. SLAID 10: GMO 1)Transgeensed organismid ehk GMO-d on elusolendid, sh. taimed ja ka nendest saadud tooted, kelle pärilikkuse ainele (geenidele) on biotehnoloogiliste meetodite abil kunstlikult lisatud teiste elusolendite pärilikkuse ainet või kelle pärilikkuse ainet on muul viisil nüüdisaegse geenitehnoloogia abil muudetud. 2)Transgeneesi puhul sisestatakse võõr-DNA embrüorakkudesse, millele järgneb sisestatud DNA insertsioon peremeesraku kromosoomidesse. Embrüorakkudena kasutatakse kas viljastatud munarakke või siis väga varasest embrüost pärinevaid rakke. 3)-Kui võõr-DNA integreerub viljastunud munarakku kromosoomidesse, siis on saadud loom täiesti transgeenne, sest kõik tema tuumaga rakud peaksid sisaldama transgeeni. -Kui integratsioon kromosoomi toimub hiljem, siis on antud loom mosaiikne, st. mõnedes rakkudes on transgeen ja mõnedes mitte.
Lüsosoomid 14. Kus sünteesitakse energiarikast adenosiintrifosfaati? Mitokondrites 15. Kas funktsionaalselt aktiivsetes rakkudes on mitokondreid proportsionaalselt vähe või palju? Mida rohkem energiat organism vajab, seda rohkem on mitokondreid. 16. Mis ülesanne on tsentrosoomil? Osaleb rakkude paljunemisel. 17. Milline raku sisaldis teeb tuuma väga oluliseks? Kromosoomi 18. Kuhu on talletunud organismi geneetiline informatsioon? Kromosoomidesse 19. Mida reguleerib raku tuum? reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse
Transgeenne loom- loom, mille kõikide rakkude DNA järjestused sisaldavad võrra DNA- järjestuse. Et saada ühet transgeenset looma võib: 1) võtta viljastatud munarakku ja viia selle tummasse plasmiidi abil laboris valmispandud DNA-lõigu.Siis viia munarakk asendusema emakasse ja oodata laste sündimist. 2) võtta looma emakast blastotsüsdid, eralda neist tüvirakud ja lisada neile plasmiid DNA´d. Kui plasmiid DNA integreerub tüvirakkude kromosoomidesse, viia need tagasi blastotsüsti ja blastostüst viia aesendusema emakksse.Oodata laste sündi.Sellisel juhul sündivad nn kimäärsed loomad, milleosa rakkudest on transgeensed ja osa rakkudest on ,,normaalsed". Mis on embrüonaalsed tüvirakud? Tüvirakud on diferentseerumata algrakud, millest on võimalik kasvatada kudesid, elundeid ja organisme. Embrüonaalsed tüvirakud on kultuurina kasvatatavad rakud, mis on saadud blastotsüsti
Lõppeva sajandi kõige olulisem avastus geneetika vallas oli James Watsoni ja Francis Cricki järeldus, et geenid koosnevad desoksüribonukleiinhappest (DNA ), mis kujutab endast erilise struktuuriga pikki polümeerseid ahelaid. DNA sisaldab kombinatsioone neljast erinevast keemilisest ühendist, lämmastikalusest, mida tähistatakse tähtedega A, T, C ja G. Igas rakus (mõne üksiku erandiga) on olemas rakutuum, rakutuumas asub genoom - organismi DNA täielik komplekt, mis on koondatud kromosoomidesse. Inimesel on 23 paari kromosoome, kusjuures igas paaris on üks kromosoom pärit emalt ja teine isalt. 1.1 Geeni ülesanded Iga geen peab olema võimeline täitma kahte ülesannet. Selleks, et geen võiks päranduda uutesse tekkivatesse rakkudesse ja järglastesse, peab ta tootma täpseid endasarnaseid koopiaid. Säärast koopiakirjutamist nimetatakse replikatsiooniks. Et iga raku genoom saaks anda eri rakkudele eri kuju ja funktsiooni, on neis
ülesandeid. Vestiigium mandunud elund. Embrüonaalse arengu võrdlemine kõrgemate loomade isenditel esineb alamate isendite tunnusjooni. Geneetilised võrdlused maa ühtsed päritolu tõendavad universaalsed protsessid. Elu areng maal I Agueoon 1.) kujunes välja fotosüntees: atmosfääris vabanes vaba hapnik 2.) Päristuumsete teke e. eukarüoodid. Eelised: kuj välja rakusisene tööjaotus, DNA koondus kromosoomidesse, tekkis sug. palj. meioos, suurenes geneetiline muutlikkus, mis oli alus edaspidiseks evolutsiooniks 3.) hulkraksete teke. Eelised: rakkude eristumine kudedeks ja organiteks, kuj. org. sisene tööjaotus, püsiv sisekeskkond 4.) arenesid regulatsioonisüsteemid. II Vanaaegkond ,,Kambriumi plahvatus" *Kuj. välja kõik ehitustüübid ja põhilised hõimkonnad (nt. meduusid, ussid. Biogeograafiline tõend: mingi org. rühma liigid, mis
- tänapäeval puudub Maal keemiliseks evolutsiooniks sobivad tingimused: hapnik ,,põletatakse" ära lihtsad orgaanilised ained; osoonikiht takistab UV-kiirguse jõudmist Maale. 5. Elu algne areng Maal. - vanimad elusorganismid olid bakterid, kles esmaselt olid anaeroobsed kemasünteesijad. - 2,7 miljardit a. Atgasi tsüonobakterid. - Eukarüootide teke - 1900mln. a. Tagasi. - eelised : a) tekkisid organellid ja kujunes rakusisene tööjaotus. b) pärilikkusaine koondus kromosoomidesse. c) arenesid rakujagumimisviisid. d) tekkis suguline paljunemine suurem geneetiline muutlikkus. - Hulkraksed. - 569miljonit a. Tagasi. - eelised : a) rakud on diferentseerunud, on tekkinud koed. b) vähem sõltuvad keskkonnast. c) suguline paljunemine. d) kiirem evolutsioneerumine. - Tähtsamad sündmused taime- ja loomariigi evolutsioonis. ( vihik )
1.Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi Geneetika- on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Genotüüp ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum Fenotüüp- ühele isendile vaadeldavate tuunuste kogum. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimesel 24 genoomi. Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Pärilikkus-looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega. 2. Kirjelda, kuidas geenist saab tunnus. * DNA koosneb geenidest * geen avaldub > Rna * RNA järgi tehakse valk * valk kujundab tunnuse 3.Transkriptsioon: RNA süntees * toimub rakutuumas * lähteaine on DNA lõik promootorist kuni terminaatorini * Mis toimub: üks DNA biheeliks keeratakse järkjärgult lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA m...
III Raku ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas I) Tsütoplasmavõrgustik: 1) Siledapinnaline (peal ensüümid)2) Karedapinnaline (ribosoomidega) Väljanägemine/koosneb: Sisaldab vett 60-90%, süsivesikud, happed, lahustund org. Ja anorgaanilised ained. Ülesanne: Siduda rakustruktuure omavahel tervikuks, raku sisene ainete transport. II) Tuum Välimus: Kõige suurem rakus. Tuumaümbris kahest membraanist. Membraanis poorid. Tuumas on tuumakesed, tuumaplasma, DNA, mis on koondunud kromosoomidesse, ( kromosoom koosneb kahest kromatiidist, kromatiide ühendab tsentromeer) Ülesanne: Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Geen on kromosoomilõik) III) Rakumembraan Välimus / Koosneb: Ümbritseb KÕIKI rakke, koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Ülesanded: Ainevahetus läbi membraani 1. Passiivne ainete transport valgumolekulide vahel on kanalid, pääsevad läbi väikesed molekulid. 2
väiksem on nende vahemaa piki kromosoomi; · ristsiirdereegel: aheldunud geenid rekombineeruvad meiootilise ristsiirde kaudu, kusjuures nende ümberkombineerumise sagedus on seda suurem, mida suurem on geenide vahemaa piki kromosoomi. Poiss või tüdruk? Nii munarakk kui seemnerakk sisaldavad kromosoome (kumbki 23 üksikut kromosoomi). Seega on viljastatud munarakus kromosoomide arvuks 46. Nendesse kromosoomidesse on kätketud meie tunnusjooned. Igas munarakus on 22 tavalist ja üks niinimetatud X- kromosoom. Seemnerakkudes on 22 tavalist ja lisaks umbes pooltel X-kromosoom ja pooltel Y- kromosoom. X ja Y kromosoomide omavaheline kombinatsioon määrabki loote soo. Kui Y kromosoomiga seemnerakk ühineb munarakuga, siis viljastamisjärgne kromosoomide kombinatsioon 23,XY tähendab seda, et sünnib poiss. Kui X-kromosoomiga seemnerakk
aastal. HI- viiruse päritolu on teadmata, kuid arvatakse, et haigus sai alguse Kesk-Aafrikast, kust kandus Haiitile ning sealt edasi USAsse. Viirus on inimesele levinud tõenäoliselt ahvidelt. HI-viirus koosneb kahest viiruse geneetilist infot säilitavast RNA-molekulist, neid ümbritsevast valgulisest kapsiidist ja lipiidkihist, millest ulatuvad välja viiruse pinnavalgud. Kapsiidi valkudest osa on ensüümid, mis on vajalikud viiruse RNA kopeerimiseks ja inimrakkude kromosoomidesse sisselülitamiseks. Lisaks kaitsevad kapsiid ja lipiidümbris HI-viirust väliskeskkonna mõjude eest ning aitavad tal kinnituda peremeesraku pinnale. Viiruse peamisteks peremeesrakkudeks on inimese immuunsüsteemi CD4-rakud . CD4- rakke on kõige rohkem lümfisõlmedes ja ringlevas veres. Lisaks peremeesraku pinnal asuvatele CD4-retseptoritele ja koretseptoritele on viiruse edukaks sissetungiks vaja HIVi välisümbruses paikneva kahe olulise pinnavalgu abi.
Ilma tuumata! · Esmased kemosünteesijad said energia anorgaanilistest ühenditsest EUKARÜOODID (~2 miljard a tagasi) · tekkisid organellid, kujunes rakusisene Päristuumsed tööjaotus · pärilikkusaine koondus kromosoomidesse · arenesid välja raku jagunemisviisid · tekkis suguline paljunemine · suurem geneetiline muutlikkus annab uued võimalused evolutsioonilisteks muutusteks Fotosünteesivad PROKARÜOODID hapniku moodustumine keskkonda
' DNA struktuuris on biheeliks. Polümeer, koostise komponendid on monomeerid. DNA monomeer desoksuribonukleotiid. Lämmastikaluseid on 4- A,T,C,G. Komplementaarsus lämmastikalused ühinevad paaridesse vesiniksidemete abil A+T ja C+G Pärilik info seisneb DNA nukleotiidjärjestuses. Iga inimese rakus on 3m DNA-d ehk 6 miljardit nukleotiidi. Selles on kirjas inimese kõikide valkude ehitus. DNA ei ole tervikuna vaid jaotatud lõikudena kromosoomidesse. Inimesel on 46 kromosoomi. Üks kromosoom koosneb ühest DNA molekulist, mis on pakitud paljudele valgumolekulidele nagu niit niidirullile. Geen on DNA lõik , mis määrab ühe valgu aminohappelise järjestuse. Igal liigil on rakus kindel arv kromosoome. DNA replikatsioon- DNA omadus iseennast taas toota (e. DNA kahekordistumine). DNA on päriliku info säilitaja ja edasikandja rakust rakku. DNA replikatsioon toimub enne raku jagunemist.
Superspiralisatsioon (superkeerud) on DNA tertsiaarstruktuur ja on vajalik, et DNA-d võimalikult kompaktselt kokku pakkida. Tekib ainult siis kui DNA otsad on fikseeritud. Saab eristada: positiivne spiralisatsioon – kui keerdumine on samas suunas heeliksi suunaga (paremale), tekib tihedam DNA struktuur. negatiivne spiralisatsioon - kui keerdumine on vastassuunas (vasakule), tekib lõdvem DNA struktuur Eukarüootne DNA on pakitud kromosoomidesse. Imetaja kromosoom on lineaarne DNA molekul, mis on tihedalt pakitud valkude kompleksis. Genoom on organismi kõigi kromosoomide DNA. Eukarütoosed genoomid: Reeglina suur genoom. Umbes 98% genoomist ei kodeeri valkudeks. Kuid osa sellest transkribeeritakse RNA-ks. Vahel nimetatakse “rämps“ DNAks. Inimese genoomne DNA on 3x109 aluspaari. Lisaks nukleaarsele DNA-le esineb ka mitokondriaalne ja kloroplastide DNA. Suur osa genoomist moodustavad kordusjärjestused
sisestatud mingit kindlat tunnust kandev võõrgeen, mis sisaldab endas lisaks vajalikule omadusele ka antibiootikumile resistentset märgistusgeeni ja geeni talitlust reguleerivat DNA promootorit. Esimene geneetiliselt muundatud taim oli tubakas, mis teostati 1983.aastal. See sai võimalikuks tänu bakterile- agrobakterium. See bakter oli võimeline nakatama edukalt taimi, saates neisse väikesed DNA- aasad (Ti- plasmiidi), mis omakorda sokutavad end taimerakkude kromosoomidesse. Tuleb vaid plasmiididele lisada vajalikud geenid, see ollus taimelehele määrida ja uus taim kasvatada. Nii aretati ka maavitsaline petuunia ja ka puuvill. Turule jõudis tubakas 1994. aastal. Pealtnäha pole GM- taime võimalik tavalisest taimest millegi poolest eristada. Küsimusi tekitab hoopis see, kas eristamine on vajalik. Riigid, kes GMO-sid kasvatavad, väidavad, et mingisuguseid ohte ole karta ja negatiivseid mõjusid ei ole, mais ja soja
põline rikas, aga mitte väga rikas. 5. Hapniku tarvitamine on hilisem kui fotosüntees; on ,,tagurpidi fotosüntees". Geneetika Elu kui kodeeritud teabe süsteem vajab: 1) Teabe säilitamist 2) Keskkonna ammenduimise tõttu teabe täiendamist Elu on poolkonservatiivne süsteem (sh. avatud süsteem) Püsimine ja muutumine peavad olema tasakaalus. Mutatsioonide määr. Elu teave on kodeeritud geenidesse. Geenid on koondatud-organiseeritud kromosoomidesse. Kromosoomide sisestruktuur sisaldab peale otsese geeniteabe veel palju geene organiseerivat teavet allühikuid ja tõlgendusühikuid. Elu teabe paremaks hoidmiseks on see jaotatud kahte tasemesse ,,arhiiviteave" DNA ja ,,töökoopiad" RNA. Hulkraksetel loomadel eristub täiendav raku tasemel turvamise tase: idutee. Sugurakkude eellased eristuvad turvatuna organismi arengu algetappidel, ülejäänud keharakud on geneetilise teabe rakendamise ,,töökeskkond".
ensüümide masinavärki enese taastootmiseks. HIV koosneb kahest RNA-molekulist, mis sisaldavad viiruse geneetilist infot, neid ümbritsevast valgulisest kapsiidist ja lipiidsest välisümbrisest, millest ulatuvad välja viiruse pinnavalgud (vt joonis 1). Joonis 1. HI-viiruse ehitus. 4 Kapsiidi koostisesse kuuluvad mitmed erinevad valgud. Osa neist valkudest on ensüümid, mis on vajalikud viiruse RNA kopeerimiseks ja inimrakkude kromosoomidesse sisselülitamiseks. Lisaks kaitsevad kapsiid ja lipiidümbris HI-viirust väliskeskkonna mõjude eest ning aitavad sel kinnituda peremeesraku pinnale. HIVi peamisteks peremeesrakkudeks on inimese immuunsüsteemi rakud CD4-lümfotsüüdid ehk CD4- abistajarakud ehk lihtsalt CD4-rakud, mida leidub kõige rohkem lümfisõlmedes ja ringlevas veres. HI-viiruse paljunemisel on vajalik viiruse geneetilise materjali lülitumine peremeesraku kromosoomi
A-U T-A DNA nukleotiid järjestuses Igas inimese rakus on 3 C-G G-CTeada on üks lõik DNA-st, leia meetrit DNA-d, ehk 6 miljardit nukleotiidi! Selles RNA ahel VALGUD 1.Lihtvalgud koosnevad on kirjas inimese kõikide valkude ehitus.DNA ei ole aminohappejääkidest nt munavalge. 2.Liitvalgud tervikuna, vaid on jaotatud lõikudena koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomidesse. Inimesel on 46 kromosoomi.Üks kromosoomid (nukleoproteiinid) ja kromosoom koosnebki ühest DNA molekulist, mis hemoglobiinKõikidel valkudel on on pakitud paljudele valgumolekulidele, nagu niit primaarstruktuur Selle aminohapete järjestuse niidirullile. DNA replikatsioon on rakkude järgi on näidatud valkude omadused.Aminohapped pooldumise ainus, vältimatu eeldus.Nii saab iga rakk on ühendatud peptiidsidemetega.
kromosoomi. Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse viljastunud munarakust ja seetõttu pärinevad tema pooled kromosoomid seemne- ja pooled munarakust. Selle tulemusena ühendab järglane mõlema vanemorganismi tunnuseid. Keharakkude kromosoomid jagunevad paaridesse. Paarilised kromosoomid sisaldavad samu tunnuseid määravaid geene. Seejuures saab aga olla igal geenil mitu erinevat vormi. Nii võib juhtuda, et paarilistesse kromosoomidesse on sugulisel paljunemisel sattunud ühelt vanemalt üks geenivorm ja teiselt vanemalt teistsugune. Sel juhul avaldub enamasti vaid ühe geenivormi poolt määratud tunnus ja teise paarilise poolt määratav tunnus ei ilmne. Avalduvat geeni nimetatakse dominantseks ja tema mitteavalduvat paarilist retsessiivseks. Joonistel on kujutatud paarilisi kromosoome, kus T tähistab dominantset ja t retsessiivset geeni. Retsessiivne geen saab avalduda vaid juhul, kui ta esineb samaaegselt mõlemas
tegutseb rakk tervikuna. Et rakk töötaks hästi peavad kõik organellid pidevalt koostööd tegema. Rakutuum ja kromosoomid juhivad raku elu Päristuumsetes rakkudes asub raku keskosas membraaniga ümbritsetud tuum, kus asub pärilikkusaine. Rakutuum juhib raku elutegevust ja säilitab pärilikku informatsiooni. Tuuma übritsev membraan kaitseb tuumas olevat geneetilist materjali ning laseb valikuliselt tuuma sisse ja tuumast välja erinevaid aineid. Pärilikkusaine on pakitub kromosoomidesse. Kromosoom on kokkupakitud DNA-molekul koos valkudega. Valgud kaitsevad DNA-d kahjulike mõjude eest ning aitavad kromosome kokku pakkida. Kromosoomide ülesandeks on päriliku info avaldamine ja edasiandmine. Taimerakk erineb loomarakust Taimed kuuluvad päristuumsete hulka, sest neil on raku sees olemas membraaniga ümbritsetud tuum. Vaid taimerakkudes leiduvad suured vakuoolid, tugev tselluloosist rakukest ning energiatootmisele ja varuainete kogumisele spetsialiseerunud plastiidid.
vektorisse. Vektorid on enamasti iseseisvad bakteriaalsed DNA molekulid, mille väikeste mõõtmetega hästi paljunev molekul muudab nad suurepärasteks geenitehnoloogia tööriistadeks. Olles meid huvitava geenijupi teatud ensüümide abil ,,kleepinud" sellise vektori koosseisu ning paljundanud saadud uudse molekuli bakterirakkudes, on meil olemas kõik vajalik GM taime tegemiseks. Selles kõigeolulisemas etapis võidakse kasutada eri meetodeid. Võõr DNA võib viia taimeraku kromosoomidesse agrobakteri abil. Võib ka kasutada näiteks nn. Biolistilist meetodit: võõr DNA ,,pommitatakse" metallpartiklite külge seotuna taimerakkudesse.Kui hästi läheb, siis DNA siseneb rakku ja lausa rakutuuma. Veelgi enam, DNA siseneb ka kromosoomi ja jääb seal püsima, seda ka järgmistes põlvkondades. (Truve. E, Geneetiliselt muundatud taimed pole ohtlikud // Eesti Loodus. 2004. Nr.2. Lk. 6-9.) GMO de (geneetiliselt muundatud organismide) kahjulikust keskonnale pole
On võimalik kogunisti sisestada bakterilt pärit geene taimedele või siirdada organismi tehisgeene, mida seal varem ei esinenud. Looduses iseeneslikult sellised protsessid ei ole võimalikud. [7] 1.2. GMO ajalugu Esimene geneetiliselt muundatud taim oli tubakas, mis teostati 1983.aastal. See sai võimalikuks tänu bakterile- agrobakterium. See bakter oli võimeline nakatama edukalt taimi, saates neisse väikesed DNA- aasad (Ti- plasmiidi), mis omakorda sokutavad end taimerakkude kromosoomidesse. Tuleb vaid plasmiididele lisada vajalikud geenid, see ollus taimelehele määrida ja uus taim kasvatada. Nii aretati ka maavitsaline petuunia ja ka puuvill. Turule jõudis tubakas 1994. aastal. Teraviljade muundamiseks tuli oodata, kuna nad on agrobakteritele immuunsed. Selleks töötati välja uus meetod, kus kullatükkidele kantud geen tulistati taimerakku. Nii sai ühtlasi mädanemiskindla tomati, mardikakindla kartuli ning kahjurikindla maisi. [5]
adenosiintrifosfaati (ATP)? 27. Kas funktsionaalselt aktiivsetes rakkudes on mitokondreid Palju proportsionaalselt vähe või palju? 28. Mis ülesanne on tsentrosoomil? Osaleb rakkude paljunemisel Page 1 of 5 29. Milline raku sisaldis teeb tuuma Kromosoomid - geneetililine info väga oluliseks? 30. Kuhu on talletunud organismi Kromosoomidesse geneetiline informatsioon? 31. Mida reguleerib raku tuum? Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse 32. Mis ülesanne on epiteelkoel? Kaitse-, imendumis- ja eritamisfunktsioon 33. Mis ülesanne on närvikoel? Tugi-, toite- ja kaitsefunktsioonid 34. Mis ülesanne on luukoel? Toestus- ja kaitsefunktsioon (skelett), ainevahetus (luukoes palju veresooni) 35. Mis ülesanne on rasvkoel
Ilma tuumata! · Esmased kemosünteesijad said energia anorgaanilistest ühenditsest EUKARÜOODID (~2 miljard a tagasi) · tekkisid organellid, kujunes Päristuumsed rakusisene tööjaotus · pärilikkusaine koondus kromosoomidesse · arenesid välja raku jagunemisviisid · tekkis suguline paljunemine · suurem geneetiline muutlikkus annab uued võimalused evolutsioonilisteks muutusteks
Füüsikaline evolutsioon- elementaarosakestest tekkisid aatomid (,,suure paugu" hüpotees) Keemiline evolutsioon- lihtsatest molekulidest moodustuvad keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Bioloogiline evolutsioon- elu areng esimestest eluolestest inimeseni. Sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng 3. Hulkraksete organismide eelised ainuraksete ees · Seoses organellide tekkega kujunes rakusisene tööjaotus · Raku pärilikkuseaine-DNA koondus kromosoomidesse · Arenesid välja erinevad paljunemisviisid- POOLDUMISE ASEMEL MITOOS · Tekkis suguline paljunemine ja MEIOOS · Sugulise paljunemise ja meioosiga kaasnes suurem geneetiline muutlikus ning ka suurem võimalus uuteks evolutsioonilisteks muutusteks 4. Maa füüsikaliseks vanuseks loetakse a) 6 miljr a. b) 4,5-5 miljr a c) 3,7-4 miljr a. B 5. a)Esimesed taimed vees olid............ ..... b) esimesed hulkraksed loomad vees, kes elavad ka tänapäeval a)vetikad
ära ei tunne. 39. Kuidas kasutatakse viirusi geenitehnoloogias? Kasutat ära viiruse genoomi omadust lülituda peremeesraku kromosoomi, millele järgneb vastavate geenide RNA ja valkude süntees. Geneetilisi haiguse saab ravida norm geeni viimisega haigesse organsimi. Konstrueeritakse viirus, mille genoomi on viidud vajalik geen (kasut lüsogeenseid DNA-viirusi, mille enda geenid pole in ohtlikud), viirus viiakse inimorganismi, kus see lülitub vajalike rakkude kromosoomidesse. Saadakse vajalik valk ja in terveneb, sest norm geen on avaldunud. Seda nim geeniteraapiaks. 40. Bakteriraku ehitus. Kerajad, niitjad või kruvikujulised. Ümbritsetud 1 või 2 valkudest ja lipiididest koosneva membraaniga ja peam polüsahhariididest kestaga, mis täidab kaitsefn-i. Kaetud karvakestega või viburitega. Lisaks kestale esineb osadel bakteritel ka limakapsel, mis on nii kaitseks kui ka hõlbustab liikumist
elusolendid, sh. taimed ja ka nendest saadud tooted, nt. loomasööt, kelle pärilikkuse ainele (geenidele) on biotehnoloogiliste meetodite abil kunstlikult lisatud teiste elusolendite pärilikkuse ainet või kelle pärilikkuse ainet on muul viisil nüüdisaegse geenitehnoloogia abil muudetud. Transgeneesi puhul sisestatakse võõr-DNA embrüorakkudesse, millele järgneb sisestatud DNA insertsioon peremeesraku kromosoomidesse. Embrüorakkudena kasutatakse kas viljastatud munarakke või siis väga varasest embrüost pärinevaid rakke. Kui võõr-DNA integreerub viljastunud munarakku kromosoomidesse, siis on saadud loom täiesti transgeenne, sest kõik tema tuumaga rakud peaksid sisaldama transgeeni. Kui integratsioon kromosoomi toimub hiljem, siis on antud loom mosaiikne, st. mõnedes rakkudes on transgeen ja mõnedes mitte.
Prokarüoodid ( 3 miljardit aastat tagasi) Esmased heterotraafid said energia orgaanilistest ühenditest; fotosüntees ja aeroobne hingamine Eukarüoodid (2 miljardit aastat tagasi) tuum Tekkisid organellid, kujunes rakusisene tekkis lähteraku membraani ,,neelamisel". tööjaotus; pärilikkusaine kogunes Suur rakk neelas väikse. Mitokondrid, kromosoomidesse; arenesid välja raku plastiidid tekkisid endosümbioosi teel jagunemisviisid; tekkis suguline paljunemine, suureneb geneetiline muutlikus (uued võimalused evolutsioonis). Hulkraksus (1 miljard aastat tagasi) Rakkude eristumine kudedeks, organiteks. kujunemine kloonialiste vormide kaudu. Kujunes organismisisene tööjaotus; püsiv
Geenide aheldust väljendab kõrvalekalle oodatavast geenide sõltumatu lahknemise Mendeli printsiibist. füüsiliselt aheldunud-asuvad samas kromosoomi DNA niidis geneetiliselt aheldunud (lahknevad sõltumatult teineteisest). Teema 2. Otsegeneetika: geenilt tunnusele. 1. DNA STRUKTUUR DNA sisaldab kombinatsioone neljast erinevast keemilisest ühendist, mida tähistatakse tähtedega A, T, C ja G. Iga raku tuumas asub genoom organismi DNA täielik komplekt, mis on koondatud kromosoomidesse. Inimesel on 23 paari kromosoome ning iga paari üks kromosoom on pärit emalt ja teine isalt. dsDNA tüübid: B-konformatsioon (Paremale poole pöörduv kaksikahelaline DNA, milles on täispöörde kohta 10,4 aluspaari ja mille diameeter on 1,9 nm. Selline DNA vorm esineb madala soolakontsentratsiooniga vesilahuses ja on kõigi organismide genoomide DNA tavavorm.), A-konformatsioon (Paremkeermega DNA kaksikheeliks, mille
mõjutuste erutava ja pidurdava stimulatsiooni summast. 7. GEENID. · Mis on geen? Kus geenid kehas paiknevad? Geen on pärilikkuse tegur, geneetilis struktuuri(DNA) funktsionaalne osa, mis kodeerib mingit valku ja selle kaudu määrab mingi tunnuse iseloomu. Geenid koosnevad desoksüribonukleiinhappest (DNA), mis sisaldab kombinatsioone neljast erinevast lämmastikalusest (A, T, C ja G) Igas rakutuumas asub genoom, mis on koondatud kromosoomidesse- inimesel 23 paari kromosoome Geen ise ei ole konkreetse ülesande täideviija, vaid info panipaik, milles hoitakse miljardite aastate kestel tekkinud sõnumit, et see järglastele veatult edastada · Kuidas toimub pärilikkusinfo avaldumine? Mil moel on geenid seotud närvisüsteemi ja käitumisega? Silma värv, pikkus, geneetilised haigused. · Mida tähendab translatsioon, kus see toimub ning miks see vajalik on? Translatsioon - valgu biosüntees
moodustuvad uued viiruse RNA molekulid. 34. Bakteri, putuka ja taimeviiruste eripärad. ...?! 35. Kuidas imetaja organism kaitseb ennast viirusnakkuste eest? biobarjäärid, antikehad ja fagotsüüdid 36. Kuidas kasutatakse viirusi geenitehnoloogias? Konstrueeritakse viirus, mille genoomi on viidud vajalik geen. Kasutatakse lüsogeenseid DNA viirusi, mille enda geenid pole inimesele ohtlikud. See viirus viiakse seejärel organismi, kus see lülitub vajalike rakkude kromosoomidesse. Ehk geeniteraapia. 37. Prokarüootide kaks peamist rühma (riiki). Mis neid iseloomustab? Arhed ehk ürgid (Archaea) (on kasutatud ka nimetusi arhead, arhebakterid ehk ürgbakterid (Archaebacteria) ja metabakterid) on prokarüootsete organismide rühm, millese kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed. Nagu bakteritelgi, puudub arhedel tuumamembraan. Varem arvati arhed bakterite hulka. Carl Woese poolt 1970
järjestuse. Et saada ühet transgeenset looma võib: 1) võtta viljastatud munarakku ja viia selle tuuma plasmiidi abil laboris valmispandud DNA-lõigu.Siis viia munarakk asendusema emakasse ja oodata laste sündimist. 2) võtta looma emakast blastotsüstid, eralda neist tüvirakud ja lisada neile plasmiid DNA´d. Kui plasmiid DNA integreerub tüvirakkude kromosoomidesse, viia need tagasi blastotsüsti ja blastostüst viia aesendusema emakasse. Millistel viisidel on võimalik rakku viia võõrast DNA-d? DNA saab rakku siseneda kui rakku töödelda kemikaalidega ja rakku tekkivad poorid. DNA võib panna ka vesiikulisse, mille rakk alla neelab. DNA võib panna kullapartiklitele ja pommitada nendega rakku. DNA-d võib ka rakku süstida. DNA võib viia rakku viirustega
eraldatud intergeensete mittetranskribeerivate speisseraladega. rRNA geenide transkribeerimise tulemusena saadakse prekursorRNA, mis allub posttranskriptsioonilisele protsessingule Funktsioon. valgud osalevad samuti geneetilise info realiseerimises. See toimub geneetilise koodi abil. Geneetilises koodis määravad aminohappe ära tripletid. Kromosoomid Organismide genoom on suuremas osas jaotunud kromosoomidesse. T.Brown defineeib kromosoomi kui isereplitseeruvat nukleiinhappe molekuli, mis sisaldab geene. Prokarüootide kromosoomiks on rõngas-DNA molekul. Kogu prokarüoodi genoom on pakitud ühte kromosoomi. DNA on kokku pakitud mitmekümneks linguks, mida hoiab koos RNA. Valkude abil kinnituvad DNA lingud basaalse alaga bakteriraku sisemembraanile, moodustades nukleoidi ala. Eukarüootidel on nukleoomse struktuuriga kromosoomid, mis asuvad rakutuumas ja on tsütoplasmast eraldatud tuumamembraaniga.
Avatud kromatiin on eukromatiin, dekondenseerunud kromatiin, mis paikneb peamiselt transkriptsiooni algussaitides või selle läheduses ja kattub CTCF seondumissaitidega. Avatud kromatiin on GC-rikas, asub T ja R kromosoomi vöötides, geenirikas, Alu-elemendirikas, vähem kondenseerunud, kõrge histoonide atsetüleeritusega, replitseerub varases faasis ja ning transkriptsiooniliselt aktiivne. • Genoomi ‘pakkumine’ kromosoomidesse – klassikaline mudel ja selle kriitika. 2nm DNA kaksikheeliks keerdub ümber histoonide. DNA pakkimise väikseim ühik on nukleosoom, mis koosneb 8-st histoonist ja 147-st aluspaarist DNAst. Nukleosoomi tuumiku moodustavad histoonid H3, H4, H2A ja H2B, mida kõiki on kahes korduses. Nendest H3 ja H4 moodustavad tetrameeri, millele omakorda kinnituvad kaks H2A-H2B dimeeri. Ümber histoonide oktameeri on keerdunud DNA
Transgeenne loom- loom, mille kõikide rakkude DNA järjestused sisaldavad võrra DNA-järjestuse. Et saada ühet transgeenset looma võib: 1) võtta viljastatud munarakku ja viia selle tummasse plasmiidi abil laboris valmispandud DNA-lõigu.Siis viia munarakk asendusema emakasse ja oodata laste sündimist. 2) võtta looma emakast blastotsüsdid, eralda neist tüvirakud ja lisada neile plasmiid DNA´d. Kui plasmiid DNA integreerub tüvirakkude kromosoomidesse, viia need tagasi blastotsüsti ja blastostüst viia aesendusema emakksse.Oodata laste sündi.Sellisel juhul sündivad nn kimäärsed loomad, milleosa rakkudest on transgeensed ja osa rakkudest on ,,normaalsed". 51. Mille poolest erineb organismide kloneerimine DNA kloneerimisest? Kloneerimine- DNA, raku või geneetiliselt ideeentse järglaskonna saamine, olemasolevate geenikoopiate tekitamine. DNA kloonimine- on teatud DNA lõigu paljunemine. St
3. Geneetika väärkasutused. Eugeenika e. tõutervishoid seisneb paremate tõuomadustega indiviidide paljunemise soodustamises. Ajaloos on seda praktiseeritud väga julmalt ja vääralt: USA’s steriliseeriti ebasoovituslike omadustega isikuid, nt alkohoolikud, kriminaalid; Natsi Saksamaal tapeti juute, mustlasi et aaria rassi tõupuhtust säilitada. 4. Võrrelge eukarüootset ja prokarüootset genoomi. Eukarüoot: Genoom diploidne, pärilikkus koondunud kromosoomidesse, genoom on suurem Prokarüoot: Genoom haploidne, pärilikkus on ühes rõngaskromosoomis, genoom on väiksem 5. Võrrelge raku jagunemist mitoosi ja meioosi teel. Mitoosis on üks jagunemine, meioosis kaks. Mitoosis ei ole kromosoomide ristsiiret, meioosis on. Mitoosil saadakse kaks identset diplodiset rakku, meioosis saadakse 4 isesugust haplodset rakku. Meioosi tulemusena valmivad sugurakud, mitoosiga keharakud. 6. Meioos geneetilise muutlikkuse suurendajana
Ilma tuumata! · Esmased kemosünteesijad said energia anorgaanilistest ühenditsest EUKARÜOODID (~2 miljard a tagasi) · tekkisid organellid, kujunes Päristuumsed rakusisene tööjaotus · pärilikkusaine koondus kromosoomidesse · arenesid välja raku jagunemisviisid · tekkis suguline paljunemine · suurem geneetiline muutlikkus annab uued võimalused evolutsioonilisteks muutusteks
See võimaldab DNA replikatsioonil sünteesida mõlemale ahelale uue, teise ahelaga identse ahela. Ka on kaksikahelalises DNAs kogu info säilitatud "kahe eksemplarina", mis võimaldab avastada ning parandada ühes ahelas esinevaid vigu. DNA on kõigile elusrakkudele omane pärilikkusaine. Inimese organism koosneb hinnanguliselt 100 000 000 000 000 (1 x 1015) rakust. Rakus paikneb DNA rakutuumas ja mitokondrites. Rakutuuma DNA on pakitud tihedalt kokku kromosoomidesse. Iga kromosoomi aluseks on omaette, erineva pikkusega DNA molekul. Inimesel on igas keharakus 46 kromosoomi, mis moodustavad paare. Nendest 22 on autosoomsed ehk mittesugukromosoomid, millele lisanduvad sugukromosoomid X ja Y. Replikatsioon- on DNA kahekordistumine enne raku jagunemist.DNA ahel koosnebnukleoiididest.Replikatsioon toimub seal,kus leidub DNA- d:tuumas,tuumapiirkonnas,kloroplastides,mitokondrites.Replikatsiooni etapid: 1)ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliks
nukleotiidijärjestuse põhjal sünteesitakse polüpeptiid. tRNA(transport) tegeleb rakus aminohapete transpordiga ribosoomi, kus geneetilise koodi alusel lisatakse aminohape sünteesitavasse valguahelasse. rRNA(ribosoomis) seostub valkudega kompleksideks ribosoomideks (osaleb valgu sünteesis). 7. Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused. Prokarüoodid on väiksemad, neil puuduvad histoonvalgud, DNA on nukleoidis (eukarüoodis DNA kromosoomidesse pakituna tuumas), prokarüoot pooldub või pungub, eukarüoodil mitoos, membraaniga ümbritsetud organelle prokarüoodil pole (eukarüoodil mitokondrid, kloroplastid jne.), prokarüoodil puudub nii tsütoskelett kui ka rakusisene liikumine (eukarüoodil kompleks mikrotuubulitest ja filamentidest ning liikumine: endotsütoos, mitoos, vesiikulite transport). 8. Membraanide struktuuri lühiiseloomustus. Membraanide koostisse kuuluvad peamiselt fosfolipiidid (moodustavad kaksikkihi pikad
moodustamine, piiritlevad biomolekulide kitsastesse keskkonnatingimustesse Rakk kui eluühik Rakk on eluühik, kuna ta on väikseim süsteem, milell ilmnevad elu tunnused: kasv, metabolism, reageerimine stimulatsioonile ja paljunemine Prokarüootne rakk DNA nukleoidis, paljuneb pooldumise või pungumise teel, puuduvad membraaniga ümbritsetud mitsellid, energia metabolism toimub plasmamembraanis, puuduvad tsütoskelett ja rakusisene liikumine Eukarüootne rakk DNA pakitud kromosoomidesse, paljuneb mitoosi teel, esinevad membraaniga ümbritsetud organellid, energia metabolism toimub mitokondrites, tsütoskelett on kompleks mikrotuubulitest ja filamentidest, rakusiseseks liikumiseks on mitoos, vesiikulite transport. Rakuorganellide põhifunktsiooni · plasmamembraan aktiivse transpordi süsteemid · tuum DNA replikatsioon, tRNA, mRNA ja tuumavalkude süntees · endoplasmaatiline võrgustik lipiidide süntees, biosünteesitud valkude suunamine nende lõplikku
rikub see ometi nende aheldatust. Aheldunud geenide pärandumise seaduspärasust nim. ka Morgani seaduseks. Morgani seadus: Ühes kromosoomis asuvad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele reeglina koos e aheldunult. Nende geenide koos pärandumise sagedus on seda suurem, mida väiksem on geenide vahemaa kromosoomis. 1. Mida kaugemal on geenid üksteisest, seda suurem on tõenäosus, et nad võivad sattuda crossing ower käigus erinevatesse kromosoomidesse ja päranduda eraldi. 2. Mida lähemal on geenid üksteisele, seda suurem on tõenäosus, et nad võivad jääda crossing ower käigus samasse kromosoomi ja päranduda koos s.t aheldunult. Geenide aheldatus rikutakse meioosi 1 profaasis toimuva crossing oweri käigus, kus toimub homoloogiliste kromosoomide lähenemine ja vastastikkune osade vahetus. Crossing ower toimub sugurakkudes. Erandina esineb ka mitootiline crossing ower . Üldjuhul toimub crossing ower alati
rikub see ometi nende aheldatust. Aheldunud geenide pärandumise seaduspärasust nim. ka Morgani seaduseks. Morgani seadus: Ühes kromosoomis asuvad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele reeglina koos e aheldunult. Nende geenide koos pärandumise sagedus on seda suurem, mida väiksem on geenide vahemaa kromosoomis. 1. Mida kaugemal on geenid üksteisest, seda suurem on tõenäosus, et nad võivad sattuda crossing ower käigus erinevatesse kromosoomidesse ja päranduda eraldi. 2. Mida lähemal on geenid üksteisele, seda suurem on tõenäosus, et nad võivad jääda crossing ower käigus samasse kromosoomi ja päranduda koos s.t aheldunult. Geenide aheldatus rikutakse meioosi 1 profaasis toimuva crossing oweri käigus, kus toimub homoloogiliste kromosoomide lähenemine ja vastastikkune osade vahetus. Crossing ower toimub sugurakkudes. Erandina esineb ka mitootiline crossing ower . Üldjuhul toimub crossing ower alati
omavaheline tõmbumine vesikeskkonnas. Rakk on väikseim süsteem, millel ilmnevad elu tunnused. Rakk on isepaljunev mikroskoopiline mullreaktor. Rakud on avatud termodünaamilised süsteemid. PROKARÜOOTNE EUKARÜOOTNE SUURUS 1-10 m 5-100 m GENOOM DNA nukleoidis, puuduvad DNA kromosoomidesse histoonvalgud paktiuna tuumas RAKU JAGUNEMINE Pooldumine, pungumine mitoos MEMBRAANIGA Puuduvad Mitokondrid, kloroplastid, ÜMBRITSETUD golgi aparaata ORGANELLID TOITUMINE Absorptsioon, vahel Absorptsioon, seedimine, fotosüntees fotosüntees
mitmesugused valgud. Teised seostuvad mitmesuguste assotsieerunud molekulid, mis peale raku kuju määramise võimaldavad ka rakkudel läbi teha erisuguseid liikumisi: nii raku sisestruktuuride kui ka raku enda liikumist. Kokkuvõtlikult nimetatakse seda rakuliikumiseks. Ka raku tsütoskeleti defektid on seotud pärilike haigustega.. Tsütoskeletti võib lugeda raku tugi- ja liikumissüsteemiks. 12.Kromosoomide struktuur. Geneetiline materjal on organiseeritud kromosoomidesse. Prokarüootides on tavaliselt üks rõngjas põhikromosoom, kuid paljudel juhtudel veel ka lisakromosoomid, väiksemad rõngasjad DNA molekulid ehk plasmiidid. Eukarüootidel on seevastu rohkem kui üks kromosoom. Eukarüoodi iga kromosoom on valjude abil (osaleb ka RNA) kokku pakitud üks lineaarne DNA-molekul. Kromosoomidel on kaks põhifunktsiooni: 1)geneetilise informatsiooni ülekanne muutumatul kujul rakust tütarrakku ja põlvkonnast põlvkonda;
faktidest üldisi seadusi. · Kuhn kirjeldas, kuidas teadusharu võib areneda. Teadlased töötavad pradigm raames seda edasi arendades. 1.Arengu bioloogilised ja kultuurilised teooriad Geneetika ja arengu põhiplaan · Meie kehad koosnevad rakkudest. · Igal rakul on tuum · Iga kromosoom koosneb veel geeniahelat: geenid on lükitud kromosoomidesse. · Geenid koosnevad DNA-st. · Kõikide geenide kogumit nimetatakse genotüübiks. · Geenid annavad kehas korraldusi materjalide tootmiseks, et toimusk kasv ja areng. · Plajunemisel sisaldavad ema munarakud ja isamunarakud ainult poolikud kromosoomidekomplekti-igast parist üht. · KAKSIKUTE UURIMUSED kaksikuid esineb ühel juhul 80-st rasedusest. o Ühemunakaskikud pärinevad ühest viljastatud munarekust.
lahustunud molekulidel minna ühest rakust teise, nad ühendavad rakke nii elektriliselt kui metaboolselt. 21. Rakutsükkel, selle faasid ja kestus. Rakutsükkel jaguneb M-faasiks (mitoos e karüokinees + tsütokinees) ja interfaasiks (ajaliselt u 90% või rohkem rakutsükli kestusest). Interfaas jaguneb: G1-, S- ja G2- faasiks. S-faasis toimub DNA täpne replitseerumine, samuti toimub seal histoonide süntees, et tagada vastreplitseerunud DNA kokkupakkimine kromosoomidesse. G1 ja G2 faas annavad rakule vajaliku aja kasvamiseks. M-faasis toimub raku jagunemine. Rakutsükli tähtsamad kontrollpunktid. Esimene kontrollpunkt asub G1- faasi lõpus, kus kontrollitakse raku suurust. Olulised on G1-tsükliinid, mis seostuvad tsükliini-sõltuvate kinaasidega (CDK) G1 faasis ja annavad loa rakul suunduda S-faasi ning alustada DNA replikatsiooni. Teine oluline kontrollpunkt asub G2 faasi alguses, kus kontrollitakse, kas
nii elektriliselt kui metaboolselt. 21. Rakutsükkel, selle faasid ja kestus. Rakutsükkel jaguneb M-faasiks (mitoos e karüokinees + tsütokinees) ja interfaasiks (ajaliselt u 90% või rohkem rakutsükli kestusest). Interfaas jaguneb: G1-, S- ja G2- faasiks. S-faasis toimub DNA täpne replitseerumine, samuti toimub seal histoonide süntees, et tagada vastreplitseerunud DNA kokkupakkimine kromosoomidesse. G1 ja G2 faas annavad rakule vajaliku aja kasvamiseks. M-faasis toimub raku jagunemine. Rakutsükli tähtsamad kontrollpunktid. Esimene kontrollpunkt asub G1-faasi lõpus, kus kontrollitakse raku suurust. Olulised on G1-tsükliinid, mis seostuvad tsükliini-sõltuvate kinaasidega (CDK) G1 faasis ja annavad loa rakul suunduda S-faasi ning alustada DNA replikatsiooni. Teine oluline kontrollpunkt asub
Erinevates diferenseerunud rakkudes on valguprodukt (kus talle on pandud juurde teised molekulid) on erinev, aga muud asjad on üldjoontes samad. Genoom on rakus olev kogu DNA. Diploidsetes organismides loetakse genoomiks haploidset karnituuri. Kogu kromosoomis olev DNA on genoom. Genoom pole sama mis on karüotüüp, see on liigispetsiifiline. Genoom on nukleiinhape, kromosoom on kompleks nukleiinhappest ja tervest erinevast reast valkudest. Eukarüootidel on genoom paigutatud kromosoomidesse, prokarüootidel on ta tsirkulaane (plasmiidis või nukleoidis, üksainuke kromosoom). Genoom on pakendatud kuna rakk on väike. DNA molekul ühes kromosoomis on piisavalt pikk. et tagada DNA pakitus ja funktsionaalsus, on DNA omakorda erinevalt pakitud sinnamaani kuni saame mitootilise kromosoomi. DNA ja valkude kompleksi nimetatakse kromatiidiks. Eukarüootse kromosoomi struktuur Kromatiin - DNA ja valkude kompleks kromosoomis, valku 2x rohkem kui DNA Kaks põhilist valku:
Kuna DNA modifikatsioonid tekivad molekulaarsel tasemel, siis nad ei väljendu tingimata silmaga jälgitavates kromosoomimuutustes. Muutus on jälgitav näiteks raku talitluse muutusena. Peale kiiritust ja rakkude jagunemise ajal aga võivad mõned kiirgusest tingitud kromosoomide muutused olla mikroskoopiliselt jälgitavad. Sellised kromosoomide teisendused ilmnevad raku jagunemisel metafaasi ja anafaasi ajal, kui kromosoomide kuju on paremini nähtav. Kiirguse toime kromosoomidesse ei ole otseselt nähtav, me võime ainult kaudsete tunnuste ja mitmsesuguste katseandmete alusel väita, et kiiritamisel on mõju kromosoomidele. Metafaasis ja anafaasis kromosoomide kondenseerumise (paksenemine) ajal on võimalik näha suuremaid toimunud ja parandamata jäänud kahjustusi kromosoomide kuju muutustena. G1-, S- , G2- ja profaasis on koromosoomid rakutuumas nähtavad peente, üksteisega põimunud niidikestena ja mikroskoopiliselt pole kromosoomide kuju muutused eristatavad.
keskkonnatingimustest (A, B, C, D ja Z vormid). Rakkudes on DNA põhiliselt B- vormis, mida iseloomustavad aluspaaride väike kalle heeliksi telje suhtes, aluspaaride asumine heeliksi keskel (teljel) ja suur ja väike vagu (külgvaates, vt. joonis 5.8). B- vormis DNA biheeliks on kõige painduvam DNA kaheahelaline vorm, mis võib iseenesest moodustada rõnga umbes 200 aluspaari pikkuse lõigu kohta. See viimane omadus võimaldab DNA tihedat pakkimis kromosoomidesse ja nukleosoomide moodustumist. RNA struktuurset omapära käsitleme edaspidi koos valgusünteesiga. DNA kõrgemat järku struktuurid ja seda mõjutavad ensüümid helikaasid, topoisomeraasid II Valgu biosüntees e. geneetiline translatsioon Nagu eespool kirjas, seisneb geneetiline translatsioon nukleiinhapetes kodeeritud geneetilise informatsiooni (nukleotiidse järjestuse) tõlkimises valkude aminohappeliseks järjestuseks. Valgu biosüntees jaotatakse kaheks etapiks -
Need piirkonnad, mis sisaldavad G-C paare on stabiilsemad ja sulavad kõrgematel temperatuuridel (3 vesiniksidet). DNA-l esinevad struktuurivormid: A, B ja Z. Rakkudes on DNA B-vormis (aluspaaride väike kalle heeliksi telje suhtes, aluspaarid asuvad heeliksi keskel (teljel), fosfaatrühmad väljaspool, järgmises ringis riboosid; suur/väike vagu esineb. B-vormis on kõige painduvam (elastsem), võib moodustada rõnga 200 bp pikkuse lõigu kohta – see omadus võimaldab DNA pakkimist kromosoomidesse ja nukleosoomide moodustumist. Vesiniksidemed stabiliseerivad DNA struktuuri. B-vormis pöörub paremale. 2’ C juures ei ole O RNA on A-vormis. Suur ja väikest vagu pole näha, suur = sügav vagu. väike = hästi madal. aluspaaride asukoht selles vaos. Väljas on fosfaadid; riboosid ja lämmastikalused on enamvähem kohakuti ja keskel on auk. RNA-l on veel lisa vesinikside, mida DNA-l pole. Kaheahelaline RNA on stabiilsem kui dsDNA. Aluspaaride roll stabiliseerimisel on väiksem
annaabi.ee 
