetum tegelane oli minu arust Mari, kes sai peale Krõõda surma Mäe talu perenaiseks. See, et ta aitas Andrest laste kasvatamises ja talu pidamises peale Krõõda surma ning ei jätnud teda üksi, tegi temast tööka ja abivalmis inimese. Kuid minu arust oli ta oma õnnetuses ka ise süüdi. Ta oli mingil määral ahne, sest ta tahtiski ju perenaiseks saada, ta ei tahtnud olla lihtsalt talus tüdrukuks. Ja Perenaiseks saades pidi ta leppima sellega et tema mees Juss poos ennast ülesse.
ka ära leppima; hiljem selgub aga, et mees ei mõelnudki seda nii tõsiselt, vaid tegutses nii selleks, et kirikusse minekuks end pattudest puhtaks pesta. Kõrvaltegelasteks on Krõõt (nõtke, teotahteline, heasüdamlik), Lambasihver (matsakas, leppiv peksmisega), Juss (töökas ja allaandev), Mari (emalik, töökas, jutukas) ning Mäe ja Oru talu noorem põlvkond. Mäe Andres muudab veidi oma suhtumist pärast Krõõda surma: ta mõistab, et oli koormanud oma naist liiga palju ega olnud õieti märganudki viimase pisaraid. Niimoodi mõtleb Andres aga vaid vähest aega ja uue perenaise ilmudes hakkab kõik taas otsast peale. Autori sümpaatia näib kuuluvat Jussile, kellele hakkab lugeja tahes-tahtmata kaasa tundma tema ebaõnne tõttu Mariga ja lõpuks ka enesetapu pärast. Väljenduslaad on igapäevane, kasutatakse väga palju
see poiss ja ka kõik teised poisid, keda sa mulle oled mõelnud anda, ainult lase mu Krõõt elada. Ja tänasest päevast saadik tahan ma tema koormat kergendada, kui ta kannab ilmale sinu väe ja võimuga tüdrukuks tehtud poissa, keda mina ise sigitanud. Ma ei löö enam toaukse piitade külge kõrget lauda sigade takistuseks, ennem elan kas või sigadega ühes toas, et aga Krõõdal poleks vaja ämbreid üle selle laua rükkida." Peale Krõõda surma läks elu edasi, Vargamäele asus perenaiseks Sauna- Mari. Andres suhtus Marisse alguses hästi, kuid nende suhted ei edenenud eriti, sest Mari oli Andresele suurte süümepiinade tõttu üles tunnistanud lorilaulu-loo ning seejärel lausus Andres: "Sa teed neid asju nõnda, nagu oleks sa ikka alles Sauna- Mari. Iga tühise asja pärast vaevad oma südant ja mängid minu ees peitust. Krõõt nõnda ei teinud." Usun, et Andrese hinges oli Krõõt ainsaks tõeliseks naiseks, olgugi,
Koerad käivad vastastikku teisepere akende all kükitamas, hobused pääsevad naabri vilja ja muudki kahtlast. Pearule ei mahu pähe mõte, et suvisel niisama-jõukatsumisel Andres temast laialt ja tema tugevast sulasestki jõu poolest üle oli, järelikult vaja muudmoodi kiusu kiskuda. Kord, kui Krõõt üksinda kodus oli, kuulis ta, et naabrimees lõhub suure kisaga aeda. Jõudes sinna, laps süles, näeb Krõõt, et juba suur tükk aeda on maha lõhutud ja nende sead on naabri rukkis. Krõõda rahuliku arupärimise peale ei tõuse Pearu käsi enam aeda lõhkuma ja ei oska ta ka oma hullu tempu kuidagi selgitada. Pearu on juba ise valmis sigu rukkist välja ajama, kuid Krõõt tema abi ei vaja ta kutsub oma hüüuga sigu, nii et need vingudes talle järele jooksevad. Seda, kuidas Mäe Krõõda "hele jaal" sead jooksma pani, tuletab Pearu veel aastate kaupa meelde, ikka kõrtsis olles ja purjus peaga
kaevamisest nende kahe maapeale, sest Andrese karjamaad ujutavad, liiga palju vett, loomadel raske seal liikuda. VI Nelipühad, karjapoiss Eedi, Tagapere Kaarli ja Eespere Andrese jõukatsumine(Andres katsub jõudu Pearu sulasega, selgub, et Andres on väga tugev peremees), kõik on külas Eesperel pärast kirikus käimist, peetakse pidu, tutvustatakse end teistele, näidatakse Eespere kodu (meie mõistes soola- leiva pidu). VII Kaarel ja Maie Andrese sõnnikuvedu VIII Heinatöö, Krõõda tegemised suurem töö, Vargamäe nimi IX Saaki vähe, ree laenamine, Krõõda tütar, Andres polnud rahul X Töö tegemine talvel, Mai läks ära, Pearu ja Andrese vaidlus, ärplemised, Pearu piiriaia lõhkumine, Krõõt ja sead XI Mari, hobuste koplist väljalaskmine, Pearu ja Andrese esimene tüli, leppimine, Pearule meeldib Krõõt rohkem kui ta enda naine XII Raske töö, Pearu salajane abi ei millegi eest, Juss ja Mari XIII
Alla'i anna! Mitte'i anna! Kas või tükk küljest, aga ei anna!" Isana oli ta nõudlik, eriti poegade suhtes. Oli vaja pidevalt tööd teha.Lapse kasvatamine kuulus naise kohustuste hulka.Tsitaat mida Andres ütles ,,Tee tööd ja näe vaeva siis tuleb ka armastus". Abikaasana ei pööranud ta piisavalt tähelepanu oma naisele/naistele ja jättis nad unarusse, ning muretses pidevalt oma põllumaa pärast. Sundis naist tegema pidevalt tööd, aga samas hoolis ta temast väga. Peale Krõõda surma oli ta rohkem hoolivam uue naise Mari suhtes, eks see oli ka pisut süütundest.Aga ajapikku jättis ta ka Mari unarusse.Andrese öeldu Krõõdale ,,Jook toobrisse tee õues valmis ja veeämber pole ju nii raske, et teda üle ju ei jäksa tõsta". Andresele ajas oma asju tõe ja õigusega. Püüdis kogu oma vaevaga ikka tõde tagaajada, aga tihtipeale jäi õigus ikka Oru Pearule .Kõrtsmiku öeldud lause-,,Kanged mehed need vargamäe omad !".
Teose sisu: · Andres ja ta naine Krõõt lähevad Vargamäele, et seal oma uut elu alustada. · Naabrimehe Oru Pearuga tekivad peagi probleemid, kuna tollele meeldib teist trumabata ja kiusata. Kahasse kaevatakse Mäe maade kuivendamiseks kraav. See aga Oru maadel, seega hakkab Pearu kraavi enda soovil kuritarvitama ning Mäe maid üle ujutama. · Krõõt saab lapse, ent selleks on tütar. Andres tunneb pettumust, kuna ootas poega, lisaks on Orul esimesed lapsed pojad. Kuid ka Krõõda järgmised kaks last on tütred. · Pearu lõhub Eespere aia, nii et viimaste loomad tema maadele lähevad. Peale Krõõda pole seal aga kedagi kodus, kes läheb sõbralikult hoovi ning kutsub ise oma loomad tagasi. Pearut üllatab naise hele hääl ning seda ja Krõõta jääb ta oma elupäevade lõpuni austama. · Naine püüab teha sama hästi tööd kui teisedki, ent laste kõrvalt on see raskem. Pärast neljanda lapse, poeg Andrese sünnitamist ta sureb
Tõde ja õigus, esimene osa. Raamat räägib noorest Andresest, kes oma kaasa Krõõdaga. Elama asuti Vargamäele, kus olid soised ja vesised maad. Mehel olid oma taluga suured plaanid, selgus ka, et naabrimees Oru Peauru on kange loomuga. Ühel päeval hakkas naabrimees aeda lõhkuma, nii et Andrese ja Krõõda Peauru maale läksid. Krõõt läks aga laps süles ja karjus oma ,,heleda jaalega ,, nagu Peaurle öelda meeldis,ja sead sörkisid kõik naise järel kodu. Vargamäe elu ei olnud kerge, tuli palgata sulaseid neist meeldejäävimad olid kõverjalgne Juss ja Mari. Vargamäele saabudes oli Mari rõõmsameelne ja lõbus tüdruk, kes laulis vahet pidamata. Marile meeldis Jussi kallal norida, ning ühel korral läks Juss ja tahtis end oksa külge riputada, kuid
peremees varastama hakkas. Sellest tuli koha nimi Vargamäe. Mille jõudis Pearu enne Andrest endale asutada? Viljapuuaia Kes oli Krõõdal teise lapse sünni ajal abiks? Kes sai esimesena Mari-Jussi pulmaplaanidest teada? Perenaine Krõõt Mida tundis ja mõtles Andres pärast oma neljanda lapse sündi? Andres oli kurb, et poja sünni pärast Krõõt suri. Ta oleks laskunud vanajumalal poja tütreks teha, kui vaid Krõõt oleks elama jäänud. Kes ja miks Krõõda matuseks tee korda tegi? Pearu. Ta pidas Krõõdast väga lugu ja tahtis, et ta viimne tee kirikuni oleks sile. Kuhu maeti Juss? Miks sinna? Surnuaia taha. Kõik inimesed, kes endalt ise elu võtsid, maeti surnuaia taha, mitte sisse. Mis toimus kõrtsis, kui kõrtsmik ütles: „Litsid mehed need Vargamäe omad!“? Andres sosistas Pearule saladuse, kuidas Pearu hobune oli rukkipõllu sisse saanud. Kuidas Mari Mäe ja Oru laste omavahelisest suhtlemisest teada sai? Kuidas ta käitus?
lastele liiga ei teeks. Veel üks tähtis roll oli emadus. Peredes oli alati palju lapsi. Eelkõige oodati Vargamäe naistel poegi, kes saaksid olla head abilised tööl ja kasvaksid edukateks peremeesteks. Pearu esimesed lapsed olid pojad, aga Krõõt sünnitas juba kolm tütre, millepärast oli Andres temas pettumas, kuigi viimane laps oli juba poiss, kes aga oma ema ei näenud rohkem. Maril lastega probleemi polnud. Sünnitas oma lapsi ning hoolitses ka Krõõda maha jäänud hingede eest. Hea abikaasa ja ema rollile lisandusid ka kohustused. Kõik talutööd jagunesid kaheks raskemaid, nagu maaparndus ja külv, tegid mehed, ning veidi kergemaid, nagu loomade talitamine köögimajandus, naised. Oru talu perenaistel oli lihtsam, sest suurt tööd nende eest tegid palgatud sulased ja tüdrukud, aga Mäe talus hinnati rohkem kui kõik tööd tegid omanikud ise
murdnud, hinnati võrdseteks. Pearu ehitas kraavile jälle tammi. Andres lasi sauna-Madisel uue kraavi kaevata. Jussil ja Maril sündis poeg Juku. Peresse tuli uus tüdruk Kaie. Krõõdal sündis kolmas tütar Anna. Jällegi oldi pettunud. Pearu ja Andrese vahel oli suur riid. Maril sündis tütar Kata. Krõõt tahtis, et Mari hakkaks tema laste emaks, kui tema endaga peaks midagi juhtuma. Krõõdal sündis kauaoodatud poeg Andres. Krõõt ise suri. Peeti matuseid. Pearu sillutas Krõõda jaoks öö otsa teed. Ta nuttis matustel ja kiitis Krõõta. Mari hoolitses nii enese kui ka Krõõda laste eest. Mari oli üldse Eesperes perenaiseks. Juss oli üksi saunas. Oodati, et Andres endale uue perenaise leiaks. Andres aga tahtis Marit endale perenaiseks. Juss käis Mari koju kutsumas, aga too ei saanud lapsi maha jätta. Andres läks Pearuga kaklema, sest too süüdistas teda Jussi naise ära võtmises. Andres pandi Pearu peksmise eest kaheks päevaks vangi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
