Krohvitööde terminid Erikrohvid tavapärastest mörtidest erinevad mörtide või tavalisest erinevate töömeetoditega tehtud krohvid Kahekihiline krohv koosneb kahest krohvikihist: nakke ja kattekihist Kattekrohv (viimistluskrohv) väline krohvikiht millega saavutatakse krohvi lõplik välimus või täiendava viimistluse aluspind Krohvi majak ribad krohvimise algfaasis täitekrohvi mördist tehtud mördi või muud juhtribad Krohvimine pinnatöötlus viis kus mördaiga saavutatakse pinna soovitud siledus või välimus, krohvimisel võib olla ka kaitsev möju Korhvinurga tugevndus nurga tugevuseks kasutatakse näiteks plastmassist või singitud terasperfolindist tooteid mis süvistatakse krohvi sisse või paigaldatakse krohvimisel Krohvivõrk krohvi tugevndamiseks tavaliselt kasutatav perfolehtvõrk punktkeevitatud või põimitud terasvõrk või muu selleks otstarbeks sobilik võrk Mas...
1. Mis ? 1. Erikrohvid tavapärasest mörtidest erinevate või tavalisest erinevate töömeetoditega tehtud krohvid 2. krohvimajaka ribad krohvimine algfaasis, täitekrohvmördist tehtud mördi või mu juhtribad 3. masinkrohv mördipumba ja suruõhu abil laotatud krohv . 4. krohvivõrk krohvi tugevdamiseks 5. polümeerkrohv ainult viimistlus krohvina, vihmakindel 6. mineraalne viimistlus krohv kuivseguna 7. silikaatkrohv kasutusvalmis krohvimört vesiklaasi ja polümeeride dispersiooni baasil 8. kraapkrohv siledaks hõõrutud ja kraaprauaga kasutatud krohvipind 9. terassikrohv veega pestab kuivkrohv 2. MisMis? 1. Sideaine - aine, mis kivistudes liidab kasutatud täiteaine. 2. Erimördid eriotstarbeks mõeldud, tavalistest mörtidest erinevad, harilikult tehases valmistatud mördid: happekindlad, akustilised, soojaisolatsiooni- ja tulekaitsemördid. 3. Õhekrohv ühe m...
Ehitussegud Üldist · Sideaine ja vee segu nimetatakse sideainetaignaks, ka -pastaks. · Sideaine, täitematerjali ning vee segu nimetatakse mördiks. · Sideaine ja vee taigna kivistamisel saadakse sideainekivi (näit tsementkivi, kipskivi). Betoonisegud · Betoon on põletamata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel · Koostisosad segu nim. betooniseguks. Betoone liigitatakse tiheduse järgi: · Rakse üle 2600 kg/ruutmeetri kohta · Normaalne e. harilik, ka tavabetoon 2100...2600 kg/ruutmeetri kohta · kerge 800-2100 kg/ruutmeetri kohta Betoonik klassid · Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse · Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15x15cm 95% -lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28-päevast kivinemist 20C ja 95...100% niiskuse juur...
Betoonisegud Betoon on põlemata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. Koostisosade sega nim. Betooniseguks. Liigitatakse: raske, normaalne, kerge Klassid:survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse normaalse betooni koostisosad on: sideaine(tavaliselt tsement),peen täitematerjal , jämetäitematerjal, vesi, lisandid Lisandid: tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Täitematerjale on betoonis u 70% Täitematerjalid moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendist-veest sideainekivi LIIV: liiva iseloomustavatest näitajatest tuleks esmalt mainida tema terastiku ehk granulomeetrilist koostist, mis võimaldab saada maksimaalse...
Ehitussegud Üldist · Sideaine ja vee segu nimetatakse sideainetaignaks, ka -pastaks. · Sideaine , täitematerjal ning vee segu nimetatakse mördiks. · Sideaine ja vee taigna kivistamisel saadakse sideainekivi(näit tsementkivi , kipskivi). Betoonisegud : · Betoon on põletamata tehiskivi , mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. · Koostisosade segu nim. betoonisegudeks. Beetooni liigitatakse tiheduse järgi: · -raske üle 2600 kg/m3 · -normaalne e harilik , ka tavabetoon 2100..2600 kg/m 3 · -kerge 800-2100 kg/m3 Tavaliselt nomraalse betooni koostiosad on: · sideaine , tavaliselt tsement · peentäitematerjal(harilik kvartsliiv) · jämetäitematerjal(normaalbetoonid graniit-või paekivikillustik) · vesi · lisandid Kasutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks : · Tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad...
Eriala Metall materjalid *Metallmaterjale kasutatakse nende tugevuse,elastsuse keevitavuse pärast. *Metallide puuduseks on nende korrodeerumise keskonna mõjutuste tõttu. *Samas on metallid aga head sooja ja elektrijuhid. Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks(nt:teras ja vask) Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks(nt:terased ja malmid ning vask,tsink jne. *Mustade metallide koostis on põhiliselt raud(fe) js süsinik(c)mitmesugustest vahekordades. *Lisandite rauda ehituses ei kasutata ta omadused pole selleks sobivad.Rauale lisatavad lisandid määravad tema omadused ja kasutamisviisi. *Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid:terasteks ja malmideks. *Süsiniku sisaldus malmides C 1,7%Tavaliselt sisaldavad malmid süsiniku 2...4% ja rohkem. *malmid jaotatakse valgeteks ja hallideks malmideks. *valges malmis ehk toormalmis sisalduv süsinik on seotud raudk...
I pilet 1. Kipsplaadi ettevalmistamine värvkatte alla. Tööde teostamise tehnoloogiline järjekord: A) Kruvipead kontrollida B) Teipida nurgad (sisenurgad, välisnurgad) (metallvõrk, paber) C) Pahteldus D) Kipsipahtlid: Kipsiloite, LR, VH. kasutakse sellepärast, et kahanevad vähem, paremini lihvitavad sest on peen pahtlid. E) Lihvimine. Kasutada 100-120liivakat. F) Kruntimine, vajadusel veel lihvida. 2. Töökoha korraldamise põhimõtted a) Kõik liigne eest ja käepärased materjalid käeulatusse. 3. Vajalikud töövahendid A) Pahtlilabidad, loodid, pahtlipang, segisti, lihvimistald, rullid 4. Töö teostamiseks kasutatavate materjalide valik A) Liivapaberid, pahtlid, krundid, värvid, teibid, 5. Tööohutus A) Tööriided, mask, prillid, turvajalanõud, kindad 6. Tulemuse kvaliteedi kontrollimine A) Visuaalne vaatlus- et poleks värvimata lai...
Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud konstruktsioonide katmiseks. Viimistlemise eesmärkideks on: · Tarindite kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest. · Tarindite pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastatavaks. · Tarindite muutmine nägusamaks. · Viimistlusmaterjalid võib jagada 3 põhirühma: värvmaterjalid, kleepmaterjalid ja vooderdusmaterjalid. Liimid · Liime kasutatakse ehitusel järgmistel eesmärkidel: · Värvides ja pahtelsegudes sideainena. · Õhukeste kleepmaterjalide pinnale liimimiseks. · Tahkete materajlide kokku liimimiseks. · Maalriliim (nahaliim) valmistatakse peamiselt loomade nahajäätmetest, nende liimolluse väljakeetmise teel. Tardunud massist vormitakse plaadikesi või graanuleid. Maalriliim lahustatakse kuumas vees ja kasutatakse liimvärvides ja pahtelsegudes sideai...
Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid......................
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). [g/cm3] Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). [g/cm3, kg/m3] Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi l...
Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb. Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavalisel...
05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügros...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
