Liivimaalased tungisid kahel korral Pihkva alla, kuid ei suutnud seda vallutada. Pihkvalased koos Moskva suurvürsti abivägedega rüüstasid teisel sõja-aastal rängalt Liivimaad, põletades ka Viljandi linna. · 1481 - Vene ja Liivimaa vahel sõlmiti 10-aastane rahu · 1492 - Moskva ehitas Narva jõe idakaldale Ivangorodi linnuse. · 14941535 - Liivi ordumeistriks oli Wolter von Plettenberg, keda on peetud üheks võimekamaks sellel kohal. · 1494 - suurvürst sulges Hansa kaubakontori, Liivimaal kardeti sõda Moskvaga. · 1498 - Liivimaa seisused otsustasid hakata valmistuma ennetavaks sõjaks Vene (Pihkva ja Moskva) vastu. · 1500 - sõlmitakse liit Leeduga. · 15011502 - Liivimaa-Moskva sõda. Liivimaalased tegid kaks retke Pihkvamaale, kuid ei suutnud linna vallutada. Venelaste vasturetk 1501/1502 talvel oli taas ohvriterikas. · 1502, 13. september - toimus Smolino lahing, mille
Eesti alal tekkisid esimesed koolid ilmselt just kloostrikoolidena, tõenäoliselt juba 13. sajandil. Üheks silmapaistvamaks õppeasutuseks oli Tallinna toomkool. Kõige enam tegid vaimuelu edendamiseks ära dominiiklased, kes pidasid pikki eestikeelseid jutlusi nii linnas kui ka maal ja sattusid tihti vastuollu kogudusevaimulike, mõnikord ka linnavalitsusega. Olaus Magnuse kaart Carta Marina aastast 1539. Kiriklikult jagunes Eesti ala kihelkondadeks, mille eesotsas seisis preester. Esialgu vastasid nende piirid üldjoontes muinaskihelkondadele, kuid aja jooksul kirikukihelkondade hulk kasvas ja piirid muutusid. Suuremates linnades, Tallinnas ja Tartus, oli mitu linnakihelkonda. Kirikukihelkonnad olid Eesti ala kõige püsivamateks haldusüksusteks, kestes 13.20. sajandini. Eestis tegutsesid keskajal neli vaimulikku ordut, millel oli munga- ja nunnakloostreid nii linnades kui ka maal. Tsistertslaste mungakloostrid
Sõjaline ülekaal Ordul, teda saatis edu > Trtu p lahkus liidust ja andis Ordule abivägesid > Ordu-vastan rinne sai lüüa, püsima jäi Riia > Riia liit paganliku Leeduga > 1298 tungisid leedukad Liivimaale, orduväed said 1.juunil Turaida juures lüüa, 4 nädalat hiljem lõi Ordu preisi abivägedega omakorda leedu ja riiglaste ühendväge. Hansa vahendamisel suudeti Ordu ja Riia vahel pikemaks ajaks vaherahu, mille jooksul pidi tüliküsimused lahendatama. Ordu aga polnud veel sihil ja Riia jätkuvalt liidus leedulastega, seega pidi vaenutegvus jätkuma. Eestlane muistne vabvõitlus lõppes Saaremaa allutamisega 1227 veeb, Saarem siseolukorras muutus vähe. Paavst , Riia p, om, Riia pidasid kõik Saarem enda omaks, 1233 jagati kolmeks osaks Riia p, Riia ja ordu vahel. 1234 loodi Saare-Lääne pk. 22.sept sai Mõõgav ordu leedulstelt Saule lahingus lüüa, kuralased ja saarlased hakkasid
privileegi. 1562-1583 Vene ja Leedu-Poola sõda: Moskva tsaaririigi peajõud olid suunatud Leedu vastu. Toimus vastusõjakäik Smolenski ja Pihkvamaa valdadesse. Venelased vallutasid Polotski ning nüüd algasid läbirääkimised, mis ebaõnnestusid. 1564. aastal Leedu väed tegid sõjakäigu Liivimaale, hetmani väed ründaisd Tartumaa valdu. Sõjategevus lõppes pärast 1569. aastat, kui ühinesid Poola kuningriik ja Leedu suurvürstiriik Rzeczpospolitaks - Sõlmiti 3 aastaks vaherahu. 1572. aastal suri Poola kuningas ja uueks kuningaks 1575. aastal Stefan Batory - Tegi koostööd Rootsiga Moskva tsaaririigi vastu. 1577. aastal Poola-Leedu kaotas enda alad Vana-Liivimaal. 1578. aastal toimus pööre, 1580. aastal purustati tsaariväed Võnnu lähedal, piirati Pihkvat ning Rootsi väed piirasid Paidet, Rakveret ja Narvat. SÕJA LÕPP: 1582. aastal sõlmiti Jam-Zapolski vaherahu ja rootsiga sõlmiti Pljussa vaherahu. Lõuna- Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, hiljem sai Kuramaa.
ja truud senjöörile ning südamedaamile.Veel pidid rüütlid olema ustavad ja helded naiste vastu ja samas ka väga vaprad. Feodaalid elasid kindlustatud elmautes ehk linnustes. Linnused rajati enamasti juba looduslikult hästi kaitstud paika: kõrgele künkale, jõekääru või jõesaarele. Kõige lihtsam ja odavam oli tornilinnus. Suuremates linnustes rajati peatorni või --hoone ümber ringmüür koos väiksemate tornidega. Kogu linnust piiras sagely vallikraav, millest viis üle tõstesild. Pealinnuse ette rajati vahel ka eeslinnus. Suuri linnuseid võisid endale lubada suurfeodaalid, kuid paljudel rüütlitel polnudki oma linnust. Nad elasid tavaliselt senjööri linnuses ja moodustasid msenjööri kaaskonna. Rüütli perekond elas tavaliselt ühes suures voodis ja külmal aastaajal andis sooja paremal juhul kamin. Seetõttu soojendati end sageli eelkõige tekkide ja karusnahksete rõivastega. Veevärki linnustes ei olnud
Eestlased taganesid, kuuldes et Võnnulastele on tulemas appi Riia suur vägi. Võnnulased koos liivlaste ja latgalitega hakkasid eestlasi jälitama.ÜMERA LAHING. Eestlased jäid Ümera jõu äärde varitsema. Ümera- äärses metsas tungisid eestlsaed ootamatult vaenlastele kallale. Eestlaste võit. 1211 aastal oli Viljandi linnuse piiramine.Eestlased sõlmisid Sakslastega rahu. 1212 sõlmiti rahu Liivlaste, latgalite, sakslaste ja eestlaste vahel - Toreida vaherahu. Kehtimisaeg oli 3 aastat. (möllas katk, oli vaja nö. hingetõmbeaega) Eesti suhted Venemaaga olid teravad.( 1210- Otepää linnuse piiramine, 1212- Varbola linnus.) 1215- Sakslased ja latgalid tegid mitmeid rüüsteretki Ugandisse. Sõdida lubati seni, kuni Eestlased nõustuvad ristimisega ja alistuvad. Ugalased ja Sakalased sõlmisid rahu. Ristimine. Pihkvas tekitad Ugandi ristimine pahameelt. 1216 Tehti rüüsteretk Ugandisse. 1217 , kolmekuningapäeval tehti
Nad proovisid erinevaid viise kindlust lõhkuda (ühe seina lõhkusid, aga selle taga oli veel teine) ja kuna 5 päevaga nad linnust vallutada ei suutnud, alustasid nad läbirääkimisi. Kuna linnuses oli veepuudus, palju haavatuid ja langenuid, siis sõlmiti piirajatega rahu. See lahing lõppes viigiga Eestlased pealetungil 1211. a. suveks oli plaan vallutada Toreida linnus ja seejärel Riiat rünnata. Toreida alla ilmus mandrieestlaste maavägi ja saarlaste laevastik. Piirajad lubasid seni kohale jääda, kuni kas linnus vallutatakse või nõustuvad liivlased kaasa tulema Riiat ründama. Varsti tuli Riiast saksa abivägi ja nendega puhkes lahing. Eestlased olid sunnitud taganema linnuse ja Koiva vahelisele künkale ja pidid paluma rahu ja nõustuma ristimisega. Öösel hiiliti salaja laevadele ja prooviti põgeneda, aga jõel võtsid sakslased neid kaitsetornidega sillal noolte ja odadega vastu. Järgmisel öösel põgenesid nad maismaateid mööda
1316 ordu saavutas kokkuleppe Siguldas. Sõlmis osade toomhärrade ja vasallidega piiskopi vastu. Piiskop Friedrich kaebas otsuse peale ja tühistati. 1324 Paavst Johannes XXII otsus – kompromiss. Friedrich sai tulla Riiga (oli muidu kuuria juures), aga ordu keeldus. Fr pani liivimaa seltskonna (ja oma vasallid) kirikuvande alla ja mossitas. Leedus oli suurvürst Gediminas. Rünnati Dünamündet. Leedulased tegid rüüsteretki: ordu piiras Riia sisse ja 1330 alistus. Tehti uus ordulinnus sinna. Gediminase kirjad. 1322/23 saatsid ka kirja paavstile, hansalinnadele, dominiiklastele jms. Kutsus maale kaupmehi, rüütleid, vaimulikke ja näitas tahet astuda ristiusku. Piiskopimeelsetele see hea. Niisiis said nad ordule peael sundida rahulepingu leedulastega. Aga rahu polnud kauaks. Ordu sõlmis Gediminase vastu lepingu Novgorodiga. Kui paavsti saadikud kohale tulid, ütles Gediminas oma ideedest lahti. Seega, kirjad võltsingud
Aastal Eestit juhtiv vanem Lembitu ja Kaupo(liivlased) langesid. Taanlased suundusid 1219.aastal Põhja-Eestisse. Valdemar II (tollane Taani kuningas) rajas võidetud eestlaste linnuse kohale kindluse, mida hiljem hakati kutsuma (Reval) Tallinnaks. Rootslased üritasid, kuid ilma eduta. - Enne lääne ristisõdijate saabumist oli Baltimaades väisjõududest tooni andnud Vene Polotski vürst Vladimir, kellele maksid andamit liivlased ja latgalid. Mõistes asja tõsidust, piiras ta 1206.aastal koos mässuliste liivlastega edutult ristisõdijate Holmi (Martinsala) kindlust. Eesti ristisõdade ajal käitusid venelased üsna ettearvamatult- kord rüüstasid ja laastasid, siis aga abistasid. - 1227.aastal murti Saaremaa vallutamisega lõplikult eestlaste vastupanu. Sellega lõppeb ka Henriku Liivimaa kroonika, märkides nii ristisõja edukat lõppu eestlaste vastu, ehkki Saaremaa elanikud tõusid järnevatel aastakümnetel veel mitu korda võõra
vaimulik võim on ilmalikust kõrgem - kuna paavst on jumala ametikandjatest kõrgeim. Ilmalikud valitsejad olid troonil jumala arumust, sellest alates andis võimu paavst. Sündmustik: Jaanuar 1076 keiser kuulutab paavst Gregorius VII tagandatuks. Vastuseks paavst tagandab keisri ning viskab ta kirikust välja. Okt 1076 Saksa hertsogid otsustavad, et kui keiser aasta jooksul kirikuvandest ei vabane, siis ta tagandatakse 15.-28. jaanuar 1077 Heinrich IV seisis kolm päeva lumes Canossas paavsti residentsi ees paavst andis talle andeks ning vabastas ta kirikuvande alt. 1080 Gregorius VII paneb Heinrich IV taas kirikuvande alla, Heinrich laseb valida vastupaavstiks Clemens III (1080-1100) 1084 Heinrich IV vallutas Rooma ning lasi end Clemens III keisriks kroonida. 1084 Saksa väed piiravad paavst Gregorius VII, too kutsub appi Lõuna-Itaalia normannid, kes vabastasid Rooma ning rüüstasid selle.
Viimased köited või vihikud on ilmunud vastavalt 1924 ja 1938. aastal. Poliitilise ajaloo uurimiseks see allikas on tähtis. Henriku Liivimaa kroonika- Esimene teadaolev ja säilinud Liivimaal kirjutatud kroonika on Läti Henriku kroonika. Ladinakeelne kroonika on säilinud mitmetes käsikirjades. Avastatud teaduse jaoks 17. ja 18. sajandil. Trükis avaldati esimest korda 1740. aastal. Hetkel käibel on editeeritud tekst aastast 1955. Kroonika on seotud Riia kirikuga ja Riia piiskopidega. Kronoloogia on Riia piiskopide ametiaastate järgi tehtud. Algab aastal 1200, ristisõdimise algusest kuni 1227. aastani kui Saaremaa vallutati ära. Hüpotees on, et kroonika autoriks on preester Henrik, kuid tegelikult kroonika on anonüümne, sest kuskil tekstis pole mainitud autorit. Tegelaste hulgas esineb preester Henrik, tema nimi on mainitud sellistes kirjeldustes, mis on piisavalt elavad ja detailsed, et jääks mulje nagu oleks teksti autor ise neid sündmusi pealt näinud ja osalenud
tormasid välja ammukütid eestlased jäid kahe ründaja vahele ja olid sunnitud taganema, paluma rahu ja nõustuma ristimisega; öösel aga põgenesid laevadele, kuid jõgepidi neil põgeneda ei lastud, põgenesid maismaad mööda; eestlaste kaotused olid suured ja vastasleer tundis end nüüd kindlamalt lisaks sõjakannatustele oli puhkenud katk, mis põhiliselt möllas latgalite ja liivlaste alal ning Sakalas ja Ugandis; mõlemad pooled vajasid hingetõmbeaega 1212. a sõlmiti Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vaheline kolmeaastane vaherahu, 1215. a kevadeni, lõppes sõja esimene periood eestlasi sundis rahuläbirääkimistele ka pinevad suhted venelastega 1210. a oli Otepää linnuse piiramine (Novgorodi vürst Mstislav Uljas (Udaloi) ja Pihkva vürst Vladimir), millest eestlased ostsid end vabaks 1212. a oli eestlastele kuuluva Varbola piiramine Mstislav Uljase poolt, eestlased ostsid end vabaks ja
Valjala- vaenuvägi liikus edasi Valjalga, kus asus Saaremaa suurim ja tugevaim linnus. Sakslased nõustusid lõpuks läbirääkimistega. Lõppes muistne vabadusvõitlus. 11. Eestlaste allajäämise põhjused Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed Eestlastel puudusid kogemused Sakslastel oli parem relvastus Eestlastel oli puudus elavjõust Eestlased pidid taluma mitme riigi vallutusretki Vallutajate taga seisis rooma katoliku kirik Vallutajad olid head diplomaadid alistades liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval ja osates ära kasutada nende omavahelisi tülisid Riik polnud veel välja kujunenud ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad Puudus koostöö lähemate naaberrahvastega -latgalite, liivlaste, leedulastega 12. Eesti ala jagamine võõrvallutajate vahel 13. sajand. Kaart raamatust lk. 54 Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud Liivimaana
Valjala- vaenuvägi liikus edasi Valjalga, kus asus Saaremaa suurim ja tugevaim linnus. Sakslased nõustusid lõpuks läbirääkimistega. Lõppes muistne vabadusvõitlus. 11. Eestlaste allajäämise põhjused Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed Eestlastel puudusid kogemused Sakslastel oli parem relvastus Eestlastel oli puudus elavjõust Eestlased pidid taluma mitme riigi vallutusretki Vallutajate taga seisis rooma katoliku kirik Vallutajad olid head diplomaadid alistades liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval ja osates ära kasutada nende omavahelisi tülisid Riik polnud veel välja kujunenud ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad Puudus koostöö lähemate naaberrahvastega -latgalite, liivlaste, leedulastega 12. Eesti ala jagamine võõrvallutajate vahel 13. sajand. Kaart raamatust lk. 54 Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud Liivimaana
Maj võimekuse allakäik aga samas oseliselt ka isolatsiooni tagajärg. 14 Slaavi invasioon kirdesse (slaavistumine)? 14.saj selles piirkonnas kujunema (Moskvast põhja poole) tihe kloostrite võrk.Oluline kirjakultuuri keskus. Kirjakultuur ja haridus olemas sisuliselt ainult kloostrites. Froitse-Sergi - rajajaks Radonez, kes seisis Moskva vürstivõimu tugevnemise taga, vaimulik. Simonovi klooster Moskvas (tänaseks vähe säilinud), Helgjärvel Kirivi klooster (teine nimi) pühakukultus Feirakondi klooster. Nende kloostrite raj tähistab Põhja-Vm hõivamist. 14. saj tõusis esile Moskva (enne püsilinnus). Vene ajaloos Dveri ja Moskva vahel konkurents Vladimiri suurvürsti tiitli pärast. Juri . Ivan Kalita- teugelpung(??) (kellegi lisanimi). Ta nimega koostatakse Moskva muutumist oluliseks pol keskuseks
muistne iseseisvus. 11. Muistse vabadusvõitluse lõpp, eestlaste kaotuse põhjused. Vaenlased vallutasid süstemaatilisels. Eestlastel tuli üle elada sõjaretked ja vastata ka omaltpoolt. Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. Ordu rüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Neil oli tolle aja kõige parem relvastus. Samuti said nad täiendada oma väge uute meestega. Lisaks sakslastele tuli võidelda ka Rootsi ja Taaniga. Vallutajate taga seisis Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud- rooma-katoliku kirik. Vallutajad olid head diplomaadid. Eestlased olid harjunud üksikute sõjakäikude, mitte strateegilise vallutusega. Rahvast tuli puudust. Eesti polnud ühtne. Vastased ei pidanud kokkulepetest kinni. 12. Eesti ala jagamine võõrvallutajate vahel 13. saj. (+KAART lk54) Eestis ja Lätis vallutatud maad olid tuntud Liivimaana. Taani kuningriigi valdustes olev Põhja-Eesti oli tuntud Eestimaana. Liivimaa jagati
pidama. Loomadel ja inimestel oli enam väge peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes. Tihti kanti kaelas loomade hambaid ja kihvu, lootes nii nende väge omastada. Joodi ka looma teatud elundite verd. *Animism- elusa ja eluta looduse hingestamine. (arvati, et kuul, päiksel, puudel jne. on ka oma hing.) *Uku- muinasaja jumal Eestis. *Tõnn- Pärnu ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas.(Setudel seisis viljasalves Peko, kes toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel) *Hing- inimese isikupära kandja, väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda ning vahel asuda isegi teise olendi sisse. Mõnel pool valitses seisukoht, et inimese surma korral siirdub hing putukatesse ja seepärast oli keelatud tappa ,,hingeloomi" nagu näiteks mardikaid, ämblikke, sipelgaid jne. Üldisemalt arvati siiski, et
tulemas. 1210.a ka Ümera lahing. Eestlased liikusid üle Koiva jõe ja jäid järgmisel päeval Ümera äärde varitsema. Metsas tungisid peitunud eestlased ootamatult vaenlaste kallale. Saavutati võit, mis andis jõudu edaspidiseks. Eestlaste vastupealetungil Riiasse peale Viljandi piiramist piirati sisse Toreida linnus, kaotused olid suured. Aga kuna mõlemad pooled vajasid hingetõmbeaega, sõlmiti 1212. aasta kevadel Toreida vaherahu, mis pidi kehtima 3 aastat. Eestlaste ja venelaste suhted olid üsna teravad. 1215. aasta alguses tegid sakslased sakslased koos abilistega ootamatult suurema sõjakäigu Ridalasse, sest vaherahu pidi kestma kevadeni. Sama aasta kevadel ilmuti ka Sakalasse. Hakati kogunema Leole linnuse alla, mis kuulus vanem Lembitule. Lembitu võeti sakslaste poolt kinni koos teiste vanematega ja vabastati alles pärast poegade pantvangi andmist. Madisepäeval(21.septembril) 1217
kahjustades mitte ainult iga üksikisiku majanduslikke õigusi, vaid ka majandust tervikuna. Laisser faire, laisser passer! Laske minna! KÕIK TULEB LASTA VABAKS Talurahvakaitse. Suurem tähelepanu talurahva vabaduele. Nt Joseph II kaotab Austrias pärisorjuse Religioon Euroopa majandusliku arengu mõjutajana. Silmaringi avardumine ja kommunikatsioon. Indiasse viiva meretee otsingud. Hispaania üritas eesotsas Christoph Kolumbusega jõudas Indiasse lääne poolt, avastas hoopis Ameerika (ise seda loomulikult ei teadnud). Portugallased üritasid ja ka saavutasid meretee Indiasse ümber Aafrika lõunatipu. Teoorias oli võimalik Indiasse jõuda ka ümber Põhja-Ameerika ja Põhja-Aasia, niisiis üritas inglane Richard Chancellor ebaõnnestunult purjetada ümber Venemaa. 1648. aastal avastas venelane Semjon Dežnjov lääne poolt Vaikse ookeani läbi Aasiat ja Ameerikat ühendava väina.
minnests. Vene kalendri eripära see , et venelaste aasta algas 1. sept. Kohanimede kasut imelik. Oluline veel see, et taanlased ja rootslased lähtusid kohanimede kirjutamisel saksapärastest allikatest. Ingverimaast rääkides võiks olla eelistatud rootsipärased nimed. Esse oleks soovituslik, eksamil lisapunktid selle eest. Kt ilmselt Liivi sõja lõpu kohta. Eksam tuleb suuline. Raamatud ÕIS-ist vaadata. Eksamiks võiks õppida Eestist ajaloo kronoloogia järgi+ konspeks. M.Lauri Eesti Varauusaja atlas Asustus ja rahvastik Eesti rahvastik on teema, mida on põhjalikult uuritud. I prof tasemel uurinud Eesti demograafiat Heldur Pall. 1558-1710 on täis muutusi ja sündmusi. Valdavalt negatiivselt rahvastikku mõjutavalt. Vene- Liivimaa sõda ( 1553-1558). Per susse jääb ka palju taude, 1571,1580, 1566, 1550. 1583 tuleb I pikem rahuperiood, kuid ka sinna jääb taud ( 1591). 1590-1595 on sõda Rootsi
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on
Varsti pärast Karolingide valitsemise lõppu valisid Saksa hertsogid ja piiskopid kuningaks Saksi hertsogi. Peagi suutsid Saksi soost kuningad oma võimu tugevdada ja Saksamaa taas ühtseks riigiks liita (kaitse organiseerimine ungarlaste vastu ja lõpuks võidu saavutamine selle ohtliku vaenlase üle). Heinrich I esimene Saksi dünastiast kuningas, Linnupüüdja (918/9-936). Kauples ühe ungari üliku vangi võtmisega välja 9-aastase rahu ungarlastega. Vaherahu ajal lasi hertsogkonna piirile ehitada palju kindlusi kaitseks sissetungijate vastu. Organiseeris ka rüütlitest koosneva tugeva ratsaväe. Kui vaherahu lõppes, astus ta selle väega ungarlaste vastu ja saavutas nende üle esimese suurema võidu. See tõstis tunduvalt kuninga mainet kogu Saksamaal. Ajas tugevat välispoliitikat, temaga seostatakse ,,Drang nach Osteni" algust. Otto I (Suur) Heinrich I poeg, kelle viimane lasi juba oma eluajal suurfeodaalidel enda järglaseks valida.
Varsti pärast Karolingide valitsemise lõppu valisid Saksa hertsogid ja piiskopid kuningaks Saksi hertsogi. Peagi suutsid Saksi soost kuningad oma võimu tugevdada ja Saksamaa taas ühtseks riigiks liita (kaitse organiseerimine ungarlaste vastu ja lõpuks võidu saavutamine selle ohtliku vaenlase üle). Heinrich I esimene Saksi dünastiast kuningas, Linnupüüdja (918/9-936). Kauples ühe ungari üliku vangi võtmisega välja 9-aastase rahu ungarlastega. Vaherahu ajal lasi hertsogkonna piirile ehitada palju kindlusi kaitseks sissetungijate vastu. Organiseeris ka rüütlitest koosneva tugeva ratsaväe. Kui vaherahu lõppes, astus ta selle väega ungarlaste vastu ja saavutas nende üle esimese suurema võidu. See tõstis tunduvalt kuninga mainet kogu Saksamaal. Ajas tugevat välispoliitikat, temaga seostatakse ,,Drang nach Osteni" algust. Otto I (Suur) Heinrich I poeg, kelle viimane lasi juba oma eluajal suurfeodaalidel enda järglaseks valida
Neist igaühel oli oma märk. 1208 - 1212. Muistse vabadus sõja esimene periood. Algas sakslaste tungimisega Ugandisse kevadel. Sügisel läksid nad tagasi. Sellele järgnesid eestlaste vastu sõjakäigud. Eesti-Vene suhted olid halvad. Vene-saksa suhted head, sest Vladimiri tütar oli abielus Alberti vennaga. Lõppes Turaida (Toreida) rahuga. 1215 - sõja tegevus algas uuesti. Vabadusvõitluse teine periood. Algas sakslaste tungimisega läänemaale paar kuud enne vaherahu lõppu. 1222 - eestlase said kogu eesti ala oma valdusesse tagasi. 1223 - 1227. Muistse vabadus sõja kolmas periood. Vallutati kogu eestimaa. Viimasena Saaremaa. LAHINGUD: 1210 Ümera lahing. Võnnu piiramiselt tagasi tulnud eestlased jäid Ümera jõele järgi tulevaid sakslasi ja liivlasi varitsema. Need võideti ootamatu rünnakuga. Innustas eestlasi. 1210 - Novgorodi vürst Mstislav Uljas ja Pihkva vürst Vladimir piirasid Otepääd. Linn ostis ennast vabaks
keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi 1202-1236 Mõõgavendade kokkuvarisemine, sõjas osalejad: Venemaa, Rootsi, ordu Poola, Taani, 1237 Liivi ordu Saksa ordu 1582 Jam Zapolski vaherahu (Poola-Venemaa), Liivimaa haruna 1583 Pljussa vaherahu (Rootsi-Venemaa), Sõja tulemusena kolme kuninga võimu algus b) alates 1346. aastast kolm Eestis riiki: Tartu piiskopkond (1558 venelased vallutasid) Saare-Lääne piiskopkond (1558-61 liideti Taani aladega)
Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid, Cristoph Cellariuse periodiseering: Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo ja retoorikaprofessor Cristoph Cellarius, kes eristas ajaloos vana, kesk ja uusaja. Ta pidas kesk ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. aastal. Hiljem on pakutud ka muid daatumeid, nt. Ameerika avastamine 1492, Itaalia sõdade algust 1494 ja ka reformatsiooni vallandumist 1517. Varauusaega hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Tavaks on vaadelda varauusaja aega 15001800. Võib vaadelda kui eelmodernset ühiskonnast modernsesse ühiskonda ülemineku ajajärku, kus keskaegsed traditsioonid põimusid uusaegsete uuendustega.
7 U 1070 munk Hiltinus (Johannes) 1167 munk Fulco, abiline Nicolaus 1143 Lüübeki rajamine + Kaupmehed ristida, et eestlased liiga ei teeks neile 1184 Meinhard liivlaste juurde 1186 Meinhard piiskopiks 1196-1198 Berthold 1199 piiskop Albert + Kuulutas ristisõjaks 1201 Riia linn + Piiskop Albert ehitas 1202 Mõõgavendade ordu + ek Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu Orduvennad e rüütlid Teenijad vennasd Piiskop-vennad + Sõjaline organisatsioon, ülesanne vallutada, Albert alustas + Theodorich Meinhardi abiline, hilisem Eesti Päevalehe piiskop, Mõõgavendade ordu initsiaator Võitlus 1208 Esimene retk Näitab, et vabadusvõitluse
välja astuda,saksalastel polndu jõudu,kuralased omakorda ei tahtnud näha sakslastes mingit ohtu, meretee riiga-nägid kuralased.Ründasid saksa kaupmeeste aluseid. 1210 toimus ,liivlaste läkitus kuralaste juurde,saatsid saadiku,osalus riia linna vallutamise plaan. Riia kaitse olevat olnud nõrgem. Kuralased kutsusid omakorda ühinema eestlasi semgaliedi latgaleid, ilmus 1210 kuralaste suurlaevastik, piiras riia linna sisse ,kuralased hakkasid kaitsevalle maha kiskuma.lahingud kestsid 3 päeva,ootasid abivägesid ,jäid hiljaks, sakslased jõudsid ennem.Kuralastel võitlushimu üle läinud.asusid laevadele ja purjetasid tagasi . Rahuleping püsis, ei üritatudki kättemaksuks neid tagsi rünnata,. Kogu liivimaaristisõdijate kriitilisem hetk . 1212 puhkesid ordu ja läänimeeste võitlused, liivlaste ja latgalite vastu .Algas sellest et nii liivlased ja latgalid kes elasid ordule antud maades
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
esindus). + Ühinenud maapäev (1465) 1560-tel Kalvinistide ülestõus Flandrias (1567) - Usuline ja rahvuslik vastuolu kat. Hispaaniaga süveneb (Inkvisit.) - Madalmaade 7 Põhjapoolse Prov. vabadusvõitlus algab 1568 (1572 Hollandlaste mäss) ja kestab kuni Vestfaali rahuni (1648) - Oranje suguvõsa (Wilhelm/Willem ja Maurits, militaaria uuendamine) - Põhjaprov. prot Utrechti Unioon (1579): - Kuulutab välja 7 provintsi iseseisvuse 1581. PUUDUV OSA !!! - 1609 Kaheteistaastane vaherahu Hispaania tunnistab De Facto 7 Maakonda (Hollandi) Iseseisvust - Hispaania De Iure tunnistus 1648 - 7 maakonnal (Vabariigi) on suur sisemine autonoomia - Vaieldakse Riigisüsteemi üle 1. Oranje sõjapartei: Ülemasehalduri amet peab kuuluma oranje suguvõsale (Lihtrahvas) 2. Vabariiklased (kaupmeeste aristokraatia) - Ülemasehalduri amet likvideeriti 1651 (ajutisel) ja Vabariiklaste frakt. (suurkaupmehed) hakkasid juhtima Hollandi vabariiki (jan de Witt) , suurem usuline sallivus.
Juhtivaks usundiks kujunes Zoroastrism. Meedialaste kuninga Kyaxarese ajal kujunes välja Meedia suurriik (625 – 585). Kuningas Kyros II (559 – 529) rajas Ahhemeniidide dünastia ning vallutas Meedia, Lüüdia ja Babüloni. Kujunes välja paljudest rahvastest koosnev Vana-Pärsia impeerium. Kambyses II (529 – 522) liideti Egiptuse ja Foiniikia alad, Väike-Aasia. Dareios I (522 – 486) ajal oli Pärsia riigi riigi õitseng. Koosnes 20 satraapiast – halduspiirkond, mille eesotsas seisis satraap. Pealinn Susa. Rajati korralik teedevõrk, tekkis üsna tõhus postiteenuste süsteem. Kehtestati ühtne maksusüsteem (10 % maaga seotud tulust, kaubandus oli enamasti maksuvaba). Hõivati Põhja-India. Järgnesid Xerxes I ning Dareios II ja III. Pärsia impeerium oli suurim impeerium nn Vana-Idamaades. Tegemist oli suhteliselt tsentraliseeritud riigiga, kuid paljudes piirkondades oli lokaalsetele üksustel arvestatav autonoomia (nt Kreeka linnriigid Väike-Aasias).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
