,,Läänerindel muutuseta'' Erich Maria Remarque Lugemispäevik Tegelased Paul ( peategelane, jutustaja ) - Kogenud sõdur, kes oli juba mitmeid kordi rindel käin ja mitu aastat kroonus veetnud. Oli väga mõtlik inimene. Tjaden Pauli klassivend, kes oli ka kroonus. Katczinsky - Pauli klassivend, kes oli ka kroonus. Sai surma mürsukillu tabamusest kuklasse. Ühel hetkel tundis Paul nagu oleks Kat tema vend. Kemmerich - Pauli klassivend, kes oli ka kroonus. Suri loo varajases staadiumis ära. Oli esimene surija seitsmest vabatahtlikust klassivennast, kes astusid kroonusse. Pärandas oma säärikud Müllerile Haie Westhus Pauli klassivend, kes oli samuti liitunud kroonuga. Sai lahingus surmavalt haavata. Müller Pauli klassivend, kes liitus samuti kroonuga. Sai Kemmerichilt päranduseks saapad, milled ta pärast enda surma pärandas Tjadenile. Hukkus valgustusraketi kõhtu tabamise tagajärel.
· Rasputin Jessi kaisukaru · Marcus Dawson Beni sõber (jalgpallur) · Buster Beresford Fredi sõber Kool · Mr.Powell Tulevane kooli õppelajuhataja. Kooli direktor · Mrs.Forthergill Inglise kelle vanemõpetaja. Jessi tulevane klassijuhataja · Mrs.Thorn Jessi nö ajutine klassijuhataja. Inglise keele õpetaja · Mrs.Tomkins Kooli huvijuht · Mrs.Burton Grupi G1 matemaatika õpetaja · Ben Jones Jessi klassivend, kes talle enne Fredi väga meeldis · Edoward & Gerard Prantsuse vahetusõpilased · Beatrice Poole Jessi klassiõde · Gina Jessi klassiõde · Jules Jessi klassiõde · Tom Jessi klassivend · Jack Stevens Koolis uus poiss · Mrs.Kendall Toiduainetehnoloogia õpetaja · Mrs.Sault Prantsuse keele õpetaja · Mrs.Parfitt Kehalise kasvatuse õpetaja Ülejäänud · Mr.Barclay Flora isa · Mrs
"Pea suu" Helga Nõu Pea tegelane Tiina 15-aastane, suur nina, pikk, väikesed silmad, õhukesed juuksed, palju vinne hoolitsev, kohusetundlik mässumeelne Kõrvaltegelased Villu 14-aastane, eestlane, Tiina klassivend Sven Allan 14-aastane, rootslane Tiina klassivend, klassi kõige targem poiss Ralf 19-aastane, rootslane, Tiina armastus Anna 14-aastane, rootslanna, Tiina sõbranna, klassiõde Peamised probleemid Noorte probleemid Perekonna probleemid Sisukokkuvõte Toimub Rootsis Valberga koolis Lugu noortest, kelle elu pole enamasti muretu ja mitte kunagi lihtne Segadusi ja probleeme on noortel nii koolis, kui ka südameasjades ning tihti kipuvad nende
(mängib Elle Kull). Tervet lavastust läbib huumor: äärmiselt huvitava karakteriga tegelased üritavad läbi erinevate võtete pääseda kõrgklassi ning pälvida tuntust ja aupaistet. Kohaliku kinnisvarategelase Vestmanni tütar Matilde tahab, et tema abikaasa Ludvig Sander saaks kuulsaks silmapaistva kirjanikuna, kuid sellise surve all ei suuda Sander midagi kirja panna. Sanderile tuleb külla tema vana klassivend Tiit Piibeleht, kes kooliajal tema eest pidevalt koolitöö ära tegi. Nüüd leiab Sander pääsetee: Piibelehel on kodus kritseldatud valmis geniaalne teos, mida ta ei ole avaldanud, ja Sander tahab temalt selle ära osta, klassivend on nõus. Nutikas Piibeleht ei jäta aga seda asja nii, ta hakkab Sanderilt veelgi rohkem raha nõudma kahtlase tehingu näol, sest on armunud ja tahab oma tulevasele äiapapale meele järgi olla. Sündmustekeerises selgub, et
· Ege- õde, Johannes kolib pärast tema juurde · Olav- vend, elab Bosnias · Paul- kõige vanem vened, käib Tartu ülikoolis · Allandi- direktor · Paula- klassikaaslane · Robert Velling- klassikaaslane vaikne ja tore poiss · Kairi- 9a klassist, suure tagumikuga · Stinwald Ivor Karu- lõõmalaastudega · Jessica- sülekoer · Tädi Leedi- garderoobitädi · Bert- põhikooliaegne klassikaaslane · Esko- põhikooli aegne klassivend · Halmer- põhikooliaegne klassivend · Marko- põhikooliaegne klassivend · Jaanika ehk Jansa- panevad paar korda tema juures pidu,l läheb pärast Riinaga koos minema · Kristiina- vana klassikaaslane · Riina- Jansa naaber, Johannese tüdruk · Zaiid- peksuvend, varas, isal palju raha, annab Johannesele peksa · Ester- kooliteater, kohtuvad laagris, käib Ingramiga · Ingram- kooliteater, kaljuronimine, kohtusid laagris, käib Estriga
” küsis Indre põõsas olevalt poisilt. “Ma ei ole poiss, vaid noormees!” sähvas põõsas olev noormees. “Tohoh, nii kohe räägi võõra poisiga, kas sa üldse tead kes ma olen?”. “Loomulikult tean, sa oled Indre.”. Indre mõtles korraks, et kust see noormes teda teab. Kas ta on sugulane või sõbra sõber keda ma korraks olen näinud aga suhelnud eriti temaga pole. “Kes sa oled ja kust sa mind tunned?” küsis Indre. “ Kas sa tõesti ei saa aru, et ma olen su klassivend Aleks?”. “Oota.” Indre vastas ning varsti taipas, et see noormees ongi Aleks, tema klassivend. “Mis sa siin üldse teed?” küsis Indre Aleksilt. Aleks tuleb põõsast lõpuks välja ja paneb käe taskusse ning võtab ühe lilla kivi ja näitab Indrele “Näed seda kivi, see on üks väga müstiline kivi, alati kui ma seda käes hoian saan ma lugeda inimeste mõtteid.”. Indre vaatab Aleksit imelikult ja astub paar sammu eemale ning küsib “Sa ikka oma
Tähtsamad tegelased · Sirkel Jaak - priimus, selle teose peategelane, Virvesse armunud · härra Wikman - kooli direktor, alati ülikorrektne, räägib aktsendiga, sureb vähki · Trull - klassi kôige korralikum poiss, tark, isa on saadik · Usukannataja e. vikaar Tooder - usuôpetuse ôpetaja, lahkub peale pahandust · Laasik Riks - tark, ôpib palju, vaene (teeb harju), direktor laseb tal tasuta koolis käia, ka Virvesse armunud · Rumma - klassivend, tubli matemaatikas, füüsikas, jne · Kristjan Koorman - klassivend · Maim e. Joodik - boheemlasest kunstniku poeg, isa (ja ka ise) joob üsna palju · Juss Pukspuu - rumaluke, hajevil, visati koolist välja (kogu klassi nalja pärast Mg-ga) · Jauram - pahandusetegija, sôjaväelase poeg, paneb kôige kiiremini relva kokku · Penn e. Penno - koomik, teeb kôigi hääli järele, sportlik, rikas
Situatsiooni lahendamine Teine võimalus Juhtumi kirjeldus Mart töötab ettevõttes OÜ Rentnik juba kümme aastat. Ta oli kunagi töötu ning sattus kokku ühe oma vana klassivennaga, kes oli parasjagu asutanud ehitustööriistu rentiva firma. Vana klassivend Juhan oli samal ajal ka ettevõtte juht ning tegi endisele turvamehele Mardile heateo, võttes ta ametisse teenindusmehena. Tänaseks on üle kümne aasta tegutsenud ettevõte kasvanud Eestis oma valdkonnas üheks suuremaks ning toodab korralikku käivet ja kasumit. Mardi vana klassivend on saanud väga jõukaks. Ka Mart elab hästi ta palk on mitmekordistunud ja aeg-ajalt on võimalik saada ka korralikku tulemustasu.
Tegelased Paul Bäumer on raamatu peategelane. 19-aastaselt läks ta Saksa armeesse. Läänerindel olles koges ta sõja füüsilisi ja psühholoogilisi efekte. Enne sõda oli ta tundlik, loov ja kirglik inimene. Sõda muutis tema iseloomu ja ta muutus aina kinnisemaks inimeseks. Raamatu lõpus ei teadnud ta enam mida teha, sest tal ei olnud eesmärke. Sõda oli kaotanud ta lootused ja unistused. Albert Kropp oli Pauli klassivend ja oli nende grupist kõige selgema mõtlemisega. Ta sai haavata ning tema jalg amputeeriti. Ta tahtis oma jalast ilmajäämise tõttu sooritada enesetappu. Siiski jäi see tal tegemata. Haie Westhus oli tugev mees. Tema suur kasv ja käitumine jätsid mulje, et ta on Paulist vanem, kuigi ta seda polnud. Tal oli hea huumorimeel. Lahingus sai ta surmavalt haavata selga. Fredrich Müller oli ka Bäumeri klassivend. Ta kandis lahinguväljal endaga kaasas kooliõpikuid
Ta hoolis väga oma klassivendadest, kes olid koos temaga rindel ning oma emast, isast ja vanemast õest. · Stanislaus Katczinsky hüüdnimega Kat oli maakaitseväelane, kes astus sõjaväkke aasta varem, kui Paul. Kat oli kogenud mees, kel oli palju kogemusi, teadmisi ning oskusi. Ta suutis alati kusagilt toitu muretseda. Kat õpetas Pauli rindel hakkama saama ning nendest said parimad sõbrad. · Albert Kropp oli Pauli klassivend, kes astus koos temaga sõjaväkke. Nad sõdisid samal rindel ning kandsid hoolt üksteise eest. · Tjaden oli Albert Kroppi klassivend, kel meeldis koguaeg süüa ja palju rääkida. · Müller, kes oli Tjadeni klassivend. Sai pärast Kemmerichi surma tema saapad endale. Sai valgusrakettiga kõhtu, mille tagajärjel suri. Sündmustik Teoses kirjeldatakse üht ajaperioodi, mil Paul, tema kuus klassivenda ja grupi juht
Tema uskus politseisse. Ta tundis ka seadusi üpris hästi. Tal oli olemas arvuti, millega ta ei osanud ka midagi eriti teha. Ta kasutas tihti igasuguseid vanu sõnu ja ütlusi. Kõrvaltegelased: Karin ta oli Niklase ema. Ta tegeles peamiselt majapidamisega ning oma tööga. Ta oli vägagi rahulik inimene. Svenja ta oli Nikalase õde. Ta oli kergesti ärrituv. Ta hoolis väga oma vennast, aga ei sallinud kui ta tema asju võtab. Rocky ta oli Niklase klassivend. Hendrik ta oli Niklase klassivend. Janni ta oli Niklase klassivend. Reks - ta oli Niklase küülik. Pr.Römer ta oli Niklase õpetaja. Lühikokkuvõte Oli kord õhtu, kui Niklas märkab, et tema küülik Reks on ära jooksnud ning ta läks oma küülikut koos Svenja, Thomase ja Karinaga otsima, kuid sellest polnud kasu kuna nad ei leidnud Reksikest üles. Kui nad maja juurde tagasi jõudsid, siis
Iseseisev töö kutse-eetikast TEINE VÕIMALUS Mart töötab ettevõttes OÜ Rentnik juba kümme aastat. Ta oli kunagi töötu ning sattus kokku ühe oma vana klassivennaga, kes oli parasjagu asutanud ehitustööriistu rentiva firma. Vana klassivend Juhan oli samal ajal ka ettevõtte juht ning tegi endisele turvamehele Mardile heateo, võttes ta ametisse teenindusmehena. Tänaseks on üle kümne aasta tegutsenud ettevõte kasvanud Eestis oma valdkonnas üheks suuremaks ning toodab korralikku käivet ja kasumit. Mardi vana klassivend on saanud väga jõukaks. Ka Mart elab hästi – ta palk on mitmekordistunud ja aeg-ajalt on võimalik saada ka korralikku tulemustasu.
Hüvasti,kollane kass Autor:Mati Unt Tegelased:Aarne(peategelane),tädi Ida,pime tädi Amalie,Linda(tädi Ida allüürnik ja Aarne klassiõde),Ando(klassivend),Kornel(õpetaja),Maia(klassiõde ja Aarne tüdruksõber),Indrek(hea sõber ja klassivend),Ingrid(klassiõde),Eda(Aarne uus tüdruksõber,kellega ta hakkab raamatu lõpus käima),Aarne ema. Raamatust: Raamat räägib ühest kaheksatesitkümne aastasest posist Aarnest,kes käib koolis.Ta elab oma tädi Ida juures ja ema elab kaugemal,kuna käib tööl.Ta on tädi niiöeldes allüürnik,nedega koos elab veel teine tädi Amalie ja Linda,kes on samuti allüürnik ja Aarne klassiõde.Jutustatud on Aarne elust,kuidas ta käib koolis ja kuidas viidab oma vabaaega.Raamat on jaotatud erinevateks alapealkirjadega jutustuseteks.Aarne ei saa oma tädiga üldse läbi,tädi süüdistab teda koguaeg halvas käitumises ja,et ta on pahaks poisiks ära läinud.aarne algul õpib väga hästi ja on tubli,kui ...
meeldib oma sõpradega väljas käia. · Kärt Kees ( Kärtsu )- Kärt on Anni ema, kellel on oma tütre ees palju saladusi. Ta hoolib ja tahab oma last kaitsta. · Kristjan Kees Kristjan on Anni isa, kellega tüdruk väga palju aega ei veeda. · Reena Reena on Anni parim sõbranna, kellega ta ühe poisi pärast tülli läks. · Gregor Gregor on üks Marteni sõber, ta on poiss kellele Ann meeldib, kuid Ann ei taha muud kui lihtsalt olla sõber. · Marten Anni klassivend , kellel on nii palju taha, et ta tervet baari tühjaks osta saab. · Silvia üks hea sõbranna Annil, kellega Ann pidudel käib · Kätlin sõbranna, kes Annile oma probleeme usaldab, ta elab Pärnus
• Marcus • Roomet Esimene armastus Poiss-sõber Päevitunud, tumedapäine, sportlik Heledapäine Silmapaistev, jutukas Vaikne, tagasihoidlik, eraklik Must minevik Probleemid kodus • Maret • Raul Raili sõbranna Raili klassivend Salatsev Seltsiv, humoorikas, kahepalgeline Sisu kokkuvõte • Oodvere • Tänapäev • Tähtsamad sündmused: Marcuse kohta tõe teadasaamine Kahe uue poisi saabumine Armumine Roometisse Armumine Marcusesse Roometi surm Õppeedukuse ja sporditulemuste langemine Huvitav ja üllatav • Raili kiire armumine • Tegelased on kahepalgelised
ei tundu küll alati kõige arukamad olevat. Triin kuulub ka õpilasomavalitsusse, kus nad korraldasid algklassidele kunstinäituse ja hiljem ka jõuluetenduse Lumivalgekesest ja seitmest pöialpoisist. Kristiina armus ära oma klassivenda Sveni. Kui poiss kogemata tema purjus emaga kohtus oli Krissu täiesti veendunud, et Sven ei taha temaga enam eales suhelda, kuid muidugi ta eksis selles. Ka tema teiseks suureks sõbraks saanud klassivend Argo ütles seda, kui nad koos matemaatikat õppisid. Lõpp läks raamatus väga põnevaks, sest Krissul ei olnud vähimatki raha ning ema sattus haiglasse ja pealegi oli väikesele õele vaja jõulukink osta. Kuidas lugu täpsemalt lõpeb, saate teada raamatut lugedes.
Koolipäevad on pikad,hommikul 7.15 on äratus ja tunnid algavad 8.00. Poole kolmeni kestavad ja seejärel on vaba aeg. Vaba aega sisustame väljas käies, saalis palli mängides või filme vaadates . 18.00 on õhtusöök millejärel on jälle vaba aeg ja viimane aeg õppimiseks, ning 22.30 algab öörahu, mil kõik peavad olema oma tubades.Päevad on pikad ja väsitavad.Sellest koolist olen palju uusi sõpru leidnud. Ühes toas olen ma oma vana sõbraga,kellega olen ennegi klassivend olnud. Mulle meeldib see kool ja olen väga rahul õpetajate ja teiste õpilastega.
hiljuti tegi üks tüdruk enesetapu kuna teda kiusati ask.fm-is. Lapsevanemad, kelle lapsed on läbi selle kannatanud süüdistavad seda lehte ja internetti ennast, kuid tegelikult on süüdi inimesed kes seda tegid. Mina kasutan arvutit suhtlemiseks, mängimiseks ja õppimiseks. Kuid see pole kõik mida ma saaksin teha. Võib ka uudiseid lugeda, tööd teha, makseid teha, jne. Mul onendal olnud ka kogemusi küberkiusamisega. Mu sõbra klassivend häkkis mu Facebooki sisse ja mölises kõikide mu tuttavatega ja seda ta kahetseb. Tehnoloogia areneb aina kiiremini ja internetis tekib rohkem võimalusi seda nautida. Samas tekib a rohkem võimalusi su elu rikkuda. Peab meeles pidama, et kui arvuti või internet teeb sulle liiga, on selle taga keegi inimene, mitte internet. Tauri Pupart
Mis teha, Ann? Sisukokkuvõte Ann on enda ühe parima sõbranna Reenaga tülis. Ta kirjutab sellest oma teisele parimale sõbrannale Kätlinile, kes kolis emaga Pärnusse, sest ema leidis endale seal mehe. Ann kirjutab Kätlinile ka seda, miks ta on Reenaga tülis. Ühe poisi Gregori pärast. Reenale meeldib see poiss hirmsalt, aga sellele poisile paistab hoopis Ann meeldivat. Ta kirjutab sellest ka, kui meeletut elu nad elavad, et üks tema klassivend Marten ostis baaris ära kõik joogid! Kust ta küll selleks raha saab? Esmaspäeva hommikul on peololijad tähelepanu keskpunktis - Ann, Reena, Marten, Sander ja Tiit. Tunni ajal saabub Annile Martenilt kiri. Ta kirjutab, et Gregor olevat küsinud talt Anni telefoninumbrit ja too oligi andnud. Gregor helistabki talle. Ann räägib Silvale - oma heale sõbrannale, kuidas nad Gregoriga Pärnus käisid. Nad käisid seal autoga ja Gregor ostis Annile Port Arturist kalli kaelakee.
,,Läänerindel muutuseta" Erich Maria Remarque 1. Tegelased · Tjaden: Kõhn poiss ja ametilt lukksepp. Oli kompanii suurim söödik. · Müller V: Kandis raamatuid kogu aeg endaga kaasas, sest õppis sõjajärgseteks eelküpsuseksamiteks. Oli Pauli klassivend. · Müller: Ta oli üpris ettenägelik, kui paraku juhm poiss. Ta saab endale Kemmerichi saapad, kuid pärast valgusraketiga kõhtu saamist sureb. Hiljem saab need saapad endale Paul. · Albert Kropp: Väikest kasvu noormees, kellel oli väga hea pea, mis sai paljudest keerukatest asjadest aru. Oli Pauliga väga hea sõber ja ka klassivend. Sai killu jalga, mille tõttu talt see ka amputeeriti. · Leer: Täishabemega noormees
On teisipäev ja ma istun matemaatika klassis. Tund pole veel alanud. Püüan kõike ümbritsevat oma peast välja saada. Mul on vaja keskenduda kontrolltööks, kuid ma ei suuda. Koridoris on ülemeelikud lapsed saavutamas läbi naerupahvakute aina kõrgemaid helikõrguseid. Minu ees istub mu mäletsev klassivend, kes sööb oma võileiba valjemini, kui keegi teine. Aknast paistab lumetuisune tänav lugematu hulga kiirustavate inimestega. Märkan ülekäigurada ületavat veripunase baretiga vanaprouat. Samal ajal kihutab mööda mattmust BMW nii kiiresti, et ka vanaproua juuksed, mis on külmast jäätunud, tarduvad hetkeks. Heliseb tunnikell ja hetkeks mõistan, et kontrolltööks kordamise asemel olin vajunud 20 minutiks mõttesse. Õpetaja jalutab minu poole
tegeles poksiga ja nimetas ennast pigilinnuks ehk poiss, kellega juhtub väga tihti õnnetusi, juhtumeid), Alek (lellepoeg, sportlane), pann Truba (üürnik Marek Pieguse kodus), Czesiek (Mareki sõber, klassivend), tädi Dora (tädi Dorale meeldib hoolitseda tervise eest), Buba I ja Kärbes-Czopek (kaks venda, käivad koos Marekiga poksi trennis), Okulusowa (Mareki klassijuhataja), Zdeb (õpib Marekiga ühesklassis, volask ehk istuma jäänud poiss), Papkiewiczit (Mareki klassivend, sööb kriiti), leitnant Prot (uuris Marek Pieguse kadumis juhtumit), pann Ceduur (pann Truba tuttav sõber, kes tutvustas Hippollit Kwassi), Hippollit Kwass (kuulus detektiiv), Teodor (loomataltsutaja ja väga hea detektiiv ning tal oli oma poiste salk) ja palju teisi tegelasi. See raamat jutustab ühest poisist nimega Marek Pieguse. Marek nimetas ennast pigilinnuks sellepärast, et temaga juhtus väga tihti õnnetusi (erinevaid juhtumeid).
Ma saan hakkama! Lugupeetud kuulajad, komisjon, klassikaaslased. Olen siin selleks, et teiega jagada oma mõtteid teemal, ma saan hakkama. Alustaksin oma kõne ühe näitega. Olid tulemas 9nda klassi matemaatika eksam. Vana klassivend oli täiesti kindel, et ta kukub selles läbi ning ei mõelnudki sellele, et äkki siiski ta saaks sellega hakkama. Tal oli peas ainult üks mõte, läbi kukkumine. Nädal, enne eksamit, võttis ta ennast kokku ning tegi eksami ilusti ära. Ta sai sellega hakkama. Tavaliselt on inimestel nii, et kõik on mõtlemises kinni. Kui midagi väga tahta, siis see ka saadakse. Kõik mida selle jaoks tegema peab on võimalikult palju uskuda, et saadakse hakkama ning et kõik läheb just nii, nagu vaja. Alati aga ei lähe kõik nii nagu soovitud. Siis ollakse pettunud ning enesekindlus kaob. Väidet, Ma saan hakkama, saab mõista ka teisiti. Paljud inimesed väidavad, et neil on vaja seda ja seda. Oleks vaja uut IPhone, uut nutitelefoni ...
Mis teha, Ann? Sisukokkuv�te Ann on enda �he parima s�branna Reenaga t�lis. Ta kirjutab sellest oma teisele parimale s�brannale K�tlinile, kes kolis emaga P�rnusse, sest ema leidis endale seal mehe. Ann kirjutab K�tlinile ka seda, miks ta on Reenaga t�lis. �he poisi Gregori p�rast. Reenale meeldib see poiss hirmsalt, aga sellele poisile paistab hoopis Ann meeldivat. Ta kirjutab sellest ka, kui meeletut elu nad elavad, et �ks tema klassivend Marten ostis baaris �ra k�ik joogid! Kust ta k�ll selleks raha saab? Esmasp�eva hommikul on peololijad t�helepanu keskpunktis - Ann, Reena, Marten, Sander ja Tiit. Tunni ajal saabub Annile Martenilt kiri. Ta kirjutab, et Gregor olevat k�sinud talt Anni telefoninumbrit ja too oligi andnud. Gregor helistabki talle. Ann r��gib Silvale - oma heale s�brannale, kuidas nad Gregoriga P�rnus k�isid. Nad k�isid seal autoga ja Gregor ostis Annile Port Arturist kalli kaelakee.
Tuul kandis mu sõõrmeisse adru ja kalasoomuste hõnguga segatud lõhna, mis oli nii soolane, et selle maitset võis suuski tunda. Kuulasin igatsevalt mere kohinat, saateks kajakate kurblik kisa. Kuid halli laeva ei tulnud enam iialgi. Ma kükitasin laste tatsumisi igapäevaselt tundval heledal linaleomil, mind ümbritsesid õppurid, kes tublimad kes laisemad, see pikk koridor oli kitsas ja väga külm. Ainus, mis mu silm haaras, oli lutsukomm mille mu klassivend oli kotist välja tõmmanud, see oli harv nähus kui ta seda kellegagi jagas. Ma olin tal aidanud ära teha koduse töö ning nüüd tänutahaks sain maitsta seda klaaskommi, see oli hapu ning selle sisemus peitis endas susisevat pulbrit, mis nina krimpsu kiskus. Laste kiired sammud tõid mu ninna kaugelt tekkinud aromaatse lõhna, mu kõht oli selgroo küljes juba kinni. Ma kompasin taskust telefoni ning kell näitas, et
Pisuhänd Peategelasteks on Ludvig Sander, kes on kosinud omale rikka naise, kuid ta kosis naise endale luuletustega,mis ei ole tegelikult tema kirjutatud. Matilde arvab ,et Sandril on kirjaniku annet ja siis ta tahab ,et mees romaani kirjutaks. Sander aga on kirjutanud ühte romaani juba mitu aastat ,kuna ta ei ole kirjanik vaid hoopis insener.Ka Vestman räägib koguaeg ,et Sander ei sa amillegilga oma elus hakkama. Kuna mehe vana klassivend on kirjutamises üsna hea, palub Sander ta endale appi. Piibelehet tahab oma viletsat elu parandada ja nad teevad kokkuleppe ,et Piibeleht kirjutab Sandrile romaani ja too aitab klassivenda igas soovis. Raamatu ilmudes saab see kõrgeid auhindu . Matilde on oma Sanderiga vägagi rahul ja Sander on endaga samuti väga rahul ja naudib kogu tähelepanu.Ühel päeval vajab Piibeleht Sandri abi ,kuna ta on Matilde õesse Laurasse armunud.Probleemiks oli ainult Vestman ,kes
Nii saigi. Ta mõtles ja ütles isale, et kui ka isa oleks majja põlenud oleks Maria arvates kõik parem kui praegu. Pinge tõttu sattus ta jälle haiglasse. Kui ta sealt välja sai, sai ta teada, et tema parim sõbranna Gerda ei ole koolis käinud, keegi ei tea mis temaga juhtunud, isegi tema vanemad mitte. Gerda olevat põgenenud suvilasse. Maria läks sinna. Gerda ei naernud, ta oli tuim ja ei olnud selline nagu koguaeg. Maria kahtlustas, et sõbranna on rase, kuid tegelikult olid klassivend Karli peolkäinudvõõrad näod ta ära vägistanud. Maria kutsus Sirkka sinna, sest ka tema sai tänu Sirule (Sirkkale) ema surmast üle. Ta jättis Gerda ja Siru üksi suvilasse, ise läks kooli ja tegi eksamid ära. Mitu päeva ei saanud ta Sirut ega Gerdat kätte. Lõpuks helistas Siru, et tulgu suvilasse ja võtku Andres, Joosep, ja Gerda poiss Marko kaasa. Ja nad läksid. Kõik said kõigest üle. Linna tagasi minnes, tegi Gerda eksamid ära ja Maria läks isa ja Kuplikesega kokku elama
"Nullpunkt" Margus Karu Maarjo Põder 9b Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tegelased Johannes minategelane Grete Johannese kaksikõde Bianca Johannese tüdruk Raimo Johannese klassivend Olav, Ege, Paul Johannese õed-vennad Riina Johannese suvearmastus Sasa Johannese parim sõber Lisaks olid jutus veel klassiõed-vennad, ema, isa ja palju teisi tegelasi Kava Johannese saabumine Johannese suvepuhkus uude kooli Nullpunkt Tutvumine kooli ja 12. klassi alustamine klassikaaslastega Suhete parandamine Tutvumine Zaiidiga klassikaaslastega Grete saabumine Klassi lõpetamine Johannese minevik ja Johannes ja Bianca
demobiliseerusid. Kolmas võimalus sõdimiseks oli võitlemine Soome armees. Milliste riikide relvajõududes eestlased sõdisid? | 2. Miks läksid eestlased: | a) Punaarmeesse | b) Saksa armeesse | c) metsavendadeks? | 3. Miks osa eestlasi põgenes Läände? | 4. Kujutle, et oled eakas härra, sõjast on möödunud 50 aastat, olid II MS ajal metsavend, sattusid pärast sõda vangi ja vabanedes rajasid pere, elasid vaikselt. | Sinuga on ootamatult ühendust võtnud kunagine klassivend ja sõber, kes oli II maailmasõja ajal Punaarmees, ta olevat teinud nõukogude ajal karjääri, olevat olnud nõukogude ideoloogia toetaja. | Kuuldavasti on sinu klassivend seotud küüditamistega 1941. aastal, aga täpselt sa ei tea. | Hakkate meenutama noorusaegu ja jõuate sõjateemani. Kuidas sellest rääkida - kas õigustad ennast ja süüdistaksid sõpra? Valik: metsavendlus 1941 Kui algas sõda N. Liidu ja Saksamaa vahel, läksid väga paljud eesti mehed metsa, kus
lapsed. Kui seal koolis õppisid Vassili ja Svetlana, juhatas seda kooli direktor Nina Groza. Svetlana õpib tunduvalt paremini kui tema vend, ei ole mingeid probleeme. Ei ole kuskil mingisuguseid teateid, et tema õppeedukuse või käitumisega oleks kuidagi või midagi lahendada suhelda Staliniga nendes küsimustes. Vassili puhul ju oli. Svetlana lõpetab kooli kiirusega. See kool omab tema elus ka ühte lisaväärtust, nimelt, tema tulevane esimene mees on Vassili klassivend. Pärast kooli lõppu nagu kõik noored inimesed seisavad valiku ees, mida teha. Svetlana on ju vaieldamatult Stalini lemmiklaps. Svetlana avaldas soovi õppida filoloogiat, kuid isa selle valikuga eriti rahule ei jää. Tütar läheb ikkagi sinna. Õpingud peatselt katkevad, tervislikel põhjustel. Mõne aja pärast astub uuesti esimesele kursusele, siis saab tema valikuks ajalugu. Spetsialiseerub tema huviobjektiks saab Saksamaa. Svetlana teenib elatist, kuid vajadust eriti ei ole
Seega see oli kahjulik. Kui kinnisidee on teha sporti ja võita medaleid siis see ei pruugi kahjulik olla. Kuid enamus juhtudel on kinnisideed kahjulikud. 3) Täielik pühendumine millelegi See et Santiago lõppetas käesurumise oli igati õige tegu. Kuna temale oli tähtsam kalapüük ja see meeldis talle rohkem. Mina arust on see õige et loobutakse milleski milles ollakse hea. Mina ise loobuksin küll millegi olulisema nimel. Ka tänapäeval leidub selliseid asju. Näiteks minu klassivend Andre rääkis et loobus ujumisest kuna pidas õppimist olulisemaks.
Selle looga algas see jõulukontsert pihta. See oli väga võimas ning samas tekitas ka natuke kõhedust, sest see pala oli natuke õudne. Teiseks meeldis mulle Piret Rips ,,Light the candle." Selle loo solistideks olid Kristi Virkoja ning Fred Lausvee. Kristi on meie kooli vilistlane ning minu arust väga mõnusa ja kõlava häälega tütarlaps. Tema häält kuuldes tekib hinge kohe rahulolu ning seda saab nautida. Fred on meie kooli õpilane ja ühtlasi ka minu klassivend. Tal on ka üks väga ilus hääl. Seda lugu lauldes ning kuuldes käisid mul külmavärinad üle keha kuna minu meelest tuli see lugu väga hästi välja. Solistid oskasid selle loo niimoodi ette kanda, et see laul hakkas kohe nagu elama. Kolmas lugu mis mulle meeldis oli Piret Järveti seadega ,,Jõulusoov." See lugu oli selle kontserti lõpetuseks kuidagi nii ilus ja südantsoojendav, samas oli see ka lihtne.
petmine. Margus Karu sõnum lugejale on see, et igaühe elu on tema enese kätes ja see, mida me ise oma elust kujundame, on meie teha. Samuti leiab ikka ja jälle rõhutamist teiste inimeste individuaalsuse ja omapära austamine. Autor kutsub noori üles võitlema ja iseendast parim välja pigistama, kui raske see ka poleks. Tegelased: · Johannes- minategelane · Grete- Johannese kaksikõde · Bianca- Johannese tüdruk · Raimo- Johannese klassivend · Olav, Ege, Paul- Johannese õed-vennad · Riina- Johannese suvearmastus · Sasa- Johannese parim sõber · Lisaks olid romaanis veel klassiõed-vennad, ema, isa ja veel palju teisi tegelasi Tänapäeval on meie kõrval palju selliseid inimesi nagu Johannes. Neid leidub igas koolis. Teoses oli ka ebasümpaatne tegelane nagu Paula. Ta oli Johannese klassiõde, kellele ei meeldinud, et Johannes oli uude kooli ennast lihtsalt sisse
Poiste muutumine sõjas Juba ammu on räägitud, et sõda muudab inimest. Inimesed võivad muutuda kinnisteks, usaldamatuteks, õelateks. Sõda võib ka teha lahkemateks ja sõbralikumaks, kuna ei soovita teistele sama saatust mis nendele osaks sai. Kuidas muutusid poisid sõjas teose „Nimed marmortahvli“ alusel? Kas sõda võib muuta inimeste mõtlemist ja maailma vaadet või võib see hoopis hoopis panna ennast tundma õppima? Ahase klassivend Kohlapuu oli alguses patsifist, kes ei julgenud kedagi tulistada, aga esimeses lahingus venelaste vastu sai ta haavata ja see pani ta ümber mõtlema. „Kuradile kõik see patsifism! See on võltsõpetus, argade ja jõuetute nahapäästmise vale!“ Ta julges vaenlast tulistada ja muutis ka oma usku - temast sai tulihingeline punaarmee vihkaja. Ahas selle eest ei osanud alguses arvata, kelle poolt olla - kas punaste või valgete. Lõpuks sai ta aru,
Nimi: Kool: Klass: 11 Keemiline side Meie ja maailm Ühel neist imelistest talvepäevadest, mil päike siras ning lumi maagiliselt helkles, olid Pets ja Aiku otsustanud Kuutsemäele oma mäesuusaoskusi proovima minna. Kõik oli olnud kena hetkeni, kui Aiku, olles esimesel mäel juba liialt julgeks läinud tagumisele mäele läks, sealt vuhinal alla sõitis, ning... kukkus. Nüüd lebas ta haiglas, kipsis jalg üles tõstetud, meel mõru ning ootas klassivend Petsi saabumist. Too oli lubanud talle koolitükke seletama tulla. Kui Pets kohale jõudis, alustati keemia õppimisega. Seekord oli teemaks keemiline side. Alustati kordamisega. Aiku teadis, et paljud ained koosnevad molekulidest ning et molekul on aine väikseim osake, milleni seda peenestada on võimalik. Samuti teadis ta seda, et molekulid koosnevad aatomitest. Seepeale küsis Aiku Petsilt: "Mis hoiab aatomeid molekulides koos?" 1. Mis hoiab aatomeid molekulides koos
kummastust. Sest olen veider. Sööklast kooli tagasi jalutades jooksen justkui juhuslikult vastu puud. Koolimajja sisenedes astun vastu klaasust. Teen imelikke häälitsusi ja kummalisi nalju. Möödakäijad on segaduses. Minul on aga väga lõbus. Veidrus vabastab piirangutest. See tasakaalustab üldist distsiplineeritust ja hallust. Veidrusi meeldib teha ka minu sõpradele. Avatud klassiakna all tegime koos varese häält. Jällegi olid möödujad hämmeldunud. Meie naersime. Klassivend Viljari kommentaar sellele loole oli: "Issand jumal! Ma olen debiilikute klassis!" Veidrusel on siiski ka omad piirid. Neid ületades muutub olukord drastiliselt. Kui heatahtlikust vembust saab kellegi vastu suunatud vaimne või füüsiline terror, on asi halb. Siin tuleb mängu juba inimõiguste rikkumine. Kedagi ei tohi lüüa, kättpidi mööda koridori vedada, õhus keerutada, aknast köiega alla visata või midagi veel hullemat teha. Nendele veidrustele juba naljalt õigustust ei leia
Peagi hakkasid sõdurid Himmelstoßile vingerpusse mängima. Välikäimlat teisaldades teesklesid nad komistamist ning valasid osa väljakeidetest talle jala peale. Ülesandeid täites jooksid mehed aeglaselt nii, et allohvitseri hääl enne kähedaks jäi kui mehed ära väsisid Kasarmusse naastes saab teada et Kemmerich(vana klassivend) on raskelt vigastatud, lohutab tead et ta pääseb koju kuigi ta teab et nii ei ole. Teine klassivend Müller ilmub palatisse ja saab vigastatu saapad endale(algul vigastatu ei lubanud) Meeste sekka saadeti juurde 25 noort sõdurit ja ka hulgaliselt vanemaid mehi. Majutamishooneks oli väike vabrikuhoone. Kat toob hobuseliha ja leiba. Ta oskab alati toitu leida. . Katcinzky ja Paul lähevad öösel tallu hanesi varastama kuna kasarmus ei anta süüa, P saab 2 hane kuid koer hüppab talle peale, annab koerale nuga ja saavad hanedega üle aia. Lähevad laohoonesse, praevad haned Poisid
NULLPUNKT! Margus Karu Tegelased · Johannes minategelane · Grete Johannese kaksikõde · Bianca Johannese tüdruk · Raimo Johannese klassivend · Olav, Ege, Paul Johannese õedvennad · Riina Johannese suvearmastus · Sasa Johannese parim sõber · Lisaks olid jutus veel klassiõedvennad, ema, isa ja palju teisi tegelasi Kava Johannese saabumine Johannese suvepuhkus uude kooli Nullpunkt Tutvumine kooli ja 12. klassi alustamine klassikaaslastega Suhete parandamine Tutvumine Zaiidiga klassikaaslastega Grete saabumine Klassi lõpetamine
NULLPUNKT! NULLPUNKT! Margus Karu Tegelased • Johannes – minategelane • Grete – Johannese kaksikõde • Bianca – Johannese tüdruk • Raimo – Johannese klassivend • Olav, Ege, Paul – Johannese õed-vennad • Riina – Johannese suvearmastus • Sasa – Johannese parim sõber • Lisaks olid jutus veel klassiõed-vennad, ema, isa ja palju teisi tegelasi Kava Johannese suvepuhkus Johannese Nullpunkt saabumine uude kooli 12. klassi alustamine Tutvumine kooli ja
tunnevad kaasa sellele keda kiusatakse aga nad lihtsalt ei julge midagi öelda kuna kardavad ise ohvriks satuda. Vanasti, kui mina käisin põhikoolis, olin mina ka see kes kiusas kuna algklassides kiusati mind,aga 6 -7 klassi paiku hakkasin mõtlema, et see on vale kuna meil kõigil tunded ja see ei anna meile ega teistele õigust kiusata ega sõimata kui keegi on erinev kuna meil igaühel on omad vääratused küljes. Mul oli üks klassivend kelle kalla nokiti ja kiusati koguaeg. Ta tuli meie klassi seitsmendasse klassi, kuna ta oli istuma jäänud ja nõrguke. Selles vanas klassis kiusati teda koguaeg, ning kasutati tema peal füüsilist kui ka vaimset vägivalda ja see kiusamine toimus kuni 8 klassini. Lõpuks lõppes see ära. Me kasvasime välja sellest kuna saime aru sellest, et see pole lahe. Ma käin siiamaani selle poisiga läbi, enam eriti ei kiusa teda ainutl vahetevahel
Üks märkab ja õpib rohkem haridusasutuses, teine elus. Kogemus ütleb, et viimastel läheb tihtipeale paremini. Nüüdseks juba 20-ndate lõpus olev tuttav käis küll ainult keskkoolis, aga tema intelligentsitase ja maailma mõistmine omal moel on hämmastav. Tema kooliaegsed, kes on nüüdseks lõpetanud ülikoolis nii bakalaureuse-kui magistritaseme, on jäänud paberiga suurasutuste uste taha, samal ajal kui gümnaasiumiharidusega klassivend avas oma firma ja teenib nüüd edukalt. Teine näide kirjeldab pisut nooremat tuttavat, kes paralleelselt oma klassivennaga lõpetas, mõnda aega isegi töötu oli ja erinevaid töökohti vahetas, kuid suutis rohkem raha teenida. Ta nägi võimalusi kõiges ega löönud risti ette seal, kus sõber lõi. Sõbral oli stabiilne töökoht, ent kadeduseuss näris sees, sest tema arust oleks olnud õiglane rohkem
• Sirkel Jaak - priimus, selle teose peategelane, Virvesse armunud • · härra Wikman - kooli direktor, alati ülikorrektne, räägib aktsendiga, sureb vähki • · Trull - klassi kôige korralikum poiss, tark, isa on saadik • · Usukannataja e. vikaar Tooder - usuôpetuse ôpetaja, lahkub peale pahandust • · Laasik Riks - tark, ôpib palju, vaene (teeb harju), direktor laseb tal tasuta koolis käia, ka Virvesse armunud • · Rumma - klassivend, tubli matemaatikas, füüsikas, jne • · Kristjan Koorman - klassivend • · Maim e. Joodik - boheemlasest kunstniku poeg, isa (ja ka ise) joob üsna palju • · Juss Pukspuu - rumaluke, hajevil, visati koolist välja (kogu klassi nalja pärast Mg-ga) • · Jauram - pahandusetegija, sôjaväelase poeg, paneb kôige kiiremini relva kokku • · Penn e. Penno - koomik, teeb kôigi hääli järele, sportlik, rikas
Ühe inimese lagi on teise põrand Inimeste võimed on erinevad. Üks on hea matemaatikas, teine muusikas. Ühest saab kuulus tuumafüüsik, teine lõpetab elu pudelit kallutades. Usun, et kõik algab sellest, kuidas ja mida on lapsest peale selgeks tehutd ja milliseid eluväärtusi õpetatud. Seatud eesmärke ja julgustatud neid saavutama. Kulutatud palju aega kasvatamisele, harimisele ja silmaringi laiendamisele. Käima hakkamisest alates peab leidma tegevuse, mis sind huvitab ja selle siis käsile võtma. On loomulik, et huvid vahetuvad ja leitakse ikka midagi uut ning veel paremat, kuid millestki lihtsakäeliselt loobuda ei ole õige. Enesekindlus, usk endasse , sihikindlus ja suhtlemisoskus on kindlasti edu võtmeks. Peab endasse uskuma, rühkima oma eesmärgi poole ja tegema kõik ,et seda saada. Pahatihti ongi loobujad need, kes löövad käega ja jäävad lootma ,et eks kunagi veab neilgi ning et kunagi...
vanemad koos suvilasse kus triin ja kristiina pidid magama saunas päevadel käisid tüdrukud kalal ja seenel .kui oligi aeg koju minekuks 3.kui kristiina koju jõudis oli emal juba parem ja kristiina rääkis emale oma puhkusest,siis läksid triin ja kristiina randa kus triinu päikeseprillid ära varastati ja kui nad olid koju jõudnud siis kristiina hakkas koristama 4.Oli esimene koolipäev ja kristiina klassi tuli uus klassivend argo keda hakkati kiusama, siiri kutsus kristiina oma sünnipäevale kus kristiina jõi ennast veinist purju ja kui ta hakkas koju minema siis oksendas ta 2 korda tee peal järgmisel päeval hakkas triin metsaneiu nime alla koolilehte luuletusi kirjutama 5.27.sept. Armus Kristiina sveni kuna sven j akristiina läksid koos koju ,ühel õhtul kui sven oli kristiinat koju saatnud siis nägi kristiina ema neid pealt ja sven läks minema kui aru sai et see on kristiina ema. 6
Videvik Stephenie Meyer Isabella Swan elas rahulikult koos emaga ja kasuisaga Phoenixis, kuni ta otsustas kolida süngesse ja vihmasesse Forksi, et mitte segada oma ema ja kasuisa. Seal pisikeses linnakeses Washingtoni osariigis elas tema isa politseiülem Charlie. Bella oli kahvatu naha, pruunide juuste ja halva kordinatsioonivõimega tütarlaps, täiesti tavaline, ei midagi erilist. Forksi kohale jõudes saab Bella üllatuse osaliseks Charlie kingib talle auto vana pikapi. Nii sõidabki Bella järgmisel hommikul sellega oma uude kooli ,,Forksi keskkooli".Bella on koolis kõikide õpilaste tähelepanu objekt, peale viie inimese Rosalie, Jasper, Emmet, Alice ja Edwardi. Nad on erakud noore doktori kasulapsed, kes hoiavad omaette. Bioloogias peab aga Bella Edwardi kõrvale istuma ja talle tundub, et poiss tõrjub teda. Bella otsustab, et räägib Edwardiga, kuid pois...
Juuljus minategelane, noor ja tark poiss. Luisi Juuljuse õde. Taavi viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits meremees. Isa Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Teised küla elanikud. Tegevuskoht: Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Kokkuvõte: Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda. Julli ja Luisi ema oli surnud ning isa oli kadunud ja nemad ei teadnud isast midagi. Luisi oli saanud endale juba ,,võtja", kuid Julli ei olnud veel ,,võtjat"
Ta ei ole ka kergeusklik nagu Tanel ja Laura, kes usuvad, et mõisas kummitab. Erinevalt neist Marten seda aga ei usu ja ta ei karda öösel ka sinna minna. Ta on väga arukas ja oskab hästi seostada omavahel jutud ja legendid ning nendevahelise erinevuse, tänu millele nad aarde leiavadki. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Mina valisin kõrvaltegelaseks Matsi, sest ta on väga kaval ja julm tegelane ning ta mängis raamatus tähtsat rolli. Mats on Marteni isa endine klassivend, kes on olnud kooliajal hästi korralik ja kellest on saanud arheoloog, aga ta on varastanud väljakaevamistelt enamus väärtuslikumat kraami ja selle maha müünud. Pärast seda ta vallandati ja ta hakkas aardekütiks. Ta tahab ka selle aarde maha müüa ja on selle nimel valmis isegi lapsed maha laskma, aga õnneks lapsed pääsevad ja Mats läheb vangi. 5. Teose miljöö Tegevus toimub tänapäeval, sest on juba nutitelefonid, arvutid ja muud elektroonilised asjad, mida lapsed kasutavad
võimaluse valitseda, võib võim neist üle olla ja nad ei suuda kontrollida oma tegusid. 2. Kui palju motiveerib hirmutamine inimest tegutsema? Hirmuga on ohtlik teist manipuleerida. Eriti kui ei oota sellist käitumist(hirmutamist) mõne inimese iseloomust. 3. Kuidas võib alandamine mõjutada inimese edaspidist elu? Oletagem, et rõõmust ja enesekindel tüdruk vahetab kooli, kolimise pärast. Ta on väga rahul oma senise eluga. Üks päev otsustab üks tema klassivend talle panna mitu nätsu juustesse. Kogu klass naerab ja tüdruk läheb nuttes koju. Meeleheites lõikab ta oma nätsused juuksed ära ja nutab kogu päeva. Tüdruk ei tahagi enam koolis käia, sest ta alateadvuses on kinni see mälestus, see alanduse tunne, mida ta ei seosta mitte ainult selle klassivennaga, vaid ka kooliga. Seega alandamine mängib väga suurt rolli inimeste tulevikus tehtavate otsuste üle. Alandamine võib paika panna ka piiranguid inimestele. Kes ei suuda kooli minna jms. 4
Ta nutab Tallinnas meeletult ja ta lubab oma mõtetes ananassimüüjale, kes kunagi tema aknla all karjus, et ta ei unusta teda mitte kunagi ja et nad varsti kohtuvad taas. Minu jaoks oli see raamat väga huvitav ja mulle meeldis eriti see, et iga peatüki juurde käis üks laul, mis tema jaoks peatükiga hästi kokku käis. Miinuseid raamatus minu arvates ei olnud. Minu suhtumist see raamat ei muutunud, kuna mu vana klassivend, kes oli Kolumbias vahetusõpilane, on mulle ka rääkinud, et see on üks armas ja vahva maa, kus inimesed on avatud ja rõõmsad.
ajaleht. 20.02.2014. Loit Lepalaan ja Õhtuleht. Kirsti Vainküla. 6. veebruar 2004). 2.7. Varajane surm Armastatud näitleja, osava õpetaja ning lavastaja Aare Laanemetsa varajane surm 28. oktoobril 2000. aastal oli sokk kõigile. Ta lahkus südamerikke tõttu. Mitmed lähedased ütlesid, et ta kartis surma juba sellest ajast kui oli 35. aastasena insuldi saanud ja rääkis seetõttu surmast ka palju. Aare Laanemets maeti Kullamaa kalmistule oma vanaema kõrvale nagu ta oli ise soovinud. Klassivend Raul Rebane ütles: ,,Aare surm tegi ta looks, nagu on toimunud ka teiste noorelt surnud legendidega sealt 7. lennust. Me oleme teinekord sõpradega arutanud, mis needus sellel grupil peal on Aarega koos alustanud klassivendadest on tänaseks 9 surnud!" Oma lühikese elu jooksul jõudis aga Aare Laanemets teha väga palju ja tänu sellele elavad tema lavastatud näidendid ning rollid edasi meie mõtetes. (Teatritasku, 6.veebruar 2014 ja Õhtuleht. Jaanus Kulli, 6. veebruar 2009 ja Õhtuleht
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
