võib alustarindi pinnamuster nähtavale jääda.. 4. Märgmört - toimetatakse objektile kasutusvalmina. 3. Krohvimördi tähtsaimad omadused? Plastsus, konsistents, tugevus, veehoidlus, nakkuvus. 4. Kus kasutatakse krohvivõrke ja sarruseid? Krohvivõrke kasutatakse, paksu krohvikihi puhul; erinevatest materjalidest konstruktsioonide kokkupuutejoonel; vagude kinnitegemisel; ripplagedes. Sarruseid kasutatakse raudbetooni sees. 5. Krohvimise järjekord? - Krohvimist alustatakse laest ja tullakse krohvimise käigus ülevalt allapoole. Pärast karniiside tõmbamist ja nurkade krohvimist kantakse lakke ja nurkadesse koos seinte ülemise osaga viimistluskiht ning hõõrutakse siledaks. Siis viimistletakse aknaavade ja piidavahede ülemised osad. Koristatakse töölavad ja töö jätkub seinte alumiste osade krohvimisega. Kui karniise ei ole, viimistletakse kohe lagi puhtalt. Algul kaetakse kogu krohvitav pind sisseviskekihiga 2-5 mm paksuselt
Tartu kutsehariduskeskus Iseseisev töö Müüritööd Tartu 2009 Krohvimine Aluspind peab olema stabiilne, kuiv, puhas ning mitte külmunud. Enne krohvimistööde alustamist tuleb aluspinnalt eemaldada lahtised osakesed, värvijäänused ja tolm. Teraselemendid tuleb eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Vajalikud tööriistad: Kellu Rihtlatt Mördi amber Hõõruti Krohvimise järjekord Krihvimist alustatakse laest ja tullakse krohvimise käigus ülevalt allapoole. Pärast karniiside tõmbamist ja nurkade krohvimist kantakse lakke ja nurkadesse koos seinte ülemise osaga viimistluskiht ning hõõrutakse siledaks
Niidupargi tn 8//12 1. Sisukord 1.Sisukord......................................................................................................................1 Pärnu Kutsehariduskeskus Ehitusviimistlus VK14 3.Sisukord......................................................................................................................3 4.Krohvimistööd.............................................................................................................4 5.Maalritööd...................................................................................................................5 6.Kokkuvõte...................................................................................................................6 7.Kasutatud kirjandus...................................................................................................
1. kirjelda mördi mehhaniseeritud pinnale kandmist. 1. Seinte loodimine, majakate ja juhtlaudade paigaldamine 2. Lagedele mördi kandmine ja tasandamine 3. Mördi kandmine seintele 4. Mördi tasandamine seintele 5. põrandalt mördi kogumine 6. sisenurkade viimistlemine ja karsiiside tõmbamine 7. välisnurkade tegemine ja juhtlaudade eemaldamine 8. liivata tasanduskihi paigaldamine ja selle lihvimine 2. kirjelda sisenurga krohvimist. 1. viskame nurgale kaheltpoolt vedelat mörti 2. ühtlustame mördi kihi poolhõõruki tõmmetega nurgast seina poole 3. kontrollime nurga sirgejoonelisust kahe meetri pikkuse rihtlatiga, vertikaalsust nöörloodi või vaaderpassiga 4. teravnurga viimistleme pool- või profiilhõõrukiga kergelt edasi-tagasi tõmmates ja siludes krohvihõõrukiga 5. kumbernurgale visatud mördi tasandame poolhõõruki mitmekordsete tõmmetega kuni
Selleks lisatakse kuivmörti lisaainena polüsteroolkraanuleid, mis teevad krohvi kergemaks (kuni 200kg/m) ja soojapidavamaks. Selline eriti kerge krohv nõuab viimistluskatet, mis kaitseks kogu spsteemi ilmastiku eest. Pealiskrohvil on aga suurem survetugevus, mistõttu erandina minnakse vastuollu reegliga: IGA JÄRGMINE KROHVIKIHT ALUSPINNAST VÄLJASPOOLE PEAB OLEMA JÄRJEST VÄIKSEMA VÕI SAMAVÄÄRSE SURVETUGEVUSEGA. Tellisahjude krohvid Enne krohvimist kuivatatakse ahju vähemalt 3 kuud, et ta täielikult vajuks. Krohvitakse põhiliselt savi- ja lubi-savimördiga, mis parema ja ühtlasema kvaliteedi saavutamiseks peaks olema tehase valmiskrohviseguna. Krohvikihi paksus peab olema 1-1,5cm. Enne tuleb vuugid 1cm sügavuseni puhtaks kraapida ja ahju kütta. Krohvimört tuleb kanda kuumutatud ahjule, kus tellised ja vuugid on juba paisunud. Eelnevalt tuleb ahju kindlasti niisutada veega. Mördi paremaks hoidmiseks võiks ahju ka võrguga katta.
sealhulgas kiud-ja sünteetilisi akrüüle, mis lisavad tugevust ja paindlikkust. Kaasaegset sünteetilist krohvi võib paigaldada ühe aluskihi ja viimistlus kihiga, mida saab kiiremini paigaldada, võrreldes traditsioonilise taotlus kolme-coat krohviga. Nagu igat Tsemendipõhist materjali, tuleb ka krohvi tugevdada, et takistada selle lõhenemist ja pragunemist. Plast-või traatvõrk liist, tuleb kinnitatada naelte või kruvidega. Raamitud struktuuri aluskiht peab olema kuivanud enne krohvimist. Üks meetod mida sageli kasutatakse, vältimaks tekkivaid pragusid pinnal, mis võivad ilmuda on segada erinevaid akrüül viimistlusi. Akrüüli ülesanne viimistluses on katta praod, parandada välimust ja takistada niiskusel krohvi minemast. Krohvimine peab oleme kaitstud niiskuskahjustuste eest, auru läbilaskev ja niiskuskindel ilmale. Niiskustõke peab kaitsma raami vihma ja niiskuse eest, kuid samal ajal peab võimaldama veeaurul hoone seest väljuda laskma läbi seina, et ei
Krohvivigade vältimine on lihtne, kui jälgida juhendit õigesti. Üks vigadest on lööve, see tekib kui mört valmistatakse laagerdamata lubjast. Selle vältimiseks tuleb kasutada alati täiesti kustutatud lupja. Kuivamispraod tekivad kui mört on rasvane või halvasti segatud või siis on pinnale on kantud korraga liiga paks kiht mörti. Kui krohv koorub lahti või kerkib üles on järelikult krohv kantud märjale pinnale selle vältimiseks tuleb alati märjad pinna enne krohvimist ära kuivatada. Pragude võrk tekib alati kas puit- või tellispinnale mööda vuuke või krohvipeerge. Selle vältimiseks tuleb kasutada 2cm krohvipeerge, krohvikihi paksus peab olema tellispindadel 0,5cm ja puidu peal 2cm. Krohvi aluspinnast lahti tulekut põhjustavad mitmed asjaolud nagu näiteks krohvi kandmine liiga kuivale pinnale, mört kandakse liigselt kuivanud mördikihile, kui tugevamat mörti kandakse nõrgemale näiteks siis kui lubimörti
Fasaadi soojustamiseks õhukese kattekrohviga moodustatakse liittarindid, mis koosnevad: Fasaadile kleevitud või mehaaniliselt kinnitatud soojusisolotsiooni plaatidest Armeeringust Viimistluskiht Fasaadi soojustuse liitsüsteem koosneb seitsmest omavahel süsteemselt koos töötavast kihist: 1. Aluspind 2. Liimisegu 3. Isolatsioonmaterjalid 4. Armeerimiskiht 5. Kruntkiht 6. Viimistluskiht 7. värvikiht Krohvimise järjekord Krohvimist alustatakse laest, tullakse krohvimise käigus ülevalt allapoole. Siis viimistletakse aknapaled, piidavahed. Sissevise kihi paksusest on 2-5 mm ja seda ei tasandata. Kui sisseviske kiht on tardunud siis kantakse sellele krundikiht Krohvitüübid 1. Ilmastik 2. Sobiva õhu temperatuuri ja niiskusega 3. Eelneva töö ettevalmistamis taset 4. Ruumide kaitseks eraldamis võimalust Krohvimine koosneb järgnevatest tööoperatsioonidest: 1
2.2.3. Krohvimine Väga kuivi ja poorseid pindu on soovitav eelnevalt niisutada. Nõrku aluspindu töödelda Uninaks süvaimmutuskrundiga. Krohvipritsi kasutades katta kinni ukse- ja aknaavad ning teised pinnad, kuhu pritskrohv ei tohiks sattuda. Kasuta sobiliku võimsuse ja düüsiga krohvipritsi. Tee proovitöö enne esinduspindade katmist. Parima tulemuse saavutad, kui katad pindu 2 korda. Esimesel kihil lase kuivada vähemalt ööpäev enne teistkordset krohvimist. Käsitsi krohvimisel kantakse segu seinale terassiluritega. Normaalne ühe segukihi paksus seinal on 4- 8 mm, osalisel krohvimisel kuni 1 cm. Antud lastetoas krohvitakse kaks korda 5 mm paksuse kihiga, mis teeb kogu krohvikihi paksuseseks 10 mm. Ühe krohvikihi kivinemise aeg sõltub kihi paksusest, keskkonna niiskusest ja temperatuurist. Enne järgmise krohvikihi pealekandmist peab eelnev krohvikiht olema kuivanud vähemalt ööpäev. Eriti kuivades tingimustes on soovitav krohvitud seina
2.5. Tapeedi liim Kasutatakse tapeedi seina panemiseks. 2.6. Riie,Käsn Hõõrutake tapeet sellega seina, et see paremini kinni jääks 2.7. Soojustus krohv WDP Kasutatakse sise- ja välistöödeks, fassaadidele. Krohv on soojust isoleerivate osakestega. Minimaalne soovitatav ühekordne kihipaksusu 20 50 mm sobivus kihtidesse: aluskrohv, pealiskrohv. 2.8. Lihvlint Kasutatakse pindade korrastamiseks peale krohvimist , kui krohv on kuivanud. 3. Hallitus seene eemaldamine · Teha kindlakd ja kõrvaldada kõik niiskusallikad. · Alustada koheselt kõigi märjaks saanud matejalide kuivatamisega. · Eemaldada ja hävitada hallitusega kahjustatud materjalid · Puhastada tihedate ja väiksema poorusega materjalide pinnad hallitusest. · Desinfitseerida pinnad. 3.1. Puhastuskemikaalid Puhastuskemikaalid jagunevad (biotsiidid) jaotavad toime tõhususe järgi alljärgnevalt:
7 siduda ja põimida kinnitite vahele ja alla. a) b) Foto 8: Rooplaadi kinnitamine a) naelaga, b) kruv ja seibiga (foto http://www.julm.ee/contents/~PRESS/planset.pdf) 5.4. Viimistlus Roog seob väga tõhusalt ja kindlalt krohvi aluskihte. Ühest aluskihist tavaliselt piisab. Eeskujuliku tulemuse saavutamiseks peaksid plaatidevahelised vuugid olema kaetud võrgu või jämedakoelise kangaga. Krohvimist alustades ei pea, kuid võib rooplaate niisutada. 5.5. Vigastustekindlus Tavalistest ettevaatusabinõudest piisab, et vältida rooplaatide vigastumist transpordi, ladustamise ja paigalduse käigus. Nõrgad nurgad ja küljed vajavad enam kaitset ja tähelepanu. 5.6. Ladustamine Rooplaadid peaksid kuni kasutamiseni olema ladustatud lapiti, et vältida servade ja nurkade deformeerumist. Ladustada tuleks alusele (tõstetuna maapinnast), kaitstuna niiskuse eest. 5.6. Niiskuskindlus
[5] Tihenduskrohv kantakse kogu isoleerimist vajavale pinna. See kantakse pinnale, kas käsitsi või pumbaga. Paksema tihenduskihi saamiseks tuleb tihenduskrohv kanda pinnale mitmes kihis. Peale esimese kihi peale kandmist tohib teist kiht peale hakata kandma alles siis kui alumine kiht on piisavalt tugev aga veel niiske. [5] Kuivamisfaasis on soovitatav tihenduskrohv katta kilega või pidevalt niisutada vältimaks liiga kiirest kuivamisest tekkida võivaid pragusid. Kindlasti tuleb vältida krohvimist päikese käes ja tugeva tuulega. [5] 3.2. Mineraalsed isolatsioonivõõbad Mineraalne isolatsioonivõõp on ühe- või kahekomponentne kuivsegu, mis segatakse tööplatsil veega. Segu koosneb peeneteralisest kvartsliivast, tsemendist ning lisanditest. Üleliigne vee lisamine segule vähendab oluliselt võõba isolatsiooniomadusi, seega on äärmiselt tähtis vee täpne lisamine. [5] Mineraalse isolatsioonivõõba peale kandes tuleb aluspind eelnevalt niisutada, kuna see vajab
- Lahustivaba - Külmmastiks Kasutusalad - Vundamendid ja resevuaarid (väljastpoolt): tagab betoon- ja kivipindadele veekindla katte. - Põrandad: annab vedelikuna pealekantava niiskuskindla vahekihi uutele tarinditele - Seinad: kasutamiseks nii sise- kui välisseintel - Sideaine/liimina: puitblokkide ja isoleerpaneeli ning paisuva polüstüreeni liimimiseks; võimaldab koos liiva vahepuistega nimetatud pindade krohvimist. Bituthene®4000 isekleepuv veekindel HDPE/ kummibituumen-rullmembraan, kasutatakse niisketel pindadel koos Primer B2 krundiga. Bituthene 4000 paigaldamine on näidatud lisas. (Joonis. 2) KOKKUVÕTE Vundament on maja alus ja kui vundamendi ehitus-, soojustus- ja hüdroisolatsioonitöödega on eksitud, siis olgu muud hoone osad ehitatud kui hästi tahes, saab edasiseks määravaks teguriks siiski hoone vundament.
Kollased plekid tekivad seetõttu, et koos liivaga on mörti sattunud väikesi kuivi savi tükke. Liiv tuleb läbi pesta või läbi tiheda sõela lasta. *Kuivamispraod on tekkinud sellest, et on kasutatud rasvast või halvasti segatud mörti. Praod tekivad ka sellest, et korraga on peale kantud liiga paks mördikiht või kui kantakse õhukeste kihtidena värskelt pealekantud tardumata mördile. *Krohv koorub lahti või kerkib üles - krohvitud on märjale pinnale või kui pind on pärast krohvimist pidevalt märgunud. *Pragude võrk - puitpinnad pragunevad mööda krohvipeerge, seljuhul on mördikiht liiga õhuke või peerud liiga laiad. Tellispindadel tekivad praod mööda vuuki, seljuhul on kantud väga õhuke kiht ilma pindu eelnevalt veega niisutades. *Krohvi lahtitulek aluspinnalt - Võimalikud vead: 1. Mördi kandmine kuivale, niisutamata pinnale. 2. Tugevama mördi kandmine nõrgemale. Kihid peavad olema peale kantud tugevuse järjekorras.
14 7 Keramsiitplokkidest vahesein Müüritise suurim lubatud saledus on seina kõrgus / ploki laius > 30 (hor.koormatud seinu tuleb hinnata igal üksikul korral eraldi. Kandeseinte seinapaksus on >150 mm. Keramsiitplokkidel on avatud struktuur: müra isoleerimiseks ja tule tõkestamiseks seina pealis- pinda tihendavat töötlemist: krohvimist. Krohvimata seintel on väga madal õhumüra isolatsioonindeks (18-20 dB). 15 Keramsiitplokkidest vaheseina helipidavus Vaheseinad tuleb parema helipidavuse saavutamiseks laduda: täis horisontaal- horisontaal- ja vertikaalvuugiga tingimata krohvida või pahteldada. Raskematest plokkidest (Fibo5) müüritise õhu- heliisolatsioon on parem kui kerge- matest plokkidest (Fibo3) müüritisel.
Lisainformatsiooni ja konsultatsioone saab aadressil: AEROC AS Männiku tee 123 tel. 6 559 112 faks 6 559 114 koduleht: www.aeroc.ee e-post: [email protected] Ehituskaar 4/81 55 See on uus toode Eesti ehitusmaterjalideturul. Senistest analoogidest põlevkivituhkbetoonist ja keramsiitberoonist vaheseinaplaatidest paksusega 100 mm on AEROC Element 100 erinevused järgmised: · suur toodete täpsus ja hea pinnakvaliteet, mis ei nõua krohvimist. Pahtelduskihi paksus on 0,52,0 mm; · paigaldamine käib mördi asemel AEROCi liimsegudega; · 1m² vaheseina ladumiseks on tarvis ainult 2,8 AEROC Element 100 plaati. AEROC Element 100 vahe-seinaplaate võib kasutada niisketes ruumides saunas, vannitoas, dusiruumis jne. AEROC Element 100 seintesse on kerge freesida sooni ja puurida auke elektrijuhtmete ja pistikupesade tarbeks. Lõppkokkuvõttes, AEROC Element 100 vaheseina plaatide kasutamine tagab kiire ja kvaliteetse tulemuse.
Eksamipilet Nr.1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga.
maksumusplaani konstruktiivelementide maksumustele platsitööde, kindlustuse või ettenägematute kulude protsendid. Kasutatavad töömahud tuleb aga hinnata lähtudes võrreldavast turuolukorrast. Ligikaudsed töömahud on sarnased nendega, mida eelarvestaja tavaliselt kasutab eelarve koostamisel, välja arvatud juhul, kui konstruktiivelemendid tuleb eraldada: betoonkatuse räästa alumise ääre krohvimist ei lülita ta mitte katuse maksumusse vaid vaadeldakse kui katuse viimistlust. 10.2.4. Näide analüüsitud info kasutamisest Järgnevalt toodud algandmed. 10 Mõnes firmas säilitatakse täielikku ligikaudsete mahtude hinnakirja. See tagab küll kindla hindamisaluse, kuid on küsitav, kas kõik või vaid suured firmad suudavad majanduslikel kaalutlustel koostada ja kasutada, säilitada ning uuendada selliseid andmeid.
vigastamine. Elektrijuhtmed paigutatakse kas paneeliõõntesse või põrandakonstruktsiooni sisse. Kohtraudbetoonist vahelaed Kohtbetoonist ehk nn. monoliitraudbetoonist vahelaed betoonitakse ehituskohal ehitatud raketisele. See koosneb tugedest (postid ja talad) ning plaatidest. Viimased on tavaliselt veekindlast vineerist, laitmatult sileda pinnaga. Sellisele raketisele betoonitud lae pind on laitmatult sile ja ei vaja krohvimist. Kohtbetoonist lae puhul võib hoone konfiguratsioon olla ükskõik milline. Samuti on hõlpus moodustada igasuguseid ette- ja tagasiasteid, avasid ja erikujulisi ääriseid. Kõik see teeb koht- betooni asendamatuks materjaliks keeruka ruumi- ja mahulahenduse puhul. Kuid ka lihtsa ruumilahenduse puhul on kohtbetoon paneelidega võitlusvõimeline, sest vajab üldiselt vähem nii terast kui ka betooni ja ei vaja kraanat ega ruumi paneeliveoki jaoks.
Survetugevus püsib temperatuuri tõustes kuni +700 kraadi. Seejärel hakkab langema, 800 kraadi juures 50% ja 900 kraadi juures kaob. Keramsiitplokkidest vahesein Müüritise suurim lubatud saledus on seina kõrgus / ploki laius >30. (horisontaalselt koormatud seinu tuleb hinnata igal üksikul korral eraldi. Kandeseinte seinapaksus >150 mm Keramsiitplokkidel on avatud struktuur: müra isoleerimiseks ja tule tõkestamiseks seina pealispinda tihendavat töötlemist: krohvimist. Krohvimata seintel on väga madal õhumüra isolatsiooniindeks. (18-20 dB). 56 Vaheseinad tuleb parema helipidavuse saavutamiseks laduda: Täis horisontaal ja vertikaalvuugiga Tingimata krohvida ja pahteldada. Raskematest plokkidest (Fibo5) müüritise õhu heliisolatsioon on parem kui kergematest plokkidest (Fibo3).
annaabi.ee 
