KROHVITÖÖD õp. Aidak Krohvitööde terminid tasandab aluspinna ebatasasused ja toimib · erikrohvid - tavapärastest mörtidest kattekihi alusena erinevate mörtide või tavalistest erinevate · vääriskrohv valmispinna (värviline) töömeetoditega tehtud krohvid. moodustuv krohv · hõõrdekrohv hõõrutiga tasandatud · õhekrohv ühe mördiga vahetult krohvipind. krohvi aluspinnale tehtav kattekrohv. Seda · kahekihiline krohv koosneb kahest kasutades võib alustarindi pinnamuster krohvikihist: nakke- ehk sisseviskekiht ja nähtavale jääda. katte- ehk täitekiht
*Krohvi lahtitulek aluspinnalt - Võimalikud vead: 1. Mördi kandmine kuivale, niisutamata pinnale. 2. Tugevama mördi kandmine nõrgemale. Kihid peavad olema peale kantud tugevuse järjekorras. Krohv praguneb nurkades ja erinevatest materjalidest aluspindade liitekohtades, sest: 1. Pole löödud võrguribasid. 2. Aluspinnad on liiga kuivad. 3. Konstruktsioonid on ebakindlad ja halvasti kinnitatud. *Kihistuv krohvi põhjustavad: 1. Ebakvaliteetne sideaine või projektile mittevastava margiga krohvimört. 2.Krohvi läbikülmumine enne kuivamist. 3.Krohvikihi kiire kuivamine või pidev niiskumine. 4.Krohvi kuumutamine. *Pruunid laigud krohvipinnal. 1.Rooste või korstnapigi läbiimbumine krohvist. 2.Krohvitud konstruktsioonide pidev niiskumine. 3.Tahmunud aluspind. Õnekrohv *Lobrikrohvikihi paksus - 2-3mm. *Lobrikiht jätab aluspinna struktuuri paista. *Poorse pinna puhul tehakse krohv kahes kihis sisseviskekihiga.
3. Konkurentsivõime ja kvaliteedi ning hinna suhe. 1.2. Värvide liigid ja omadused. A) Õlivärvid B) Tempravärvid C) Liimvärvid D) Akrüülvärvid E) Alküüdvärvid F) Lateksvärvid Õlivärvid: on tehtud kuivatatud taimeõlist. ( linaseemne õli), mis on segatud kõrge kvaliteetsete pigmentidega, et moodustuks sidu värvi pasta. Linaseemne õli on sideaine. Lahustiks kasutatakse eeterlikke õlisid ja tärpetiiniga. Värvi elastsuse, parema sidususe, voolavuse ja pealekandmiseks, lisatakse mitmesuguseid lisandeid ( nagu nt Vaike, mastiks.) või ka vaha (mesilasvaha). Eelis: kuna õli värvid kuivavad kaua on võimalik tööde käigus teha värvi parandusi. Miinused: pikk kuivamisaeg. Kasutuskohad: nii sise kui välistingimuses. Akrüülvärvid: kuuluvad veisvärvide perekonda. Akrüül on sünteetiline plast värv, on
1. Mis ? 1. Erikrohvid tavapärasest mörtidest erinevate või tavalisest erinevate töömeetoditega tehtud krohvid 2. krohvimajaka ribad krohvimine algfaasis, täitekrohvmördist tehtud mördi või mu juhtribad 3. masinkrohv mördipumba ja suruõhu abil laotatud krohv . 4. krohvivõrk krohvi tugevdamiseks 5. polümeerkrohv ainult viimistlus krohvina, vihmakindel 6. mineraalne viimistlus krohv kuivseguna 7. silikaatkrohv kasutusvalmis krohvimört vesiklaasi ja polümeeride dispersiooni baasil 8. kraapkrohv siledaks hõõrutud ja kraaprauaga kasutatud krohvipind 9. terassikrohv veega pestab kuivkrohv 2. MisMis? 1. Sideaine - aine, mis kivistudes liidab kasutatud täiteaine. 2. Erimördid eriotstarbeks mõeldud, tavalistest mörtidest erinevad, harilikult tehases
3. höörume avaküljed siledaks ja kontrollime pinna täpsust rihtlatiga 4. vasaraga kergelt koputades eemaldame juhtlaua või raamsablooni 5. lõpuks tuleb krohvihöörutiga parandada pisivead s.o. juhtlaudade kinnituskohad ja ukseavade nurgad 5. kirjelda krohvpinna pragude parandamist. 1. kõigepealt tuleb koputada ja uurida, kui palju krohvi on seinas lahti, (kui on üle 40% tuleb eemaldada tervelt seinalt krohv.) 2. kärestada aluspind ja puhastada 3. krohvipraod tuleb avardada ja erinevate materjalide liitekohad tuleb katta traatvõrguga 4. puhastada säilinud krohv vanast värvist, tapeedist, liimvärvi ja tapeeti tuleb niisutada sooja veega puhastades, seda hiljem pahtlilabidaga maha lükades 5. asendame kõlbmatud krohvipeerud uutega 6. avardame krohvipraod 5...6cm sügavuseni
FASSAADITOOTED ( KROHVID ) Referaat Juhendaja: 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Mineraalsed fassaadikrohvid 2.1 Nõuded mineraalsetele fassaadikrohvidele 2.2 Mördid 2.3 Lubimördid 2.4 Lubi -ja tsementmördid 2.5 Tsementmördid 2.6 Mördilisandid 2.7 Valmismördid-kuivsegud 2.8 Aluspind 2.9 Aluspinna eeltöötlus 2.10Värvilised fassaadi ( viimistlus ) krohvid 3. Polümeersed fassadikrohvid 3.1 Ajalugu 3.2 Polümeerkrohvid sise- ja väistöödeks 2 Sissejuhatus Sõna fassaad tuleneb prantsuse keelsest sõnast facade, mis tähendab esikülge ja nägu.
............................................6 Mördid talvisteks töödeks.....................................................................7 Mörtide valmistamine ja transport........................................................8 Kokkuvõte.............................................................................................9 Kasutatud materjal...............................................................................10 Sissejuhatus: Referaadi teemaks on mördid, referaadis vaatame lähemalt mörtide omadusi, kuidas neid liigitatakse, millised mörte kuna kasutada. Lähemalt vaatame ka põhilisi mördi liike. Materjal on otsitud internetist. Mörtide olemus ja liigid Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitus-segusid, mis koosnevad sideainest, veest, peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist). Lisandid võivad ka puududa. Enamus betoonide kohta kehtivatest seaduspärasustest kehtivad ka mörtide juures
Võrumaa Kutsehariduskeskus Mördid Referaat Koostas: Kristen Volkov Sisukord: Mörtide olemus ja liigitus 2 Mörtide üldomadused 2 Mördi täitematerjalid 4 Müürimördid 4 Krohvimördid 5 Mördid talvisteks töödeks 6
Materjalid ja töövahendid 1.1 Krohvi otstarve ja liigid Krohvimine on vajalik pindade viimistlemiseks, müüri ebatasasuste kõrvaldamiseks ja aluspinna kaitsmiseks ilmastiku eest. Krohvi liigid: Savikrohv on naturaalne siseviimistlusmaterjal, mis koosneb looduslikest materjalidest - sideaine savi; täiteaine liiv. Põhilised krohvitüübid on: - ookerpunane savikrohv - sinakashall savikrohv - dekoratiivne krohv Eesti punane - dekoratiivne krohv Sahara kollane - dekoratiivne krohv Antiikvalge (õle lisandiga) - dekoratiivne krohv Thosa valge Lubikrohv on naturaalne viimistlusmaterjal nii sise- kui välitöödeks. Koosneb looduslikest materjalidest - sideaineks lubi; täiteaineteks liiv, purustatud lubjakivi. Põhilised krohvitüübid on: - traditsiooniline lubikrohv (1:1) - lubikrohv (1:3) - marmor-lubikrohv Tadelakt on traditsiooniline Maroko krohvimistehnika. Spetsiaalsete hüdrauliliste
b- tõsteaas. 7 9. MÖRDID 9.1. MÖRTIDE OLEMUS JA LIIGITUS Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitus-segusid, mis koosnevad sideainest, veest, peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist). Lisandid võivad ka puududa. Enamus betoonide kohta kehtivatest seaduspärasustest kehtivad ka mörtide puhul. Otstarbe järgi jagunevad mördid järgmistesse põhirühmadesse: müürimördid, pinnakattemördid (krohvimördid) ja plaatimissegud. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest. Plaatimissegu peab plaadid kinnitama seinale või põrandale ja põranda puhul kandma ka koormust. Sideaine järgi jagatakse
Kooriku paksus 30..50 mm. kasutatkse katuse kandekonstrukstioonina. Üks ökonoomsemaid raudbetoonkonstruktsioonide liike. Muud rb elemenid- Raudteeliiprid, teepaneelid, sildade elemndid, veerennid, elektri ja sideliinide postid. Elementide tõstmiseks peavad elementidel olema tõsteaasad, MÖRDID Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitussegusid, mis koosnevad sideainest, veest, peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist). Lisandid võivad ka puududa. Otstarbe järgi jagunevad mördid järgmistesse põhirühmadesse: müürimördid, krohvimördid ja plaatimissegud. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest. Plaatimissegu peab plaadid kinnitama seinale või põrandale ja põranda puhul kandma ka koormust. Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks
Tänapäeva krohviliigid Naturaalsete krohvide tervislikkus tuleneb sellest, et ta on: · hügroskoopne ehk reguleerib õhuniiskust · madala difusioonitakistusega ehk "hingav" materjal · kõrge termaalmassiga ehk akumuleerib sooja · madala tasakaaluniiskusega ehk konserveerib teisi materjale · madal difusioonitakistus aitab siduda õhust saasteaineid Erinevad krohvi tüübid Savikrohv on naturaalne siseviimistlusmaterjal, mis koosneb looduslikest materjalidest - sideaine savi; täiteaine liiv. Põhilised krohvitüübid on: - ookerpunane savikrohv - sinakashall savikrohv - dekoratiivne krohv Eesti punane - dekoratiivne krohv Sahara kollane - dekoratiivne krohv Antiikvalge (õle lisandiga) - dekoratiivne krohv Thosa valge Lubikrohv on naturaalne viimistlusmaterjal nii sise- kui välitöödeks. Koosneb looduslikest materjalidest - sideaineks lubi; täiteaineteks liiv, purustatud lubjakivi. Põhilised krohvitüübid on: - traditsiooniline lubikrohv (1:1)
Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5-1,0 kg/m2 Veekulu 8-9L/25 kg kott Kuivamisaeg 3 tundi – 1 ööpäev Kihipaksus 1-3 mm Eksamipilet Nr. 2 1. Krohvisegude valmistamine Segu segamiseks kasutada drellpuuri otsa kinnitatud visplit. Segu lisada veele ühtlase joana, samal ajal pidevalt segades. Lasta 5 min seista ja uuesti korralikult läbi segada. Valmis krohv peab olen ühtlane ja ei tohi kleepuda töövahendite külge. Krohvisegu valmistamiseks vajalikud töövahendid on drellpuur + vispel, mördiämber, vajadusel kellu. Tervishoiu tagamiseks vispeldamisel kasutada respiraatorit ning muidugi tööriideid, -jalanõusid, kindad. 2. Tasandussegude liigid ja omadused Isetasanduvad, remondisegud,erisegud. 1. Käsitasandussegud Olulisem erinevus on see, et segu ei voola ära, nii on võimalik teha ka kaldeid ja üleminekuid.
. 74 6.4. Savitellised ............. 76 6.5. Keraamilised katusekivid ............. 80 6.6. Keraamilised plaadid ............. 81 6.7 Keramsiit ............. 84 6.8. Keraamilised torud ............. 85 6.9. Ahjupotid ............. 85 6.10. Sanitaartehniline keraamika ............. 86 7. Mineraalsed sideained ............. 88 7.1. Üldmõisteid ............. 89 7.2. Õhklubi ............. 89 7.3. Ehituskips ............. 92 7.4. Magneesium-sideained ............. 95 3 7.5. Vesiklaas ............. 95 7.6
seguveest mõne juhul kasutatakse ka pigmente. *mördi omadused reguleerimiseks võib kasutada ka vastavaid orgaanilis või mineraalseid lisandeid. Klassifitseeritakse 1.tiheduse järgi -tavaline raskemört 1500-2200kg/m³(kvartsliiv) -kerge ehitusmört>1500 kg/m³(perliit ja kerged täitematerjalid) 2.otstarbe järgi: -müüri -pinnukate! -eriotstarbelised(akustilised,veetihedad,röntgenkiirgus takistavad jne) 3.sideainete järgi: -tsement,lubi,kips,savi,kukersiit jms mördid -harilik tsemendimört-tugevus on 10 Mpa Lubimörtidel-0.4...1Mpa Mörtidele esitatavad nõuded: -hea töödeldavus(piisavalt plastne) -veehoidvus(lubimördid veehoidvus on parem kui tsemendimörtidel). -ei tohi kihistuda. -hea nake aluspinnaga *Lubimörtidele on omane suhteliselt madal survetugevus ja külmakindlus.külmakindluse tõstmiseks kasutatakse õhkusisseviivaid lisandeid. Mördi koostis_ANTAKSE-kaaluliselt sideaine suhtes nt 1:4,5(sideaine:liiv)või
· Õlimäärded - parafiinmääre, naftamääre jne; ei · Plaatimissegud - ülesandeks plaadi kinnitamine segune betooniga, seega efektiivsemad; liiga paks seinale või põrandale (viimasel juhul ka kandma määrdekiht muudab detaili õliseks koormust) · Õlivabad määrded - lubimääre, seepmääre; Sideaine järgi jagunevad: segunevad betooniga kergelt, kuid detail ei muutu · Õhkmördid - sideaineks lubi, kips, savi või mõni õliseks muu õhksideaine; kasutamine ainult kuivades Vormide vormimine: kohtades
4. Töö teostamiseks kasutatavate materjalide valik A) Liivapaberid, pahtlid, krundid, värvid, teibid, 5. Tööohutus A) Tööriided, mask, prillid, turvajalanõud, kindad 6. Tulemuse kvaliteedi kontrollimine A) Visuaalne vaatlus- et poleks värvimata laike, lihvimata kohti 2. Pigmentide liigid ja omadused Pigment on peenpulber mida kasutatakse värvides värviandva materjalina. Värvis on lisaks pigmendile sideaine milles pigment ei lahustu. Pigmente saadakse nii tehislikult kui looduslikult. Pigmenditera suurusest ja kujust ja struktuurist sõltuvad värvi ehedus ja läige. Suurima kattevõimega pigmendid on tavaliselt raskemetallide ühendid välja arvatud tahm. Valged pigmendid: lubi, kriit.b Must pigment: tahm Kollane: ooker Punane: põletatud ooker Säilitus nõuded:Hoida kuivas, jahedas, õhukindlalt suletult. Nõuded kasutamiseks ja kulunorm vaadatakse pigmendi nõu pealt. II pilet 3
....................................................5 2.SIDEAINETE SAAMINE.................................................................................................................6 2.1.Õhklubja saamine.......................................................................................................................6 2.2.Kipsi saamine.............................................................................................................................8 2.3.Magneesium sideained...............................................................................................................9 3.KASUTAMINE...............................................................................................................................11 3.1.Lubja kasutamine......................................................................................................................11 3.2.Kipsi kasutamine.............................................................................
Klinker väljub ahju alumisest otsast. Klinker suunatakse klinkri lattu, kus paakumisel saviga mitteühinenud lubi õhu niiskuse toimel kustub. Tootlikus on 1200 1800 tonni klinkrit ööpäevas. 9 Klinkri jahvatamine toimub kuulveskis. Tsemendi tardumise reguleerimiseks lisatakse klinkrile jahvatamisel juurde 2-5% looduslikku kipsi. Veskist saadud tsement on väga peenike pulber, keskmise tera jämedusega 15-20 mikromeetrit. Eesti tsementi turustatakse lahtiselt või pakituna paber või kilekottidesse.(25, 40, 50 kg). Eestis toodetakse portlandtsementi, portland-põlevkivitsementi ja portland-komposiittsementi. Portland põlevkivitsemendi saamiseks lisatakse klinkrile jahvatamisel elektrijaamade küttekolletes põlevkivi tolmpõletamisel tekkivat lendtuhka ehk põlevkivi. See komponent annab portland-tsemendile polüfunktsionaalsed omadused: tsement on 10...15%
Kui mört on müüri ehitamisel laotatud kelluga müürile peenraks ja tasantatud kellu otsaga vagu tehes ühtlaseks kihiks siis jääb mördile selline kuju tellise paigaldamiseni. Hästi voolitavast mördis saab vuukrauaga töödeldes kergersi soovitud kvaliteedi ja kujuga vuugi MUID NÕUTAVAID OMADUSI: Külmakindlus mis saautatakse boorseks muutmise ja lisaainetega. Keemiakindlus Mitmesuguseid müürimörte Tsement lubimört (KS)Sideaineks on lubi kui ka tsement lubi parandab mördi töötlemis omadusi ja tsemant kiirendab mördi kivistumist ja annab kivistunud olekus suurema tugevuse.NB! Tsement annab tugevust juurde vaid siis kui selle osakaal on vähemalt 35% sideaine koguhulgast. Tsementmört (S) Sideaineks ainult tsement mis tartub kiiresti, noormaal portland tsemendi tartumisaeg on ~2-3 tundi. Tsementmörti tuleks esimese ööpäeva jooksul niiskena hoida kui on tegemist rammusa tsementmördiga samuti ei tohiks kasutada
purunemata ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi esialgne kuju. (plastmassid). ELASTSUSPIIR materjalil olev pinge, mille ületamisel materjal ei võta tagasi endist kuju, vaid tekib jääv deformatsioon. 7) PLASTSUS on materjali omadus koormuse mõjul deformeeruda ilma purunemise ja pragunemiseta ja peale koormise eemaldamist säilitada deformeerunud kuju (plastiliin). 1. Lühiajaline mördid, plaatimissegud 2. Püsiv metallid 8) HAPRUS on materjali omadus puruneda järsku, ilma eelneva märgatava deformatsioonita: kivimaterjalid, malm, klaas. ERIOMADUSED 1) KEEMILINE PÜSIVUS materjali võime vastu panna keemiliste ühendite mõjudele, oma omadusi kaotamata. 2) KIIRGUSTIHEDUS (alfa, beeta, gammakiirgused) Alfa kõige väiksema läbivusega Beeta pole eriti ohtlik (ei läbi kivi)
Läikiv värv on pesu- ja kulumiskindel ning ei määrdu nii kergesti. Oluline on ka teada, et läikiv värv toob esile väiksemagi aluspinna ebatasasuse. Täismatt värvikile ei kannata tavaliselt pesemist ja seetõttu sobib hästi kuivade ruumide laevärviks. Pilet 4 1. Krohvisegude valmistamine Segu segamiseks kasutada drellpuuri otsa kinnitatud visplit. Segu lisada veele ühtlase joana, samal ajal pidevalt segades. Lasta 5 min seista ja uuesti korralikult läbi segada. Valmis krohv peab olen ühtlane ja ei tohi kleepuda töövahendite külge. Krohvisegu valmistamiseks vajalikud töövahendid on drellpuur + vispel, mördiämber, vajadusel kellu. Tervishoiu tagamiseks vispeldamisel kasutada respiraatorit ning muidugi tööriideid, -jalanõusid, kindad. 2. Põrandatasandussegude liigid ja omadused Põrandatasandussegud jagunevad peamiselt nelja gruppi: 1. Käsitasandussegud Olulisem erinevus on see, et segu ei voola ära, nii on võimalik teha ka kaldeid ja
· Lubivärvid · Lubi kui lisand teiste sideainete valmistamisel või nendest saadud toodete omaduste muutmiseks · Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.) 18. Kips-sideained- tootmine, kasutuskohad 6.3. EHITUSKIPS Kipssideaineteks nimetatakse peeneks jahvatatud tehislikust või looduslikust kaltsiumsulfaati sisaldavast toorainest põletatud produkte, mis veega segamisel kivinevad õhus. Põletamisel erinevate temperatuuride juures saadakse erinevate omadustega sideained: · Madalatemperatuursed kipssideained põletust0 <130...1800C. Neile on iseloomulik kiire kivinemine. Sideained: ehituskips, vormikips, kõrgtugev kips. · Kõrgtemperatuursed kipssideained põletust0 =600...10000C. Neile on omane aeglane kivinemine. Sideained: kõrgpõletatud kips- vajavad kivinemiseks aktivaatoreid (põlevkivituhad, kõrgahjuräbud, leelised). Toorained · Looduslik kips CaSO4·2H2O. Kvaliteetse kipssideaine saamiseks looduslikust kipsist piiratakse lisandite
kaetud või uued kõrge pH-väärtusega (pH>8) betoonpinnad kruntida värviga Bindo Base. Kruntvärvi kasutamine suurendab värvitud pinna koormustaluvust, ühtlustab aluspinna imavust ning vähendab kattevärvi kulu. Imavad aluspinnad kruntida tootega Stopgrund. 8 Kasutatakse värvi Sadolin Inova Chameleon. Kasutuskoht: Sisetööd. Sideaine: EVA-akrülaat (etüleen-vinüül-atsetaat-akrülaat). Tihedus: 1,31 kg/l. Kuivaine sisaldus: 45 % (kaalu järgi). Läikeaste: (Gardner, 60°) 3, Täismatt. Värvus: Pinnale kandes roosa, muutub kuivades valgeks. Kuivamisaeg: Tolmukuiv 1-2 h pärast (23°C, 50% RH). Ülevärvitav 4 h pärast. Katvus: 10-12 m 2/l (110-130 g/m2). Hõõrdekindlus: <50 g/m² (<70µm, 28 p, - ISO 11998 / EN 13300 200 tsüklit), klass E3. Vedeldi: Vesi. Töövahendid: Pintsel, rull, pihusti. Pihustamine: Otsik
Mineriittooteid armeeritakse tsementsideainega. 9. Betoonist valmistatud tehiskivid. Raketerm, klinkerplaadid fassaadikatteks, on kerged ja tugevad, toimivad nii viimistlusmaterjali, tuuletõkke kui soojusisolatsioonina. 10. Tehiskivist fassaadikate. 11. Betoonist katusekivid. Tsemendist, liivast, värvipigmendist ja vormitakse survepressis ja näited olid Monier, Lafagre teckel. 12. Kipsist ehitusmaterjalid. Kipsplaadid, MINERAALSED SIDEAINED 1. Kuidas jagunevad ehitussideained? Orgaanilised sideaind ( seovad oma kleepuvusega) ja mineraalsed lähevad pulbritaolisest olekust vedelasse olekusse ja misjärel kinnistub. Veega segades lähevad vedelaks ja hiljem kivistuvad. 2. Kuidas jagunevad mineraalsed sideained kivistumise iseloomu järgi? ÕHKSIDEAINED JA VESISIDEAINED. 3. Millised on õhksideained? LUBI JA KIPS. 4. Milline sideaine kinnistub niiskes keskkonnas? TSEMENT. 5
Kuid antiseptikut, mis neid kõiki nõudmisi rahuldaks, ei ole olemas. 1)Antiseptikuid jagunevad järgmistesse rühmadesse: 1) veeslahustuvad (pulbrikujuline, küllalt mürgine, imbub hästi puitu ega määri teda); 2) õli baasil (nt. tõrv ja õlid, tumedad venivad vedelikud. Vesi puidust neid välja ei uhu, kuid määrivad puitu ja on terava lõhnaga. nt"Ligno", põlevkiviõlist antiseptik, mida on toodetud Eestis pikka aega.); 3) pastad (mineraalne täiteaine, sideaine ja vesi, määrib puitu väga tugevalt, kasutatakse tavaliselt pinnasega kokkupuutuva puidu puhul); 4) värvid(nt-Pinotex) . 2)Antiseptimise meetodid-võõpamine, pritsimine, vannis immutamine, surve all immutamine, difusioonimmutamine. Võõpamise ja pritsimise puhul antiseptik kuigi sügavale ei imbu. Antiseptimine suurendab puitkonstruktsioonide iga märgatavalt. 7.Puidu kuivatamine-erinevad meetodid
......................................................................................................... 22 55. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR .......................................................... 23 56. Orgaanilise päritoluga soojaisolatsioonimaterjalid- rooplaat, tselluvill, mullpolüuretaan. ..... 24 57. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill. ................................... 25 58. Värvid - koostiskomponendid, sideaine kõvastumisprotsesside liigitus. ................................. 26 EHITUSMATERJALID 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused jagunevad järgmiselt: erimass, tihedus, poorsus, veeimavus, hügroskoopsus, veeläbilaskvus, gaasitihedus ja aurutihedus. Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus ilma poore arvestamata. Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus koos pooridega
töötlemisjälgi; - poleerimine toimub pehmest materjalist ketastega ja ta annab läikiva pinna. Läike võtavad peale kõvemad kivimid. 17. LOODUSLIKUST KIVIST EHITUSMATERJALID 1)Sõmerad looduskivimaterjalid: Need esinevad looduses nö valmiskujul. Vajavad ainult kaevandamist ja transportimist. (harva töötlemist) - Liiv on tekkinud suurte kivimite murenemisel. Jagunevad -mäeliivad, uhteliivad ja lendliivad. Eestis on peamiselt uhteliivad ehk siis kvartsliivad. Ehitusliivaks loetakse tera jämedusega 0,15-5,0mm. Liiva kasutatakse segudes, teedeehituses ja silikaat telliste valmistamsel. - Kruusad jagunevad-mäekruusad(looduslik killustik) uhtekruusade terad (vee toimel siledaks lihvitud) ja moreenkruusad(mannerjää kulutamise tulemusena). Eesti kruusad on enamjaolt moreenkruusad(kuid neid leidub suhteliselt vähe). Ehituskruusaks nimetakse materjali jämedusega 5-70mm. Kruusa kasutakse peamiselt teedeehituses ja vähem betooni täitematerjalina.
1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi Tihedus raskebetoon üle 2600 300-650 kg/m3 kg/m3 normaalne 2100-
Parim oleks, kui igal tellingulaval oleks 2 meest, kellest esimene kannab materjali pinnale ning teine faktuurib. Standardtöötlemine toimub 3 etapis. Esimese etapina kantakse mört pinnale. Pumbaga mördi pinnale kandmine annab efekti suurte pindade puhul. Teise etapi käigus (, mida sageli ei tehta) eemaldatakse pinnalt üleliigne segu. Selle etapiga saavutatakse pinnale kantava segu õige kogus. Õhekrohvi pealekandmise põhimõte: kiht ei saa olla õhem, kui tera suurus krohvis ja kiht ei tohi olla paksem kui tera suurus krohvis. Kui teist etappi ei tehta, siis on tulemuseks inetu või ebaühtlane faktuur. Kolmanda etapi käigus tehakse krohvile faktuur. Kasutades hõõrdekrohvi saab hõõruda ringikujuliselt (enamlevinud), horisontaalselt, vertikaalselt, diagonaalselt, mis annavad seoses terade veeremise suunaga ka erineva mustri. Ühtlase faktuuriga krohvi töötlemisel silutakse kolmandas
05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügroskoopsus on materjali om
................................15 2.11.2 Töötamine:.................................................................................................................. 15 3 3. Osa: Müürimört.......................................................................................................................15 3.1 Mörti eristatakse kui:........................................................................................................... 15 3.1.1 Mört = täitematerjal + tsement + vesi...........................................................................16 3.1.2 Müürimört.....................................................................................................................16 3.1.3 Erinevad müürimördid:.................................................................................................16 3.2 Tööriistad ja tehnilised abivahendid.................................................................................... 17
lisatakse vett. Värvilise tooni saamiseks lisatakse vees pastaks hõõrutud värvimulda. [4] Pilt 1. Kohupiimavärviga sein [4] 3 1.2. Kaseiinipõhine pintsli-ja rullkrohv Pintsel- ja rullkrohv on peeneteraline viimistluskrohv, mis võimaldab teha erinevaid pinnastruktuure. Põhikoostises on taimne kaseiin, muutes krohvi tugevaks ja elastsemaks. Täiteaineks on marmorjahu, kriit, valge savi ja jahvatatud merekarbid. Krohv sobib eelkõige kuivadesse ruumidesse täites ka kergeid ebatasasusi. Sobib pea kõikidele pindadele, välja arvatud kunstmaterjalidele ja metallile, mineraalsed seinad (kipsplaat, betoon) vajavad eelnevat pahteldamist. [3] 1.3. Struktuurne kaseiin- savivärv Siseruumide (lagede ja seinte) värvimiseks. Värvid on lõhna- ja lahustivabad ning reguleerivad õhuniiskust. Koosneb peeneks jahvatatud savist, liivast ja liimaineks on kaseiin