Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kriminaalmenetlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
süüd, kahtlustatav, prokuratuur, kuritegu, süüdistatav, kriminaalmenetlus, prokurör, kohtunik, vaatlus, prokuratuuri, osavõtt, uurimisasutus, kriminaalmenetluse, puutumatus, võrdõiguslikkus, dokumendid, istungil, prokuröri, arutamise, esitanud, asjaolud, ülekuulamine, avastada, läbivaatlus, asukohas, ekspertiis, vahi, printsiibidSamuti ei alustata kriminaalmenetlust, kui kuriteo teatest on võimalik välja lugeda, et eksisteerivad õigusvastasust välistavad asjaolud (nt hädakaitse) või süüd välistavad asjaolud (nt süüvõimetus ea tõttu); 2) kuriteo aegumistähtaeg on möödunud – aegumisperiood on kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni. Aegumine on menetlustakistus, mille ilmnemisel ükskõik millises kriminaalmenetluse staadiumis tuleb menetlus lõpetada. Aegunud kuritegu saab edasi menetleda, kui seda taotleb kahtlustatav või süüdistatav; 3) amnestiakt välistab karistuse kohaldamise – amnestia korral ei ole otstarbekas kriminaalasja lõpuni arutada ja selle tulemusena teha õigeksmõistev otsus; 4) kahtlustatav või süüdistatav on surnud või juriidilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav on lõppenud; 5) samas süüdistuses on isiku suhtes jõustunud kohtulahend või kriminaalmenetluse lõppemise määrus kriminaalmenetlust
Süüteomenetluse kordamisküsimused ÜLDOSA 1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleermisala ning ülesanded Mõiste - Kriminaalmenetlus on karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad on: 1) Eesti Vabariigi põhiseadus; 2) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud; 3) käesolev seadustik ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid; 4) Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1
kohtuotsus. (2) Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. (3) Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. 2. Legaliteedi- ja oportuniteediprintsiip kriminaalmenetluses Legaliteet (koik peab uurida) - absoluutsed alused KriM § 199 (1) Kriminaalmenetlust ei alustata, kui: 1) puudub kriminaalmenetluse alus; 2) kuriteo aegumistahtaeg on moodunud; 3) amnestiaakt valistab karistuse kohaldamise; 4) kahtlustatav voi süüdistatav on surnud voi juriidilisest isikust kahtlustatav voi süüdistatav on lopp enud; Oportuniteet on otstarbekohustus. Oportuniteedi printsiip - otstarbekuse printsiip, mille kohaselt on prokuroril oigus lopetada kriminaa lasja. Kriminaalmenetluse lopetamine oportuniteedi pohimottel (prokurori poolt). Aluseks on prokurori ett epanekul kohtu otsusega lopetada otstarbekuse pohimottel. Millal prokuror ise kohaldab oportunitee di?
- Asjaosalistele anda võimalus seisukohti avaldada ja ennast maha rahustada; - Õigus võrdsetele võimalustele ja efektiivsele kaitsele, võimalus tutvuda tõenditega ja saada piisavat aega kaitse valmistamiseks; - Et näidata, et õigus toimib; - Anda avalikkusele võimalus õigusemõistmise toimimist kontrollida; - Vältida omakohut, veritasu jmt reaktsioone. Tartu prokurör Toomas Liiva – ta hakkas joobes juhtidele küsima vangistust. Prokuratuur kujundab karistuspoliitikat, kui prokurör ei küsi vanglat, siis kohtunik seda ka ei paku. Kohus ainult kontrollib, et prokurörid üle piiri ei läheks – peavad ohjeldama prokuratuuri. Kui kriminaalmenetlusse palju panustada, siis omakohus väheneb; - Leida optimaalne lahendus juhtunule. Optimaalne ei ole alati iga hinna eest leida lahendus ja selgitada välja mis juhtus – kas on mõtet 5 aastat hiljem vedada kannatanu
Milleks siis tunnistada õigust kaitsta ennast ise? Seda õigust tunnistatakse selleks, et juhul kui isikul on välja kujunenud kindel veendumus, et ta tahab ennast ise kaitsta, siis kui seda talle mitte lubada, on tal pärast raske menetluse resultaadiga leppida, talle jääb ikka arvamus, et kui tal oleks olnud võimalik ennast ise kaitsta oleks tulemus olnud talle soodsam. 9) Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip - Erapooletus tähendab seda, et kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Ei piisa sellest, et antud asutused sisuliselt ei ole erapoolikud. Tähtis on see, et nad ei tohi tekitada isegi kahtlust erapoolikuses. Selleks ongi ette nähtud näiteks kohtunike taandamise obligatoorsed alused - kriminaalasjades ei tohi kohtu koosseisu kuuluda
õigust kaitsta ennast ise? Seda õigust tunnistatakse selleks, et juhul kui isikul on välja kujunenud kindel veendumus, et ta tahab ennast ise kaitsta, siis kui seda talle mitte lubada, on tal pärast raske menetluse resultaadiga leppida, talle jääb ikka arvamus, et kui tal oleks olnud võimalik ennast ise kaitsta oleks tulemus olnud talle soodsam. 9) Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip - Erapooletus tähendab seda, et kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Ei piisa sellest, et antud asutused sisuliselt ei ole erapoolikud. Tähtis on see, et nad ei tohi tekitada isegi kahtlust erapoolikuses. Selleks ongi ette nähtud näiteks kohtunike taandamise obligatoorsed alused - kriminaalasjades ei tohi kohtu koosseisu kuuluda isikud, kes on
3.1.6. Kohtunikud KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM 3.1.7. Õigusemõistmise printsiibid tähendab eelkõige kirja pandud üldiste õigusnormide alusel õigluse, moraali ja 4. Erinevate riikide kohtusüsteemide võrdlus võimaliku käitumise tagamist. 5. Advokatuur 6. Prokuratuur 1.2.2. Anglo-ameerika õigussüsteem 7. Õiguskantsler 8. Notariaat Common Law tähendab õigust, mille on loonud kuninga määratud kohtunikud, 9. Kohtutäiturid kes lahendasid eravaidlusi ja kriminaalasju üksikjuhtumitena (casus või case). 10
3.1.7. Õigusemõistmise printsiibid tähendab eelkõige kirja pandud üldiste õigusnormide alusel õigluse, moraali ja 4. Erinevate riikide kohtusüsteemide võrdlus võimaliku käitumise tagamist. 5. Advokatuur 6. Prokuratuur 7. Õiguskantsler 1.2.2. Anglo-ameerika õigussüsteem 8. Notariaat 9. Kohtutäiturid Common Law tähendab õigust, mille on loonud kuninga määratud kohtunikud, 10. Politsei ja siseministeerium kes lahendasid eravaidlusi ja kriminaalasju üksikjuhtumitena (casus või case).
Teenistujad jaotatakse: - ametnikud: 1. kõrgemad; 2. vanem; 3. noorem. - Abiteenistujad - Koosseisu välised teenistujad 4 Ametnike teenistusse võtmisreeglid: 1. Vähemalt keskharidus 2. teovõimeline 3. EV kodanik 4. valdab riigikeelt Isikud, keda ei võeta avalikku teenistusse tööle: - karistatus tahtlikult toime pandud kuritegu - parajasti eeluurimise või kohtu all - kohtuotsusega ära võetud õigus töötada teatud ametikohtadel. - Karistatud korruptiivse töö eest - Lähisuguluses (vanemad, vanavanemad, lapsed, lapselapsed, vennad, õed), hõimluses oma vahetu ülemusega. Hõimlased abielust saadud sugulasd. Vajalikud dokumendid teenistusse võtmisel: 1. avaldus 2. eluloo kirjeldus 3. omakäeline kinnitus vastab kõikidele ametisse astumise tingimustele. 4
süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooni, kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõuavad kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Käskmenetluse kohaldamise eelduseks on tõendamiseseme asjaolude selgus. See on mõeldud, menetlemaks kiiresti kergemaid kuritegusid, mille eest prokurör peab õiglaseks rahalist karistust. Kohtueelne menetlus on kohtumenetluse ettevalmistus. Kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur välja kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüdistavad asjaolud. Kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks vajalikud tingimused. Tsiviilasi. Haldusasi. Kriminaalasi Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Tsiviilvaidluste ring on suur ning sinna alla kuuluvad erinevatest lepingutest ja võlasuhetest tulenevad vaidlused, perekonna- ja pärimisasjad, asjaõigust puudutavad vaidlused, äri- ja mittetulundusühingute tegevuse ja
Õigusõpetus Õppejõud Reet Nurmla peamajas ruum 126 6. seminari, mis algavad kuskil 9. oktoobri kanti. 14 loengut. Arvestusega lõppeb. Seminarides lahendatakse ülesandeid. 04.09. (L) EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) 1992 Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Lepitakse kokku järgmistes punktides: 1) tehtav töö 2) töö tasu 3) tingimused Töötaja füüsiline isik, kes on saanud 18-aastaseks. 15-17 aastased (kaasa arvatud 17) isikud saavad töötada, kui on vanemate kirjalik nõusolek. Töö ei tohi mõjuda alaealise tervisele ega segada kooli. Lisaks vanemate nõusolekule on vaja ka tööinspektori luba. Meie riigiametnikud on teenistusse nimetatud ja neile kehtib Avaliku teenistuse seadus. Kaitseväeteenistuses töötavatel isikutel on ka oma seadus. Tegutsedes volituse alusel ei tehta ka töölepingut (N: advokaadiga). Näite
punktides 3 ja 4 nimetatud alusel teha järgmisi jälitustoiminguid: [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] 1) vaadata varjatult läbi postisaadetist; 2) vaadata või kuulata salaja pealt teavet; 3) kasutada politseiagenti. (3) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad käesoleva seadustiku § 1262 lõike 1 punktis 4 nimetatud alusel kuriteo avastamise või kurjategija kinnipidamise eesmärgil matkida kuritegu. (4) Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla võivad käesoleva seadustiku § 1262 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud alusel teha järgmisi jälitustoiminguid: 1) vaadata varjatult läbi postisaadetist; 2) vaadata või kuulata salaja pealt teavet. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ning lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud jälitustoimingu tegemisel on lubatud varjatult siseneda hoonesse, ruumi, sõidukisse, piirdega alale või
6)õigus osaleda vahistamise toimingu juures (vahi alla võtmise arutlusel) Kahtlustatava/süüdistatava/kohtualuse kohustused 1)ilmuda kutsete peale kohale 2)alluda seaduslikele korraldustele Kannatanu õigused 1)anda ütlusi 2)esitada omapoolseid ütlusi 3)anda taotlusi 4)tutvuda soovi korral kriminaalasja materjalidega (menetluse lõppstaadiumis) 5)õigus esitleda taandusi menetlejate vastu 6)õigus kaevata Kannatanu kohustused 1)peab ilmuma kutsete peale politseisse, prokuratuuri, kohtusse 37.tõendid ja uurimistoimingud kriminaalmenetluses 1)kuriteo toimepanemise aeg, koht, viis 2)milline kuritegu toime pandud, mis paragrahvi alusel fikseerida 3)isiku süü 4)kurjategijat iseloomustav materjal Tõenditeks on: 1)ütlused, mis saadakse ülekuulamisel 2)ekspertiisid 3)asitõendid 4)uurimistoimingute protokollid TOIMINGUD 1. vastastamine 2 isikut kuulatakse üle üheaegselt. Sellistel hetkedel, kui antakse ristivastupi vastuste kirja panemise meetodil. 2
millal peab kohale minema. - Trahvi kohaldamine: otsuses on see kirjas, kui palju on trahvi tehtud, kuupäev ja mis siis saab, kui trahvi ei tasuta. Täitementlus. Trahvimaksmine osadena. Kui trahvi ei ole võimalik maksta, siis on võimalik taotleda kohtu poolt, et trahv asendataks arestiga. 10 trahviühikut = 1 ööpäev aresti. KRIMINAALMENETLUSE SEADUSTIK Menetlejaks on kohus, prokuratuur, uurimisasutus. Prokuratuur juhib, suunab, kontrollib, riiklik süüdistaja. Menetlusosalised: kahtlustatav, süüdistatav ja nende kaitsja, kannatanud, tsiviilkostja. Kahtlustatav, süüdistatav- tegemist on nende puhul ühe ja sama isikuga. Kui asi jõuab kohtusse, siis nim seda isikut kohtualuseks ja lisaks süüdimõistmisel süüdimõistetavaks. ÕIGUSED: õigus avaldada taandusi, esitada taotlusi, kaebusi, õigus asuda enda vahistamise otsustamisel. Vahistada võib 6. kuuks Kahtlustatavana kinnipidamine 48 h
materiaalõiguste selgitamise ja kaitsmise huvides menetlus käib. Hagi korras lahendatakse pooltevaheline vaidlus. Hageja on vaieldava materiaalõigussuhte eeldatav õigustatud subjekt, kostja on vaieldava materiaalõigussuhte eeldatav kohustatud subjekt. Protsessi tulemusena saab öelda, kas poolte vahel oli materiaalõigussuhe või mitte, seega ei kattu alati õigustatud subjekt materiaalõigussuhtes hagejaga. Hagi esitatakse kohtu kaudu kostja vastu. Hageja on isik, kes on esitanud hagi ja kostja on isik, kelle vastu on hagi esitatud. Poolteks võivad olla jur ja füüsil isikud, kuna materiaalõigussuhted saavad tekkida vaid isiku vastu. Poolte õigused ja kohustused: Hagejal on õigus 1. Muuta hagi alust või eset. Hageja ei tohi muuta nii hagi alust ja eset korraga, sest juhul oleks tegemist uue hagiga. 2. Suurendada või vähendada nõuet. 3. Loobuda hagist. Kostjal on õigus 1. Hagi õigeks võtta. Pooltel on õigus 1
Vahetut sundi ei ole lubatud kohaldada ütluse, arvamuse või seletuse saamiseks. Põhimõte on, et inimväärikust tuleb austada, menetlus ei tohi tekitada inimeses teravat kõlbelist konflikti ja sundida teda valima iseenda ning oma lähedaste hoidmise ja kaitsmise ning sellega vastuollu mineva õigusliku kohustuse vahel. Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip Kohtute sõltumatus on sätestatud PS §-s 146 Erapooletus tähendab seda, et kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Erapooletus on õiglase kohtuotsuse vundament. Kodanike veendumus kohtuniku erapooletuses tagab usalduse kohtumõistmise vastu. Sõltumatus tähendab seda, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ning tegutsema kooskõlas seadusega. Kohtuniku sõltumatus on tagatud nende nimetamise ja
Loengute materjalid EV PS Kohtute seadus Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus Prokuratuuriseadus Jne Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid Õiguskaitsesüsteem- ühiskonnas eksisteeriv teatav süsteem, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad järgmised õiguskaitseasutused: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused. Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele. Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste
on vaja paljastada tema keha, peavad uurimisasutuse ametnik, prokurör ja menetlustoimingus osaleja, välja arvatud tervishoiutöötaja või kohtuarst, olema temaga samast soost; 3) Kui tõendeid kogudes kasutatakse tehnikavahendeid, teatatakse sellest eelnevalt menetlustoimingus osalejatele ja neile selgitatakse tehnikavahendite kasutamise eesmärki.; 4) Uurimisasutus ja prokuratuur võivad kaasata tõendite kogumisele erapooletu spetsialisti, keda võidakse üle kuulata tunnistajana; 5) Vajaduse korral hoiatatakse menetlustoimingus osalejaid, et seadustiku § 214 kohaselt ei ole lubatud kohtueelse menetluse andmeid avaldada. 6) Jälitustoiminguga tõendite kogumise üldtingimused on loetletud seadustiku §-des 110112. Tõendeid kogutakse viisil, mis ei riiva kogumisel osaleja au ega väärikust, ei ohusta tema tervist ega elu, ega tekita põhjendamatut kahju.
Leping peatub mõneks ajaks, ilma tähtajata. Sellel ajal ei pea töötaja tegema tööd ja tööandja ei pea talle tööd pakkuma. Töölepingu võib peatada: 1)poolte kokkulepe palgata puhkuse kasutamine 2) puhkuse ajaks iga aastane korraline puhkus(28 päeva) 3) ajutine töövõimetus lühiajaline haigestumine 4) osalemine seaduslikus streigis 5)kaitsejõudude tegevteenistuses viibimise aeg 6) aeg, millal töötaja on arestis(väärtegude eest, max 30 päeva) või vahi all(kui oled süüdistatav kriminaalkuriteos) 7) kui töötaja on töölt kõrvaldatud distsiplinaarasja menetlemise asjus 7. Katseaja kohaldamine, kestvus, selle erisused TLS ja ATS järgi. Tööandja otsustada, kas anda või mitte Katse hulka ei lähe haigus-, streigi ja puhkusepäevad Katseaega pole alaealistel ja invaliididel Katseajal peab töötaja 3 päeva ette teatama, kui soovib töölt lahkuda Katseajal õigus töötaja ametist vabastada. TLS`i järgi on katseaeg max 4 kuud, ATS`i järgi max 6 kuud.
Leping peatub mõneks ajaks, ilma tähtajata. Sellel ajal ei pea töötaja tegema tööd ja tööandja ei pea talle tööd pakkuma. Töölepingu võib peatada: 1)poolte kokkulepe palgata puhkuse kasutamine 2) puhkuse ajaks iga aastane korraline puhkus(28 päeva) 3) ajutine töövõimetus lühiajaline haigestumine 4) osalemine seaduslikus streigis 5)kaitsejõudude tegevteenistuses viibimise aeg 6) aeg, millal töötaja on arestis(väärtegude eest, max 30 päeva) või vahi all(kui oled süüdistatav kriminaalkuriteos) 7) kui töötaja on töölt kõrvaldatud distsiplinaarasja menetlemise asjus 7. Katseaja kohaldamine, kestvus, selle erisused TLS ja ATS järgi. Tööandja otsustada, kas anda või mitte Katse hulka ei lähe haigus-, streigi ja puhkusepäevad Katseaega pole alaealistel ja invaliididel Katseajal peab töötaja 3 päeva ette teatama, kui soovib töölt lahkuda Katseajal õigus töötaja ametist vabastada. TLS`i järgi on katseaeg max 4 kuud, ATS`i järgi max 6 kuud.
Norman Aas*1 Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses 1. Sissejuhatus 1998. aastal jõustunud prokuratuuriseadusega*2 (ProkS) ja 2004. aastal toimunud kriminaalmenetluse reformiga muutus suuresti ka prokuratuuri roll kriminaalmenetluses. Seejuures püüti parimatest rahvus- vahelistest eeskujudest lähtudes ühendada kahte mõneti vastandlikku eesmärki: ühest küljest garanteerida prokuratuurile oma ülesannete täitmiseks piisav sõltumatus, teisest küljest tagada selline organisatsiooni- line ülesehitus, et prokuratuur saaks efektiivselt ja ühetaoliselt ellu viia riigi kriminaalpoliitikat. Viimastel aastatel on Eestis taas tekkinud intensiivne debatt prokuratuuri sõltumatuse ja vastutuse
Ametivälised tööülesanded ei tohi kahjustada kohtuniku ametikohustuste täitmist ega kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel. Kohtunik ei või olla: 1) Riigikogu liige ega valla või linnavolikogu liige; 2) erakonna liige; 3) äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja; 4) pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja; 5) vaidlevate poolte valitud vahekohtunik. Prokuratuur Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus. Prokuratuuri tegevust kriminaalmenetluse toimetamisel reguleerib KrMS ja KarS, töökorraldust aga prokuratuuriseadus Prokuratuuriseaduse alusel osaleb prokuratuur kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises; juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse; esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid
menetlusosaliste võrdsus. Eelkõige väljendub see poolte võrdses kohtlemises sarnastes olukordades, kohtu kohustuses selgitada menetlusosalistele seadust ja menetlustoimingute sisu ning tagajärgi. Suuline ja vahetu asja arutamise põhimõte Kohtuasja arutamine esimeses astme kohtus toimub üldjuhul kohtuistungil menetlusosaliste osavõtul ning esimese astme kohtus uuritakse kõiki esitatud tõendeid vahenditult st kohtuistungil. Menetluse läbi viinud kohtunik teeb ka asjas otsuse. Kohtuasja suulisuse ja avalikkuse põhimõtet võib pidada iga kohtumenetluse aususe ja legitiimsuse garantiiks. Avalikkuse põhimõte on tagatud sellega, et kohtuistungid on avalikud ning kohtuistungi kinniseks kuulutamine saab toimuda vaid kindlate kriteeriumide esinemisel. Õigus avalikule kohtupidamisele kindlustab, et kohtu tegevuse üle eksisteerib avalikkuse kontroll igaüks võib saali astuda ning kohtupidamist jälgida, veendumaks, et kohus tõesti
Patendiamet tegeleb leiutiste, kasulike mudelite, kaubamärkide ehk intellektuaalse omandiga ja selle registreerimisega. *Justiitsministeeriumi haldusalas on ka Andmekaitse inspektsioon, mis tegeleb andmete kaitsmisega. *MINUSTEERIUMI TEGEVUSALA: 1)õigus ja kriminaalpoliitika kavandamine ja elluviimine, 2)õigusloome koordineerimine, 3)õigusaktide ja terviktekstide koostamine, 4)rahvusvaheliste õigusabitaotluste menetlemine, 5)I ja II astme kohtute, prokuratuuri, vanglate, notariaadi, vandetõlke, pankrotimenetluse, riigipoolse õigusabi ja kuriteo ennetuse koordineerimine. 6) riigi õiguspoliitika kavandamine ja elluviimine. 7)ministeeriumide tegevuse koordineerimine, 8)õigusloome alal on nende pädevuses nt riigiüiguse, haldusõiguse, karistusõiguse jne küsimused. ( neid veel terve posu) *Justiitsministeerium ei sekku, ega tohi sekkuda prokuratuuri konkreetsesse tegevusse.
Sellel ajal ei pea töötaja tegema tööd ja tööandja ei pea talle tööd pakkuma. Töölepingu võib peatada: 1)poolte kokkulepe – palgata puhkuse kasutamine 2) puhkuse ajaks – iga aastane korraline puhkus(28 päeva) 3) ajutine töövõimetus – lühiajaline haigestumine 4) osalemine seaduslikus streigis 5)kaitsejõudude tegevteenistuses viibimise aeg 6) aeg, millal töötaja on arestis(väärtegude eest, max 30 päeva) või vahi all(kui oled süüdistatav kriminaalkuriteos) 7) kui töötaja on töölt kõrvaldatud distsiplinaarasja menetlemise asjus 8) joobes töötaja on töölt kõrvaldatud 7.Katseaja kohaldamine, kestvus, selle erisused TLS ja ATS järgi. Tööandja otsustada, kas anda või mitte. Katseaja hulka ei lähe haigus-, streigi ja puhkusepäevad. Katseaega pole alaealistel ja invaliididel juhul kui on tegemist spetsiaalselt invaliidile mõeldud ametiga. Katseajal peab töötaja 3 päeva ette teatama, kui soovib töölt lahkuda
Õigus õiguslikule ärakuulamisele – õigus esitada kohtule hagieseme suhtes omapoolseid faktilisi asjaolusid, avaldada arvamust ja vastuväiteid vastaspoole faktiliste ja õiguslike väidete suhtes. Kohus peab jääma erapooletuks. Dispositsiooni põhimõte – kõige omasem põhimõte. Ts.kohtumenetluse alguse, ulatuse, käigu ja lõppemise määravad pooled oma taotlustega. 5. kohtu koosseis erinevates kohtuastmetes § 16. Maakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt. § 17. Ringkonnakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. § 18. Riigikohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel Riigikohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. 6. kohtuniku taandamise alused
Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. (Asja-,võla-, perekonna-, töö-, pärimis-, autori- ja ühinguõiguslikud vaidlused jne). 4. Tsiviilkohtumenetluse põhimõtted Dispositiivsus, arutelu, seaduslikkus, suulisus, avalikkus, vorminõuete rangus, hea usu põhimõte,menetluse ausus, riigikeele nõue, menetlusosaliste võrdne kohtlemine, menetlusökonoomia. 5. Kohtu koosseis erinevates kohtuastmetes Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt. Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Ringkonnakohtu esimehel on õigus apellatsiooni korras asja arutamisele kaasata kohtukoosseisu sama kohturingkonna maakohtunik tema nõusolekul. Kaasatud kohtunik ei või olla asjas eesistuja ega ettekandja. Riigikohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus. Kui
Tsiviilkohtumenetluse üks peamine põhimõte on menetlusökonoomia printsiip, nüüd saab dokumendi kätte toimetada selle saajale kohturuumides, lihtkirjana, faksi teel või elektrooniliselt, kui saaja kinnitab kohtule dokumendi kättesaamise kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt. Asitõendi vaatluses on muudetud termin „paikvaatlus“ oma keeleliselt tähenduselt laiaulatuslikumaks ning juriidilistele vajadustele vastavamaks „vaatluseks“ st. Vaatlus on igasugune vahetu andmete kogumine väljaspool kohtu ruume sh füüsikaliste fenomenide kohta või mingi kindla geograafilise paikkonna vaatlemine. -7- TSIVIILKOHTUMENETLUS Kohus võib määrata ekspertiisi omal algatusel või poole taotlusel. Eriteadmistega isiku ülekuulamisel asjaolu tõendamiseks, mille kogemiseks on vaja eriteadmisi, kohaldatakse tunnistaja sätteid st vastav isik ei ole ekspert (TsMS 305 lg 2).
Kirjandus: 1) Soovitatav- Haldusmenetluse käsiraamat, Aedmaa 2) Pole kohustuslik - Administratsiooni diskretsiooni ja selle kohtulik kontroll, Kalle Merusk 3) Haldusõiguse üldosa ja halduskohtumenetlus (kollane) Eksamieeldus: referaat (9-10 lk). Teema - uurimispõhimõte ja kaalutlusõigus riigikohtu lahendites (23.03) Haldusõigus suunatud isiku õiguste kaitsele! Haldusõiguse Euroopastumine #SuurPahaPoliitika Hea halduse põhimõte - tuleneb 1. mai 2004, EL ühinemisega. Seotud EL põhiõiguste hartaga (1. detsember 2009). Kuldreegel - kodanik kuningas, ametnik ei tohi emotsioonidele alla vanduda. Haldusõigusele omased tunnused: 1) Avatus ja läbipaistvus 2) usaldusväärsus 3) vastutavus 4) tõhusus ja mõjusus 5) (kodanikusõbralikkus) Halduskohus sõna selgelt ld k expressis verbis kohustub nõrgemat osapoolt aitama halduse ülesanne - korraldatuse tagamine ühiskonnas haldus peab tagama avaliku võimude lahususe riigikogu - seadusan
liikmesriikide tasemel ning meetme ulatuse või toime tõttu on eesmärgid paremini saavutavad ühenduse tasandil. 6) Sidususe printsiip - vajadus arvestada juba olemas olevate liikmesriikide kriminaalõiguse süsteemidega, kui ka vältida vastuolusid liidu õiguse siseselt. Finantskuritegevuse kriminaliseerimise pooltargumendid: - Õigusraamistiku tugevdamine ja ühtsustamine - Kaudselt ka üksikisikute huvide kaitse - Euroopa prokuratuuri vajalikkus, sest see oleks üks organ, mis spetsialiseeruks sellele ja tänu suunatusele oleks tegevus ka tõhusam - Suurtes summades raha konfiskeeritud – see neile enda operatsioonide rahastamiseks? - Isikute tervise kaitse – illegaalsete uimastite konfiskeerimine? - Isikute usalduse kasv riigi suhtes, kui suurkorporatsioonide pettused avalikustatakse - Kriminaliseerimine on oluline probleem kodanike jaoks – nad tahavad, et nende huvisid kaitstaks
1) Eesti territooriumil; 2) Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil (või selle vastu), sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest (KarS § 6). Eesti Karistusseadus kehtib ka väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, ja seda teo toime panemise koha õigusest sõltumata, kui see tuleneb välislepingust (§ 8) või kui on toime pandud esimese astme kuritegu, millega kahjustati Eesti elanikkonna elu ja tervist või Eesti riigivõimu teostamist ja kaitsevõimet või keskkonda (§ 9). Karistusseaduse alusel vastutavad kõik süüteo toimepannud süüvõimelised ja süüdivad füüsilised isikud olenemata kodakondsusest, sealhulgas ka välisriikide kodanikud, kellel puudub välislepingust tulenev immuniteet, ning eraõiguslikud juriidilised isikud. Eesti karistusõigus kehtib väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on
1. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja organisatsiooni printsiibid Õiguskaitsesüsteemiks nimetatakse teatavat ühiskonnas eksisteerivat süsteemi, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks ühiskonnas täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused (Eesti Vabariigis praegu Justiitsministeeriumi koosseisus olev täitevamet). Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele. Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste lahendamisele ka
annaabi.ee 
