Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kriitiline lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
avalikkus, massimeedia, kriitilis, auditoorium, kriitilise, kultuuritööstus, marksistlik, kultuuritööstuse, sfäär, publik, lähenemine, marxi, käsitlus, institutsioonid, marksism, golding, film, publiku, poliitökonoomia, superstruktuur, marksismi, reaalsus, integratsioon, mitmekesisus, meedium, ajakirjandus, adorno, massikultuur, habermassõnumi tähenduse vahel. 3) Roland Barthes - lõi müüdi mudeli. Müüdid on ideoloogiliselt raamistatud sõnumid, m vajalikud, et valitsevad ideoloogiad, väärtused ja suhtumine oleksid tavapärased ning iseenesest mõistetavad. 4) M Foucault' - uurib võimu ja keele suhteid, peamiseks huviks teadmise (mitte ainult tähenduse) tootmine diskursuse Põhiseisukohad Stiimuli-reaktsiooni käsitlusviis, mis eeldab, et iga indiviid ühiskonnas saab hoolikalt koostatud stiimuli kätte massimeedia kaudu ning iga indiviid võtab selle samal moel vastu. Selle tulemusena kutsub see vastuvõtjas esile teatava kindla reaktsiooni. Huvi ei pakkunud massikommunikatsiooni tagajärjed ühiskonnas tervikuna, vaid oli kitsalt suunitletud - massimeediumite mõju inimesele. Küberneetika ülesandeks on niisuguse keele ja tehnika välja töötamine, mis võimaldaks lahendaada juhtimise ja kommunikatsiooni üldprobleeme, ühtlasi aga niisuguste ideede
vahel. Võib öelda, et igas ühiskonndades leiub varjatud või avalikke pingeid vastuolusid , mis võivad ulatuda rahvusvahelise areenile, selle pärast massikommunikatsiooni uurimises ei ole võimalik vältida tegelemist väärtustega või sotsiaalse konflikti küsimusega. Meediateooriate dimensioonid ja tüübid. Erinevad meediateooriad iseloomustavad erinevatd vaatenurgad. Eksisteerivad progressivsed lähenemisviisid ja konservatiivsed. Samuti eksisteerib erinevu kriitilise suuna ja rakenduslikuma lähenemise vahel, mis poole otseselt seotud poliitiga. Eksisteerivad : humanistlik/teaduslik, kvalitativne/kvantitatiivne ja subjektiivne/objektiivne dimensioonid. Neli põhilist meedia ja ühiskonna käsitlust: 1. meedia ja kultuurikskne vaatenurk tähelepanu sisul ja meedasõnumite subjektiivsed vastuvõtul. 2. meediakeskne materialistlik lähenemine rõhuab meedia struktuurilisi ja teholoogilisi aspekte. 3. ühiskonna ja kultuurikeskne käsitlus aktsenteerib sot
.kujutlused, järeldused .Spetsialiseeritud kiht konkreetsete eluvaldkondade, olukordade teadmistest Kõige liikuvam ja vähem püsivam on operatiivne kiht, millest kajastuvad ümbritseva maailmas, inimese olukordades ja meeleoludes toimuvad muutused, päevasündmused. See täieneb ja uueneb .pidevalt inimestevahelise argisuhtlemise kui massiteabevahendite kaudu pakutava mõjul .McQuail Uue meedia kiirest ja jätkuvast kasvust hoolimata ei tundu massimeedia allakäigu märke kusagilt paistvat. Massimeediat täiendatakse ja laiendatakse ning sellele esitatakse väljakutseid uustulnukate areenile aitamiseks. Massikommunikatsiooni protsessid nende universaalne levik, suur populaarsus .ning avalik iseloom Poliitilisest vaatekohast on massimeediast järk-järgult saanud demokraatliku poliitika üks põhielemente, meedia loob areeni ning kanali. Võimu rakendamise vahend tänu poliitikute ja
Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni Kontrolltöö "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" põhjal Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad mõisted ja nähtused: 1.ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus peamine uue meediumi esindaja on Internet
Taheti luua kultuuri jaoks oma kriitilist teooriat, mille kaudu maailma muuta. Vastanduti teooriale, mis soovis võimusuhteid tasakaalus hoida. Uusvasakpoolsus (New Left), on radikaalne noorsooliikumine arenenud kapitalistlikes riikides, mis lähtub anarhistide vaateid. Theodor W. Adorno (1903-1969) saxa sots,filos,muusikakriitik, Frankfurdi koolkonna liige. "FETISI ISELOOMUSTUS MUUSIKAS JA KUULAMISE TAANDARENG" - visandas kultuuritööstuse idee. Kaks tendentsi, vahendit, mis võivad inimest ratsionaalselt valitseda: · totalitarismi esiletulek (fasism) · massikultuur (kultuuritööstus). Kultuuritööstus - miski mis toodab kultuuri, kunsti massiliselt nagu kaupa, võttes sellelt tema tõelise väärtuse ära ja andes sellele rahalise väärtuse. Selle suund on ülevalt alla (vähemuselt enamusele) ja eesmärgiks säilitada kehtiv kord
see lihtsalt sõnakõlks: me kõneleme sellest vaid siis, kui midagi endast eemale tõrjume, viitame inimestele, keda me ei tunne. Tundestruktuur: aktiivselt läbielatud ja tunnetatavad tähendused, väärtused, impulsi ja tooniga seonduv: teadvus, suhted. Ühiskonna ideoloogiline organisatsioon. Structure of feeling: erinevad teosed omasid ühiseid tundestruktuure. Nad käsitlesid inimeste reaalseid probleeme ja pakkusid neile mingeid maagilisi lahendusi. 4) Marksism. Adorno. Kultuuritööstuse mõiste. Miks ohtlik? Adorno muusikakäsitlus. Adorno suhe valgustatusega. Pseudoindividualisatsioon. (Ta võib ka teisi Frankfurdi koolkonna mehi sisse tuua.) Marksism Idee maailma muutumisest. Marx: "Filosoofid on tõlgendanud maailma erineval moel, kuid eesmärk on seda maailma muuta." "Marksism on kõikvõimas, kuna see on õige." Marksismi tugevus tuleneb sellest, et see mõistab oma positsiooni, päritolu, oma tausta, seda kus see mõtteviisina seisab.
sunnivad vastased ajapikku vaikima. Avalik arvamus on meie ,,sotsiaalne nahk", sest hoiab ühiskonda koos. (Noelle-Neumann 1980) Teatud meediumide kasutamine soodustab inimeste omavahelist sidusust (kogukonda kuulumise tunnet, vastastikust usaldamist jms) ja teiste meediumide puhul on selgemalt näha nende funktsioon inimestest terviku, sotsiaalse süsteemi kujundamisel (usaldus institutsioonide suhtes, poliitilise osaluse soodustamine). Nt kasvatab sotsiaalset kapitali massimeedia poole pöördumine, et olla kursis kogukonna eluga, aga meelelahutuse eesmärgil meedia kasutamine pigem pärsib aktiivset osalust kogukonnas. Intensiivne internetisuhtlus viib aga vastastikuse usalduse kasvule. (Shah et al 2001). SAJANDIALGUSE INTERAKTSIONISTID, CHICAGO KOOLKOND: - linn on sotsiaalne laboratoorium, mida iseloomustab korralagedus, marginaalsus, akulturatsiooni ja assimilatsiooni sümptomid, aga ka mobiilsus
· Marx ise, kellele loengus suurim rõhk. Püüan selgitada kogu tema ühiskonna teooriat, sest muidu võib alati tekkida oht, et marksismi kritiseeritakse vulgaarselt - umbes nii, et pannakse ühte ritta plaanimajandus, Lenin, nõukogude võim, Marx ja tegelikult kritiseeritakse hoopis Leninit. · Marxi teoreetilise edasiarenduse kaks võimalust: hegemoonia teooria ja marksistlik struktualism eelkõige Frankfurdi koolkond ja Althusser. Püüan näidata selle edasiarenduse loogikat. Loengu teema kultuurisotsioloogia koosneb kahest sõnast. Sestap osutub vajalikuks nende kahe sõna määratlemine, et leida võimalikud nendevahelised ühisosad. Kultuuri defineerimisega on selles loengus tegeletud kogu aeg, mistõttu ma ei lisa siin ühtegi definitsiooni, vaid järgides Kluckhohni ja Kroeberit üldistan:
puhta olemuse/suhtlemise, mis kunagi oli. Probleemiks jälle see, et see on nauditav, kuid tõeline kunst on pigem sügav. Freud ütleb, et inimesed ei tea, mida tahavad, kuna nad ei tea oma tegude motiivi ja ei tea miks nad nii käituvad. Meil polegi reaalset valikut, meile surutakse peale, inimese soove luuakse kunstlikult. 5. Populaarkultuuri peetakse osaks poliitilises võitluses. Gramsci väitis, et võitlus käib hegemoonia pärast. Popkultuur on sfäär, kus toimuvad pol. võitlused. Võib vaadata ka läbi iroonia(kes oskab/on võimeline), seega omatakse teatud distantsi(camp). Kultuuri tarvitades, teise konteksti pannes, me loome selle teistmoodi.. Nt kõigile meeldib "50 halli varjundit" samas mõni saab lugeda seda iroonilise pilguga. 6.Popkultuur on rahva enese loodud ja ei ole ülevalt peale surutud. Sell-out algne meie loodud stiil on sisestatud kommertsi, nt mingi underground punkbänd teeb sony'ga lepingu ja siis saab tuntuks jne
grupp omab teiste toetust. Nt. infoühiskonnas, kus erakapital on mõjukaim seltskond ühiskonnas, kuid on oma mõju saavutanud seetõttu, et see, mis ta teeb teenib mingisugusel viisil ka teiste ühiskondade huve. Hegemoonia on võimalik saavutada siis, kui pakkuda teistele seda, mida nad justkui tahaksid, nt. kollast ajakirjandust, jutte kuulsustest jne. Pakkuda sellist produkti, mis vastab turuseadustele, mis hoiab kontrolli alla teadvuse, kuid muidu tahaks inimesed tõsisemat toodangut. Kultuuritööstus toetub nendele, kes nende vähese sisuga toodet ostavad. 45. Milline on võimu roll inimese kujunemisel Foucault' teooria kohaselt? Mikrotasandi nähtamatu võim toimub meie ümber pisikestes asjades (näiteks, kuidas auto tuleb parkida. Seadusi on nii palju, et peaaegu keegi ei tea neid kõiki peast) , mida me ei pane teinekord tähelegi. Mikrotasandi võimu ilmingu vormid kujundavad meid ühiskondliku ja kultuurilise keskkonna subjektidena.
täitmisele. Kodanikukultuur n Sideny Verba & Gabriel Almond (1963) The Civic Culture n Kolm kodanikukultuuri tüüpi: n Osalev (participant) n Alluv (subject) n Võõrandunud-eemalseisev (parochial) Avalik arvamus Avalik arvamus on ühiskonnas laialt levinud suhtumine, mida paljud inimesed on avalikult väljendanud. Avaliku arvamuse tasandid Pierce'i järgi: 1) üldine avalikkus (kõik inimesed) 2) hääletav avalikkus (valijad) 3) tähelepanelik avalikkus (jälgivad infot) 4) aktiivne avalikkus (osalevad arutelus) Avalik arvamus ja avalikkussfäär n Avalik arvamus on avalikkussfääris väljendatud jagatud arvamus mõne kindla teema raames n Pluralistlik n Moodustub isiklike arvamuste summana, samas ei peegelda kõigi seisukohti n Poliitikateaduste seisukohalt oluline, kuna on n üksikisiku poliitilise käitumise võimalik mõjutaja
*Hoggart miks lihtrahvale pakutakse nii kehva meelelahutust? Rahvas ei peaks alluma, leppima neile pakutavaga III LOENG R. Hoggart The Uses of Literacy *Lihtsa inimese enese kultuur pärast sõda *Süüdisatb ka neid, kes massikultuuri toodatavd 9 *Ka lihtsama haridusega on võimalik inimestele slegeks teha, et massikutuuri surutakse neile peale ja neil on seda võimalik vältida *Lihtrahval on 2 erinevat kultuuri: üks on enda oma, teine peale surutud kommertslik kultuuritööstuse poolt toodetud kultuur *Jagab raamatu kaheks: üks aeg see, mil ta ise kasvab, II pooles sellest, mis on toimunud hiljem *Näeb, et massikultuur on oma loomult vale, aga ta ei uuri massikultuuri ennast, vaatleb seda kui allakäigu mudelit *Massikultuuri sümboliks USA : Hollywood, ajaviitemuusika jukeboxides *massikultuuri sissetuleks spetsiifiliste institutisoonide kaudu milkbarid (USA muusika kuulamine), teatav USA kirjandus: toorevõitu kriminaalromaanid,
sulgeda uksi edu juurde ja peale sundida oma arusaamu headusest. Moodustavad kultuurieliidi ja pärinevad peamiselt kõrgklassist. Popkultuur kui võimalus vastu astuda valitsevale korrale. Autente popkultuur peaks lähtuma inimeste argikogemustest, mitte olema peale surutud. Nt muusikas olevad erinevad stiilid peegeldavad peavoolust kõrvalseisvate gruppide protest või trööst: soul, reggae, blues jne. 45. mis on massimeedia? Millised muutused on erinevates massimeediumites aset leidnud? Kuidas on omavahel seotud? Kuidas kaasaegset elu mõjutavad? Massimeedia tähendab sidevahendeid massiühiskonnas: Trükitud vahendid: raamatud, ajakirjad, ajalehed Elektroonilised vahendid: tv, raadio, internet, lindistused Kui varem oli ajaleht, raadio, televiisor ja telefon üksteisest rangelt eraldi ja omaette meediumid, siis tänapäeval on piir tunduvalt hägusem
kujust. Kuidas läheneda võõrale kultuurile: - etnotsentrism: teist kultuuri hinnatakse oma kultuuri standardite põhjal. - kultuurirelativism: igat kultuuri hinnatakse selle kultuuri enda standardite põhjal. - universalism: kõiki kultuure hinnatakse mingite universaalsete standardite põhjal. Kultuur kui üks ühiskonna komponent Tihti öeldakse et ühiskond koosneb kolmest komponendist: 1. Majandus 2. Poliitilis-õiguslik sfäär 3. Kultuur (kitsamas tähenduses) kunst, rahvakultuur, massimeedia, sport jne. Kultuuri (kitsamas tähenduses) komponendid 1. Materiaalne kultuur tööriistad, olmeesemed, hooned, riided, toit jms. 2. Vaimne kultuur 1) Sümbolid e. märgid objektid mis tähistavad midagi 2) Sotsiaalsed normid ettekujutused õigest käitumisest 3) Väärtused inimeste poolt omaks võetud arusaamad selle kohta, milline käitumine, eluviis on hea, õiglane, väärtuslik jne.
Kultuuriteooria kordamine. (Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Perlokutsioon öeldu mõju. Barthes, Roland oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja
Lenini poolt modifitseeritud Marxi teooria sai sotsialismimaade ametlikuks ühiskonnateooriaks (marksism-leninism). Antonio Gramsci (1891-1937) Sotsialistlik revolutsioon ei ole ajalooline paratamatus nagu Marx väitis. See saab toimuda ainult siis kui inimesed teadlikult ajalugu kujundavad. Töölisklass ei mõista oma klassihuve kuna nendes on tekitatud väärteadvus, väär arusaam enda huvidest. Hegemoonia korra hoidmise viis, mille käigus tekitatakse massimeedia ja haridussüsteemi abiga rõhutud klassides arvamus, et kõik on nii nagu peab, et ühiskonnakorraldus on õiglane ja et teistsugune ühiskonnakorraldust polegi võimalik. Frankfurdi koolkond e. kriitiline teooria Max Horkheimer (1895-1973), Herbert Marcuse (1898-1978), Theodor Adorno (1903-1970), Erich Fromm (1900-1980) jt.. Alustas tegevust Saksamaal enne II maailmasõda, peale Hitleri võimuletulekut emigreeruti USA-sse, seal saadi populaarseks 1960ndatel uusvasakpoolsete liikumise
siin teeb nietzsche vahet jõu kahe toimesuuna vahel : see võib avalduda aktiivsena ja reaktiivsena. aktiivne lähtub inimese sisemistest tungidest. see on tasakaalus isiksuse tunnus. reaktiivne on suunatud väljapoole ja see märgib iseseisvuse ja autonoomsuse puudumist. ka see on võimutahte väljendus, aga see ei ole kuidagi aktiivne. nietzsche järgi on aktiivsed jõud reaktiivsetest kõrgemad, sest nad ei ole teadvusele kättesaadavad. aktiivsed jõud on instinktide, tungide sfäär. nad ei ole mingil juhul mõistuse sfäär. judaismis ja kristluses on käibel mõiste ressentiment : trots, vastuhakk, tõrjumine (pr k) see sõna tähistab just reaktiivset arusaama. see hoiak usub subjekti kannatavat mingitel välistel põhjustel. ma vaatan kogu aeg kellegi poole ja justkui sõltun sellest, mida minuga justkui on tehtud. see ei tähenda, et inimene mõistaks ennast tingimata moraalselt heana, kuid ennast nähakse kannatajana, ohvrina
· pessimistlik hoiak marksisimist taandumine · fasism kui ka stalinism jumala kaotamise reziimid valgustuse tagajärjg · maapeal on võimalik luua paradiis · humanistlikud (inimesekesksed, inimesed ise valitsevad) reziimid · kuhu peab pöörduma? Adrno polnud religioosne, vaja midagi muud · rõhuaetus kuluurile, kunstilisele lahendusele, utoopilisele, irratsionaalusesele, mis valitseb kunstis · kultuur oli sõltumatu, autonoomne · Kultuuritööstus Adorno ei tahtnud kasutada mõistet massikultuur, 1.ei tahtnud osutada rahvale, kui enda kultuurile, massidel võib olla oma kultuuriline väljendus 2. "Kultuuritööstus" oli oluline kasutada, sest see tööstus kasutab oma printsiipe ka nt klassikalises muusikas jne (nt Titanic, Hollywoodi suurteos, kasutab klassikalist muuskat oma soundtrackis. Võtab traditsioonist mingi osa ja kasutab seda oma töös) muusikasümfooniate ülekanne (Hesse "Stepihunt" raadiost tuleb Hyden kõlab võikalt)
Meie psüühikas on aspekte mida me ei kontrolli. Ego - mina - ei eksisteeri inimeses algusest peale vaid kujuneb ajajooksul. Aja taju, moraalsus. Kontrollib Id´i. Superego - ülimina - eeskuju ja väärtusprintsiipide ladu. Vajadusel karistab nimest. (Südametunnistus) inimene on superego teenistuses v tema ees vastutav. Ülimina on Oidipuse kompleksi - poislaps hakkab ema ihkama ja peab isa rivaaliks tulemus. Id - miski - tume ja kättesaamatu sfäär. Tungid: elutung (naudingu püüdlemine) ja surmatung (agressiuun ja hävitamine). Sunnibinimesele peale vajaduse rahuldada oma tunge ja vajaduse võimalikult kiiresti. Talle ei saa moraalireegleid omistada. Idi ja ego suhe on nagu ratsaniku ja hobuse suhe. Internaliseerumine - (poislaps hakkab ema ihkama ja peab isa rivaaliks) ...isa kuju asub poisslapse sisse. Autoriteet. "Tootem ja tabu" Reaalsusprintsiip peaks aitama Id´iga toime tulla. Mõnuprintsiip
Väärtushinnanguline hoiak kahest eelnevast lähtudes kujundatakse isiklikud väärtused ning võetakse vastu otsused, kuidas käituda. Väärtushinnanguid on kõige keerulisem muuta. Kolm kodanikukultuuri tüüpi: osalev, alluv, võõrandunud Avalik arvamus ühiskonnas laialt levinud suhtumine, mida paljud inimesed on avalikult väljendanud; avalikkussfääris väljendatud jagatud arvamus mõne kindla teema raames 1. Üldine avalikkus kõik inimesed 2. Hääletav avalikkus valijad 3. Tähelepanelik avalikkus jälgivad infot 4. Aktiivne avalikkus osalevad arutelus Avaliku arvamuse funktsioonid: Sotsiaalsed: (ühiskonna tasandil) Demokraatliku otsustamise tagamine Sotsiaalse sidususe ja legitiimsuse tagamine Sotsiaalne kontroll: vertikaal ja horisontaal Psühholoogilised: (isiku tasandil)
Adorno, Theodor - saksa sotsioloog, marksistlik filosoof, muusikateoreetik ja helilooja. Peab massimeediat ja popkultuuri negatiivseks. Valgustatus muudab mõistuse instrumentaalseks, standardiseerituks, keskendutakse eesmärgi saavutamisele, mitte selle väärtusele, institutsioonid kontrollivad isiksuse moodustustumist ja hoiavad teda oma piires. Massikultuur lämmatab kõrgkultuuri: popkultuuris standardiseerimine ja võlts-isikupära Althusser, Louis - prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigiideoloogilised aparaadid" institutsioonid hoolitsevad selle eest, et inimestel valesid mõtteid ei tekiks, teenib juhtivat klassi taastootes hegemoonia aluseks olevat ideoloogiat läbi praktikate (koolipäev, matused), milles inimene osaleb mittevabatahtlikult, määratledes end subjektina Anderson, Benedict konstruktivistliku koolkonna teadlane, kes peab rahvust uue eliidi loodud kujuteldavaks
nimetus, kirjeldab poliitika üle aktiivselt arutlevate inimeste muutumist; ideaalse avalikkuse otsing. Teooria, mille kohaselt kuni valitsejate ajastuni oli avalikkuse osakaal ühiskonnas väga väike (avalikkus kui rahvahulk, kes aktiivselt poliitika üle arutleb ning selle tulemusena uute otsusteni jõuab) ning revolutsioonide eesmärk soov avalikkuse struktuuri muuta. 19.saj lõpp kui ideaalne avalikkus, Lääne-Euroopa elitaarsed lugemis- ja väitlusklubid, mis koosnesid peamiselt jõukatest ühiskonnaliikmetest ja vaimueliidist: arutelude muundumine poliitilisteks otsusteks. 20.saj alguses asendub ideaalne avalikkus massiavalikkusega (arvuliselt suur, kehv ettevalmistus, mõjutatav ja pealiskaudne). Nii Spengleri kui Habermasi järgi massiühiskond süüdi allakäigus ja radikaliseerumises. EUROOPA MÕISTE:
Selle asemel peaks iga inimene teadma, kui ta on massi osa. Kultuur on kadunud, kuna igapäevasuhtluses pole enam moraalset korrastatust, kõik on üks ja sama. Ainult autentsuses võib veel leida moraali. Adorno ja Horkheimeri jaoks indiviidi isoleerumine ja tüüpilised massiühiskonna märgid: kogukonna ja isiklikkuse kadu, perekonna jm staatuste kadu, vabatahtlike ühenduste allakäik, individualiseerumine - tööjõu ja eluviisi kaudu, massimeedia poolt looud pseudoisiklik maailm. Mittevabadus ja manipuleerimine: 10. Rousseau vastandab tugevasti teatavale filosoofilisele eeldusele inimese kohta (mida viljeles näiteks Hobbes). Mis oli see eeldus ja milline oli Rousseau kriitika sellele? inimese soovid on loomulikult piiramatud: vajadusi ja luksusejanu ei saa loomulikus olukorras lahutada. Ahnus on progressi mootor. Seega ühiskond ja riik peab tulema ellu selleks et inimese rahuldamatut iha valitseda ja suunata
Maailmavaade- pr sümmeetriline ja asümmeetriliselt: o-i enda kultuur on autoritaarne, manipuleeriv ja teisi kontrolliv. Meisterlik PR tugineb juhitav. Kommujuhid peavad korraldama info liikumist nii, et see sobib otsustusstruktuuri ja protsessiga. maailmavaatele, kus PR on sümmeetriline ja juhitav. 5 aste- segamotiivi mudel- domineerivam sümmeetriline mudel. Avalikkuse mõiste, avalikkuse arengu kolm etappi, avalikkus kui kommuprotsess.- Avalikkus on Global PR teooria põhiprintsiibid- strateegiline juhtmine; ühistegevus juhtkonnaga; kaasatus; juhtimisfunkt; situatsioon, mida iseloomustab: 1) põhimõtteline vaadeldavus kõigi poolt (piiratud ainult kindlate analüütiline juhtimine; kahesuunaline sümmeetriline; sümmeetriline sisekomm; teadmus-ja pädevuspõhisus;
baasiks ja pealisehituseks. Tootmisvahendite omamise alusel võib inimesi jaotada klassideks (kapitalistlikus ühiskonnas kapitalistid ja töölised). Võõrandumine oma tööst ja töö produktist. Ühiskonnas 5 ühiskonnatüüpi ehk tootmisviisi ehk formatsiooni. Klassivõitlus, erinevad klassihuvid ja nende allasurumine. Klassiteadvus. Ideoloogia valitseva klassi võimu õigustamine. Kapitalistlik teadus, kunst jne on mitteobjektiivsed ehk ideoloogilised, marksistlik teadus ja kunst on objektiivsed ehk mitteideoloogilised. Religioon aitab kaasa valitseva klassi võimule. Religiooni peamine eesmärk on kultiveerida alamklassidele kuulekust võimule. 8. Emile Durkheim Sotsioloogia uurimisobjektiks on sotsiaalsed faktid. Tööjaotus. Religioon sakraalne ja profaanne sfäär. Religiooni allikaks on ühiskond. Ühiskonnas domineeriv religioon peaks kuidagi kujutama ühiskonda, kus ta on tekkinud. ,,inimese religioon"
Loeng 1 Loeng kaardistab erinevaid viise kultuuri defineerimiseks ning tutvustab ka mõningaid teisi üldise kultuuriteooria põhimõisteid. Igal teoorial peab olema: objekt probleem meetod millised argumendid, kuidas tulemuseni jõutakse. Milliseid tulemusi soovib teooria saavutada. Kultuuri uurimine teoreetiliste meetoditega. Kultuuri teooria väljund on midagi mis ulatub kaugemale igast kultuurilisest kontekstist. Ei aita mõista mõnda konkreetset kult. nähtust. sellega tegeleb kultuuri kriitika erinevad valdkonnad. Kul.teooria on midagi laiemat. Vastused on vaja leida küsimustele mis on kultuur. Millised on piisavalt teoreetilised meetodis kultuuri uurimiseks? Mida üldse on võimalik kultuuri teooria abil teada saada? Miks on seda üldse vaja? Kultuuri määratlemine: ei ole üldse lihtne. 1952 Kroeber ja Kluckhohn üritasid süstematiseerida Ameerikas. Nende raamat sisaldab üle 200 kul.definitsiooni ja seda ainult inglis.k. taustas. pärast seda on palju def. juurde t
· Lääne massikultuuri kriitika massikultuur muudab inimese passiivseks tarbijaks · Lääne töölisklass ei oma revolutsioonilist ptentsiaali, seda omavad pigem mitmed marginaalsed grupid (nt. tudengid) Jürgen Habermas (1929 - ) · Frankfurdi koolkonna järeltulija · Valgustus oli siiski positiivne, aga jäi lõpuni viimata Feminism keskne teema naised ja naise koht ühiskonnas · Feminismi vormid o Liberaalne feminism o Marksistlik feminism o Radikaalne feminism · Feminismi põlkonnad o 1. Põlkond o 2. Põlvkond o 3. Põlvkond Liberaalne feminism · Poliitiliste õiguste puudumine on naiste probleemide peamine põhjus · Naised peavad saama valimisõiguse, hariduse jms. Marksistlik feminism · Kapitalism on niaste probleemide peamine põhjus. Kapitalism on see, mis orjastab naise. · Kapitalismile on vajalik naise tasuta tööjõud
mis on meie ümber ja mis maalimas toimub. Me saame kahelda kõiges mis meie ümber toimub, aga me ei saa kahelda selles kes kahtleb ehk ise endas. Mõtlen järelikult olen. Aga Freud ütleb, et inimese mina ei saa lõpuni endas kindel olla. Inimese mina tõeline tuum jääb meile kättesaamatuks. Me ei saa ise ennast kontrollida lõpuni. Freudi psühhika seletus: Mina- ülimina-miski (Ego- superego-id). 1. Miski on inimese jaoks tume ja köttesaamatu sfäär, toidab inimpsühhikat energiaga, väga kaootiline sfäär, sellest on pärit kaks põhilist tungi: elutung ja surmatung. Soov rahuldada oma tunge ja vajadusi kiiresti. 2. Mina kujuneb välja välismaalima kaudu. See kuidas me korrastame oma maailma, kuidas olla moraalne. Me võime lollusi teha,aga me teame kuidas on õige. Ratsaniku ja hobuse suhe on sama, mis miski ja mina suhe. Mingi aeg suudab mina juhtida miskit.
FILOSOOFIA 1. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. Fenomenoloogia. Positivismi esindajad olid A. Gomte ja J. S. Mill.Sisuks on filosoofia ülearuseks kuulutamine.Positiivne tähendus oli, et eksperimendid on andnud käegakatsutavaid tulemusi.Iseloomustas selgus, täpsus ja rakentatavus.Ei ole vaja enam midagi muud, kui positiivseid eriteadused.Positivismiga tekkis 3suurt muret. 1.Vaimuteadused ei saa olla positiivsed st. ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e. hakkas nendega tegelema.Comte ütles, et matem., astronoomia jne. on teadused.Samuti peeti sotsioloogiat teaduseks.Inimesele läheneti positivismiga- mõõdeti inimesi.19. saj. lahtertati inimesi seda nim. eugeenikaks.Otsiti ideaal inimese mudelit. 3.Instrumentaalne mõtlemine.Mõeldakse efekti rütmis ja keegi ei esita metafüüsilisi küsimusi st. tegeleti e
Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholoogia – uurib üksikindivii
31. Emile Durkheim sotsiaalne fakt viga, sest valitsevate klasside ideoloogia on 32. Georg H. Mead oluline teine neid pimestanud. 33. Max Weber - ideaaltüüp c) rollikonflikt 34. Jürgen Habermas avalik sfäär 4 40. Millise akuturatsiooniprotsessi on läbi tenud a) Ükspuha millise kooli õpilasi me vaatama, väliseestlane, kes ei oska enam eesti keelt? jõukate vanemate lapsed saavad peale kooli a) Assimilatsioon lõpetamist alati paremini hakkama b) marginalisatsioon b) Nii jõukate kui vaeste vanemate lapsed saavad 41. Mida uuriti Eesi viimases rahvaloenduses
rahumeelse arengu pooldajad), vasakul jakobiinid (võtnud oma poliitiliseks motoks "kuningavõimu likvideerimine"; hilisemalt kujunevad jakobiinid; soov radikaalsetele muutustele, põhjustatuna vihast kuninga isiksuse ja poliitika vastu, või võimalust poliitilises võitluses esile tõusta), keskel ‘soo’ (pole kindlat orientatsiooni, hilisemas võitlemises liituvad nende pooltega, kes jäävad paralamendis peale, suur osa enamusest) o Marksistlik käsitlus: Kõrgelt hindas Suurt Prantsuse revolutsioone ja pooldas jakobiine (vähendas nende mõju, kes on jakobiinide vastu) - ‘parempoolne’ = ‘reaktsionäär’; põhimõtteliselt halvad inimesed, kes sepitsevad halbu ja tumedaid mõtteid revolutsionääride vastu - ‘vasakpoolne’ = ‘revolutsionäär’; reeglina lisame sellele nö positiivse aura; o Euroopalik käsitlus: vähem kokkupuutunud; levinud Lääne-Euroopas; jagamine võrdsuse küsimuse baasil;
Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. 3. Millised on sotsioloogi neli rolli Michael Burawoy järgi? Akadeemiline public Mitteakadeemiline publik Instrumentaalne Professionaalne Rakenduslik teadmine (teooriad) (progmaatiline) Reflektiivne teadmine Kriitiline (distsipliini Avalik (Arutelu) arendus) Ta eristab nelja tüüpi sotsioloogiat, mis üksteist täiendavad: professionaalne, kriitiline, avalik ja rakenduslik
annaabi.ee 
