meie laste igapäevasele kooliteele, kuigi eelmise vabariigi ajal nähti suurt vaeva, et seda sealt kõrvaldada. Selle asemel on ju võimalus käia pühapäevakoolis või õppelaagris. Palju meelehärmi on inimestes tekitanud ka hiiglaslikud toetused. 2002. aastal sai Kirikute Nõukogu 3,9 miljonit kasutamiseks vastavalt oma äranägemisele. Seega arendab Eesti riigi maksumaksja, k.a mittekristlaste, raha eest kristlikke struktuure ja aitab kaasa kristlikule misjonile. Seejärel tekkis inimestel küsimus, miks peab uskmatu või muu-usuline eestlane maksma kinni maksudega näiteks EKN-tutvustava bukleti väljaandmist? Tagatipuks on Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liidud vabastatud tulumaksust ja käibemaksust. Erinevalt mittetulundusühingutest ei pea kirikud ja kogudused ära märkima ka oma annetajaid. Annetajaliikmeid võib olla kümneid tuhandeid ja riik ei tarvitse neist teadagi.
Keskaja filosoofia Keskaeg: algus- 476 (lääne-rooma langemine) või 375 a või 392- ristiusk saab roomas ainsaks --- 4,5 sajand! Lõpp- 1517- reformatsiooni algus, 1492- Columbus pidi jõudma indiasse, purustatakse viimane araablaste tugipunkt pürenee ps-l. Hõlmab 1000 aastat umbes. Perioodid: Euroopas on kristlik filosoofia keskajal. Üleminek antiigist kristlikule filosoofiale on sujuv. Kristluse levik langeb kokku antiikmaailma hääbumisega. Kristlus ise oli ainulaadne, omalaadne mõtleja. See annab teistsuguse tunnetusviisi kui antiikmaailma mõtlemine. Paulus (juut) toob sisse selle, et õpetust jeesusest tuleb kuulutada väljaspoole juute, paganatele. Tema tulemusena hakkab ristiusk levima väga jõuliselt rooma idaaladelt ka läänealadele. Ise sooritab kolm misjonireisi. Lõpetab märtrina.
Euroopa naabrid Sander Osmanite riik Euroopa suurim naaber Osmanite riik ehk Türgi Osmanite riigi moodustas Türgi hõim 1453 vallutasid nad Bütsantsi pealinna Konstaninoopoli. Eriti edukad olid Türklased 16.sajandil kui nad lõid euroopas puruks Habsburgide väed ning vallutasid Ungari ja Serbia Osmanite riigiga liideti:Iraak,Armeenia,Gruusia,Süüria,Küpros ja kogu Afrika põhjarannik Moslemid ja kristlased 16-17.sajandil nähti türklastes peamist ohtu kristlikule euroopale. Türkalased olid moslemid ning pidasid oma usku islamit aintsaks õigeks religiooniks. Nad ei tohtind kristlastega lõppliku rahu sõlmida vaid vaherahu. Osmanite riigiga liidetud aladel elas palju kristlasi kellelt küsiti makse et saaksid jääda oma usu juurde Kristlased ei tohtind elada islami pühakodade mošeede läheduses Sõjad Ruroopas Osmanite sõjaline edu sundis Euroopas riike koostööle Türgi sõdade eesotsas seisid Veneetsia, sest
Parempoolsed ideoloogiad - liberalism *indiviidi vabadus *majanduses – vabaturumajandus, konkurents,avatud turud, minimaalne riigi sekkumine *pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega *igaühe õigus otsustada, kida oma eluga teeb - konservatism *liberalismi vastand *kollektiiv on tähtsam, kui üksikisik(ei tähenda võrdsuse ülistamist) *õhiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, ja kristlikule moraalile *konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist *mõõdukad maksub, riik sekkub vähe *kaitsevad ettevõtjate huve (suhtuvad tõrjuvalt avatud majandusruumi) *Sotsiaalse heaolu tagamisel peavad konservatiivid esmatähtsaks traditsiooniliste koosluste – suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse, seltside ja tööandja rolli Vasakpoolsed ideoloogiad *sotsiaaldemokraatia *võrdsus ehk võrdsed võimalused kõigile
Liberalism ja neoliberalism: liberalism peab ülimaks vabaduseks indiviidi vabadust. Riigi peamine roll on vabaduse kindlustamine seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Majanduses pooldatakse vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võmalus otsustada, millele ta teenitud raha kulutab. Konservatism ja kristlik demokraatia: ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Pooldavad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel. Majanduses riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ning mõõdukate maksude poolt. Kaitstakse rahvusliku kapitali ja ettevõtajate huve. Kohusetundlikult tööl käiv inimene peaks teenima piisavalt, et kindlustada nii enda kui ka oma pere toimetulek. Riik maksab abirahasid ja
· peamine kujutlusviis, hinnati ilu kodusest elust · vormilt lähedane impressionismile, ent · E. Vuillard maalis õhu- ja valgusküllaseid vabam joonistus Pariisi vaateid · A. Modigliani · foovid R. Dufy, A. Derain, M. Vlaminck · peamiselt portreed ja aktid ''Punapäine maastikke naine ripatsiga'', ''Istuv akt'' · G. Rouault pühendus kristlikule · psühhopaadist kunstnik, suhtus temaatikale ''Passioon'' modellidesse sadistlikult · G. Braque natüürmordid · gootilikult väljavenitatud poosid, · F. Leger ilmusid geomeetriseeritud nukravõitu meeleolu inimesed · mõjutas: Touluse-Lautrec, Picasso, neegriplastika · A. Chagall · peamised motiivid: sibulkuplitega kirikud, loomad, juutide eluolu
Majanduses pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid, riigi minimaalset sekkumist. Sotsiaalvaldkonnas-inimese elujärg sõltub inimese enda jõupingutustest. Maksud madalad, inimene otsustab ise, millele kulutab. Sotsiaalliberaalid: vabadus on isiksuse arengu tingimus, aga mitte omaette eesmärk. Pooldavad riigi sekkumist majandusse, peab kujundama sotsiaalpoliitika, mis toetaks igaühe arengut. 2. KONSERVATISM Ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, kristlikule moraalile, pooldavad stabiilsust. On sotsiaalsete erisuste säilimise poolt. Majanduses riigi sekkumise vastu, eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Kaitsevad eelkõige rahvuslikku kapitali, pooldavad vajaduse korral kaitsetolle ja kvoote. Sotsiaalse heaolu tagamisel tähtsad suguvõsa, naabrid, kirikukogudus, seltsid, tööandjad. Tähtsam kui sotsiaalne turvalisus on füüsiline turvalisus ( korrakaitse).
1. Teke 18.saj 18. saj, liberalismi vastandina 19.saj lõpp 2. Põhiväärtused Indiviidi vabadus - loodud Ühiskond tugineb traditsioonidele, Võrdsed võimalused kõigile-riik peab maksimaalne tegevusvabadus rahvusluse,e ja kristlikule moraalile. tagama igale liikmele inimõigused, Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. võimalused saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. 3
talupoegadeks ja teistest sõltuvateks elanikeks. Eestlastesse suhtuti kui alamklassi, kelle majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi võimalusi kitsendati märgatavalt. Tõusis ka kaubanduse läbikäik Eestist, mis oli eelduseks Hansa linna tekkeks ja kaubanduse arenguks. See aitas aga kujundada keskaegset linnakultuuri ja oli pöördepunktiks Eesti edaspidise arengu kiirenemiseks. Juurdusid Lääne-Euroopalikud arusaamad, ehitusstiilid ning hakati ehitama ka kirikuid, mis tuginesid kristlikule kultuurile. Vallutajate poolt ei jäänud puutumata ka religioon. Eestlastele varasemalt omane muinasusk lükati ümber ja asendati ristiusuga. Selle tulemusena segunesid paganlikud traditsioonid katolike traditsioonidega, mis omakorda tõi kaasa Eestile omaste traditsioonide osalise hävimise. Muistse vabadusvõitluse kaotus on toonud eesti ajalukku palju muutusi ja suuri pöördeid.
sekkumine Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega, inimestel peab olema võimalus otsustada, kuidas oma raha kulutada Riik ei pea tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi rohkem töötama. Sotsiaal-liberaalid Vabadus on isiksuse arengutingimus Riik peaks majandust reguleerima ja looma igaühe arengut toetava sotsiaalpoliitika konservatism Ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Stabiilsus ja ettevaatlikud reformid Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik Sotsiaalsete erisuste säilitamine ühiskonnas Riigi sekkumise vastu majandusse. Eraomandus, mõõdukad maksud. Kaitsevad rahvusliku kapitali huve, pooldavad kaitsetolle ja kvoote. Riik peaks tegelema inimeste füüsilise ja mittesotsiaalse turvalisusega. Sotsiaalse heaolu tagamisel on esmatähtis traditsiooniliste koosluste roll. Kristlik demokraatia Heaoluriik ja kodanikuühiskond
Kui eestlasi poleks alistatud, oleks meil ehk endiselt kombeks ohverdada loomi, et saavutada loodusjõudude heatahtlikkust. Tõusis ka kaubanduse läbikäik Eestist, mis oli eelduseks Hansa linna tekkeks ja kaubanduse arenguks. See aitas aga kujundada keskaegset linnakultuuri ja oli pöördepunktiks Eesti edaspidise arengu kiirenemiseks. Juurdusid lääneeuroopalikud arusaamad, ehitusstiilid ning hakati ehitama ka kirikuid, mis tuginesid kristlikule kultuurile. Muistne vabadusvõitlus on toonud Eesti ajalukku muutusi ja suuri pöördeid. Olnuks eestlastel tol ajal võimsam sõjavägi ning mõni suurem liitlane, oleks võib-olla tänapäeva Eesti riik suurem ja tugevam. Samas on võimalik, et kui meid ei oleks alistatud, elaksid ehk eestlased praegu nagu aborigeenid keset kõrgeltarenenud Euroopat. Võib aga tõdeda, et sellised minevikusündmused on muutnud eesti rahva tugevaks ja suurendanud rahvustunnet
Ideoloogia on korrastatud ideekogum,mis propageerib kindlaid väärtusi. · Liberalism-toetavad inimese vabadust,propartsionaalset tulumaksu,riigi vähest sekkumist majandusse.(vabaturumajandus) · Sotsiaalliberaalid-majanduspoliitikaga tihedalt seotud.Ei karista rikkaid kõrgemate maksudega,inimesel on võimalus otsustada kuidas raha kulutab. · Konservatis on liberalismi vastand.Nende arvates tugineb ühiskond traditsioonidele,rahvuslusele ja kristlikule moraalile.Konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste süilitamist.On ka majanduses riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt.Konservatiivid kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve.Sotsiaalne heaolu-suguvõsa,naaberkonna tööandja roll. 5. Vasakpoolsed ideoloogiad Enimlevinud sotsiaaldemokraatia. Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus,võrdsed võimalused kõigile.
kindlustamisele. Riik ei peaks tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi rohkem töötama. Tänapäeval pooldab osa liberaale riigi heaolukohustuste osas mõõdukamat seisukohta. Need sotsiaalliberaalid tõlgendavad vabadust kui isiksuse arengu tingimust, mitte kui omaette eesmärki. Konservatism kujunes välja liberalismi vastandina 18ndal sajandil. Konservatiivide arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Seepärast pooldavad nad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme. Kuigi kollektiiv (rahvus, kogukond, suguvõsa) on tähtsam kui üksikisik, ei tähenda see sugugi võrdsuse ülistamist. Pigem vastupidi konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel. Majanduses on konservatiivid sarnaselt liberaalidele riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt
Augustinus, "Jumala riigist" Mari Siilivask Augustinus, kes elas aastatel 354--430 p. Kr., pani oma ideedega pikaks ajaks aluse keskaegsele kristlikule filosoofiale ja maailmapildile. Tema mõtted on omamoodi ühenduslüliks keskaegsete ja antiiksete mõttemaailmade vahel. Augustinus ise oli ühtaegu Rooma traditsiooni kohaselt õppinud retoorik ja vaatles ühiskonda vastava terasuse ja argumenteerimisoskusega ning omas Hippo linnas piiskopi positsiooni. Tema vaadete lähtepunktiks oli usk ja usuteadus. See oli prisma, mille läbi ta ühiskonda vaatles ja selle kohta tähelepanekuid tegi
Näiteks majanduses kujunesid feodaalsuhted, mis muutis vallutajad feodaalideks ning eestlased jäid talupoegadeks ja vaesteks ehk teistest sõltuvateks elanikeks. Pöördeliseks sai ka linnade teke, kus käsitöö- ja kaubanduskeskused kujunesid välja peamiselt vallutajate tegevuse tulemusena. See aitas aga kujundada keskaegset linnakultuuri. Juurdusid Lääne-Euroopalikud arusaamad, ehitusstiilid ning hakati ehitama ka kirikuid, mis tuginesid kristlikule kultuurile. Läbi aegade on olnud olulisel kohal religioon, mis ei jäänud ka pärast suurt riigi kaotust puutumata. Nagu vallutajad olid riigi käiku ette planeerinud, nii lükatigi ümber eestlastele varasemalt omane muinasusk ja paganlus ning need asendati ristiusuga. Selle tulemusena segunesid paganlikud traditsioonid katolike traditsioonidega, mis omakorda tõi kaasa eestile omaste traditsioonide osalise hävimise.
1703. aastal alustas Peeter I Neeva jõe kaldale uue pealinna ehitamist. 1712. aastaks jõuti nii kaugele, et pealinn võidi Moskvast üle tuua. Linna rajamisel võeti eeskuju Amsterdamist. Ka õukonnas algasid ümberkorraldused. Keelati maani ulatuvate hõlmade ja varrukatega kuued. Sama kehtis ka habemetega. Peterburis hakati korraldama assambleesid seltskonnakogunemisi, kuhu kaasati ka naisi. Muudeti ka ajaarvamist, mindi üle kristlikule ajaarvamisele. Kiriku juhtimine allus riigi kontrollile.
Nüüd hakkasid jüngrid e saadikud e apostlid rääkima võõraid keeli, nad jätkasid Jeesuse tööd ja hakkasid tegutsema tema nimel. Püha Vaimu väljavalamisega loodi esimene kogudus Jeruusalemmas e kirik (kreeka k kyriakos ´issandale kuuluv´). Esialgu levis vaid juutide hulgas nii Palestiinas kui ka diasporaas (rahva hajumine kodumaalt pagenduse tagajärjel). Tähtsamad apostlid Paulus ja Peetrus, viimane levitas kristlust juudi diasporaas ja pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele, sai esimeseks Rooma piiskopiks. Paulus tegi oma tööd Väike-Aasias ja Kreeka suurlinnades. Piibel: Pauluse kirjad oma koguduste eest hoolitses kirja teel ja kaastööliste abil. (hukkusid Nero-aegsetes tagakiusamistes). Kristlaste tagakuisamised hoogustusid 3.sajandil, sõdurkeisrite ajal, kui püüti taastada impeeriumi ühtsust. Usu eest hukkunud kristlastest said märtrid. Iga kogudus valis endi seast piiskopi e juhi või vanema e presbüteri. Esialgu olid kogudused
Keekas saavad alguse Olümpiamängud ( 776 eKr). Kohalike võistluste hulgast tõusid esile ülekreekalised võistlused, millest tähtsaimad olid olümpiamängud. Peajumal Zeusile pühendatud olümpiamängud toimusid alates 776 eKr iga nelja aasta tagant Elise maakonnas Olümpias. Vana-Rooma aitas kaasa ristiusu levikule. Kristlus tekkis juutide usu raames selle ühe sektina ja sellest sai üks maailma levinumaid uske maailmas. Jeesuse kaaslane ja õpilane apostel Peetrus pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele. Rooma linna ehitati esimesed akveduktid. Pikkus ulatus kümnete kilomeeiriteni. Need hämmastavad oma praktilisuse ja iluga ka tänapäeva inimesi. Akveduktid ka panid aluse veejuhtmetele. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. Oma hiilgeajal kuulus Vana-Rooma alla kogu vahemereäärne ala ning ulatus ka Kesk-Euroopasse tänapäeva Prantsusmaale ja Inglismaale. Selle ajastu lõpuks peetakse 476. aastat. Vana-Roomat on
Iseloomulikult vasakpoolsetele usuvad ka nemad, et haridus peab olema kõigile kättesaadav ühishüvis, mistõttu erakoole ja tasulist haridust nad ei propageeri. Sotsiaaldemokraate eristab keskerakondlastest tööhõiveküsimuste tugevam rõhutamine, samas kui Keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. Paremparteid ei ole ideogloogilise platvormi poolest nii ühtsed. Reformierakond tugineb liberalismile, Isamaliit aga kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele. Isamaliiduga suhteliselt lähedased on konservatiivse Rahvaliidu seisukohad. Rahvaliidu teeb omanäoliseks see, et nad väärtustavad Eesti küla, sealhulgas Eesti põllumajanduse kestmist. Nagu konservatiivide puhul tavaline, ei poolda ka Rahvaliit tingimusteta avatud majandust, vaid näeks meelsamini kodumaise kapitali eelistamist majanduses. Reformierakond seevastu on just avatud turumajanduse poolt.
Foniikia kultuuri kõige silmapaistvam saavutus on maailma esimese tähestiku leiutamine II aastatuhandel eKr. See koosnes 22 kaashäälikust. Täishäälikud mõtles lugejad kontekstile vastavalt ise juurde. Juba varakult lõid kreeklased selle põhjal oma alfabeedi. Kõik tänapäeva tähestikud on otseselt või kaudselt tuletatud foiniikia tähestikust. Iisraellaste ajalugu, usku ja kombeid kajastav Vana Testament on oluline Euroopas levinud kristlikule religioonile. 3. sajandil eKr tõlgiti Vana Testament kreeka keelde ja hiljem sai sellest ristiusu pühakirja - Piibli osa. Teine tähtis dokument on Moosese Seadus ja selle osa nn kümme käsku mis võtsid lühidalt kokku peamised religioosed ja eetilised tõekspidamised. Hammurabi seadustekogu ja Moosese Seadus on kõige tuntumad muistsed õigusnormide kogumid. Nendest seadustest võeti Euroopa seaduste loomisel eeskuju.
Reformatsioon sai alguse 15-16. sajandi vahetusel Saksamaal keiser Karl V valitsusajal. Sel ajal kerkis esile mitu usulist ja kiriklikku probleemi esiteks valmistas peavalu muhameedlaste pealetung kristlikule maailmale, teiseks oli katoliku kiriku väline hiilgeaeg, kuid seespidiselt kirik kääris. Probleemiks oli jumalasulaste ilmalik elu, isegi paavstid ja piiskopid ei pidanud kinni tsölibaadireeglist ning levis pahesid. Kiriku välise sära säilitamiseks, diplomaatilise tegevuse ja usutegelaste ülalpidamiseks olid kiriku kulutused erakordselt suured ning kui kümnisest ei jätkunud, hakati kirikuameteid müüma ja ostma;
rohkem. Edaspidi ei võidelnud eestlased enam oma iseseisvuse eest, vaid see toimus teiste riikide vahel Eesti maa pärast. Võõras võim mõjutas eelkõige neid valdkondi majandus (feodaalsuhted, eestlasest saavad talupojad), ühiskond (kujunes LääneEuroopale iseloomulik killustatus), linnade teke (hakkas kujunema keskaegne linnakultuur), religioon (paganluse asemel ristiusk, paganlike traditsioonide segunemine katoliku kommetega), ilmalik kultuur (tuginemine kristlikule kultuurile, lääneeuroopalike ehitiste rajamine. Juurdusid euroopalikud arusaamad.
Faust (ka dr Faustus) on klassikalise saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga. Seda ainest on kasutanud erinevad kirjanikud, kunstnikud ja heliloojad. On arvatud, et muistendikangelase protoüübiks on 15.-16. sajandi paiku Saksamaal elanud kahtlase kuulsusega alkeemik ja maag Johan Georg Faust. Vanim kirjanduslik töötlus pärineb 16. sajandi teisest poolest. Goethe teos laiendab ja arendab oluliselt algset motiivi, sisaldades ühtlasi viiteid kristlikule, keskaja, antiigi ja Idamaa kirjandusele ning filosoofiale. Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada.
Teose teooriast järeldub teiste seas, et maailm koosneb nn monaadidest, kõik eksisteerib piisava põhjusega ning kõik ratsionaalsem ehk reaalsem on parem vähem reaalsest. 1676. a kohtus Leibniz ka suure, saksa ratsionalistist filosoofi, Spinozaga ja seetõttu on mõningaid kahtlusi tema põhimõtete originaalsuses. Kuigi Gottfried imetles tema aru, ei nõustunud ta siiski Spinoza järeldustega, eriti, kui asi puudutas kaasmaalase vasturääkivust kristlikule ortodoksiale. Leibnizi arvamuse kohaselt oli Jumal maailma loonud, kuid oma loometegevuses allus igavestele ideedele. Teaduse arenguks oli Leibnizi arvates vaja teadlaste koostööd, selleks omakorda, aga teaduslikke seltse ja akadeemiaid. Ta oli Preisi Teaduste Ühingu asutajaid 1700. a. ja selle esimene president. Neli korda kohtus ta Peeter I-ga, veenmaks viimast teaduste akadeemia vajalikkuses, mis annab talle olulise osa ka Peterburi Teaduste Akadeemia sünniloos.
1.Loe läbi kaks järgnevat lõiku ja vasta küsimustele. I. Austatud toimetaja! Rõõmuga olen poole aasta eest Teie seitungi tulemist oodanud. Aga nüüd pean kurbtusega lugema ja nägema, et Teie heameelega ristiusule ja kristlikule kirikule liiga teete. Te kipute avalikult usu põhja alt ära kaevama ja kirikumüürisid maha kiskuma. Iga õige eesti mees peab oma kirikut ja ristiusku armastama ja austama ja ei tohi mitte sallida, et teda pilgatakse ja maha lõhutakse. Et teile küll mitmelt poolt ja mitu korda seda meelde on tuletatud ja teie leht siiski selle poolest ei parane, siis on mul kaastöö tegemine teie seitungi põllul võimata ja palun minu nime oma kaastöötegijate hulgast maha kustutada. II
2) · Sõda kurnas rahvast majanduslikult 3) · Lõuna-Eesti kuulus Saksa-Rooma riigi keisrile 4) · Põhja-Eesti kuulus Taanile PÕHJUSED: 1) Alade ristiusustamine. 2) Saksa kaupmeeste huvid, piirkond kontrolli alla saada. 3) Paavsti soov saada ülemvõimu patriarhi üle.Iseloomusta 3 piiskopi tegevust Liivimaal: Meinhard, Berthold, Albert. Iseloomusta 3 piiskopi tegevust Liivimaal: Meinhard, Berthold, Albert. Meinhard 1186 96 Pühak, ristiusu toomine, pani aluse kristlikule kogudusele. Tahtis rahumeelselt usku levitada, ei olnud edukas. Berthold 1196- 98 . Alustas misjoni. Ei saavutanud edu- Albert 1198-12229 Asutas mõõgavendade ordu, Alustas riia linna ehitust. Liivimaa piiskop,kes juhtis liivlaste, latgalite ja eestlaste alistamist. Rajas 1201 aastal Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja peamine tugipunkt. Oli sitax edukas Millist perioodi loetakse Eestis keskaja alguseks ja keskaja lõpuks? 5-15 sajand.
KONSERVATISM · min riigi sekkumine · sotsiaalsete erisuste säilitamine · mõõdukad aksud · kollektiiv tähtsam kui üksikisik · kaitseb rahvusliku kapitali ja · tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, ettevõtja huve kristlikule moraalile KRISTLIK · suurem tähelepanu heaoluriigile · suurem tähelepanu DEMOKRAATIA · sots. Turumajandus kodanikuühiskonnas majanduses sotsiaalsfääris SOTS.DEMOKRAATI · kaalukas riiklik sektor · võrsed võimalused kõigile
Kalvinism on protestantlik usuvool, mille rajas 1536. aastal J. Calvin. Kalvinistid lähtusid Jumala ettenägelikkusest ja maailma seaduspärasusse sekkumatusest. Nende õpetuse järgi peab usklik kogu oma elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saamiseks, olema töös püüdlik, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest. Kalvinistid propageerisid lihtsat elu. Johann Calvin (10.juuli 1509 27.mai 1564) oli prantsuse usureformaator, kes pani aluse kristlikule teoloogiasüsteemile, mida hiljem hakati nimetama kalvinismiks. Calvini tuntuim teos on "Ristiusu õpetus", mis ilmus juba Calvini eluajal nelja olulise väljaandena. Henry VIII (28.juuni 1491 28.jaanuar 1547) oli Tudorite dünastiast Inglismaa ja Iirimaa kuningas 1509-1547. Henry sai põhiliselt tuntuks oma abielude ja usupoliitikaga, mis olid omavahel väga tihedalt seotud. Samas oli ta ka riigijuhtimise
Dekadentlik inimene valib alati ennast kahjustavad vahendid, dekadendile on kaastune kui voorus. Dekadentlik inimene on Nietzsche vastand. 6. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? Näiteks see haiglusaeg, mille Nietzsche läbi elas, andis talle tahte avastata oma uuesti oma elu, sealhulgas ka iseenda, ta maitses kõiki häid ja isegi tühiseid asju nõnda nagu teised neid maitsta ei osanud. 7. Nietzsche vastandab kristlikule moraalile oma moraali, mida ta kutsub "füsioloogiaks" ja "hügieeniks" (lk. 24-5). Millised on tema "hügieeni" põhimõtted? Mitte vaenutsemisega ei tule vaenule lõpp, vaid ainult sõprusega lõpetab vaenu ning kindlasti on tuimus tugeva inimese tunnus. Sest asju sisse, hinge võttes kurnab see sind. Ning viha pidades, vihane olles, mis on kasvanud nõrkusest, on kahjulik hoopis nõrgale(vihkajale).
Vana- Liivimaa Ristisõdade põhjused: *Hamburgi- Bremeni piiskopi tahe taastada oma kiriku liidripositsioon P-Eur. *Saksa kaupmeeste huvi kindla tugiala rajamisest Väina jõe äärde. *Saksimaa ja Vestfaali rüütlite soov paremaid valdusi oma vendadele ja poegadele saada. *tsistertslaste ordu mungad. Liivlaste alistamine 1206-1207:*Meinhard 1186- pani aluse väiksele kristlikule kogudusele.*Berthold 1196- ristisõda(1000 meest)*Albert- ehitas Riia linna 1201 saksa asunike tarvis, Kristuse Sõjateenistuse Vendade *ordu(mõõgavendade ordu) 1202*Kaupo ja osade liivlaste enda poole võitmine*Majandusliku kasu lubamine. Latgalite alistamine 1208:*lootus saada sõjalist abi eestlaste vastu*vastupanu ei osutatud. Käik Eestimaale:1208 Sakala ja Ugandi. Korraldati vasturetki Liivl ja latg aladele. Läänem ja saarl ka.1210 Ümera lahing
Keskkonnaga seonduv on järjest enam päevakorral sotsiaalses mõttes, eeskätt inimese tervise ja heaolu tagatisena. Keskerakond näeb Eesti keskkonna tervise tulevikku mahepõllumajanduse, loodushoidliku eluviisi, alternatiiveenergeetika ja keskkonnahariduse arendamises. Isamaa ja Res Publica liit: Isamaa ja Res Publica Liidu maailmavaade on parempoolne ehk konservatiivne erakond. Konservatiivide arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Seepärast pooldavad nad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme. Konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel. Isamaa ja Res Publika Liit pooldab turumajandust, vaba ettevõtlust ja algatusvõimelist ühiskonda. Toetavad avatud majandust ning kohtlevad kapitali võrdselt. Ei eristata välis- ja sisekapitali, kuigi konservatiivid eelistavad traditsiooniliselt omakapitali. Parim
13. Iseloomusta tähtsamaid ideoloogiaid (liberalism, konservatism)? Liberalism -ülimaks väärtuseks indiviidi vabadus -riigi peamine roll vabaduse kindlustamine sõltumatu kohtusüsteemi abil -pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turge ja minimaalset riigi sekkumist -rikkaid on ebaõiglane karistada kõrgemate maksudega Konservatism -ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile -üksikisik pole tähtis -pooldab sotsiaalsete erisuste säilitamist -riigi sekkumise vastu -kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve -rahvuslus on oluline 14. Mis on segamajandus? Majanduskorraldus, mille puhul eksiasteerivad nii riiklikud, munitsipaal- kui ka eraettevõtted. 15. Mis on kosmopoliit? Maailmakodanik, kes ei seo end kindlalt mõne rahvuse või riigiga, pigem
aastal. Lutheri õpetuse sisu eeldas kolme punkti: jutlused peavad toimuma emakeeles, õndsaks saab ainult usu kaudu ja põhitõdesid saab inimene piiblist. Need õpetused levisid eelkõige linnades, kuid kuna Saksa ordu Liivimaa haru, enamik vasalle ja piiskopkonnad jäid truuks katoliiklusele, siis pidi ka enamik maarahvast selle usu juurde jääma. Sellegipoolest hakati ka ka katoliiklikes kogukondades panema suuremat rõhku emakeelsele jutlustusele, mis tõi põliselanikud kristlikule Jumalale lähemale ning see viis omakorda hariduse leviku suurenemisele. 1535. aastal ilmus esimene eestikeelne raamat, Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradti ja Pühavaimu kiriku jutlustaja Johann Koelli katekismus ja selle kirjutamisele andis tõuke just reformatsioon kuna see nõudis emakeeles jumalasõna levitamist. Kahjuks ei ole mingit kasu eestikeelsest katekismusest kui puuduvad inimesed, kes oskaksid seda lugeda
Parempoolsed Tähtsustavad avalikku sektorit Pooldavad erasektorit ja ja võrdsust ühikonnas sotsiaalseid iseärasusi Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Kommunism Indiviidi vabadus ülim. Tugineb rahvusele, Võrdsed võimalused Majanduse Majanduses pooldavad traditsioonidele, kõigile. Majanduses riigistamine, vabaturumajandusi, kristlikule moraalile. Eelistatud segamaj, rikkuse konkreetsusi, avatud majanduses riigi suurema tulu saajad jaotamine turgusid, minimaalset sekkumise vastu era- peavad rohkem inimeste riigi sekkumist. Rikkaid omanduse ja mõõdukate maksma. Inimestele vahel. ei karistata kõrgete maksude poolt. Kollektiiv tagatakse väärikas maksudega. üksikisikust tähtsam. elatustase. (Kristlik demokraatia) (Sotsialism) 2
konservatism ja kristlik demokraatia. Liberalism- peab ülimaks väärtueks indiviidi vabadust, majanduses pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist, sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga seotud, pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega, inimesele peab jääma võimalus otsustada, millele ta raha kulutab. Konservatism kujunes välja liberalismi vastandina, nende arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile, pooldavad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme, kollektiiv on tähtsam kui üksikisik, pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist, majanduses on nad riigi sekkumise vastu ning eraomandse ja mõõdukate maksude poolt, kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve, sotsiaalse heaolu tagamisel peavad nad esmatähtsaks traditsiooniliste koosluste- suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse, seltside ja tööandja rolli.
· Äsja leiutatud trükikunst aitas Lutheri sõnumit kiiresti levitada ning mõne aja möödudes loeti tema sõnu suures osas Euroopast. Reformatsiooni põhiteosed Lutheri usukäsitluses oli põhiliseks pühakirja autoriteet ja kristlase üldise preesterluse rõhutamine, mis seadsid kahtluse alla katoliku kiriku hierarhilise ehituse ja tegevuse õiguspärasuse 1520.a ilmusid reformatsiooni põhiteosed: 1. kirikukorraldust käsitlev "Saksa rahva kristlikule aadlile kristliku seisuse parandamisest", 2. sakramendiõpetust uuendav "Kiriku Paabeli vangipõlvest" 3. usuõpetust ja eetikat ühendav "Ristiinimese vabadusest". Martin Lutheri võitlus katoliku usu ja paavstluse vastu · 1520. a ütles end ametlikult lahti katoliku kirikust. · 1520. a pani paavst Leo X Lutheri kirikuvande alla. · 1521.a Wormsi riigipäeval kaitses M. Luther endiselt oma seisukohti, ei taganenud nendest ja kuulutati Karl V ediktiga lindpriiks
alguste, lõppude jumal, pontifex maximus - ülempreester, leegion suur sõjaväeüksus, basileus e imperaator, impeeriumi võimukandja, patriarh - sugukonna esiisa v. vanem, kirikulõhe - lõhenemine katoliku v. õigeusu kirikus, patroon mõjukas kaaskodanik Kristlus Rooma riigis Sai alguse Palestiinast (1. saj pKr), usku levitasid rändjutlustajad e apostlid. Peetrus pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele. Paulus käis misjoniretkedel ja võitis pooldajaid. Kristluses oli hea see, et see oli universaalne ja kui inimene oli jumalakuulelik, siis läks tal elus hästi. Roomlastele ei meeldinud I ja II saj kristlus, sest see põlastas ja ei tunnustanud teisi jumalaid. Hiline Rooma keisririik: Keisril oli võim ja senat poliitilisi otsuseid teha ei saanud. Et maksukogumist hõlbustada piirati inimeste liikumisvabadust. Kehtima hakkas absolutistlik monarhia.
ja minimaalset riigi sekkumist. Sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud. Lähtutakse heaolu tagamisel samuti vabaduse, konkurentsi ja individualismi põhimõtetest. Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus otsustada. Sotsiaalliberaalid tõlgendavad vabadust kui isiksuse arengu tingimust, mitte kui omaette eesmärki. Konservatismis tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist. Majanduses on konservatiivid sarnaselt liberaalidele riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve. Sotsiaalse heaolu tagamisel esmatähtis traditsiooniline kooslus- suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse, seltside ja tööandja roll. Pehmem haru on kristlik demokraatia.
Maecenas Augustuse rikas sõber, kultuurisoosija, tema nimest tuleb mõiste ,,metseen" Vergilius Rooma poeet, kes pani kirja rahvuseepose ,,Aeneis" Titus Livius kuulsaim Rooma ajaloolane, suurteos ,,Raamatud linna rajamisest alates" Jeesus I saj. pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja ja imetegija Pontius Pilatus Juuda provintsi kuberner Peetrus Jeesuse jünger õpetaja eluajal, peale Jeesuse surma, pani Roomas aluse kristlikule kogudusele ja sai esimeseks Rooma piiskopiks Paulus kõige mõjukam kristluse levitaja, kes pöördus ristiusku peale Jeesuse surma Hieronymus tõlkis Piibli ladina keelde 4 saj pKr Diocletianus keiser, suutis lõpetada segadused ja riigi uuesti jalule seada (284-305) Constantinus Suur jätkas Diocletianuse ümberkorraldusi, legaliseeris ristiusu, impeeriumi uus pealinn Konstantinoopol Theodosius Suur viimane keiser, kes riigi mõlemad pooled oma võimu alla ühendas
NATURALISATSIOON - mittesünnijärgne kodakondsuse omandamine. Ideoloogiad: liberaalne, sotsiaaldemokraatlik, konservatiivne, roheline ideoloogia jne LIBERAALNE SOTS. DEM. KONSERVATIIVNE ROHELINE *Ülim väärtus indiviidi *Keskseks väärtuseks *Tugineb traditsioonidele, *Väärtustab vabadus. võrdsus võrdsed rahvuslusele ja kristlikule keskkonnakaitset. *Majanduses pooldavad võimaluse kõigile. moraalile. *Majanduse vabaturumajandust. *Ühiskond peab tagama *Pooldavad stabiilsuse ja detsentraliseeritus, toodete *Heaolu tagamisel lähtutakse igale liikmele inimõigused. ettevaatlikke, järkjärgulisi taaskasutus jms vabaduse, konkurentsi ja *Majanduses pooldavad reforme
jumalate sarnasus. Kristlaste uskumust Jeesuse surmajärgsuse kohta meenutas nii mõnegi Rooma jumala surma ja taassünni müüt. Kristlus levis väga kiiresti just alamklassides, kuna kristlastel ei olnud vahet , kas nende hulgas leidub orje, rikkaid või vaeseid. Kristlus suutis Vahemeremaades väga tugevasti kanda kinnitada. Väga suureks abiks kristluse levimisel olid apostlid ehk rändjutustlejad. Rooma linna kristlikule kogudusele pani aluse üks Jeesuse kaaslane ja apostel Peetrus. Ta kutsus oma nooremaks vennaks, keda Paulust peetaks üheks tugevaimaks kristluse propageerijaks. Ta käis misjoniretkedel Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas, kus ta võitis usule uusi pooldajaid, pidas kogudustega kirjavahetust ning püüdis kõigile selgeks teha Jeesuse õpetuse olemust vastavalt oma arusaamadele. Apostlite tegevus andis tõuke tiheda koguduse võrgu tekkele. Iga kogudus
tegevusvabadus. -majanduses pooldavad nad vabaturgmajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalse riigi sekkumist -Sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud. Sp pole õiglane karistada rikkaid. Kõrgemate maksudega inimesele peab jääma võimalus otsustada, kas ta kulutab teenitud raha toidule, eluasemele, lõbustusele või oma tulevikupensioni kindlustamisele konservatism- ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvustusele ja kristlikule moraalile. Kuigi kollektiiv on tähtsam kui üksikisik, ei tähenda see sugugi võrdsuse ülistamist, pigem vastupidi- konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist. -Majanduses on riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtete huve. -sotsiaalse heaolu tagamisel peavad konservatiivid esmatähtsaks traditsiooniliste kooskluste, suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse ja tööandja rolli
põhjal,varasemast olulisemaks on muutunud valitsemine ja selle kaudu omna nõudmiste realiseerimine poliitikas. Eesti erakondae asetus vasakparempoolsuse skaalalvasakparteid:eesti sotsiaaldemokraatlik erakond,eestimaa keskerakond.pooldavad astmelsit tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist.usuvad,et haridus peab olema kõigile kättesaadav ühisüvis.Paremparteid pole nii ühtsed,reformikas tugineb liberalismile,isamaaliit kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele,suht lähedane ka konservatiivne Rahvaliit,mille teeb eriliseks see,et nad väärtustavad eesti küla.ei poolda tingimusteta avatud majandust,reformikad on aga selle poolt just. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad: Survegrupi ja erakonna erinevusederakond püüab oma eesmärke saavutada valimiste tulemusel võimule pääsedes ja valitsuses olles neid ellu viies,survegrupp taotle aga valitsuse
Ta sündis heal järjel olevasse peresse. Õppis erinevates ülikoolides ning kohtus Herderiga. Tutvus Schilleriga. Tema teosed: "Noore Wertheri kannatused"(kiriromaan, õnnetu armastus) ja "Faust"(draama). "Faust"- Värsstragöödia. Räägib taltsutamata uudishimust ja kustutamata teadmisjanust. 1808. a ilmus "Faust" I. Ta laiendab ja arendab oma algset motiivi. Teos sisaldab viiteid kristlikule, keskaja, antiigi ja Idamaa kirjandusele ning filosoofiale. Faust, kui peategelane, on rahutu teadlane.Raamatu peamõte: Otsib elu mõtet aga ei leia seda, sest inimeses mõistus on piiratud ning ei suuda mõelda laiemalt.(Vaatamata sellele, et ta on väga tark.) Ta ei ole tegutsev tegelane pigem kõrvaltvaataja. (Faust tegi Kuradiga lepingu. )
Nii ei vasta sotsiaalliberaalide ideaalile sugugi töötu, kel pole kohustust minna ei tööle ega tööturuametisse, kuid kel pole oma vabadusega ka midagi peale hakata. Sellest tulenevalt peaks riik ikkagi majandust reguleerima ja looma sotsiaalpoliitika, mis toetaks igaühe arengut. Konservatism kujunes välja liberalismi vastandina 18ndal sajandil. Konservatiivide arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Seepärast pooldavad nad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme. Kuigi kollektiiv (rahvus, kogukond, suguvõsa) on tähtsam kui üksikisik, ei tähenda see sugugi võrdsuse ülistamist. Pigem vastupidi konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel. Majanduses on konservatiivid sarnaselt liberaalidele riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt
uskuvatele inimestele õnneaja saabumine. Seega ei olnud tema õpetus ainult juutidele. Peagi hakkas kristlus võitma poolehoidu impeeriumi teiste rahvaste seas. Kristlased võtsid endi hulka nii vabu inimesi kui orje, rikkaid ja vaeseid, mehi ja naisi. Esialgu olid kristlasteks pealmiselt kehvikud ja orjad. Ristiusu levikule aitasid eriti kaasa rändjutlustajad. Jeesuse kaaslane ja õpilane apostel Peetrus pani aluse Rooma kristlikule kogudusele ja teda loetakse esimeseks Rooma piiskopiks. Kõige enam tegi ristiusu levitamiseks apostel Paulus, kes tegutses Aasia aladel. Paulus pidas eri maade kristlastega kirjavahetust ja rõhutas Jeesuse õpetuse kõiki rahvaid hõlmavat tähendust. Kristlased ühinesid kogudusteks, kus jutlustasid ja palvetasid, korraldasid ühiseid söömaaegu ja aitasid üksteisel tööd leida. Kogudused pidasid koos oma pühasid. Need pühad olid olemas vanades usundites, kuid sobitati uue usuga.
uskumust Jeesuse surmajärgse saatuse kohta. Nagu müsteeriumide pidajad, nii ei teinud kristlasedki endi hulka võtmisel vahet vaba inimese ja orja, rikka ja vaese, mehe ja naise vahel. Kristlus sobis seega hästi tollases Vahemeremaades kõlapinda leidnud uskumuste hulka ja kristlased olid kindlasti muudest religioonidest ka suuremal või vähemal määral mõjutatud. Kristluse levikule aitasid eriti kaasa apostlid. Jeesuse kaaslane ja õpilane apostel Peetrus pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele ja temast sai ka esimene Rooma piiskop. Vahest kõige tegusam kristluse propageerija oli aga Peetruse noorem kaasaegne apostel Paulus. Oma misjoniretkedel Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas võitis ta usule uusi pooldajaid, pidas kogudustega kirjavahetust ja selgitas kõikjal vastavalt oma arusaamadele Jeesuse õpetuse olemust. Seejuures rõhutas ta eriti Jeesuse sõnumi kõiki rahvaid hõlmavat tähendust. Nii kujunes apostlite tegevuse tagajärjel peagi päris tihe koguduste võrk
Michelangelo tegeles ka skulptuuriga ning tema kuulsaimateks töödeks on ,,Mooses" ja ,,Taavet", mis on inspireeritud Piiblist. ,,Taaveti" nägu on kreekapärane. Reformatsiooni tegelased: 1. Jan Hus (1371-1415) pidas suureks kuriteoks simooniat, pidas ebaõiglaseks eraldi tasu kirikutalitluste eest, avaldas kriitikat kaupmeeste ja liigkasuvõtjate vastu, talle ei meeldinud armulauakorraldus, leidis et inimesed peaksid korraldusi saades kontrollima, kas need vastavad kristlikule õpetusele. Tahtis puhastada tsehhi keelt saksa keelest, õpetada seda emakeelena koolis. Tahtis muuta ka Praha ülikooli tsehhi ülikooliks. Oli indulgentside müügi vastu, paguluses koostas tsehhi keele grammatika ja tõlkis Piibli tsehhi keelde. Ta põletati ketserina tuleriidal. 2. Martin Luther sündis 1483. aastal Eislebenis ning nime on ta saanud Püha Martinuse järgi. Tema isa oli olnud talupoeg, kuid hiljem omandas ta väikese vasekaevanduse. Luther alustas õpinguid
teostatakse,inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks,kirjalikud õigusnormid. PAREMPOOLSED IDEOLOOGIAD:levinuimad on liberalism(ülim väärtus on indiviidi vabadus,majanduses pooldavad vabaturumajandust,konkurentsi,avatud turgusi ja minimaalsed riigi sekkumist,sots nõudmised on maj.poliitikaga seotud,taotletakse ikka vabadust,konkurentsi,individualismi)konservatism(kujunes välja libearismi vastandina,nende arvates tugineb ühiskond traditsioonidele,rahvuslusele ja kristlikule moraalile,pooldavad stabiilsust,ettevaatlikke ja järkjärgulisi reforme,kollektiiv(rahvus)on tähtsam kui üksikisik,pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist,maj-s on nad riigi sekkumise vastu ning eraomandyse ja mõõdukate maksude poolt,kaitsevad eeskätt rahvuskiku kapitali ja ettevõtjate huve),kristlik demokraatia(pöörab tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale,turumajandus põhjustab liiga suurt majanduslikku ebavõrdsust ning riigi ja
*Konkurents avatud turud ja minimaalne riigi sekkumine *Pole õiglane karistada rikkamaid kõrgete maksudega. Inimestel peab olema võimalus otsustada, kuidas raha kulutada. *Riik ei peaks tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi rohkem töötama. SOTSIAAL-LIBERAALID *Vabadus on isiksuse arengu tingimus *Riik peab majandust reguleerima ja looma igaühe arengut toetava sotsiaal-poliitika. KONSERVATISM *Ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. *Stabiilsus ja ettevaatlikud reformid. *Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. *Sotsiaalsete erinevuste säilitamine ühiskonnas. *Riigi sekkumise vastu majandusse *eraomandus, mõõdukad maksud. *Konservatiivid kaitsevad rahvusliku kapitali huve: kaitsetollide ja kvootide pooldamine. *Sotsiaalse heaolu tagamisel on esmatähtis traditsiooniliste koosluste roll. *Riik peaks tegelema inimeste füüsilise ja mittesotsiaalse turvalisusega. KRISTLIK DEMOKRAATIA
annaabi.ee 
